Cloud Media OÜ hagi KPMG Baltics OÜ vastu põhivõlgnevuse 1865,34 euro; viivise 42,93 euro ja lisanduva viivise nõudes ning alternatiivselt 2017 aprilli eest põhitasu 1020 euro nõudes (ilma käibemaksuta)
Tsiviilasja hind
2057,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Cloud Media OÜ (registrikood 12473229; asukoht: Telliskivi 60a, Tallinn; e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri (Advokaadibüroo Derling Primus, aadress Liivalaia 45, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082, aadress Narva mnt 5, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Sirle Kalma (Advokaadibüroo KPMG Law, aadress Narva mnt 5, Tallinn; e-post: [email protected])
Menetluse liik:
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON:
1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista kostjalt KPMG Baltics OÜ hageja Cloud Media OÜ kasuks põhivõlgnevus 1865,34 eurot ja 07.08.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 42,93 eurot. 3) Välja mõista kostjalt KPMG Baltics OÜ hageja Cloud Media OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1865,34 eurot) päevas alates 08.08.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4) Jätta menetluskulud kostja KPMG Baltics OÜ kanda. 5) Rahuldada hageja Cloud Media OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 6) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt
2-17-113178 KPMG Baltics OÜ välja hageja Cloud Media OÜ kasuks menetluskulud summas 2 250 eurot. 7) Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal KPMG Baltics OÜ tasuda hagejale Cloud Media OÜ hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 250 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 8) Jätta hageja Cloud Media OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 600 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Cloud Media OÜ on esitanud 07.08.2017 hagi kostja KPMG Baltics OÜ vastu põhivõlgnevuse 1865,34 euro; viivise 42,93 euro ja lisanduva viivise nõudes (I kd, tl 2328) ning alternatiivse nõudena 2017 aprilli eest põhitasu 1020 euro nõude (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 1-4; 45-47).
2.2016 algas hageja ja kostja koostöö, mille raames asus hageja osutama kostjale suhtekorraldus- ja kommunikatsiooniteenust. Teenuste osutamise käigus töötas hageja välja kostja kommunikatsioonistrateegia ja viis läbi muid turundustegevusi. Detsembris 2016 pöördus kostja hageja poole seoses 16.03.2017 planeeritava aastakonverentsiga (edaspidi konverents). 24.01.2017 toimus konverentsi teemal koosolek, mille käigus juhtis hageja kostja tähelepanu asjaoludele, et konverentsi fookus on ähmane, puudub nn staaresineja ja sellise ülesehitusega on meedia tähelepanu saada raske (I kd, tl 23-28).
3.25.01.2017 on hageja ja kostja vahel sõlmitud suhtekorraldusteenuse osutamise leping (edaspidi leping) (I kd, tl 23-28), mis oli tähtajatu lepinguga ning mis ei olnud seotud ühe konkreetse üritusega (II kd, tl 45-47).
4.21.02.2017 toimunud koosolekul konverentsi teemal hoiatas hageja kostjat konverentsi kommunikatsiooniriskide, sh fookuse puudumise eest. 01.03.2017 edastas hageja kostjale konverentsi kommunikatsiooniplaani, milles kajastati sisuliselt kriisimeetmeid.
2-17-113178
5.02.03.2017 teatas kostja, et otsustas loobuda konverentsi ettekannete videotutvustustest, konverentsi reklaamist sotsiaalmeedias ja lisa-uudiskirjade saatmisest. Seega otsustas kostja kommunikatsiooniplaani oluliselt kärpida. Kõik kommunikatsiooniplaanis hagejale määratud ülesanded on hageja täitnud. Kostja keeldus kuus päeva enne konverentsi toimumist pressiteadete jaoks sisendit hagejale andmast. Sellele vastuseks teatas hageja, et saab teha vaid üldise pressiteate, millega kostja nõustus.
6.16.03.2017 toimus konverents, mille meediakajastus jäi ootuspäraselt kesiseks. Konverentsil viibis kaks ajakirjanikku, kellele hageja poolt pakutud kolmest teemast sai artikliks Postimehes üks.
7.Kuni konverentsi toimumiseni 16.03.2017 täitis hageja enda kohustused konverentsi kommunikatsioonitegevuste läbiviimisel, sh koostas pressiteated, koostas eelteated ja kutsed ajakirjanikele ja edastas avaldamiseks artikleid. 15.03.2017 helistas hageja läbi kutse saanud ajakirjanikud, kellest paljud kahtlesid osalemises, kuivõrd samal päeval toimus Eesti suurim turunduskonverents Password 2017, millel osales ligi 600 inimest. Samuti kinnitasid ajakirjanikud arusaamatust KPMG konverentsi fookuse kohta. Kostja aga jättis nii konverentsi ajal kui sellele eelnevalt täitmata kõik enda konverentsi kommunikatsiooniplaanist tulenevad kohustused. Vastavalt kostja 02.03.2017 kirjale oli kostja kohustatud avaldama vähemalt kolm sotsiaalmeediapostitust konverentsi sisust enne konverentsi toimumist. Kostja aga seda ei teinud, avaldades vaid postitused konverentsi toimumise fakti kohta. Samuti jättis kostja täitmata enda kohustuse avaldada Facebookis ja LinkedInis infot konverentsist, sh otseülekanded ja jooksev fotode postitamine koos osalejate märkimisega. Tegelikult ilmusid vaid osalejaid tutvustavad postitused ja ühtegi uudisväärtusega postitust ei tehtud.
8.17.04.2017 edastas hageja kostjale arved nr 305 ja 306. Kostja soovis teatud arveridade kohta täpsustusi ja tehes ettepaneku jätta konverentsiga seotud tundide maht 12 piiresse. Hageja selgitas arvete sisu, juhtides tähelepanu, et konverentsiga seotud probleemid tulenesid KPMG tegevusest ja Cloud Media ei saa vastutada tagajärgede eest protsessis, milles selle hoiatusi mitme kuu vältel ignoreeriti.
9.03.05.2017 esitas kostja hagejale lepingu lõpetamise teate, tehes ettepaneku tasuda arve nr 306 täies mahus ja arve nr 305 pooles ulatuses. Kostja ülesütlemisavaldus esitati põhjendusteta ja tagasiulatuvalt. 11.05.2017 teatas hageja, et aktsepteerib lepingu lõpetamist vastavalt lepingu p-le 7.1 60 päeva pärast ülesütlemisavalduse saamist, s.o. alates 02.07.2017.
10.18.05.2017 esitas kostja esindaja hagejale vastuse, milles tunnistas võlgnevust osaliselt, kostja esitas arve nr 305 suhtes hinna alandamise avalduse ja tasaarvestusavalduse seoses kostja poolt väidetavalt kantud õigusabikuludega.
11.Faktiliselt on hageja kostjale lepinguga nõutud mahus ja kvaliteediga teenuseid osutanud, kuid kostja on keeldunud nende eest tasumast. Lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, millest tulenevalt ei olnud hageja kohustatud saavutama kostjale teatud tulemust, vaid pidi tegema tulemuse saavutamiseks mõistlikult võimaliku (VÕS § 24 lg 1 ja § 620 lg 2). Hageja on nimetatud kohustuse täitnud, viies läbi vajalikud tegevused konverentsi edukaks meediakajastuseks ning andes kostjale vastavad juhised. Tulenevalt kostja tegevusest jäi konverentsi meediakajastus oodatust väiksemaks, kuna kostja ei
2-17-113178 täitnud ühtegi kommunikatsiooniplaanis endale võetud kohustust (I kd, tl 23-28). Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi sotsiaalmeedias kajastamisel, vähendades sellega üritusele langenud meediatähelepanu (II kd, tl 1-4). Hageja on kooskõlastanud kostja konverentsi meediaplaani kostjaga ja edastanud kostjale üritusele kutsutavate ajakirjanike nimekirja. Seega on kostja täitmisena pakutud vastu võtnud (III kd, tl 45-47).
12.Kostja on põhjendamatult sekkunud käsundi täitmisesse, nimelt aastakonverentsi turundustegevusse, takistades hagejal antud käsundi täitmist. Kostja on omal algatusel ja vastuolus hageja soovitustele loobunud olulises osas vaidlusaluse konverentsi turundustegevusest, kuna kostja keeldus koostamast konverentsi videotutvustusi, saatmast lisa uudiskirja ja reklaamimast konverentsi sotsiaalmeedias. Hageja on palunud kostjalt sisendit konverentsi ettekannete osas, et koostada ürituse eelreklaamiks pressiteateid, kuid kostja on sisendi andmisest keeldunud. Kuna kostja rikkus lepingu täitmisel lepingu punkte 3.3.1 ja võlaõigusseadusest tulenevat koostöökohustust, siis kostjapoolne ülesannete täitmatajätmine tõi kaasa ka vähese meediahuvi konverentsi suhtes (II kd, tl 1-4).
13.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete nr 305 ja 306 tasumist. Kostja on arve nr 305 osaliselt tasunud, kusjuures arve nr 305 on tasumata 1 457,34 euro ulatuses ja arve nr 306 on tasumata 408 euro ulatuses, seega on põhivõlgnevuse kokku 1 865,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (I kd, tl 23-28). Hageja on poolte vahel sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud, seetõttu on tal ka õigus kostjalt nõuda tema põhikohustuse täitmist ehk käsundustasu tasumist (II kd, tl 1-4).
14.Kostja hinna alandamise avaldus on tühine, kuna kostja ei ole kehtivalt teenuste hinda alandanud; hinna alandamise eeldused ei ole täidetud (I kd, tl 23-28).
15.Kostja tasaarvestusavaldus on ainetu. Kostja on väidetavalt tasaarvestanud enda õigusabikulude kandmisest tuleneva kahjuhüvitisnõude hageja nõudega. Kostjal puudub kahjuhüvitisnõue, kuna hageja poolt esitatud nõue oli põhjendatud ja sellele kostja poolt esitatud vastuväited on otsitud. Hageja pole lepingut rikkunud. Enne kahjuhüvitisnõude esitamist ei olnud kostja esitanud ühtegi vastuväidet hageja poolt esitatud arvetele. Olukorras, kus kostja on esimest korda esitanud vastuväited arvetele advokaadi vahendusel, on tema kahjuhüvitisnõue asjakohatu.
16.Kostja on viivitanud omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisega, millest tulenevalt on hagejal tekkinud viivise nõudeõigus ning hageja nõuab viivise tasumist summas 42,93 eurot, millele lisandub viivis summas 0,41 eurot päevas alates hagiavalduse esitamisest (I kd, tk 23-28).
17.Alternatiivselt nõuab hageja tasu maksmist lepingus fikseeritud tasukokkuleppe alusel 2017 aprillikuu eest summas 1020 eurot (II kd, tl 1-4). Lepingu p 4.1 kohaselt tasub tellija tööde eest mahus 12 töötundi kuus, kusjuures töötunni hinnaks on 85 eurot, millele lisandub käibemaks. Vaid seda töömahtu ületava töömahu puhuks leppisid pooled kokku tunnipõhise tasustamise (lepingu p 4.2). Igal juhul pidi aga kostja hagejale tasuma igakuiselt vähemalt 12 töötunni eest, sh sõltumata tegelikult osutatud teenuse mahust. Vastasel juhul oleks pooled leppinud kokku, et tellija tasub kuni 12 töötunni eest. Seega on pooled kokku leppinud, et minimaalselt tasub kostja hagejale 12 x 85 = 1020 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Eelnevat arvestades palub hageja alternatiivselt hageja põhinõudele kostjalt lepingu p 4.1 alusel välja mõista põhitasu summas 1020 eurot aprilli 2017 eest (II kd, tl 1-
2-17-113178 4). Pooltevahelises lepingus oli kokku lepitud igakuine miinimumtasu sõltumata tellitavate teenuste mahust (III kd, tl 45-47).
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
18.Kostja ei võta hagi õigeks ja palub jätta see rahuldamata (I kd, tl 100-107; II kd, tl 22-28; 42-44; 59-61).
19.Hageja tähtsaimaks ülesandeks oli kostja majandusalase aastakonverentsiga seonduv suhtekorraldus ning kostja võttis 2016 detsembris hagejaga ühendust. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 25.01.2017 suhtekorraldusteenuse osutamise leping. Konverentsi osas osutatud suhtekorraldusteenuse näol oli tegemist käsundiga (II kd, tl 42-44). Esimene koosolek aastakonverentsi teemal toimus 21.02.2017.
20.16.03.2017 toimus kostja konverents, millel esinesid mitmed nimekad isikud. Vaidlust ei ole, et aastakonverents sai vaid ühe meediakajastuse ning et kohal oli vaid kaks ajakirjanikku. Kuna hageja ajakirjanikega ei tegelenud, lahkusid nad enne aastakonverentsi lõppu.
21.04.04.2017 ütles kostja lepingu erakorraliselt üles suulise ülesütlemisavalduse edastamisega. 17.04.2017 esitas hageja kostjale arved nr 305 ja 306 aastakonverentsiga seotud suhtekorraldusteenuse osutamise eest. 03.05.2017 edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemisavalduse ka kirjalikult. Kostja tegi hagejale ettepaneku, et arve 306 tasub kostja täies ulatuses ja arve 305 pooles ulatuses. Hageja asus seisukohale, et kostja on ise põhjustanud konverentsi suhtekorraldusliku läbikukkumise ning nõudis arvete täies ulatuses tasumist. Lisaks nõudis hageja kostjalt suhtekorralduseteenuse tasu 1 020 euro tasumist aprilli 2017 eest, kuigi kostja ei ole hagejalt tellinud aprillis 2017 ühtegi teenust.
22.18.05.2017 saatis kostja hagejale vastuse vastuväidetele lepingu ülesütlemise kohta, samuti tasaarvestuse avalduse ja hinna alandamise avalduse, milles avaldas, et lepingu erakorraline ülesütlemine toimus 04.04.2017, on põhjendatud ja on õiguspärane; et kostja jätab tähelepanuta arve 324; et kostja tasub arve 305 pooles ulatuses ning viivise, arve 306 täies ulatuses ning viivise, kuid lahutab sellest kostjale tekkinud kahju õigusabikulude näol 350 eurot.
23.Kostja on palunud hagejal sõnaselgelt keskenduda avalikule meediale ja pressiteadetele, artiklitele ning ajakirjanike kutsumisele aastakonverentsile. Väär on hageja väide, et kõik kommunikatsiooniplaanis hagejale määratud ülesanded on hageja täitnud. Lepingu punkti
2.1.pidi hageja lähtuma kostja laiemast eesmärgist – saada võimalikult palju positiivset kajastust traditsioonilises meedias, võimalikult palju pressiteateid, avaldatud artikleid ning aastakonverentsile kohale tulnud ajakirjanikke.
24.Kostja alandas arve nr 305 hinda pooles ulatuses, kuna kostja aastakonverents sai vaid ühe meediakajastuse ning sellele tuli kohale vaid kaks ajakirjanikku. Arusaamatu on, miks hageja suhtekorraldajana süüdistab suhtekorralduse läbikukkumises enda klienti ehk kostjat (I kd, tl 100-107). Kuna hageja ja kostja vaheline koostöö oli lõppenud lepingu erakorralise ülesütlemisega hagejapoolse lepingurikkumise tõttu, siis alandas kostja õigustatult hinda. Hinna alandamise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Hinna alandamise avaldust tuleb hagejale lugeda kätte toimetatuks 19.05.2017 (II kd, tl 42-44).
2-17-113178
25.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt arvete tasumist täies ulatuses. Hageja oleks võinud tõendada arvete 305 ja 306 spetsifikatsioonis nimetatud tegevusi täpsemalt. Kostja ütles lepingu erakorraliselt üles nimelt selle pärast, et jätkuv koostöö hagejaga pärast kostja aastakonverentsi suhtekorralduslikku läbikukkumist oli mõeldamatu.
26.Paljasõnalised on hageja väited, et hageja on kohustused täitnud nõuetekohase kvaliteediga, viies läbi vajalikud tegevused aastakonverentsi edukaks meediakajastuseks ning andes kostjale vastavad juhised. Kostja ei ole nõus ning ei ole usutav, et mõne video tegemine Facebookis oleks toonud kostja aastakonverentsile palju ajakirjanikke.
27.Arve 305 hinna alandamine toimus õiguspäraselt. Hagejal laskus seadusest ja lepingust tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab muuhulgas seda, et hageja pidi tegema kõik endast oleneva kostja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks.
28.Hageja välja töötatud kommunikatsiooniplaan ei olnud kõige asjakohasem kostja aastakonverentsi formaati ja eesmärke arvestades. Hageja ei saanud aru kostja tööst ja teenustest. 16.03.2017 toimunud aastakonverentsi kommunikatsiooniplaan ei materialiseerunud. Aastakonverents sai vaid ühe meediakajastuse ning kohal olid kaks ajakirjanikku. Koostöö vältel ei näidanud hageja üles piisavalt initsiatiivi kostjat meedias kajastada (I kd, tl 100-107). Hageja ei ole tõendanud, et ta on täitnud enda kohustusi kohaselt. Laia teemadevalikuga erialaspetsiifilise suurkonverentsi toimumine ilma sotsiaalmeedias videotutvustuse tegemiseta on alati olnud võimalik (II kd, tl 22-28).
29.Kostja aastakonverentsi eest esitatud arve 305 oli seega õigustamatult suur, arvestades aastakonverentsi suhtekorralduslikku läbikukkumist. Hageja ei ole suhtekorraldaja kohustusi kohaselt täitnud ja ei teinud kõike, mis on hagejast olenev kostja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks. Seega võis kostja alandada (vähemalt aastakonverentsiga seotud) arvel märgitud tasu. Tegemist on ühepoolse kujundusõigusega, milleks hageja nõusolek vajalik ei ole. Kostjale ei saa pelgalt ette heita seda, et pole välja toodud asjaolusid, mis võimaldaks hinnata tellitud ja saadud teenuse väärtuse vahekorda. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
30.Ülesütlemise kuupäevaks tuleb lugeda 04.04.2017, mil kostja direktor Hanno Lindpere andis hageja juhatuse liikmele Lauri Linnamäele lepingu lõpetamisest telefonikõnes teada. Arvestades 04.04.2017 telefonivestluse sisu tõendamise võimalikku raskust saatis kostja hagejale ka 03.05.2017 kirjaliku ülesütlemisavalduse. Seega saab ülesütlemise kuupäevaks alternatiivselt lugeda 03.05.2017. Arvestades et koostöö lõppes faktiliselt 31.03.2017 ning aprillis 2017 ei ole Cloud Medialt enam suhtekorraldusteenust tellitud, ei muuda ülesütlemise kuupäeva kindlakstegemine lepingu lõppemise õiguslikke tagajärgi. Seega tuleb leping lugeda kehtivalt üles öelduks ning ülesütlemise kuupäevaks tuleb lugeda 04.04.2017 või alternatiivselt 03.05.2017.
31.Tasaarvestus toimus õiguspäraselt. Kostja on seoses hageja oluliste minetustega lepingu täitmises ja lepingu erakorralisel lõpetamisel tekkinud vaidlusega olnud sunnitud tellima Advokaadibüroo KPMG Law OÜ-lt õigusteenust, mille tõttu on kostjale 18.05.2017 seisuga tekkinud kulutused advokaaditasu ja õigusteenuskulude näol summas 350 eurot. Kostja võis tasaarvestada ülalnimetatud kahju arvega 306 ning sellise kujundusõiguse teostamiseks hageja nõusolek vajalik ei ole.
2-17-113178
32.Hageja on seisukohal, et pooled on justkui kokku leppinud, et kostja tasub hagejale vähemalt 12 x 85 eurot kuus isegi siis, kui hageja ei tee kostja heaks ühtegi väärtust loovat tööd selles kuus. Hageja tõlgendab lepingut ilmselgelt valesti. Leping ei viita mitte sellele, et Cloud Media võib tasu küsida töid tegemata, vaid sellele, et 12 tundi ületav tööplaan vajab KPMG eraldi kinnitust (Lepingu p 4.2).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
33.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 2057,50 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
34.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: poolte vahel sõlmiti 25.01.2017 suhtekorraldusteenuse osutamise leping; 16.03.2017 toimus konverents; hageja esitas kostjale 17.04.2017 kaks arvet nr 305 ja 306; kostja tasus arve nr 305 osaliselt, tasumata on summa 1457,34 eurot ning arvest 306 on tasumata 408 eurot, seega on kokku tasumata 1865,34 eurot; 03.05.2017 esitas kostja hagejale lepingu lõpetamise teate.
36.Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas: kostja täitis enda lepingulisi kohustusi hageja ees; kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud; kostjapoolne hinna alandamise avaldus on kehtiv ning kas esinevad hinna alandamise eeldused; kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on erinevates kohtumääruses (I kd, tl 88-89; II kd, tl 38-41) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Kuivõrd nii hagejat kui kostjat esindavad lepingulised esindajad, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
38.Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel oli 25.01.2017 sõlmitud suhtekorraldusteenuse osutamise leping (edaspidi leping). Kohtu hinnangul on poolte vahel
2-17-113178 käsundussuhe VÕS § 619 lg 1 tähenduses ja poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline käsundusleping (vastavalt lepingu p-le 6.2). Lepingu p-s 2.1 on suhtekorraldusteenustena nimetatud pressiteadete koostamist ja levitamist, pressikonverentside ja meediaürituste organiseerimist, meediasuhtluse korraldamist, nõustamist jne. Seega on lepingu sisuks teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS §-s 635 lg 1 sätestatud töövõtulepingu mõistele (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-56-11, p 14).
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja enda lepingulised kohustused kostja ees nõuetekohaselt. Hageja leiab, et täitis endal lasunud kohustused lepinguga ja seadusega kooskõlas. Kostja märgib, et hageja kohustuste täitmise kvaliteet ei olnud vastuvõetav.
40.Leping on sõlmitud suhtekorraldusteenuse osutamiseks ega ole konkreetselt suunatud vaidlusaluse konverentsi kommunikeerimisele. Kuivõrd poolte vaidlus puudutab üksnes konverentsiga seotud teenuseid, siis keskendub kohus üksnes konverentsiga seotud kohustuste täitmise temaatikale. Hageja ülesanded ja juhised (VÕS § 621 lg 1) konverentsi kommunikeerimisega seonduvalt tulenesid konverentsi kommunikatsioonplaanist (edaspidi Plaan; I kd, tlk 34), mille kostja esindaja on kinnitanud, andes sellele 02.03.2017 e-kirjas omapoolsed kommentaarid ja tehes selles korrektuure. Plaanist nähtub, et hageja ülesandeks jäi avaliku meediaga tegelemine, sh pressiteadete ja artiklite kajastamise organiseerimine ning ajakirjanike kutsumine konverentsile.
41.VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus selgitab, et käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud.
42.2017. a IX nädalal (27.02.2017 – 05.03.2017) pidi hageja: i. koostama pressiteate; ii. organiseerima „Joeli arvamusartikli“ avaldamise meedias – artikkel avaldati Ärilehes 14.03.2017 (I kd, tlk 43).
43.2017. a X nädalal (06.03.2017 – 12.03.2017) pidi hageja: i. koostama konverentsi eelteate ja pressikutse ajakirjanikele – eelteade ja pressikutse koostati ning see edastati 15.03.2017 (I kd, tlk 40-41) erinevatele toimetustele (I kd, tlk 42 – adressaatide nimekiri); ii. edastama isiklikud kutsed ajakirjanikele (sh ülehelistamine); iii. koostama ühinguõigust puudutava pressiteate – pressiteade koostati ning see edastati ajakirjanduslikele väljaannetele 13.03.2017 (I kd, tlk 38) ja 14.03.2017 (I kd, tlk 39); iv. koostama „pitchi Terevisiooni jms“.
44.2017. a XI nädalal (13.03.2017 – 16.03.2017) pidi hageja: i. tegelema ajakirjanike ülehelistamisega - hageja on 02.05.2017 e-kirjas märkinud, et konverentsi pressilist koosnes 18 isikust ja 15 toimetusest, kelle
2-17-113178 ülehelistamisele kulus 3h 47 min, kostja nimetatud tegevusi vaidlustanud ei ole; ii. suhtlema ajakirjandusega konverentsi toimumise ajal – hageja on konverentsi kestel edastanud Ärilehe ja ERR-i toimetajatele uudisvihjed (tlk 74-75).
45.Lisaks eeltoodule on 13.03.2017 on koostatud pressiteade andmekaitsereformi osas (I kd, tlk 38) ning 15.03.2017 avaldatud Postimehes andmekaitsereformi puudutav artikkel (I kd, tlk 45-46).
46.Siiski nähtub Plaanis kajastatud tegevuste nimekirjast, et hageja ei ole IX nädalal koostanud pressiteadet ning X nädala osas puudub teave ajakirjanikele edastatud isiklike kutsete osas ning „pitchi“ koostamise osas Terevisioonile ja teistele. Samas asja materjalidest nähtuvalt on hageja pressiteateid koostanud, ajakirjanikele ja toimetustele kutsed edastanud ning ürituse toimumise ajal ka uudisevihjeid edastanud. Seega ei leia kohus asjas esitatud tõendeid hinnates, et hageja oleks temal lasunud kohustusi täitnud hooletult või neid sootuks rikkunud. Asja materjalidest nähtub, et Plaan ei realiseerunud toimingute tähtaegade osas, kuid selles osas ei ole hagejale ka etteheiteid tehtud. Hageja ülesannete täitmine oli suuresti sõltuv kostja poolt antavast sisendist ning kostja ei saanud objektiivsetel põhjustel (nt juhatuse liige kontorist eemal või hõivatud või kõnealune küsimus vajas kellegagi kooskõlastamist jne) seda anda selliselt, et hagejal olnuks võimalik tähtaegasid järgida.
47.Kuivõrd lepingu puhul oli tegemist käsunduslepinguga, peab kohus siinkohal vajalikuks rõhutada käsunduslepingu olemust – käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Seega ei saa hagejale ette heita asjaolusid, et üritusele ilmus kostja loodetust vähem ajakirjanikke, kes veetsid konverentsil aega vähem kui kostja lootis ning kes avaldasid konverentsi kohta vähem artikleid kui kostja soovis. Seda eriti olukorras, kus kostja on ka omalt poolt tegelenud ürituse kommunikeerimisega ja on ise korrigeerinud Plaani, kitsendades ürituse kommunikeerimisvahendite koosseisu (välistades hageja ülesannetest videod ja sotsiaalmeedia jms). Plaanist nähtuvalt on kostja andnud hagejale ette suhteliselt konkreetsed ülesanded ning on sellega hageja vabadust teenuse osutamisel oluliselt piiranud. See aga omakorda kitsendab hageja vastutust ürituse kommunikeerimise tulemuse osas. Olukorras, kus konverentsil puudub ajakirjanike jaoks uudisväärtus või meedial ei ole piisavalt inimressurssi üritusel kogu selle kestuse vältel viibimiseks, ei saa väita, et hageja oleks oma kohustusi rikkunud. Nimetatud asjaolud ei ole hageja mõjusfääris. Kesises meediakajastuses saanuks hagejat süüdistada olukorras, kus poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping, mis sätestanuks meediakajastust puudutavad konkreetsed eesmärgid (sh mitu ajakirjanikku peab ilmuma, kui kaua nad peavad konverentsil viibima, mitu ja mis teemadel pressiteated koostatakse, mitu, kus ja mis teemadel artiklid avaldatakse, kellele ja mis teemadel edastatakse uudisvihjed jne). Sellisel juhul oleks teenus suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele.
48.Hagis esitatud nõuete seisukohalt on asjassepuutumatu poolte vaidlus konverentsi fookuse ja selle esinejate teemal. Hageja ülesandeks on Plaani elluviimine, mitte konverentsi sisustamine.
49.Eeltoodust (eelkõige punktides 42-45) nähtuvalt on hageja tegelenud avaliku meediaga, sh organiseerinud pressiteadete ja artiklite kajastamise ning ajakirjanike kutsumise konverentsile. Sealjuures on hageja lähtunud kostja juhistest ega ole neist kõrvale kaldunud. Hageja on temal lasunud kohustusi täitnud lojaalselt, vajaliku hoolsusega, vastavalt oma
2-17-113178 teadmistele ja võimetele, pidades sealjuures silmas kostja parimat kasu. Kohus leiab, et hageja ei ole lepingut rikkunud.
50.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja hinna alandamise avaldus on kehtiv. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega saab VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamise instituut annab kostjale võimaluse muuta ühepoolselt lepingut kohustuste tasakaalu taastamise eesmärgil, alandades selleks hinda.
51.Hinna alandamise eelduseks on mittekohase kohustuse täitmise vastuvõtmine õigustatud isiku poolt. Kohus on eespool leidnud, et hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu puudus kostjal alus hinna alandamiseks. Kostjapoolne hinna alandamine on kehtetu ega oma tagajärgi, st leping ei ole muutunud. Seetõttu ei ole kostjal õigust tasu maksmisest keelduda. Seega kohustus kostja tasuma hagejale 1865,34 eurot, s.o arvetel nr 305 ja 306 kajastatud summa, mille tasumisest on kostja hinna alandamisele tuginedes keeldunud.
52.Käesolevas asjas vaidlevad pooled samuti selle üle, kas kostja tasaarvestusavaldus, millega tasaarvestati hageja 1865,34-eurone lepingujärgne tasunõue kostja 350-eurose kahjunõudega (õigusabikulud 18.05.2017 avalduse koostamiseks), on põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita (vt RKTsKo nr 3-2-1-60-11). Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid (vt RKTsKo nr 3-2-1-95-11). VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohus selgitab, et tasaarvestuse puhul on tegemist ühepoolse kujundusõigusega, mitte poolte vahel sõlmitava lepinguga, mistõttu ei ole teise poole nõusolek tasaarvestuse toimumiseks vajalik.
53.Kostja 18.05.2017 avaldus vastab sisunõuetele (märgitud on, milliseid nõudeid tasaarvestatakse), tasaarvestusavalduse vorminõudeid seadus ei sätesta. Tasaarvestuse avaldusest ei pea tulenema tasaarvestatavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestusavaldusele olema lisatud arvestus, millises ulatuses vastavad nõuded lõppevad (vt VÕS I Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 980, p 3.2.1). Seega on kostja tasaarvestusavaldus vormiliselt kehtiv. Puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud, kuivõrd hageja on 08.07.2017 vastanud, et arved on tema hinnangul kehtivad, st hageja ei ole arusaadavalt nõustunud 18.05.2017 avalduses märgituga.
2-17-113178
54.Kostja kahjunõue hageja vastu (nn aktiivnõue) peab olema olemas ning muutunud sissenõutavaks. Kostja märgib, et kahju on tekkinud seoses 18.05.2017 avalduse koostamisega. Avalduses on käsitletud arve nr 324 tasumise küsimust, lepingu lõpetamise temaatikat, hinna alandamise ja selle aluseks olevat kohustuste rikkumise temaatikat, samuti tasaarvestust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus selgitab, et kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad üksnes eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu, ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Samuti peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks kannatanud saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tuleb ka hinnata, kas õigusabikulu on mõistliku suurusega.
55.18.05.2017 avaldusest nähtuvalt on kostja väidetav kahju tekkinud seoses hagejapoolsete oluliste minetustega lepingu täitmises ja lepingu erakorralisel lõpetamisel tekkinud vaidlusega. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja on lepingut kohaselt täitnud, mistõttu sellega seonduv kahju on põhjendamatu. Seoses lepingu lõppemisega märgib kohus järgmist. Kostja on olnud seisukohal, et leping on lõppenud 04.04.2017 poolte seaduslike esindajate vahel peetud telefonikõne tagajärjel, alternatiivselt 03.05.2017 kirjaliku avalduse tulemusel. Hageja on lepingu punktile 7.1 tuginedes viidanud, et lepingu lõppemise aluseks on küll kostja 03.05.2017 avaldus, kuid leping lõppes etteteatamistähtaja möödumisel 02.07.2017. Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega. 04.04.2017 suuline avaldus on tõendamata. Viited VÕS § 631 regulatsioonile ei ole asjakohased, kuivõrd säte on dispositiivne. Pooled on lepingu p-is 7.1 kokku leppinud lepingu lõpetamise korra ning tähtajad (etteteatamistähtaeg 60 päeva). Seega on korrektne hageja käsitlus, et lepingu lõppemise aluseks on kostja 03.05.2017 avaldus, kuid leping lõppes 02.07.2017. Seega on 18.05.2017 avaldus ka lepingu lõpetamist puudutavas osas ebakorrektne.
56.Kohus leiab, et hageja kahjunõue summas 350 eurot on alusetu. Hageja ei ole oma käitumisega põhjustanud vajadust õigusabiteenuse kaasamiseks. Vastupidi, õigusabiteenuse kaasamine tõi kaasa olukorra, kus hagejal ei jäänud oma õiguste kaitseks üle muud võimalust, kui pöörduda nõudega kohtusse. Kuivõrd kahjunõue on alusetu, puudus kostjal nõue, mida tasaarvestada. Seega leiab kohus, et 18.05.2017 avaldusega teostatud tasaarvestus ei ole kehtiv.
57.Kuivõrd kohus on leidnud, et hageja on enesel lasunud lepingulised kohustused kohaselt täitnud ning kostja poolt teostatud hinna alandamine ja tasaarvestus olid alusetud, on kostja kohustatud hagejale maksma lepingujärgset tasu.
58.Hageja palub kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 42,93 eurot, mis kujuneb alljärgnevalt:
2-17-113178 Võlg
(EUR)
Viivisemäär % aastas
Viivituse periood
Viivitatud päevade arv
Viivis
(EUR)
1865,34
25.04.2017 – 07.08.2017
42,93
59.Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras arvetel (I kd, tlk 76-77) kajastatud maksetähtaegadele järgnevast päevas, mis on korrektne. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud.
60.Järgnevalt analüüsib kohus hageja edasiulatuvat viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates 08.08.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist alates otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 08.08.2017.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
61.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1865,34 eurot ja viivise 42,93 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 08.08.2017.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
62.Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi primaarsel alusel, ei analüüsi kohus alternatiivsel alusel esitatud nõuet ega sellega seotud seisukohti.
63.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
64.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ning teeb otsuse kostja kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
65.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
2-17-113178
66.Hageja esitas 03.12.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 250 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad ka lepingulise esindaja kuludes summas 2 600 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 20h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 2 850 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
67.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu põhjendused
68.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
69.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
70.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 250 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 07.08.2017.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot ning 20.06.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest 56,66 eurot. Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 306,66 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 250 eurot, lähtudes sealjuures tsiviilasja hinnast. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda kohtult enamtasutud riigilõivu tagastamist
71.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on 2 600 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 20h ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: 02.08.2017 materjalidega tutvumine 1h; 03.08.2017 hagiavalduse
72.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
73.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 2 600 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 2057,50 eurot ning esindajakulude kogusuurus on mõnevõrra suurem tsiviilasja hinnast. Kohus märgib, et käesoleval juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Seega leiab kohus, et esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 2000 euro ulatuses.
74.Hageja menetluskulud on kokku 2 980 eurot (lepingulise esindaja kulu 2000 eurot + kohtukulud 250 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 2 250 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 600 euro ulatuses (taotletud summa 2850 eurot – rahuldatud summa 2250 eurot).
75.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
2-17-113178 hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 250 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
76.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.