Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

1(3)

2-18-18427 N L esitas Viru Maakohtule hagiavalduse korteriühistu Kraavi 12 vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja neli aastat tagasi hagejale kuuluvale korterile kahju. Viru Maakohus tegi 2016 aastal otsuse, millega jättis hageja hagi rahuldamata. Hageja leiab, et nimetatud kohtuotsus on ebaseaduslik ja vastuoluline. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise kokku summas 7 668 eurot. Kohus keeldus 06.12.2018 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna leidis, et samade poolte vahel kahju hüvitamise vaidluses on olemas jõustunud kohtulahend. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas osaliselt ning saatis tühistatud osas, s.o mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus jättis 21.02.2019 hagiavalduse käiguta ning palus hagejal asjaolusid ja nõuet täpsustada. Kohus hoiatas, et asjaolude ja nõude täpsustamata jätmisel, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. 14.03.2019 palus hageja esindaja pikendada hagi puuduste kõrvaldamise tähtaega 15 päeva võrra. Kohus pikendas hagi puudusete kõrvaldamise tähtaega kuni 01.04.2019. Hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p-le 9 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tartu Ringkonnakohus märkis 28.01.2019 määruses, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab TsMS-s sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Ringkonnakohus märkis ka, et hagiavaldusest ei nähtu hageja selge nõue, s.o ei ole välja toodud, millise summa moodustab nõutud 7 668 eurost mittevaralise kahju hüvitis. Seetõttu ei ole teada ka hagi hind. Samuti tuleb hagejal täpsustada ja selgitada mittevaralise kahju asjaolusid. Kohus jättis hagiavalduse käiguta. Kohus palus hagejal mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid täpsustada ning esitada konkreetne nõue, s.o kahjuhüvitise suurus. Kohus palus hagejal esitada ka mittevaralise kahju tekkimist tõendavad tõendid. Kohus selgitas käiguta jätmises määruses, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 4 alusel asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Kohus märkis, et hagejal tuleb mittevaralise kahju hüvitise saamiseks tõendada VÕS § 134 lg 4 nimetatud eeldusi, kui kahju on seotud korteri kahjustamisega. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka, 2(3)

2-18-18427 et mittevaralist kahju on võimalik saada asja hävimise või kaotsimineku korral, kahjustatud asja on võimalik taastada ja sellega kaasneb tavaliselt varalise kahju hüvitamine. Kohus andis seega hagejale tähtaja täpsustamaks konkreetselt milliste tegudega/ tegevusetusega oli talle mittevaraline kahju tekitatud ning milles see väljendus, samuti tuli esitada mittevaralise kahju suurus. Vaatamata kohtu selgitustele ning tähtaja pikendamisele ei ole hageja asjaolusid ja nõuet täpsustanud ega selget nõuet esitanud. Kohus hoiatas käiguta jätmise määruses, et puuduste kõrvaldamata jätmisel, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.