lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6832/21

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6832/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-6832

Tsiviilasi

S.A. Cito OÜ hagi OÜ Äntu Mõis vastu kahju hüvitamiseks 4860 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Äntu Mõis apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Äntu Mõis (kostja), rk 10516331; esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Menetlusosalised ja nende esindajad

S.A. Cito OÜ (hageja), rk 10797175; esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus S.A. Cito OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.OÜ S.A.Cito (hageja) esitas hagi OÜ Äntu Mõis (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 4500 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt alates 02.05.2018 kuni võla tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja andis 17.05.2013 sõlmitud rendilepingu alusel kostjale kasutada kinnisasjad kogupindalaga 75,58 hektarit. Kostjale põldude kasutusse andmise ajal kasvas seal hein ja põllud olid kasutusel püsirohumaadena. Põldude tagastamisel olid põllud randaalitud ja üles küntud. Lepingu punkt 9.1. nägi ette, et rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegselt lõpetamisel on rentnik kohustatud tagastama talle renditud vara samas seisukorras nagu ta selle sai. Kostja sai põllud rohumaana ning pidi rendilepingu lõppemisel tagastama põllud rohumaana. Leping lõppes 10.05.2015 ennetähtaegselt. Kahju seisneb kuludes, mis on vajalikud põldude esialgse seisukorra taastamiseks. Põldude seisukorra taastamiseks on vajalik kivide koristus, randaalimine, silumine ja koorimine ning heinaseemne külvamine. Hageja on arvestanud põldude esialgse seisukorra taastamise maksumuse juures iga vastava töö osas kõige odavamat pakkumust. Hageja põldude esialgse seisukorra taastamise tööde maksumus on järgmine: kivide korjamine – 14 ha x 15 eur/ha = 210 eurot; randaalimine – 64,5 ha x 33 eur/ha = 2128 eurot; koorimine ja silumine – 64,5 ha x 25 eur/ha = 1612 eurot; heinaseeme – 64,5 ha x 19 eur/ha = 125 eurot; heinaseemne külvamine – 64,5 ha x 20 eur/ha = 1290 eur. Hinnad on ilma käibemaksuta. Kokku on tööde maksumus 6465 eurot. Kuna kostja majanduslik olukord on halb, vähendab hageja kahjunõuet 4500 eurole.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Väär on hageja väide, et ta andis kostjale rendile püsirohumaa ning kostjal oli kohustus lõppedes tagastada maa püsirohumaana. Rendilepingu punkt 4.2. sätestab, et rentnik kohustub kasutama maad põllumaana ning teostama igal aastal vajalikud agrotehnilised tööd, et säilitada maa väärtus. VÕS § 358 lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Kuna kostja oli

õigustatud kasutama rendilepingu eset põllumaana, mitte püsirohumaana, ei olnud kostjal kohustust rendilepingu ese lepingu lõppemisel tagastada püsirohumaana, vaid põllumaana. Seda, et kostja andis 10.05.2015 hagejale üle põllumaa, on hageja ise kinnitanud hagiavalduse punktis 6. Kuna kostja ei ole rikkunud oma kohustust anda rendilepingu lõppemisel üle rendilepingu esemeks olnud põllumaa, ei ole kostja lepingut rikkunud ning nii hageja põhinõue kui viivisenõue tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU OTSUS

3.Viru Maakohus rahuldas 23. oktoobri 2018 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4500 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras 2. maist 2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 675 eurot menetluskulude katteks. Hageja väitis, et andis maad kostjale üle rohumaana. Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. TsMS § 231 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Õiged on kostja väited selle kohta, et rendilepingu punkti 4.2. järgi kohustus ta kasutama maad põllumaana. Samas see, et kostja põllumaad vastavalt lepingule kasutas, ei tähendada seda, et kostja oli õigustatud renditud maad põllumaana tagastama. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja andis maad kostjale üle rohumaana. Rendilepingu punktis 9.1. on pooled kokku leppinud, et lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on rentnik kohustatud tagastama maad samas seiskorras, milles rentnik vara sai. Kohtuistungil on hageja esindajad teatanud, et vaatamata rendilepingu erakorralisele ülesütlemisele oli kostjal lepingu ülesütlemisest kuni renditud maade üleandmiseni ajaliselt võimalik renditud maad tagastada püsirohumaana, tehes enne üleandmist kõik selleks ettenähtud tööd. Kuna kostja ei ole lepingu punktis 9.1. sätestatud kohustust täitnud, on kostja lepingut rikkunud. Maakohus ei nõustunud kostjaga rendilepingu eseme VÕS § 358 lg 1 sätestatud korras tagastamise õiguses. Maakohus leidis, et VÕS § 358 lg 1 oleks poolte vahelisele lepingule kohaldatav, kui pooled ei oleks eseme tagastamise tingimusi lepingus teisiti kokku leppinud. Kostja tegevusest tulenevalt peab hageja rendile antud maa endise olukorra taastamiseks tegema kulutusi ehk hagejal tekib kahju hüvitamise kohustus. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) andis kostja hagejale tagasi põllumaa, mis oli paremas seisus, kui rendile andmisel. Põllumaad, millel on sügiskünd tehtud, on nii omanikule kui uuele rentnikule parim lahendus, kuna sügiskünd on põllumajanduses üks kulukamaid mullaharimistöid; 2) jättis maakohus põhjendamatult kohaldamata VÕS § 358 lg 1. Ka juhul kui asuda seisukohale, et lepingu p.9.1 saab tõlgendada nii, et maad tuli anda üle püsirohumaana, siis on tegemist tühise kokkuleppega VÕS § 340 lg 4 alusel;

4) ei tohi olla kahjuhüvitis rikastumise allikaks. Kuna hageja andis põllud uuesti rendile, ei ole hageja kolme aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist teinud põldudele kulutusi.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei pidanud tagastama põldusid paremas seisukorras, kui ta need sai, vaid samas seisukorras. Kostja tagastas põllud halvemas seisukorras. Kostja võis põldusid kasutada püsirohumaana ja pidi need selliselt ka tagastama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud. TsMS § 436 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab olema kohtuotsusest jälgitav, kuidas ja milliste tõendite alusel kohus järeldusteni jõudis. Maakohus ei ole esitanud põhjendusi, kuidas kujunes kohtul järeldus, et kostja võis kasutada maad põllumaana, kuid lepingu lõppemisel tuli maa tagastada püsirohumaana. Maakohus hindas ebaõigesti poolte sõlmitud rendilepingut (tl 8-9). Ringkonnakohus hindab ja tõlgendab TsMS § 652 lg 5 ja § 653 alusel rendilepingut uuesti ise. Maakohus rikkus ka materiaalõiguse norme, kui jättis tähelepanuta VÕS § 340 lõike 4, mille kohaselt on põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, ja leidis, et VÕS § 358 lg 1 on dispositiivne säte.
8.Ringkonnakohus leiab, et rendileping (tl 8-9) andis rentnikule õiguse maad harida. Sellele viitavad rendilepingu p. 4.2, mille kohaselt võib rentnik kasutada maad põllumaana, ning rendilepingu p 5.2, mille järgi peab rendileandja tasuma maa harimise kulud, kui ta lõpetab rendilepingu ennetähtaegselt. Seega on lepingus kasutatud mõisteid „põllumaa“ ja „maa harimine“. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et rentnik kohustus maad kasutama üksnes rohumaana. Lepingu 9.1. alusel pidi rentnik tagastama talle renditud vara samas seisukorras, milles rentnik vara sai. Koostoimes rendilepingu punktidega 4.2. ja 5.2. tähendab see seda, et rentnik pidi tagastama maa haritava ehk põllumajandusliku maana. Lepingu p 4.2. kohaselt kasutab rentnik maad põllumaana ja teostab igal aastal vajalikud agrotehnilised tööd. Juhul, kui rendileandja lõpetab rendilepingu ennetähtaegselt, pidi rendileandja tasuma maa harimise kulud (p 5.2.). Põllumajandusliku maa seisukord muutub sõltuvalt aastaajast (nt vilja kasvamine, maa kündmine, vilja lõikus). Seetõttu tagastas rentnik maa seisukorras, milleks see talle kasutada anti.
9.Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et lepingut saab tõlgendada nii, et rentnik pidi tagastama maa püsirohumaana, oleks selline kokkulepe VÕS § 340 lõike 4 alusel tühine. Pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele (VÕS § 358 lg 1). Kokkulepe, et põllud tuli tagastada rohumaana, ei ole kooskõlas VÕS § 358 lg 1 ja seda rikkuv kokkulepe on VÕS § 340 lg 4 alusel tühine. Seega ei ole kostja igal juhul lepingut rikkunud ja puudub alus õiguskaitsevahendite, sh kahju hüvitamise, rakendamiseks.
10.Kuna käesoleva vaidluse eset arvestades ei ole tähtsust sellel, mis põldudel üleandmise hetkel kasvas, ei oma põlluraamatud tõendiväärtust. Samuti ei hinda ringkonnakohus kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendeid (tl 33-38), kuna kahju hüvitamist saab nõuda vaid kohustuse rikkumise korral (VÕS 101).
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna tema kahjuks tehti otsus. Kuna ringkonnakohus muudab oluliselt menetluskulude jaotust, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja