Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-8230
Tsiviilasi
OÜ International Veod hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu kahjuhüvitise maksmise nõudes hagi hind 6528,96 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ International Veod (registrikood 11049564, Elektrijaama tee 65, Narva 21004; tel: 504 9726; e-post: esindajad [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, Tallinna mnt 9-7, Narva 20303; tel: 509 0743; e-post: [email protected]); Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn 11314; tel: 622 4550; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marika Oksaar (Advokaadibüroo Nove OÜ, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, telefon 6108010, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 367,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 40,27 eurot ning lõpetada eelviidatud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-8230.
2.Võtta vastu hageja ja kostja kohtuvaidluse seisukohtadele lisatud tõendid.
Jätta rahuldamata hageja täiendava kindlustushüvitise 2000 euro nõue, sõiduki jäänuki Eestisse toomise kulude 2988,20 euro hüvitamise nõue, sissenõutavaks muutunud viivise 546,21 euro ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt International Veod (registrikood 11049564) kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks menetluskuludena välja kostja
õigusabikulud 3775 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend viis) eurot.
3.Mõista hagejalt OÜ-lt International Veod (registrikood 11049564) kostja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3775 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja kindlustushüvitis 5 356 eurot, seisuga 28.05.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 586,48 eurot ning alates 30.05.2018 sissenõutavaks muutuv viivis kindlustushüvitise summalt määraga 0,03% päevas kuni hüvitise tasumiseni. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 15.06.2017 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr xxx veoki Xxx XXX Xxx registrimärgiga xxx ja haagise Xxx XXX, registrimärgiga xxx kindlustamiseks. Kindlustulepingu suhtes kehtisid kostja kaskokindlustuse tingimused A300/2016 ja kindlustuslepingute üldtingimused U100-2015. Kindlustusleping sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud liiklusõnnetuse risk. Hageja omavastutus oli 600 eurot. Soodustatud isikuks on hageja.
3.Hageja esitas kostjale kahjuavalduse seoses kahjujuhtumiga, mis toimus 08.04.2017 Venemaal, kus hageja töötaja ei tulnud toime veoki juhtimisega, mille tagajärjel said vigastada nii veok Xxx kui ka haagis Xxx. Tõsiste vigastuste tõttu ei kuulunud veok taastamisele. Hageja tõi veoki jäänused ja haagise omal kulul Eestisse. Kindlustusandja alustas kahjujuhtumite nr xxx (veok) ja xxx (haagis) menetlust. Koos avaldusega edastas hageja kostjale kõik nõutud dokumendid juhtumi kohta, paludes sõidukitele tekitatud kahju ja nende evakueerimisega seotud kulude hüvitamist. Lisaks esitas hageja arved veoki ja haagise evakueerimise ja Eestisse toomise kohta. Evakueerimiskulud Venemaal olid kokku 40 000 rublat (20 000 rublat iga sõiduki kohta). Sõidukite Eestisse toomise kulud olid kokku 3 585,84 eurot.
4.29. mail 2017 edastas kostja hagejale otsuse, milles hinnati veoki hüvitiseks 9 215,92 eurot, kui selle jäänused antakse üle kindlustusandjale. Sõiduki väärtuseks ilma käibemaksuta loeti 10 000 eurot, maha arvestati omavastutus 600 eurot ja tasumata jäänud kindlustusmakseid 184,08 eurot. Viidates kaskokindlustuse tingimuste p-le 8.7 leidis kostja, et kuna tegemist oli sõiduki hävinguga, ei kuulu sõiduki Eestisse evakueerimise kulud hüvitamisele. Kindlustusandja nõustus hüvitama mõlema sõiduki evakueerimisega seotud kulud ainult lähimasse töökotta/parklasse summas 40 000 rubla ehk 322 + 322 eurot. Otsuse alusel maksti
hagejale hävinenud veoki eest hüvitist summas 9 215,92 eurot ning evakueerimiskulusid summas 644 eurot. Hageja andis veoki jäänused üle kindlustusandjale.
5.Hageja ei nõustunud kindlustusandja otsusega ja esitas 13.11.2017 avalduse lepitusmenetluse algatamiseks kindlustuslepitusorganile. Hageja leidis, et kuna veoki turuväärtus kindlustusjuhtumi ajal oli ca 15 000 eurot, peab kindlustusandja kompromissina juurde maksma 2 000 eurot ja hüvitama täiendavalt evakueerimise kulud 3 356 eurot. Lepitusmenetlus lõppes 25.05.2018, sest pooled ei saavutanud kompromissi.
6.Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt täiendava kindlustushüvitise 2000 euro ja evakueerimise kulude 3 585,84 euro hüvitamist. Nõude alusena viitas hageja sõidukikindlustuse lepingule. Kindlustusandja veoki väärtuse hinnang summas 10 000 eurot ei ole õiglane ega põhine turuhinnal. Hageja arvates oli veoki turuväärtus kindlustusjuhtumi ajal vähemalt 12 000 eurot (ilma käibemaksuta).
7.Veoki turuväärtus tõendatakse samaväärsete Xxx veokite turuhindadega. Hageja viitas veokite müümise kulutustele kasutatud rasketehnika ja transpordivahendite müügiportaalis www.mascus.ee, kus samaväärseid veokeid müüdi hinnaga 16 000 eurot kuni 12 500 eurot. Hävinenud veoki Xxx XXX Xxx hind ei võinud olla vähem kui 12 000 eurot. Lisaks viitas hageja, et kindlustuslepingu sõlmimisel määrati veoki kindlustussummaks 26 000 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et veoki turuväärtus vähenes 2,5 korda vähem kui aasta jooksul.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vigastatud veok ja haagis evakueeriti sündmuskohalt ja sellega kandis hageja kulusid 644 eurot ja 3 585,84 eurot. Pole vaidlust ka selle üle, et kindlustusandja on evakueerimisega seotud kulusid hüvitanud osaliselt summas 20 000 eurot. Kostja viitas oma seisukohtade põhjendamisel kaskokindlustuse tingimuste p-le 8.7, mis nägi ette, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le auto jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisundis ja Eesti Vabariigi territooriumil. Kui PZU vaatab auto jäänused üle või utiliseerib muus riigis või toob auto jäänused Eestisse, vähendatakse hüvitist nende kulude võrra.
9.Hageja leidis, et kindlustusandja otsus keelduda veoki ja haagise Eestisse toomisega seotud kulude hüvitamisest ei põhine kindlustuslepingul ega seadusel. Lisaks on kostja tingimused vastuolulised. Kostja kaskokindlustuse tingimuste p 8.7 nägi ett, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le auto jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisundis ja Eesti Vabariigi territooriumil. Sellest tulenevalt oli hageja üldjuhul kohustatud tooma kahjustatud sõidukid Eestisse kostjale üleandmiseks, mida hageja on teinudki. Kaskokindlustuse tingimuste p 11.1.3 kohaselt hüvitatakse kasko toote korral kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud, auto lähimasse või PZU määratud remondikohta toimetamise kulud või auto hoiukohta toimetamise kulud 150 euro ja Kasko Pluss toote korral 3 200 euro ulatuses. Poliisis lepiti pooled kokku kindlustuskaitse eritingimustes, mille järgi erinevalt kindlustustingimustes A300/2016 märgitule oli auto teisalduse ja teele tõstmise hüvitislimiit 2 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
10.Hageja leidis, et punkti 8.7 koostoimest punktiga 11.1.3 ja poliisis sätestatust pidi ta teisaldama kahjustatud sõidukid lähimasse Eestis asuvasse remondikotta või parklasse. Need kulud pidi kostja hüvitama vastavalt poliisis kehtestatud piirmäärale. Hageja käitus mõistlikult, teisaldades sõidukit lähimasse hoiukohta Eestis, mis oli Narvas. Kahjustatud sõidukite äravedu sündmuskohalt Eestisse oli samuti vajalik kahju vähendamiseks.
11.Kostja otsus oli vastuoluline ja põhjendamatu. Tegemist oli kahe eraldi kindlustatud sõidukiga ehk veoauto ja haagisega ning kahe kindlustusjuhtumiga. Kindlustusandja tunnistas hävinuks vaid veokit, haagise suhtes oli tehtud taastamisremont. Kindlustusandja põhjenduse
kohaselt ei kuulunud veoki transport Eestisse hüvitamisele, kuna veok oli hävinud. Isegi kui nõustuda kostja põhjendusega veoki osas, tuleks vähemalt hüvitada haagise teisaldamine, sest haagis ei hävinenud. Kostja pidi hüvitama hagejale vähemalt haagise evakueerimiskulud poliisiga kehtestatud piirmäära ulatuses ehk summas 2 000 eurot. Kuna kostja hüvitas 322 eurot (20 000 rubla) haagise evakueerimise eest, pidi ta juurde tasuma 1 678 eurot.
12.Hageja viitas VÕS § 476 lõikele 1. Evakueerimiskulud on kahju, mis tekkis liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimise tulemusena VÕS § 476 lg 1 mõttes ja seda peab hüvitama poliisis määratud suuruses. Hageja viitas VÕS § 422 lõikele 1 ja § 8 lõikele 2. Hageja arvates ei omanud tähtsust see, kas kahju oli kõrvaldatud kindlustusvõtja oma jõududega või kolmandat isikut kaasates.
13.Kuna hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja esitas kostjale kõik viimase nõutud dokumendid, on kostja kindlustuslepingut rikkunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kostja kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 p 16.7 nägi ette, et kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel tasuma viivist 0,03% väljamaksmata kindlustushüvitisest iga viivitatud päeva eest. Kostja on kohustatud maksma hagejale lepingujärgset viivist alates hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast ehk alates 30.05.2017 kuni hagi esitamise päevani s.t 28.05.2018 summas 586,48 eurot. TsMS § 367 alusel nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 28.05.2018. VÕS § 1131 lg 1 alusel palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 40 eurot.
14.06.12.2018 seisukohtades tõi hageja välja, et hävinud veoki turuväärtust tõstsid muuhulgas Xxx kabiin ja suuremad kütusepaagid. Lisaks olid veokil vähe sõitnud rehvid ja uued akud. Veok ei kasutanud AdBlue ainet, mille tulemusena olid selle kasutamise kulud väiksemad, mis samuti kõrgendas selle väärtust.
15.Lisaks esitas hageja uued müügikuulutused, mis tõendavad, et hävinud sõiduki väärtus 2017. aastal oli kindlasti enam kui 10 000 eurot. Lisas nr 1 näidatud sõiduki väärtus on 11 350 eurot. Lepitusmenetluse ajal aprillis - mais 2017 oli selle sõiduki müügihind 12 500 eurot. Lisas nr 2 toodud sõiduki hind on 12 000 eurot ja soodustushind 10 000 eurot. Samasuguse sõiduki hind 2018. aasta lõpus oli 12 000 eurot. Lisas nr 3 toodud sõiduki hind on 12 000 eurot ja soodustushind 11 000 eurot. Lisas nr 4 toodud sõiduki hind on 15 000 eurot. Hageja arvates näitavad kuulutused, et hävinud sõiduki turuväärtus ei või olla 10 000 eurot ja hageja hinnang on mõistlik ja vastab tegelikkusele.
16.Algselt esitas kostja hagejale kokkuleppe, mis sisaldas punkte 7 ja 8. Punkti 7 järgi loeti hüvitise tasumisega kindlustusleping PZU poolt kohaselt täidetuks. Punkti 8 järgi oleksid kindlustusvõtja ja soodustatud isik loobunud kõigist nõuetest PZU vastu, sh tulevikus tekkida võivatest nõuetest ning nõuetest, mida saaks esitada mõnel teisel alusel. Hageja vaidles sellise kokkuleppe sõlmimisele vastu, kuna pooltel oli lahendamata küsimus lõpliku hüvitise summa osas. Sellest lähtudes jäeti mõlemad vaieldavad punktid kokkuleppest välja. Punktide 7 ja 8, mille sisu tähendaks kompromissilepingu sõlmimist VÕS § 578 mõttes, kokkuleppest välja jätmisega lükatakse ümber VÕS § 578 lg-st 2 tulenev eeldus.
17.Hageja leidis, et tegu oli kahe kindlustusjuhtumiga, kuna kahjustatud olid kaks eraldiseisvat ja eraldi kindlustatud kindlustusobjekti: veok ja haagis. Kostja on fikseerinud kaks kahjujuhtumit (tuleneb kostja otsusest) ehk nr xxx veoki suhtes ja nr xxx haagise suhtes. Kostja tegi sisuliselt kaks otsust.
18.Hageja vähendas oma nõuet evakueerimise kulude osas käibemaksu võrra. Hageja palus
välja mõista kostjalt välja sõidukite tagasitoomisega seotud hüvitis vastavalt xx xxx OÜ esitatud arvele summas 2988,20 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades põhinõude vähendamist, vähendas hageja ka viivisenõuet ja esitas viivise uue arvestuse. Kostja on kohustatud maksma lepingujärgset viivist alates hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast ehk alates kostja otsuse tegemisest 30.05.2017 kuni hagi esitamise päevani 28.05.2018 summas 546,21 eurot. Kokku palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis 4988,20 eurot, millest 2000 eurot on hüvitis sõiduki eest ja 2988,20 eurot hüvitis Eestisse tagasitoomise kulude eest.
19.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Haagise taastamisremondi kulud on kostja poolt hüvitatud. Haagise remondikulude hüvitamise osas puudus vaidlus, mille tõttu jättis hageja esitamata kostja koostatud garantiikirja. Hagejale on ebaselge, mis põhjusel esitas kostja vastuväite, et toimus kaks kahjujuhtumit.
20.Hageja leidis jätkuvalt, et veoki turuväärtus on 12 000 eurot. Kostja esitatud ekspertiisi lisas 6 nähtub, et selles analüüsitud autode keskmine hind on 13 908 eurot. Autode pakkumishinnad on 12 000 eurost kuni 15 000 euroni. Ekspertarvamus peab tuginema faktidel ega saa lähtuda subjektiivsetest hinnangutest või oletustest. Hageja arvates ei ole ekspert põhjendanud ega tõendanud, mille alusel on ta hageja veoki turuhinnaks hinnanud 10 000 eurot. Ekspert ei ole põhistanud, miks just turul kõige madalama hinnaga müüdava veoki hind on hageja veoki turuhind. Ekspert ei saa oletada, et autosid müüakse odavamate hindadega, kui on kuulutustes märgitud. Selliste seisukohtade väljatoomine ekspertarvamuses ei ole objektiivne.
21.Hageja leidis, et asjakohane on võtta võrdluseks ka lähimate riikide müügistatistika. Suurema valimi saamiseks on lähtutud Lääne-Euroopa sarnaste sõidukite müügihindadest. Kui Eestis on analoogset sõidukit raske leida, on põhjendatud lähtuda analoogseid sõidukeid sissetooval maal kehtivatest hinnapakkumistest. Seetõttu on mõistlik ja lubatav kasutada müügipakkumisi väljaspool Eestit. Turuväärtuse määramisel välisriike aluseks võttes tuleks arvestada sõiduki Eestisse toimetamise kuludega ja vahendustasuga.
22.Sõiduki keskmise müügihinna määramisel tuleb lisaks selle tüübile ja vanusele arvestada vaidlusaluse sõiduki erisusi. Turuväärtuse seisukohalt oluline on tegelik olemus. Hageja arvates tõstsid hävinud veoki turuväärtust muuhulgas Xxx kabiin, suuremad kütusepaagid, vähe sõitnud rehvid ja uued akud. Veok ei kasutanud AdBlue ainet. Turuväärtuse hindamiseks oli oluline arvestada võimalusega, et väärtus oli tehtud parenduste tõttu tõusnud.
23.Veoki turuhinna tõendamiseks esitas hageja uued müügikuulutused, mis tõendavad, et hävinud sõiduki väärtus 2017. aastal oli kindlasti rohkem kui 10 000 eurot. Hageja leidis, et tegu oli kahe kindlustusjuhtumiga. Kostja kohaldas ka omavastutust kaks korda. Hageja viitas kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 punktile 6.1, mille järgi on omavastutus iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita.
24.Hageja esitas kohtule kostja 21.06.2017 garantiikirja haagise taastamisremondi hüvitamise kohta. Garantiikirjast nähtub, et kostja rakendas omavastutust ka haagisele. Kui kostja arvates oli tegu ühe kindlustusjuhtumiga, oleks tulnud rakendada omavastutust ainult ühel korral. Antud tõendi vastuvõtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viivitust, sest antud garantiikiri asus kostja kindlustustoimikus ja väljastatud kostja poolt.
25.Hageja leidis jätkuvalt, et kostja peab hüvitama veoki ja haagise Eestisse toomise kulud. Vastavalt poliisis märgitud kindlustuskaitse eritingimuste p-le 5 oli auto teisalduse ja teele tõstmise hüvitise limiit erinevalt kindlustustingimustes A300/2016 märgitule 2000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. See tingimus asendas täielikult kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 punkti 11.1.3. Hageja jaoks oli see oluliseks tingimuseks lepingu sõlmimisel. Ilma antud tingimuse lisamiseta ei oleks hageja kindlustuslepingut sõlminud. Kostja keeldumine nende
kulutuste hüvitamisest olukorras, kui kulutuste hüvitamine oli lepingu oluliseks tingimuseks, on hea usu põhimõttega vastuolus.
26.Ebaselgel põhjusel viitas kostja sõidukikindlustuse heale tavale. Viidatud hea tava järgimine on kohustuslik eelkõige kostjale kui kindlustusturu professionaalsele osalejale. Poliisil ja kindlustuslepingu üldtingimustes puuduvad mistahes viited nimetatud heale tavale ja seega ei ole selline dokument hagejale siduv. Hageja ei olnud sellest dokumendist enne kohtuvaidlust teadlik. Heas tavas räägitakse sellest, et lisaks kindlustatud eseme hävimisest või kahjustumisest tekkinud kahjule võib sõidukikindlustuse kindlustuslepingus olla kokku lepitud, et kindlustusandja hüvitab ka teised mõistlikud ja põhjendatud kulud. Seega ei piira head tavad teisaldamiskulusid lähimasse remondi- või hoiukohta transportimise kuludega. Lisaks sellele on tavad mõeldud üldjuhul Eesti territooriumil kasutamiseks.
27.Hageja juhindus kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 p-st 8.7, millest tulenevalt on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le auto jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisundis ja Eesti Vabariigi territooriumil, mis eeldab kulutuste kandmist seoses veoki teisaldamisega Eesti territooriumile. Tulenevalt p-st 8.7 koostoimes p-ga 11.1.3 ja poliisis sätestatuga pidi hageja teisaldama kahjustatud sõidukid lähimasse Eestis asuvasse remondikotta või parklasse ja need kulud tuli hüvitada vastavalt poliisis kehtestatud piirmäärale.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Kliendiga esmasele kohtumisele ja konsulteerimisele kulus 1 tund. Hagiavalduse ettevalmistamisele ja tõendite kogumisele kulus 5 tundi. Kostja vastusega tutvumisele ja selle analüüsile kulus 3 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1 tund. 21.11.2018 istungil osalemiseks kulus 1,20 tundi. 06.12.2018 seisukoha koostamisele ja tõendite kogumisele kulus 4 tundi. Kostja 07.01.2019 seisukohaga tutvumisele kulus 2 tundi. 15.02.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1 tund ja istungil osalemiseks 2,18 tundi. Lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 3 tundi. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 23,38 tundi.
29.Hageja on kandnud õigusabikulusid summas kokku 2338 eurot ilma käibemaksuta (23,38x100). Hageja menetluskulud kokku olid 2788 eurot (450+2338). Hageja palus kostjalt välja mõista 2788 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
30.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on kindlustuslepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Kostja on hüvitanud kindlustatud veoki (r/m xxx) turuväärtuse, haagise (r/m xxx) remondikulud ning nii veoki kui haagise teele tõstmise ja lähimasse töökotta/parklasse viimise kulud. Vastavalt kindlustuslepingule ja poolte vahel 07.06.2017 sõlmitud kindlustushüvitise kokkuleppele tasus kostja hagejale veoki eest kindlustushüvitisena 9307,96 eurot. Kõik hageja täiendavad nõuded on alusetud.
31.Hageja väidab paljasõnaliselt, et veoki turuväärtus oli 12 000 eurot, mitte 10 000 eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert xxx on põhjaliku analüüsi tulemusel jõudnud järeldusele, et veoki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 08.04.2017 oli 10 000 eurot. Arvamus on saadetud hagejale. Seejuures tugines ekspert xxx arvamus hageja veokiga samaväärsete Xxx veokite müügipakkumiste ja turuhindade analüüsil.
32.Kindlustatud veoki esmase registreerimise aeg oli 02.01.2006 ning läbisõit 1 199 000 km. Arvamuse lisaks 3 on kindlustatud veokiga samaväärse (sama aasta, veidi väiksem läbisõit) veoki müügikuulutus hinnaga 10 000 eurot. Aasta uuema ja oluliselt väiksema läbisõiduga veoki
oleks saanud soetada ca 11 000 euroga. 12 000 euroga oleks saanud soetada juba 2 aastat uuema ja 279 000 km väiksema läbisõiduga veoki. Hageja väidete hindamisel on oluline, et müügikuulutuste hinnad on pakkumishinnad, mis erinevad reaalsest turuväärtusest ehk tehinguhinnast ning antud veoki puhul erineb müügihind pakkumishinnast ca 10%. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus 1-2 aastat uuema ja ca 300 000 km vähem sõitnud veoki saaks soetada 12 000 euroga, maksaks keskmine mõistlik ostja teiste veokitega võrreldes oluliselt vanema ja suurema läbisõiduga ning ebaselge kasutus- ja hooldusajalooga hageja veoki eest sama summa. Seega oli hageja veoki turuväärtuseks 10 000 eurot, mitte 12 000 eurot.
33.07.06.2017 leppisid pooled kokku, et veoki hävimise tõttu hagejale tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis on 9307,96 eurot (s.o 10 000 – omavastus 600 – tasumata kindlustusmaksed 92,04 eurot). Kostja on nimetatud summa hagejale tasunud. Hageja nõustus hüvitisega ja andis kostjale üle veoki jäänuki. Kostja viitas VÕS § 578 lõikele 2 ja leidis, et hagejal puuduvad täiendavad nõuded.
34.Kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 p 11.1.3 kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale üksnes vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud ja auto lähimasse remondikohta või hoiukohta toimetamise kulud. Poolte vahel puudub vaidlus, et nii veoki kui haagise teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta toimetamise kulud kokku on 644 eurot (20 000 rubla) ja kostja on need kulud hagejale hüvitanud. Seega on kostja enda kindlustuslepingust tulenevad kohustused korrektselt ja täielikult täitnud. Tingimuste p 1.1 kohaselt on kindlustatud esemeks poliisil märgitud auto ning tingimuste p 2.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mille puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. St kindlustuslepinguga on kindlustatud konkreetne asi konkreetsete juhtumite vastu, mitte kõikvõimalikud hageja majandustegevusega seotud kulud.
35.Selleks, et kostjal oleks kohustus sõiduki Eestisse toimetamise kulud hüvitada, peaks see kohustus olema pooltevahelises kindlustuslepingus kokku lepitud. Kindlustuslepingus kostjal selliste kulude tasumise kohustust ei ole. Tingimuste p 11.1.3 kohaselt hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud ja auto lähimasse remondikohta või hoiukohta toimetamise kulud. Seega pidi kostja hüvitama vaid lähimasse remondi- või hoiukohta transportimise kulud. Kostjal ei olnud kohustust tasuda kõiki hageja sõidukite transportimisega seotud kulusid.
36.Nõude esitamisel viitas hageja poliisil märgitud hüvitislimiidile, kuid see vaid suurendas tingimuste punktis 11.1.3 toodud hüvitist. Hüvitislimiit ehk kindlustussumma on lepingukohane maksimaalne väljamaksusumma, milleni auto teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta transportimise kulud hüvitatakse. Ka selle summani hüvitatavad kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud (lähimasse remondi- või hoiukohta toimetamise kulud) vastavalt tingimuste punktile
11.1.3.Hüvitise piirmäär ei mõjuta kindlustusandja täitmise kohustuse alust VÕS § 76 lg 1 ja § 423 lg 1 tähenduses, vaid üksnes rahalist mahtu. Kui lähimasse hoiukohta transportimise kulud on limiidist väiksemad, ei tuleks hagejale tasuda kogu kindlustussummat, vaid põhjendatud teisaldamiskulud lähimasse kohta, mitte nii kaugele kui kindlustussumma eest võimalik autot vedada oleks. Muus osas kehtis tingimuste p 11.1.3 muutmatul kujul.
37.Tingimuste punkti 8.7 ei ole pooled poliisil muutnud. Nimetatud säte kinnitab, et kostjal puudub jäänuki Eestisse toomise kulude hüvitamise kohustus. Tingimuste punktid 11.1.3 ja 8.7 koosmõjus tähendavad, et isegi kui hageja asemel toonuks auto ja haagise Eestisse kostja või mõni kolmas isik, kandnuks vastavad kulud ikkagi hageja. Need kulud oleks sel juhul arvestatud auto turuväärtuse või taastusremondi kindlustushüvitisest maha.
38.Hageja viited VÕS § 476 lõikele 1 ei ole asjakohased, sest veoki ja haagise Eestisse transportimine ei ole kahjustumisega seotud tagajärgede likvideerimise kulu. Nimetatud
seisukohta kinnitab Eesti sõidukikindlustuse tava. Üldjuhul hüvitatakse vaid sõiduki lähimasse remondi- või hoiukohta transportimise kulud. VÕS § 23 lg 1 p 3 kohaselt on tava siduv. Lisaks on VÕS § 476 lg 1 olemuslikult defineeriv säte ning selgelt dispositiivne. Kahju, mille kostja hüvitama peab, on täpsustatud kindlustuslepingus ning sellest kokkuleppest tuleb lähtuda.
39.Alusetud on hageja väited nagu oleks veoki ja haagise Eestisse toomine olnud vajalik kahju vähendamiseks. Hageja ei kooskõlastanud veoki ja haagise Eestisse toomist eelnevalt kostjaga. Hageja korraldas veoki ja haagise Eestisse veo enne, kui oli kahjujuhtumist üldse kostjale teatanud.
40.Hageja ei ole tõendanud kostja rikkumist ega kulu ja kahju tekkimist kostja rikkumise tagajärjel. Lisaks ei oleks hagejal õigus saada hüvitist käibemaksuga summas, vaid üksnes käibemaksuta summas. Käibemaksu oleks õigus saada vaid juhul, kui hageja tõendab, et tal ei ole õigust käibemaksu tagasi saada või tagasi arvestada. Lisaks on poliisi p 5 kohaselt hüvitislimiit 2000 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on juba hagejale hüvitanud 644 eurot. Seega ei saaks hageja nõue olla suurem kui 1356 eurot.
41.Hageja võla sissenõudmise kulude nõuet 40 eurot pidas kostja alusetuks. VÕS § 1131 kehtestati hilinenud maksetega võitlemise direktiivi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/7/EL, 16. veebruar 2011, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (uuesti sõnastatud)) siseriiklikku õiguskorda üle toomiseks. Vastavalt direktiivi preambula lõikele 8 ning art 1 lg 2 kohaldatakse direktiivi maksete suhtes, millega tasutakse äritehingute eest ning direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu kahjuhüvitiste, sealhulgas kindlustushüvitiste maksed. Lepitusmenetluse kulusid ei pea pooled vastastikku hüvitama LepS § 9 lg 2 kohaselt. Tegemist on erinormiga, mille sisuks ja eesmärgiks on vabatahtlikkusel põhineva lepitusmenetluse kulude jätmine poolte endi kanda. Analoogse eesmärgiga säte on ka TsMS § 174 lg 11. Seega ei ole formaalse lepitusmenetluse kulude osas tegemist kostja tekitatud kahjuga isegi juhul, kui kõik muud hageja väited oleksid õiguslikult ja faktiliselt õiged.
42.Kostja palus kohtul ka põhinõude rahuldamisel jätta rahuldamata hageja viivisenõude perioodi eest, mil hageja ise viivitas nõude esitamisega ehk alates 30.05.2017 kuni nõuetekohase hagi esitamiseni 11.06.2018. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 16.7 kohaselt on viivise tasumise kohustus vaid kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel. Hageja esitas viivisenõude alles hagis. Seejuures oli hageja algne hagiavaldus puudustega ning täiendatud hagiavalduse esitas hageja 11.06.2018. Ka VÕS § 113 lg 2 kohaselt võib kahjuhüvitiselt nõuda viivist alates hagi esitamisest. Hageja ootas hagi esitamisega 12 kuud pärast kostja hüvitamisest keeldumise otsust, kuigi tal ei olnud hagi esitamiseks takistusi.
43.Kostja tasumise kohustus ei muutunud sissenõutavaks 30.05.2017. Kindlustushüvitise tasumise kokkulepe kannab küll kuupäeva 30.05.2017, kuid hageja allkirjastas selle alles 07.06.2017 ning kostja tasus lepingu alusel veoki eest viimase hüvitise osa 03.07.2017.
44.07.01.2019 seisukohtades leidis kostja, et kuna lähtuda tuleb kahjustatud veoki turuhinnast Eestis, ei ole muude riikide müügikuulutused asjakohased. Hageja ei ole vaatamata kohtu küsimustele toonud välja ühtegi ekspertiisiakti puudust. Hageja esile toodud asjaoludest sõiduki turuhind ei sõltu. Ekspertiisiakt nr 5179 ei tugine ühel või kahel kuulutusel, vaid turusituatsiooni terviklikul analüüsil. Hageja on võtnud omaks, et turuväärtuse hindamisel tuleks lähtuda kasutatud sõidukite müügikuulutustest. Hageja oletus, et ekspertiisiaktis analüüsitud kuulutustel toodud veokid võisid olla probleemsed, ei lükka ümber turuanalüüsil põhinevat argumenteeritud ekspertarvamust. Hageja kahtlused kuulutuste usaldusväärsuse osas on üldsõnalised ja oletuslikud. Lisaks on need vastuolus hageja muude väidetega, sest hageja tugineb ka ise vaid müügikuulutustele. Arvamuse koostamisel lähtus ekspert, et veok oli tehniliselt korras, komplektne ja turuväärtust mõjutavate oluliste puudusteta ning veokit on võrreldud sarnaste näitajatega veokitega.
45.Pooltevahelise kindlustuslepingu kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 p 5.1 kohaselt on kindlustussummaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Poliisi lk 2 alguses on sellele eraldi tähelepanu juhitud. Xxx R-seeria mudel on Eestis levinud, millest tulenevalt ei ole Euroopas müüdavate sõidukite hindamisel aluseks võtmine põhjendatud. Eksperthinnangus on toodud andmed, et Eestis olid vaidlusalusel perioodil hageja väidetud hinnast odavamalt pakkumises sarnased või uuemad/paremad veokid. Seega on asjakohatu hageja väide, et analoogsed heas korras autod Euroopas olid müügis kõrgema hinnaga. Samuti on asjakohatud väidetavad muude Euroopa riikide müügikuulutused.
46.Hageja väidab paljasõnaliselt, et veoki turuväärtust tõstavad Xxx kabiin, kütusepaagid, vähe kasutatud rehvid, uued akud ja AdBlue mittekasutamine. Nende väidete osas leidis riiklikult tunnustatud ekspert juba kohtumenetluse eel, et need ei too kaasa eksperdi määratud väärtuse suurenemise. Ekspert selgitas, et ta arvestas veokil Xxx kabiini olemasolu ja võrreldavatel veokitel olid samad kabiinid. Sõiduki suuremad kütusepaagid ei muuda veoki turuväärtust, sest tegu on vaid mõne ostja puhul tehingut soodustava asjaoluga. Rehvid ja akud on kulumaterjalid, mis ei tõsta sõiduki turuväärtust. Ostja ei maksa hiljuti vahetatud akudega auto eest rohkem, kui töökorra olevate vanemate akudega sõiduki eest. Ekspertiisiaktis võrreldud sõidukite rehvid vastasid tehnoülevaatuse nõuetele. Sõidukid ei vajanud rehvide vahetust. AdBlue (kütuselisand, mis vähendab sõiduki heitgaaside sisaldust) on tavaline kulumaterjal, mille kasutamise võimalus võib pigem sõiduki väärtust tõsta. Kokkuvõttes on ekspert arvestanud kõiki turuväärtust suurendavaid asjaolusid.
47.Hageja poolt 06.12.2018 esitatud müügikuulutustel ei ole samaväärsed veokid. Lisa 1 kuulutusel on „xxx“ ehk kõrgema kabiiniga veok, mis on kallim. Teiseks on veoki läbisõit 123 000 km võrra väiksem, kui hageja veokil. Lisaks on müügikuulutustes olevad hinnad pakkumishinnad, mis erinevad reaalsest turuväärtusest ehk tehinguhinnast. Antud veoki puhul on tavapärane pakkumishinna ja tehinguhinna vahe ca 10%. Seega lisa 1 kuulutuse reaalseks tehinguhinnaks võiks kujuneda ca 10 200 eurot. Kuivõrd tegemist on väiksema läbisõiduga ja kallima mudeliga, kinnitab kuulutus pigem seisukohta, et hageja veoki hind ei olnud üle 10 000 euro. Kuivõrd kuulutuses märgitud sõiduk asub Belgias, on see Eestis turuhinna määramisel asjakohatu. Isegi kui on õige hageja väide, et 2017. a aprillis-mais oli veoki hinnaks 12 500 eurot, kinnitab see, et antud hinnaga ei õnnestunud veokit 1,5 a jooksul müüa ja pakkumishind ei vastanud turuhinnale.
48.Lisa 2 kuulutusel on soodushinnaks 10 000 eurot, mis on nö tänane pakkumishind. Pakkumishind on praktikas ca 10% ulatuses alla kaubeldav. Seega saaks lisa 2 kuulutusel oleva veoki soetada ca 9000 euroga. Kuulutus ei tõenda, et hageja veoki väärtus oleks olnud kõrgem, kui 10 000 eurot. Lisaks on lisa 2 kuulutusel toodud veoki läbisõit 175 514 km võrra väiksem, kui hageja veokil.
49.Lisa 3 kuulutusel olev sõiduk ei ole hageja veokiga samaväärne. Tegemist on 6x2 rattavalemiga (veoskeemiga) veokiga, aga hageja veok oli 4x2 rattavalemiga. 6x2 rattavalemiga veoki turuväärtus on ca 10-20% kõrgem kui 4x2 rattavalemiga veokil, sest 6x2 veoskeemiga veoki kandevõime ja lubatud haagise mass on märgatavalt suurem. 6x2 rattavalemiga veok võib vedada raskemat haagist. Veok on hageja veokiga võrreldes 1,5 aastat uuem. Tegemist on „xxx“ kabiiniga ja seetõttu kallima veokiga. Veoki läbisõit on hageja veokiga võrreldes oluliselt väiksem – erinevus on 249 000 km (s.o 1 199 000 - 950 000 = 249 000). Seega ei ole tegemist samaväärse veokiga, vaid kallima mudeliga. Ka selle parema veoki pakkumishind on 11 000 eurot. Kuivõrd pakkumishind on ca 10% võrra alla kaubeldav, siis reaalne tehinguhind oleks ca 9900 eurot.
50.Lisa 4 kuulutusel on hageja veokiga (esmaregistreerimine 01.2006) võrreldes enam kui aasta uuem veok (esmaregistreerimine 03.2007). Veoki läbisõit on hageja veokiga võrreldes oluliselt
väiksem ja erinevus on 329 000 km (s.o 1 199 000 - 870 000). Kuulutuse hind ei vasta turuhinnale. Xxx esindus, kui kõige usaldusväärsem müüja, müüb 2008. a (ehk hageja veokiga võrreldes 2 aastat uuemat) veokit 9900 euro suuruse pakkumishinnaga.
51.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kindlustushüvitise kokkulepe ei ole kompromiss. Pooled leppisid kokkuleppe punktis 4 kokku hüvitise suuruses. Seega on veokile tekkinud kahju suuruse osas poolte vahel kehtiv kokkulepe (kompromiss). Kostja on kokkuleppe täitnud. Asjaolu, et võrreldes kokkuleppe algse tekstiga jäeti välja punktid 7 ja 8, ei muuda punktis 4 toodud selge kokkuleppe sisu. Punktide 7 ja 8 lisakinnituste sisu puudutab võimalikke muid nõudeid ega muuda punktis 4 toodud kokkulepet veoki kahjustumisega seotud hüvitise osas. Seega veoki kindlustushüvitise suuruse osas sõlmisid pooled kompromissilepingu VÕS § 578 mõttes.
52.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja peab hüvitama transpordikulud kokku 2 x 2000 euro ulatuses, sest tegu on kahe kindlustusjuhtumiga. Kostja viitas kaskokindlustuse tingimuste punktile 2.1 ja VÕS § 423 lõikele 1. Kaskokindlustuse tingimuste p 2.3 ja 2.5 kohaselt on kindlustusjuhtumiks muuhulgas liiklusõnnetus. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul toimus üks liiklusõnnetus. Poliisi p 5 kohaselt kehtib hüvitislimiit 2000 eurot kindlustusjuhtumi (s.o liiklusõnnetuse) kohta. Kostja on juba hüvitanud transpordikulud 644 euro ulatuses. Seega ei saaks hageja nõue olla suurem kui 1356 eurot. Asjaolu, et kahjustada said nii veok kui haagis, ei tähenda, et tegemist oleks kahe eraldi liiklusõnnetusega.
53.Viivise osas jäi kostja varasemate väidete juurde ja viitas kindlustuslepingu üldtingimuste punktile 16.7. Kindlustushüvitise suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks sõlmitud kindlustushüvitise kokkuleppe p-s 4 on pooled kokku leppinud, et hüvitis tasutakse 10 päeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest ja kokkuleppe punktis 5 võetud hagejapoolsete kohustuste täitmisest. Hageja allkirjastas kokkuleppe 07.06.2017. Kostja kandis samal päeval hagejale üle 5707,96 eurot. Kokkuleppe punktis 5 võetud kohustuste täitmise (sh veoki jäänuki ja päraldiste üleandmise) valmidusest teavitas hageja kostjat alles 22.06.2017. Ülejäänud summa 3600 eurot tasus kostja 03.07.2017, kui hageja oli punktis 5 nimetatud kohustused täitnud ehk andnud üle veoki jäänuki. Seega ei saanud kohustus muutuda sissenõutavaks enne kui 03.07.2017. Nimetatud tähtaega tuleks vaadelda, kui poolte vahel kokku lepitud mõistlikku vajalikku tähtaega täitmiseks VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 mõttes. Seega VÕS § 113 lg 1 kohaselt ei saa kostjal olla viivise tasumise kohustust kuni 03.07.2017.
54.Kuna hageja vähendas oma nõuet, palus kostja seda arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel.
55.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja väidab paljasõnaliselt, et veoki turuväärtus oli 12 000 eurot, mitte 10 000 eurot. Hageja nõue on alusetu. Kostja on veoki hävimisest tekkinud kahju hagejale vastavalt kindlustuslepingule hüvitanud. Seejuures tugineb kostja poolt tasutud hüvitise summa riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele ja pooltevahelisele kindlustushüvitise kokkuleppele. Hageja nõustus 15.02.2019 istungil, et eksperdi arvamus on turuväärtuse osas kõige olulisemaks tõendiks.
56.Riiklikult tunnustatud eksperdi xxx 25.04.2017 koostatud arvamuse kohaselt oli veoki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 10 000 eurot. 15.02.2019 kohtuistungil märkis ekspert, et veoki turuväärtus võib pigem olla alla 10 000 euro ja võiks hind jääda 9000 euro kanti.
57.Istungi järel on selgunud, et veoki heitmeklass liiklusregistris, millest ekspert arvamuse andmisel lähtus, on ebaõige. Tegelikult oli hageja veok Euro III heitmeklassiga, mille turuväärtus on väiksem, kui Euro IV heitmeklassi puhul. Ekspert selgitas, et tehnoülevaatus oli tehtud euro 3 nõuetele vastavalt. 19.02.2019 edastas ekspert Maanteeameti teate, mille kohaselt
oli veok Euro III heitmeklassiga. Seega on veoki info liiklusregistris ebatäpne ning veoki tegelik väärtus väiksem kui arvamuses märgitud 10 000 eurot.
58.Kostja viitas TsÜS §-le 65. Nii kindlustuspoliisi kui kindlustuslepingu tingimuste p 5.1 kohaselt on kindlustussummaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. 15.02.2019 istungil võttis hageja omaks, et auto turuhind peaks olema määratud Eestis ning möönis, et välisriigi müügikuulutused ei ole asjakohased. Lisaks on Xxx R-seeria mudel Eestis levinud ja sellel on olemas kohalik järelturg. Ekspertiisi lk 5 keskel on märgitud, et auto24.ee portaalis oli 45 sarnase veoki aktiivset kuulutust. Sama kinnitas ekspert istungil.
59.Riiklikult tunnustatud ekspert xxx hinnang veoki turuväärtusele tugines turusituatsiooni terviklikul analüüsil, mida ekspert selgitas istungil. Ekspert samuti selgitas turuväärtuse hindamise metoodikat. Seejuures on arvamuse andmisel arvestatud vaid registris olevaid kehtiva tehno-ülevaatusega veokeid. Alusetud on hageja etteheited, justkui oleks hindamisel võetud aluseks probleemsete veokite ebausaldusväärsed kuulutused.
60.Kindlustatud veoki esmase registreerimise aeg oli 02.01.2006 ning läbisõit 1 199 000 km. Ekspert selgitas 15.02.2019 istungil, et üle miljoni läbisõiduga sõidukite likviidsus ja turuhind langeb. Eksperdi arvamuse lisaks 3 on kindlustatud veokiga samaväärse (sama aasta, veidi väiksema läbisõiduga) veoki müügikuulutus hinnaga 10 000 eurot. Seejuures on lisa 3 kuulutuse veok ADR kohane. Seega hageja veok oli sellest 10 000 euro suurusest pakkumishinnast 5-10% odavam ehk väärtusega ca 9000-9500 eurot.
61.Ekspert selgitas istungil, et ta ei lähtunud mitte ühest kuulutusest, vaid mitmetest ja arvestas tegelikke tehingu hindasid. Ekspert on vastanud kohtueelselt ja 15.02.2019 kohtuistungil kõikidele hageja küsimustele ja väidetele ning on jäänud ka hageja kommentaare ja küsimusi arvestades enda arvamuse juurde. Hageja viited AdBlue kasutamisele olid asjakohatud. Hageja sõiduk vastas Euro III normidele. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et hageja veoki turuväärtus oli kõige enam 9000 – 10 000 eurot.
62.Kostja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja viitas, et riiklikult tunnustatud ekspert xxx 25.04.2017 arvamusele tuginedes leppisid pooled 07.06.2017, et veoki hävimise tõttu makstav kindlustushüvitis on 9307,96 eurot. Kostja viitas VÕS § 76 lõikele 4. Kostja on oma kohustused hageja ees täitnud. Veokile tekitatud kahju osas sõlmisid pooled kompromissi. Kostja viitas VÕS § 578 lõikele 2.
63.Veoki ja haagise Eestisse transportimise kulu nõue 3356 eurot on alusetu. Kostja viitas tingimuste punktile 1.1 ja 2.1. Kostjal ei olnud kindlustuslepingu kohaselt sellise kulu hüvitamise kohustust. Kostja viitas tingimuste punktile 11.1.3. Kostjal ei ole kohustust tasuda kõiki hageja sõidukite transportimisega seotud kulusid.
64.Hageja väidab, et lisaks lähimasse hoiukohta vedamisele tuleb hüvitada ka veoki ja haagise Eestisse transportimise kulu, viidates vaid poliisi punktis 5 märgitud hüvitislimiidile. Hüvitislimiit ehk kindlustussumma on lepingukohane maksimaalne väljamaksusumma, milleni auto teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta transportimise kulud hüvitatakse (VÕS § 426 lg 1). Kuid ka selle summani hüvitatavad kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud vastavalt tingimuste punktile 11.1.3. Hüvitise piirmäär ei mõjuta kindlustusandja täitmise kohustuse alust VÕS § 76 lg 1 ja § 423 lg 1 tähenduses, vaid üksnes rahalist mahtu. Tingimuste punkti 8.7 ei ole pooled muutnud.
65.Alusetud on hageja väited nagu oleks veoki ja haagise Eestisse toomine olnud vajalik kahju vähendamiseks. Hageja ei kooskõlastanud veoki ja haagise Eestisse toomist eelnevalt kostjaga. Hageja ei ole ka tõendanud kulu ja kahju tekkimist. Hageja on veoki ja haagise Eestisse toomise väidetavate kulude tõendamiseks esitanud xxx OÜ arve-saatelehe xxx-2. Arvel puudub tõendatud seos käesoleva vaidlusega. Teenuse sisuks arvel on „evakuaatori teenus Eesti11
Venemaa-Eesti 19.04-25.04.2017.“ Arvest ei nähtu, mida ja kust kuhu täpselt transporditi. Lisaks on xxx OÜ arve allkirjastamata ja puuduvad tõendid selle kohta, et arve oleks reaalselt esitatud või tasutud. Kostja oma varasemate väidete juurde, milliste kohaselt toimus üks liiklusõnnetus ja seetõttu üks kindlustusjuhtum. Lisaks toodi veok ja haagis hageja väidete kohaselt Eestisse ühe veoga.
66.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 5321,24 eurot ilma käibemaksuta. 06.08.2018 kuni 08.08.2018 kulus esindajal hagiavaldusega tutvumiseks, kliendi saadud materjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 8 h 30 min. 14.08.2018 kuni 16.08.2018 ning 22.08.2018 kulus vastuse täiendamiseks 4 tundi. 17.10.2018 kulus hageja taotlustega tutvumiseks 15 min. 20.11.2018 kulus istungiks valmistumiseks 2 tundi. 21.11.2018 kulus istungil osalemiseks, kliendile ülevaate andmiseks ja protokolliga tutvumiseks 2 h 10 min.
67.18.12.2018 kulus hageja seisukohtade ja tõendite analüüsiks ja asjaolude täpsustamiseks 1 h 40 min. 07.01.2019 kulus vastuse koostamiseks 5 tundi. 14.02.2019 kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja istungiks valmistumiseks 2 h 10 min. 15.02.2019 kulus istungil osalemiseks ja kliendile ülevaate andmiseks 2 h 40 min. 18.02.2019 kulus protokolliga tutvumiseks 15 min. 04.03.2019 kulus kohtuvaidluse seisukohtade koostamiseks 3 tundi. Kokku osutati õigusabi 31 h 55 min.
68.Tulenevalt kostja vastuväidetest vähendas hageja 06.12.2018 nõuet. TsMS § 168 lg 4 alusel palus kostja seetõttu jätta osad menetluskulud hageja kanda sõltumata vaidluse tulemusest. Hageja algne põhinõue oli 5356 eurot. 06.12.2018 vähendas hageja nõuet 4988,20 euroni. Seega 367,80 euro osas loobus hageja enda nõudest. 367,80 eurot on 6,9% 5356 eurost ehk hageja algsest nõudest. Seega 6,9% menetluskuludest tuleks sõltumata asjas tehtavast lahendist jätta hageja kanda. 6,9% kostja kuludest on 367,17 eurot.
69.Lisaks on hageja esitanud alusetuid taotlusi, mille kulud 2 h 45 min ehk 453,75 eurot tuleks TsMS § 169 lg 3 alusel jätta hageja kanda, sõltumata menetluse tulemusest. Hageja esitas hagi ps 25 taotluse nõuda välja kahjutoimik. Kostja vaidles taotlusele vastu, kulu ca 20 minutit, 55 eurot. Küsimust käsitleti 21.11.2018 eelistungil, ca 15 min, kostja esindaja kulu 41,25 eurot. 21.11.2018 istungil hageja loobus nimetatud taotlusest. Taotlusega seotud kulud kokku 35 min summas 96,25 eurot. 11.06.2018 taotles hageja veoki turuhinna hindamiseks kohtuekspertiisi määramist. Kostja vaidles taotlusele vastu. 12.10.2018 loobus hageja nimetatud taotlusest. Hageja 11.06.2018 taotlusega tutvumise, seisukoha kujundamise ja esitamise kulu ca 30 min, 82,50 eurot.
70.12.10.2018 esitas hageja taotluse kuulata asjatundjana üle kindlustusmaakler xxx Küsimust arutati 21.11.2018 eelistungil. Kohus jättis 21.11.2018 istungil hageja taotluse rahuldamata. Taotlusega tutvumise, seisukoha kujundamise ning 21.11.2018 istungil küsimuse arutamise kulu kostjale ca 40 min ehk 110 eurot. 06.12.2018 esitas hageja taotluse väidetavate mascus.ee kuulutuste väljanõudmiseks. Kostja vaidles 07.01.2019 taotlusele vastu. Küsimust käsitleti eelnevalt 21.11.2018 istungil. 15.02.2019 istungil hageja loobus nimetatud taotlusest. Kostja kulu kokku ca 1h ehk 165 eurot.
71.TsMS § 169 lg 1 alusel palus kostja jätta 21.11.2018 istungiga seotud kulud (4h 10m summas 687,50 eurot) sõltumata vaidluse lõpplahendist hageja kanda. Uue istungi määramise tingis hageja tõendite ja taotluste osas seisukoha muutmine ning 13.10.2018 esitatud taotluste ebapiisav põhjendatus. Kui hageja oleks taotluseid koheselt nõuetekohaselt põhjendanud, oleks kohus saanud võtta taotluste osas seisukoha mõistlik aeg enne 21.11.2018 istungit ning vaidluse oleks saanud arutada lõpuni ühe kohtuistungiga.
72.Kogumis palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 5321,24 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
73.Seoses hageja kohtuvaidluse seisukohtadega leidis kostja, et selle punktides 8 ja 8.1. on esitatud uusi väiteid, viidates 04.03.2019 tõendile, mille õigeaegseks esitamiseks takistus puudus. Tegu on 21.06.2017 garantiikirjaga, mis oli hagejal varem olemas.
74.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kostja pidas hageja menetluskulusid ülepaisutatuks vähemalt 7 tunni ehk 700 euro ulatuses. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulud tuleks samuti jätta hageja kanda. Põhjendatud hageja menetluskulude suuruseks saaks olla vaid 1668 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
75.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
76.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjaga 15.06.2017 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr xxx veoki Xxx XXX Xxx registrimärgiga xxx ja haagise Xxx XXX, registrimärgiga xxx, kindlustamiseks; 2) kindlustulepingu suhtes kehtisid kostja kaskokindlustuse tingimused A300/2016 ja kindlustuslepingute üldtingimused U100-2015; 3) kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud riskiks liiklusõnnetus ja omavastutuse suuruseks 600 eurot; 4) 08.04.2017 toimus Venemaal liiklusõnnetus, kus said kahjustada kindlustatud veok ja haagis; 5) kindlustatud veok ei kuulunud kahjustuste tõttu taastamisele; 6) hageja tõi kahjustatud veoki ja haagise Eestisse; 7) kostja tasus hagejale haagise ja veoki lähimasse töökotta/parklasse toimetamise kulud kokku 644 eurot; 8) kostja hüvitas hagejale haagise taastamisega seotud kulud; 9) kostja maksis hagejale kahjustatud veoki eest hüvitise; 10) hageja andis kahjustada saanud veoki jäänuki kostjale üle.
77.Poolte vahel on vaidlus kostja poolt tasutud hüvitise suuruse üle. Hageja leidis, et kostja hindas kahjustada saanud veoki turuväärtuse liialt väikeseks, mistõttu tasus hagejale veoki eest liialt väikese hüvitise. Samuti leidis hageja, et kostjal tuleb hüvitada hagejale veoki ja haagise Venemaalt Eestisse toomise kulud.
78.Menetluse käigus on hageja oma nõuet muutnud. Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 5 356 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 586,48 eurot. Põhinõue koosnes 2000 euro ulatuses täiendavast kindlustushüvitisest ja 3 585,84 euro ulatuses sõidukite evakueerimiskulude hüvitisest. 06.12.2018 vähendas hageja nõuet evakueerimise kuludega seotud käibemaksu osas. Hageja palus kulud välja mõista summas 2988,20 eurot ehk ilma käibemaksuta. Hageja samuti vähendas viivisenõuet. Hageja palus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 546,21 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt põhinõudena välja mõista 4988,20 eurot.
79.Kohtu hinnangul nähtub hageja seisukohtadest, et nõude vähendamise teel on hageja loobunud põhinõudest 5356 eurot – 4988,20 eurot = 367,80 euro ulatuses ja viivisenõudest 586,48 eurot – 546,21 eurot = 40,27 euro ulatuses. Kohus leiab, et nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1
punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
80.Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõuetest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Kostja on nõustunud nõuetest loobumisega. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 367,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 40,27 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.
81.Käesolevas asjas lõpetas kohus 15.02.2019 istungil poolte nõusolekul eelmenetluse ning viis läbi asja sisulise arutelu. Poolte nõusolekul jätkas kohus kohtuvaidlusi kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega kohtuvaidluse seisukohtade ja menetluskulude taotluste esitamiseks. Koos kohtuvaidluse seisukohtadega esitasid mõlemad pooled täiendavaid tõendeid, milliste esitamise vajadusele või soovile nad 15.02.2019 istungil ei viidanud. Hageja esitas kohtule kostja 21.06.2017 garantiikirja haagise remondikulude hüvitamiseks, millega ta soovis tõendada, et kostja võttis omavastutuse maha kahel korral. Kostja esitas kohtule ekspert xxx e-kirjade vahetuse Maanteeametiga, millest selgus, et vaidlusaluse veoki heitmeklass oli maanteeameti andmebaasis registreeritud ebaõigesti ning õige klass oli Euro 3, mis vähendas turuväärtust. Kostja vaidles hageja esitatud tõendi vastuvõtmisele vastu.
82.TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Käesolevas asjas on mõlemad pooled esitanud tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist kohtuvaidluste faasis, toomata välja mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kuigi tõendid esitati mõlemalt poolt hilinemisega ilma mõjuvat põhjust esile toomata, ei too nende vastuvõtmine kaasa menetluse venimist. Mõlematele pooltele on täiendavalt esitatud tõendid tehtud kättesaadavaks. Sisuliselt ei saanud tõendid olla neile üllatuslikud. Kostja pidi olema teadlik tema enda koostatud garantiikirjast ja selle sisust. Veoki heitmeklassiga seonduvat arutati 15.02.2019 istungil ja kuigi kostja on väitnud, et heitmeklassiga seonduv vähendab veoki turuväärtust, ei ole ta põhistanud muutumise suurust ega seda tõendanud. Kokkuvõttes leiab kohus, et hilinemisega esitatud hageja ja kostja tõendid tuleb vastu võtta.
83.Vaidluse sisulises osas leidis hageja esmalt, et kostja jättis talle alusetult hüvitamata veoki ja haagise Eestisse toomise kulud 3 585,84 eurot. Kaskokindlustuse tingimuste punkti 8.7 ja 11.1.3 koosmõjust tulenevalt pidi kostja need kulud hüvitama, sest hageja pidi sõiduki jäänuse tooma Eestisse ja kostjale üle andma. Lisaks lepiti poliisis kokku eritingimusena, et kulude hüvitise limiit on 2000 eurot. Kui sellises eritingimuses ei oleks kokku lepitud, ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud. Kuna tegu oli kahe kindlustusjuhtumiga, kostja tegi kaks otsust ja kohaldas kaks korda omavastutust ning kostja hüvitas hagejale veoki teele tõstmise kulud summas 322 eurot, tuleb kostjal täiendavalt tasuda 1 678 eurot.
84.Lisaks leidis hageja, et kostja hindas alusetult veoki turuväärtuseks 10 000 eurot ilma käibemaksuta ja hüvitas alusetult hagejale kahju liialt väikeses summas ehk summas 9 215,92 eurot. Sõiduki õige turuväärtus oli vähemalt 12 000 eurot. Lepingus oli kindlustussummaks 26 000 eurot ja sõiduki väärtus ei saanud nii palju väheneda. Õige turuväärtuse hindamisel tuleb arvestada müügikuulutusi väljaspool Eestit ja sõiduki turuväärtust suurendavaid näitajaid ehk Xxx kabiini, suuremaid kütusepaake, uusi akusid ja rehve, AdBlue mittekasutamist. Kostjaga sõlmitud kokkulepe hüvitise maksmiseks ei ole kompromisskokkulepe, sest hageja nõudmisel ei sisaldanud leping sätteid edasistest nõuetest loobumise kohta.
85.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 30.05.2017 kindlustustingimustes toodud määras ja VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
86.Kostja vaidles hageja nõuetele vastu. Riiklikult tunnustatud ekspert xxx on hinnanud sõiduki turuväärtust ning hagejale on saadetud tema hinnang ja vastused täiendavatele küsimustele. Kindlustustingimuste kohaselt tuli hinnata turuväärtust Eestis. Hageja väited suurema turuväärtuse kohta on tõendamata. Lisaks sõlmisid pooled kokkuleppe hüvitise suuruse kohta, mis on hinnatav kompromisskokkuleppena.
87.Hageja kulude nõue on alusetu, sest kostja pidi hagejale hüvitama vaid need kulud, milliste hüvitamist nägi kindlustusleping ette. Kostjal oli kohustus hüvitada vaid sõiduki teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta transportimise kulud, mida kostja on hüvitanud. Täiendavate kulude nõue on alusetu ja tõendamata. Tegemist ei olnud kahjustumise tagajärgede kõrvaldamisega seotud kuluga. Kostja täitis oma kohustuse viisil, mis on Eestis kindlustusandjatele tavaks. Poliisi p 5 kohaselt oli hüvitislimiit 2000 eurot ning kuna kostja hüvitas hagejale juba 644 eurot, ei saa nõue olla suurem kui 1356 eurot. Kuigi õnnetuses said kahjustada haagis ja veok, oli tegu ühe kindlustusjuhtumiga.
88.Isegi kui hageja põhinõue oleks põhjendatud, ei muutunud kostja tasumise kohustus sissenõutavaks 30.05.2017, sest kokkuleppe kohaselt tasus kostja viimase osa hüvitisest 03.07.2017. Lisaks tasub kostja hagejale viivist üksnes viimase nõudmisel. Viivisenõude esitas hageja alles hagiavalduses ja hagejal puudus mõistlik põhjus viivitada hagiavalduse esitamisega. Võla sissenõudmise kulu on alusetu, sest VÕS § 1131 kehtestati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/7 alusel, mis ei kuulunud kohaldamisele kindlustushüvitiste suhtes.
89.Kohus leiab, et hageja nõuded ei kuulu tervikuna rahuldamisele, sest need on põhjendamata ja tõendamata. 21.11.2018 eelistungil (toimiku lk 83-84) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada, et kahjustada saanud sõiduki turuväärtus oli 12 000 eurot. Seoses kostjaga sõlmitud kokkuleppega selgitas kohus, et hagejal tuleb ümber lükata VÕS § 578 lõikest 2 tulenev eeldus. Seoses ülejäänud hüvitise nõudega selgitas kohus, et hüvitist saab nõuda siis, kui kindlustustingimused näevad vastava hüvitise saamise õiguse ette. Kohus selgitas, et hageja viidatud tingimused tema soovitud hüvitise maksmist ette ei näe. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõudeid täiendavalt ei tõendanud. Nõuete sisulisel lahendamisel analüüsib kohus esmalt
hageja täiendava kindlustushüvitise nõuet, seejärel sõidukite Eestisse toomise kulude nõuet ning viimaks kõrvalnõudeid. Täiendava kindlustushüvitise nõue
90.VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Eeltoodud sättest tuleneb, et kindlustusandjal ei ole mitte üldist kahju või kulude hüvitamise kohustust, vaid ta peab hüvitise maksma kindlustuslepingus kokkulepitud viisil.
91.VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Eeltoodust lähtuvalt on iseenesest õige kostja väide, et kui kaks kindlustatud objekti said kahjustada ühes liiklusõnnetuses, oli iseenesest tegu ühe kindlustusjuhtumiga, sest nad said kahjustada ühe sündmuse tagajärjel.
92.VÕS § 424 lg 2 järgi on kindlustatud ese see ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Pooled ei vaidle selle üle, et veokiga seotud liiklusõnnetuse risk oli kindlustatud riskiks. VÕS § 426 lg 1 näeb ette, et kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta VÕS §-s 477 sätestatut. Eeltoodud sätte alusel on kahjustatud sõiduki turuväärtuse hindamisel asjakohatud hageja viited lepingus märgitud kindlustussumma suurusele. Kindlustussumma oleks olnud üksnes maksimaalseks hüvitise summaks, mida ei saa võrdsustada kahjustatud sõiduki turuväärtusega.
93.VÕS § 479 lg 1 järgi on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kooskõlas VÕS § 479 lõikega 2 on asendatava vallasasja kindlustusväärtuseks summa, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Ühtlasi tuleneb TsÜS §-st 65, et eseme väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
94.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja väljastas hagejale kaskokindlustuse poliisi nr xxx (toimiku 1. kd, lk 6-7). Poliisil märgitud tingimuste kohaselt oli kindlustussumaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, kuid mitte rohkem kui poliisil või lepingu lisas 1 märgitud kindlustussumma. Poliisi järgi kohaldusid kindlustuslepingule kindlustuslepingute üldtingimused U100/2015 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2016. Kindlustatud riskiks oli muuhulgas õnnetusjuhtum. Poliisil oli lisa 1, milles olid loetletud kindlustatud sõidukid. Muuhulgas oli kindlustatud veok Xxx registrinumbriga xxx ja haagis Xxx registrinumbriga xxx.
95.Kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 (toimiku lk 8-10) punkti 2.1 järgi loeti kindlustusjuhtumiks kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikute suhtes tingimustes nimetatud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus saab kindlustatud ese kahjustada, hävib või läheb kaotsi ja mille puhul tekib kindlustusandjal lepingu täitmise kohustus. Samade tingimuste punkti 2.5 järgi loeti õnnetusjuhtumiks muuhulgas kindlustatud eseme kahjustumist või hävimist välise mehaanilise jõu või liiklusõnnetuse tagajärjel. Samade tingimuste punkti 5.1 järgi oli kindlustussummaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit.
96.Kindlustuslepingute üldtingimuste (toimiku lk 11-14) punkti 2.9 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus kokkulepitud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille
toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma kindlustuslepingust tuleneva kohustuse. Kooskõlas tingimuste punktiga 2.17 on kindlustushüvitis kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt kindlustuslepingule tasuma.
97.Kohtu hinnangul tulenes seega üldtingimustest, et kahjustatud veoki väärtuse hindamisel tuli lähtuda selle turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Iseenesest on hageja selle väitega nõustunud, kuid ta ei ole tõendanud, et sõiduki turuväärtus Eestis vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist oli 12 000 eurot.
98.29.05.2017 tegi kostja otsuse kahjujuhtumite xxx (Xxx) ja xxx (Xxx) kohta (toimiku lk 1819). Otsuses hindas kostja sõiduki Xxx hüvitiseks 9215,92 eurot, pidades sõiduki väärtuseks ilma käibemaksuta 10 000 eurot ning võttes maha omavastutuse 600 eurot ja tasumata osamaksed 184,08 eurot, kui sõiduk antakse üle kindlustusele.
99.Kostja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi xxx ekspertiisiakti nr 5179 (toimiku lk 53-61), milles hinnati sõiduki Xxx, registrimärgiga xxx turuväärtuseks seisuga 08.04.2017 orienteeruvalt 10 000 eurot + käibemaks. Sõiduki andmete osas on ekspertiisiaktis märgitud, et selle esmane registreerimine oli 02.01.2006, sõiduk oli pärit Poolast ning sellel oli manuaalne käigukast. Tehniliste andmete osas on märgitud, et sõiduk vastas heitenormi EURO IV nõuetele ja tehniliste näitajate puhul on aluseks võetud Maanteeameti andmebaasis olevad andmed. Lisavarustuse osas on märgitud, et sõiduki ekspluateerimisel väheneb selle lisavarustuse osatähtsus hinnas ja suureneb sõiduki üldise seisukorra tähtsus. Samuti on arvamuses viidatud, et kuna sõiduk oli eksporditud Poolast 01.06.2012, puudus info võimalike avariide ja kahjustuste kohta enne seda aega. Sõiduki läbisõiduks oli 1 199 000 km, mida ekspert on eeldatavalt hinnanud tegelikkusele vastavaks. Tegu oli R-seeria veokiga ja sadul-tüüpi sõidukiga, mille varustus oli tavapärane.
100.Ekspertarvamuses on selgitatud, et hindamisel võrreldakse hinnatava sõiduki turuväärtust mõjutavaid näitajaid müügipakkumistes olevate sõidukite näitajatega. Samuti arvestatakse, et müügikuulutustes olevad hinnad on pakkumishinnad, mis erinevad reaalsest turuväärtusest ehk tehinguhinnast ja vahe võib olla ca 10%. Turuväärtust mõjutavateks näitajateks on ekspert pidanud marki, mudelit, mootori võimsust, kereversiooni, sildade arvu, veoskeemi, vanust ja läbisõitu. Ekspert on arvestanud seitsme sarnase sõiduki müügipakkumisi (mis olid arvamusele lisatud). Arvamuse koostamisel oli Eestis müügis 45 R-seeria sadul-tüüpi sõidukit ja tegu oli Eestis laialt levinud mudeliga.
101.Kõige sarnasem oli ekspertarvamusele lisatud müügikuulutus nr 3, kuigi viidatud sõiduki läbisõit oli väiksem. Sõiduki müüki oli alustatud hinnaga 14 000 eurot + km, kuid arvamuse koostamise ajaks oli pakkumishinnaks 10 000 eurot + km ja sõiduk oli endiselt müümata. Arvestades antud pakkumist ja teisi pakkumisi ongi ekspert kokkuvõttes leidnud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus võiks olla 10 000 eurot + km. Kohus osundab, et ekspertarvamusele lisatud müügikuulutustest nähtub pakkumiste ajalugu ehk see, millise aja jooksul mõnda sõidukit müüdud on ja millal on pakkumishindu vähendatud.
102.Kostja esitas kohtule ühtlasi ekspert xxx täiendavad vastused küsimustele, mis olid 12.05.2017 saadetud ka hagejale (toimiku lk 117-118). Ekspert selgitas, et vaidlusalusel sõidukil arvestati Xxx kabiini olemasolu ja eksperthinnangule lisatud kuulutustes 3 ja 4 veokid olid sama kabiiniga. Suuremad kütusepaagid eksperdi hinnangul veoki turuväärtust ei muutnud ning sarnased paagid olid ekspertarvamuse lisaks 4 olnud kuulutuse sõidukil. Hageja viidatud kuulutustes ei olnud samaväärsed sõidukid. Vaidlusaluse veoki rehvid ja uued akud eksperdi hinnangul turuväärtust ei tõstnud. Ekspert samuti viitas täiendavatele küsimustele vastamise ajal
müügis olnud sõidukite pakkumistele, kus paremaid sõidukeid pakuti müügiks hinnaga 10 000 eurot.
103.15.02.2019 istungil kuulas kohus ära riiklikult tunnustatud eksperdi xxx (toimiku lk 130 pöördel – 133). Ekspert selgitas, et arvamuse koostamisel ei kontrollinud ta võrreldavate sõidukite pakkumisi teinud omanike tausta, sest see ei mõjuta turuväärtust. Müügikuulutustes toodud sõidukite andmeid kontrollis ekspert LKF ja Maanteeameti andmebaasi alusel. Ekspert kontrollis, et sõiduk oleks olemas, läbisõit tuvastatud, tehnoülevaatus kehtiv ning et tegu oleks tavapärase müügiga, sest oksjonil olevad sõidukid ei sobi eksperthinnangu koostamiseks. Hinnapäringuid müüjatele ekspert ei teinud, sest see oleks teinud hinna soodsamaks. Ekspert selgitas, et veokite turuväärtust mõjutavad kõige enam mudel, veoskeem, väljalaske aasta ning läbisõit. Mõistlikult arvestatakse tehnilise andmeid, lähtudes tehnoülevaatuse andmetest. Oluline on, millisele euronormile sõiduk vastab. Ekspert osundas, et kuigi tema arvamuse kohaselt oli sõiduk loetud Euro 4 nõuetele vastavaks, oli tehnoülevaatus tehtud Euro 3 nõuete kohaselt. See võis mõjutada turuväärtust ja tegu oligi Euro 3 normidele vastava sõidukiga. Sellisel juhul oleks turuväärtus olnud veelgi väiksem. Täiendavalt esitas kostja kohtule eksperdi e-kirjavahetuse Maanteeametiga, mille kohaselt oligi kõrgem nõue andmebaasi märgitud sõidukile ekslikult.
104.Ekspert osundas istungil, et võrreldavate müügipakkumiste puhul ei ole teada, kas pakutud hinnaga tehinguni jõutakse. Kui tehinguni ei jõuta, hinda alandatakse. Ekspert viitas kuulutuste ajaloole ja selgitas, kuidas on hindu alandatud ning sageli võib algselt olla tegu meelevaldse pakkumishinnaga. Ekspert pidas kuulutustest nähtuvat hindade muutmist müügiprotsessis tavapäraseks. Hageja oli tema hinnangul ekslikult aru saanud, et ta lähtus arvamuse esitamisel vaid ühest kuulutusest. Ekspert osundas, et tema arvamusele lisatud kuulutuses 4 oli pakutud müügiks sõidukit kõrgeima hinnaga, kuid järelkontrolli tulemusena sellise hinnaga tehinguni ei jõutud. Ekspert osundas, et teadaoleva info põhjal oleks vaidlusaluse sõiduki turuväärtus pidanud olema ligikaudu 9000 eurot ilma käibemaksuta, arvestades tegelikke tehingute hindu, sest ekspertarvamuses viidatud kuulutustes märgitud hindadega tegelikult tehinguteni ei jõutud.
105.Lisaks juhtis ekspert tähelepanu vaidlusaluse sõiduki suurele läbisõidule, mis olukorras, kus on müügil uuemad ja oluliselt väiksema läbisõiduga sõidukid, oleks tegelikku turuväärtust vähendanud. Üle miljoni km läbisõiduga sõidukite likviidsus ja hind väheneb. Turuväärtust mõjutas ka veoskeem, mis vaidlusalusel sõidukil oli 4x2. Sellest võimsama veoskeemiga sõidukitel oli 6x2 skeem, mis mõjutas samuti turuväärtust. Lisaks selgitas ekspert, et ta lähtus pakkumistest Eesti turul, kuna tegu on Eestis levinud sõidukiga ja Eesti pakkumised on Euroopa pakkumistest soodsamad, mistõttu ei tooks majanduslikult mõtlev isik kallima sõiduki Euroopast. Vastates hageja küsimustele selgitas ekspert, et Xxx sõidukitel tulid AdBlue süsteemid kasutusele Euro 5 nõuetele vastavatele sõidukitele, kuid Euro 5 nõudeid on võimalik saavutada ka ilma AdBlued kasutamata. Euro 3 ja Euro 4 nõuetele vastavatel sõidukitel AdBlued ei kasutata, kuid selle kasutamine või mittekasutamine ei mõjuta turuväärtust. Sisustuse puhul märkis ekspert, et arvestati selle vastavust keskmisele tasemele. Erinevalt võrreldavatest sõidukitest oli vaidlusalusel sõidukil manuaalkäigukast, mis vähendas väärtust. Sellised detailid nagu mikrolaineahi või külmik turuväärtust ei mõjutanud.
106.Kohtu hinnangul tõendavad eelviidatud tõendid kogumis usaldusväärselt, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist ei saanud ühelgi juhul olla kõrgem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta ning tõenäoliselt oli tegelik turuväärtus sellest isegi väiksem. Kuivõrd kostja on hagejale kindlustushüvitise maksmisel lähtunud selle turuväärtusest Eestis enne õnnetuse toimumist, on kostja tasunud hagejale tegelikule turuväärtusele vastava või isegi suurema summa. Alusetud on hageja väited, et sõiduki turuväärtuse hindamisel Eestis oleks pidanud lähtuma võimalikest müügikuulutustest Euroopas, kus sarnaseid sõidukeid pakuti müügiks kõrgema hinnaga. Ekspert selgitas, et tegemist oli Eestis laialt levinud mudeliga, mille turuhind oli Euroopa hinnast soodsam. Ekspert selgitas ja põhjendas, miks kõik asjaolud, mis
hageja arvates oleksid pidanud vaidlusaluse veoki turuväärtust suurendama, seda tegelikult ei suurendanud. Kohtul puudub mistahes alus kahelda eksperdi usaldusväärsuses ja tema hinnangute põhjendatuses. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud.
107.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks üksnes rahvusvahelises müügiportaalis Mascus avaldatud müügikuulutused (toimiku lk 92-96). Esimeses kuulutuses müüdi samuti 2006. aastal välja lastud sõidukit, kuid selle läbisõit oli 1 076 000 km ehk väiksem, kui vaidlusalusel sõidukil. Kuulutuses müüdi sõidukit hinnaga 11 350 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks nõustub kohus kostja viitega, et kuulutuses müüdaval sõidukil oli teine ehk kõrgem kabiin ning tegemist ei ole Eestis sõiduki turuhinda tõendava tõendiga, sest sõidukit müüdi Belgias.
108.Teises kuulutuses müüdi samuti sõidukit sama väljalaske aastaga, kuid oluliselt väiksema läbisõiduga ehk läbisõiduga 1 023 486 km. Sõiduki hinnaks on pakutud 10 000 eurot. Kolmandas kuulutuses pakuti müügiks vaidlusalusest sõidukist uuemat sõidukit ehk 2007. aastal välja lastud sõidukit, mille läbisõit oli oluliselt väiksem ehk 950 000 km. Sõidukit pakuti müüa hinnaga 11 000 eurot. Lisaks oli tegemist võimsama sõidukiga, mille rattavalem oli 6x2. Samuti oli kuulutuses oleval sõidukil teine ja kõrgem kabiin. Neljandas kuulutuses pakuti müügiks samuti vaidlusalusest sõidukist uuemat sõidukit ehk 2007. aastal välja lastud veokit, mille läbisõit oli oluliselt väiksem ehk 870 000 km. Hinnaks oli pakutud 15 000 eurot. Kokkuvõttes ei saa ainuüksi esitatud kuulutused ümber lükata eksperdi järeldusi, sest need ei kajastanud samaväärsete sõidukite müügipakkumisi Eestis. Ainuüksi kuulutused ei saa lükata ümber eksperdi üldisi hinnanguid turuolukorra ja selle kohta, mis sõidukite turuväärtust Eestis mõjutab ja mis ei mõjuta. Hageja väited vaidlusaluse sõiduki kõrgema turuväärtuse kohta on jäänud täielikult tõendamata, mistõttu tuleb hageja nõue 2000 eurot täiendava kindlustushüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
109.Ühtlasi esitas kostja pakkumise portaalist auto24.ee, kus vaidlusalusest sõidukist uuemat ehk 2008. aastal välja lastud sõidukit väiksema läbisõiduga 1 171 500 km pakuti müügiks hinnaga 9900 eurot. Müüjaks oli margiesindus Xxx Eesti. Kohus osundab, et kuna antud kuulutuse avaldamise aeg oli 01.02.2019, ei saa see tõendada vaidlusaluse sõiduki võimalikku turuväärtust vahetult enne õnnetuse toimumist. Vaatamata sellele ei kuulu hageja nõue rahuldamisele, sest kostja väited on tõendatud riiklikult tunnustatud ekspert xxx arvamuse ja täiendavate selgitustega.
110.Kohus nõustub ka kostja väidetega, et veokit puudutava kindlustushüvitise suuruse osas sõlmisid pooled kompromisskokkuleppe. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled läbisid küll pärast kostja otsuse tegemist lepitusmenetluse, kuid 25.05.2018 otsusega menetlus lõpetati kokkuleppele mittejõudmise tõttu (toimiku lk 20-22). Vaatamata sellele sõlmisid pooled pärast lepitusmenetluse lõpetamist kokkuleppe nr xxx (toimiku lk 61 pöördel – 62), mis kandis kuupäeva 30.05.2017. Kostja allkirjastas kokkuleppe 02.06.2017 ja hageja 07.06.2017. Kokkuleppe punktis 4 leppisid pooled kokku, et kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis on 9 307,96 eurot. Hüvitise pidi kostja välja maksma pärast hageja poole kokkuleppe punkti 5 alusel kindlustusobjekti omandi üleandmist.
111.30.05.2017 koostati sõiduki üleandmise ja vastuvõtmise akt (toimiku lk 62 pöördel), millega hageja pidi andma kostjale üle sõiduki Xxx jäänuki. Kostja teatas Maanteeametile (toimiku lk 63), et sõiduk oli hävinud, selle hävimisest tulenev kahju hüvitatud ja sõiduk kostjale üle antud. 07.06.2017 kandis kostja hagejale sõiduki xxx hüvitisena üle 5707,96 eurot (toimiku lk 66) ja 03.07.2017 3600 eurot (toimiku lk 66 pöördel). Kokku kandis kostja hagejale üle 9 307,96 eurot. Samas teatas hageja alles 22.06.2017 e-kirjaga (toimiku lk 120), et on valmis sõiduki jäänuki kostjale üle andma.
112.Hagiavalduses väitis hageja eksitavalt, et kostja tasus talle veoki eest hüvitise summas 9 215,92 eurot ehk sama summa, mis oli märgitud kostja 29.05.2017 otsuses (toimiku lk 18-19). Tegelikult tasutud hüvitis oli kokkuleppe alusel suurem ehk 9 307,96 eurot, mis nähtub eelviidatud tõenditest. Järelikult nõustus kostja kokkuleppe alusel tasuma hagejale algselt pakutust suuremat hüvitist.
113.Hageja esitas kohtule sama kindlustushüvitise kokkuleppe projekti (koos lisadega toimiku lk 97-101), mis sisaldas erinevalt allkirjastatud kokkuleppest punkte 7 ja 8. Punktis 7 oli märgitud, et kokkuleppe punktis 4 nimetatud kindlustushüvitise tasumisega loetakse kindlustusleping PZU poolt kohaselt täidetuks, sh kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju PZU poolt vastavalt kindlustuslepingule täielikult ja lõplikult hüvitatuks. Punktis 8 oli toodud, et kindlustusvõtja ja soodustatud isik loobuvad käesolevas kokkuleppes sätestatud kindlustushüvitise maksmisel PZU poolt kõikidest kindlustuslepinguga ja kindlustusjuhtumiga seotud nõuetest PZU vastu, sh ka tulevikus tekkida võivatest nõuetest ning nõuetest, mida saaks esitada mõnel teisel alusel. Allkirjastatud kokkulepe punkte 7 ja 8 eelviidatud sõnastuses ei sisaldanud (hageja esitatud versioonis toimiku lk 102-106). Millistel põhjustel allkirjastatud kokkulepe neid sätteid ei sisaldanud ja kas või mille üle pooled läbirääkimisi pidasid, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
114.VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissleping on õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus selgitas hagejale vajadust antud eeldus ümber lükata. Kohtu hinnangul ei ole hageja eelviidatud eelduse ümber lükanud üksnes seetõttu, et ta väidetavalt ei nõustunud kompromisskokkuleppesse jätma selgesõnalisi edasistest nõuetest loobumise sätteid. Kostja nõustus tasuma hagejale algsest suurema hüvitise ja pooled sõlmisid selle osas kokkuleppe, millest võib järeldada, et hageja nõustus kostja pakutud suurema hüvitisega, kuid pöördus aasta möödumisel ikkagi ootamatult kohtu poole. Kohtu hinnangul ei kuuluks hageja nõue veokit puudutava kindlustushüvitise osas rahuldamisele ka seetõttu, et hageja sõlmis hüvitise suuruse osas kostjaga kompromisskokkuleppe. Veoki Eestisse toomise kulude hüvitamise nõue
115.Kohus on juba käesolevas lahendis osundanud, et kindlustusjuhtumi toimumisel ei pea kindlustusandja hüvitama hagejale mitte mistahes kahju ja kulutusi, vaid tuleb lähtuda sellest, milliste kulude hüvitamises pooled kindlustuslepingus kokku leppisid. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Hageja ei ole selgitanud, miks on tema hinnangul veoki ja haagise Eestisse tagasi toomise kulude näol tegemist kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena tekkinud kahjudega ning miks peaks kostja kahju hüvitama, kui kindlustusleping talle sellist kohustust ette ei näinud.
116.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kindlustuslepingu osaks olid kostja koostatud kindlustustingimused. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
117.Poliisi nr xxx (toimiku 1. kd, lk 6-7) järgi kohaldusid kindlustuslepingule kindlustuslepingute üldtingimused U100/2015 ja kaskokindlustuse tingimused A300/2016.
Eritingimusena oli poliisil muuhulgas märgitud, et erinevalt kindlustustingimustes A300/2016 märgitule on auto teele tõstmise ja teisalduse hüvitislimiit 2000 eurot kindlustusjuhtumi kohta.
118.Kaskokindlustuse tingimuste A300/2016 (toimiku lk 8-10) punktist 8.7 tulenes, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le auto jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisundis ja Eesti Vabariigi territooriumil. Kui PZU vaatab auto jäänused üle või utiliseerib muus riigis või toob auto jäänused Eestisse, vähendatakse hüvitist nende kulude võrra. Kohtu hinnangul ei tulenenud antud tüüptingimusest, et kostjal oleks kohustus hüvitada kulud, mis võisid seonduda auto jäänuste toomisega Eestisse. Vastupidi, antud säte nägi kohtu hinnangul lepingupoolega sarnase mõistliku isiku arusaamist mööda selgelt ja kahtlusteta ette, et kui ka kostja kui kindlustusandja vastavad kulud kannab, arvestatakse kantud kulu hüvitisest maha. Seega ei lasunud kostjal kohustust tagada omal kulul sõiduki jäänuki Eestisse toomine või hüvitada jäänuki Eestisse toomise kulud.
119.Samade tingimuste punkt 11.1.1 nägi ette, et taastamiskuludena hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud auto taastamise kulud. Lisaks hüvitati punkti 11.1.3 järgi mini kasko ja kasko toote puhul kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud, auto lähimasse või PZU määratud remondikohta toimetamise kulud või auto hoiukohta toimetamise kulud 150 euro ja Kasko Pluss toote korral 3200 euro ulatuses. Seega oli kostjal lepingu alusel kohustus hüvitada vaid vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta transportimise kulud. Poliisil lepiti selgesõnaliselt kokku, et teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta viimise kulude maksimaalseks summaks on 2000 eurot. Tingimustest ja poliisist ei saa järeldada, et kostja oleks võtnud endale kohustuse hüvitada sõiduki jäänuki Eestisse toomise kulusid 2000 euro ulatuses. Hageja on väitnud, et ta sõlmis selles osas kostjaga erikokkuleppe ilma milleta ei oleks ta kindlustuslepingut üldse sõlminud, kuid tegu on paljasõnaliste väidetega. Kostja tingimustest ja poliisist ei tulene kohtu hinnangul kostjale vastavat kohustust.
120.Kindlustuslepingute üldtingimuste (toimiku lk 11-14) punkt 2.17 nägi samuti ette, et kindlustushüvitis on kindlustuslepingus ettenähtud rahaline või mitterahaline hüvitis, millega korvatakse kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või mille kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt kindlustuslepingule tasuma. Seega tuleneb ka antud tingimustest, et hageja sai kostjalt nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, milliste hüvitamise kohustus tulenes kostjale lepingust. Kuivõrd kostjal puudus kindlustustingimuste alusel kohustus hüvitada hagejale sõiduki jäänuki Eestisse toomise kulusid, ei kuulu rahuldamisele hageja nõue summas 2988,20 eurot.
121.Kostja esitas kohtule Eesti Liikluskindlustuse Fondi sõidukikindlustuse hea tava (toimiku lk 64 pöördel – 65), mille punkti 9 kohaselt peaks kindlustusandja sõiduki hävimisel hüvitama sõiduki turuväärtuse. Lisaks eeltoodule võib lepingus olla kokku lepitud, et kindlustusandja hüvitab näiteks mõistlike ja põhjendatud kuludena kindlustusjuhtumi järel sõiduki teele tõstmise, sõiduki lähimasse remondi- või hoiukohta transportimise kulud. Kostja leidis, et antud tava kuulus lisaks kindlustustingimustele pooltevahelistes suhetes kohaldamisele, kuid kohus sellega ei nõustu. Hageja väitis, et ta ei olnud enne lepingu sõlmimist sellise tava olemasolust teadlik ja kostja sellele ei viidanud, mistõttu ei ole tegemist hagejale siduva dokumendiga.
122.VÕS § 23 lg 1 p 3 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused muuhulgas tuleneda ka lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. VÕS § 25 lg 2 näeb ette, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Seega peaks tegemist olema sellise tavaga, mis kohaldub mõlemale lepingu poolele ja millega
mõlemad lepingu pooled tavaliselt tunnevad ja arvestavad. Hageja majandus- ja kutsetegevuse hulka ei kuulunud kindlustuslepingute sõlmimine, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul sõidukikindlustuse hea tava olla temale kohustusi tekitav. Küll aga saab kostja esitatud tõendist järeldada, et kostja tüüptingimused ei kujutanud endast Eestis ebatavalisi tingimusi ning kohtu tüüptingimusele antav tõlgendus on kooskõlas tõlgendusega, mida tavapäraselt sarnases olukorras olevad mõistlikud isikud tüüptingimusele annaks.
123.Ühtlasi nõustub kohus kostja väidetega, et kui hageja antud nõue oleks lepingu tingimuste alusel põhjendatud, ei ole hageja nõue tõendatud. Hageja esitas kohtule arve nr 12 (toimiku lk 15, tõlge eesti keelde lk 43). Arve oli esitatud hagejale ning selle sisuks oli märgitud auto Xxx xxx evakueerimisteenus summas 20 000 rubla. Samasuguse sisuga oli hagejale esitatud arve nr 13 (toimiku lk 15 pöördel, tõlge eesti keelde lk 44) sõiduki Xxx evakueerimisteenuse eest summas 20 000 rubla. Hageja esitas kohtule kviitungi nr 000263 (toimiku lk 16, tõlge eesti keelde lk 45), mille kohaselt oli hageja tasunud arvete nr 12 ja 13 esitajale 40 000 rubla sõiduki Xxx ja haagise Xxx evakueerimise eest. Seega on hageja erinevalt kostja väidetest tõendanud, et ta on arved nr 12 ja 13 tasunud. Vaidlus puudub selle üle, et viidatud arvete alusel hüvitas kostja hagejale sõiduki ja haagise teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta evakueerimise kulud.
124.Hagis esitatud nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule xxx OÜ 28.04.2017 arve (toimiku lk 17) evakuaatori teenuse eest „Eesti-Venemaa-Eesti 19.04.-25.04-2017“ summas 3585,84 eurot koos käibemaksuga ja 2988,20 eurot ilma käibemaksuta. Arvest ei ole võimalik järeldada, mille eest on see esitatud ja kas arve on tasutud. Arvest ei saa järeldada, et tegemist oleks üksnes veoki Xxx jäänuki Eestisse toomise kuluga. Arvest ei ole võimalik tuvastada, mida evakueeritud on. Kuna arvest ei ole võimalik järeldada, mida on evakueeritud, ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et haagise osas on kostja juba eraldi omavastutuse maha arvestanud. Kuigi hageja kohtuvaidluse seisukohtadele lisatud kostja otsusest võib järeldada, et kostja arvestas ka haagise remondikulu hüvitamisel maha omavastutuse 600 eurot, ei tulene eeltoodust hageja õigust nõuda kostjalt xxx OÜ arve alusel 2988,20 euro hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli üksnes veoki Xxx jäänuki Eestisse toomise kuluga ning hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Hageja kõrvalnõuded
125.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõuded rahuldamisele ei kuulunud, ei kuulu rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivise 546,21 eurot, edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise ning võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõue. Iseenesest ei nõustu kohus kostja väitega, et võla sissenõudmise kulu 40 eurot ei saa hageja kostjalt kui kindlustusandjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel nõuda, sest sellist välistust antud sättes toodud ei ole. Küll aga sätestab VÕS § 1131 lg 1, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viivist võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kuivõrd kostjal ei olnud hageja ees rahalist kohustust, mille täitmisega ta viivitas, ei saa hageja nõuda kostjalt viivist ega võla sissenõudmise kulu.
126.Muus osas kohus iseenesest nõustub kostja väidetega, et hageja ei ole põhistanud, millisel õiguslikul alusel on tal võimalik nõuda kostjalt viivist alates 30.05.2017 ehk kostja otsuse tegemise ajast. Kohus nõustub, et kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 punkti 16.7 järgi oli kindlustusandja kohustatud tasuma viivist üksnes kindlustusvõtja nõudmisel. Hageja ei teatanud kostjale kohtuväliselt viivise nõudest. Tingimustest ega seadusest ei tulenenud kostjale kohustust tasuda viivist koheselt alates otsuse tegemise päevast ja sõltumata hageja nõude esitamisest. Menetluskulud
127.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
128.Iseenesest nõustub kohus kostja väidetega, et hageja kanda tuleb igal juhul jätta need kulud, mis seonduvad nõudest osalise loobumisega. Kuna aga kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata, jätab kohus kostja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 5321,24 eurot ilma käibemaksuta, kuid osaliselt on kostja menetluskulud kohtu hinnangul ülepaisutatud.
129.Kostja menetluskulude taotlusest nähtub, et kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 165 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist keskmisest keerukama või mahukama vaidlusega, mistõttu kostja esindaja tunnitasu on mõistlik 150 euro ulatuses. Hagiavaldusega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks on esindajal kulunud kokku 12 h 30 min. Hagiavaldus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas ning kostja vastus oli sisu osas esitatud viiel lehel. Seega leiab kohus, et kogumis ei saanud esindajal kuluda hagiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks enam aega kui 10 tundi. Aeg, mis kulus esindajal hageja taotlustega tutvumiseks ja nende osas kliendile soovituste koostamiseks ehk 15 min on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
130.21.11.2018 eelistungil ei esitanud pooled uusi sisulisi seisukohti ega uusi tõendeid. Seetõttu loeb kohus istungiks valmistumise aega 2 h ülepaisutatuks ning loeb mõistlikuks ajaks 1 h. Istung ise kestis 1 h 12 min. Istungil osalemiseks ja selle protokolliga tutvumiseks ei saanud esindajal kuluda mõistlikult aega enam kui 1 h 30 min.
131.Hageja 0612.2018 seisukohtadega tutvumise osas nõustub kohus, et kostja esindajal võis kokku kuluda aega 1 h 55 min. Kostja 07.01.2019 seisukohtade koostamiseks ei saanud esindajal dokumendi sisu ja mahtu arvestades kuluda aega enam kui 4 h. Viimaseks istungiks valmistumiseks ei saanud aega kuluda enam kui 1 tund. 15.02.2019 istung kestis 2 h 6 min ning koos kliendile ülevaate andmisega võis esindajal aega kuluda 2 h 15 min. Istungi protokolliga tutvumiseks võis aega kuluda 15 minutit ja lõplike seisukohtade koostamiseks 3 h.
132.Kogumis on kohtu hinnangul õigusabi osutamiseks põhjendatud ja mõistlik aeg 25 h 10 min. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 150 eurot, on kostja põhjendatud õigusabikulud ilma käibemaksuta 3775 eurot.
133.Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3775 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude summalt 3775 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud ja põhjendusi muudetud Tallinna RK 30.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.