Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2(11)

29.05.2017 edastas kostja hagejale otsuse, mille kohaselt veoki hüvitiseks on 9215,92 eurot, kui selle jäänused antakse üle kindlustusandjale (sõiduki väärtus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot, millest on maha arvestatud omavastutus 600 eurot ja tasumata jäänud kindlustusmaksed 184,08 eurot). Viidates kaskokindlustuse tingimuste p-le 8.7 leidis kindlustusandja, et kuna tegemist on sõiduki hävinguga, ei kuulu sõiduki toomine Eestisse hüvitamisele. Kindlustusandja nõustus hüvitama mõlema sõiduki toomisega seotud kulud ainult lähimasse töökotta/parklasse 644 euro ulatuses (40 000 rublat). Otsuse alusel on kindlustusandja maksnud hagejale kindlustushüvitise hävinenud veoki eest summas 9215,92 eurot ning toomiskulud 644 eurot. Hageja on andnud veoki jäänused üle kindlustusandjale. Poolte vahel toimunud lepitusmenetlust tulemust ei andnud. Hageja nõuab kostjalt sõidukikindlustuse lepingu alusel täiendavat kindlustushüvitist 2000 eurot ja sõidukite Venemaalt Eestisse toomise kulu 3585,84 euro hüvitamist. Veoki turuväärtus kindlustusjuhtumi hetkel oli vähemalt 12 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kindlustuslepingu sõlmimisel määrati veoki kindlustussummaks 26 000 eurot. Ei ole usutav, et veoki turuväärtus vähenes 2,5 korda vähem kui aasta jooksul. Kostja otsus keelduda kulude hüvitamisest ei põhine kindlustuslepingul ega seadusel. Kostja tingimused on vastuolulised. Kaskokindlustuse tingimuste p 8.7 esimese lause järgi, kui pooled ei lepi kokku teisiti, on kindlustusvõtja kohustatud andma PZU-le auto jäänused üle kindlustusjuhtumi järgses seisundis ja Eesti Vabariigi territooriumil. Sellest tulenevalt oli hageja kohustatud tooma kahjustatud sõidukid Eestisse kostjale üleandmiseks. Tingimuste p 11.1.3 kohaselt hüvitatakse kindlustusjuhtumi tõttu vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud, auto lähimasse või PZU määratud remondikohta toimetamise kulud või auto hoiukohta toimetamise kulud 150 euro ja Kasko Pluss toote korral 3200 euro ulatuses. Poliisis lepiti kokku kindlustuskaitse eritingimustes, mille järgi erinevalt kindlustustingimustes A300/2016 märgitule on auto teisalduse ja teele tõstmise hüvitislimiit 2000 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Tulenevalt p-st 8.7 koostoimes p-ga 11.1.3 ja poliisis sätestatuga pidi hageja teisaldama kahjustatud sõidukid lähimasse Eestis asuvasse remondikotta või parklasse ja need kulud hüvitatakse vastavalt poliisis kehtestatud piirmäärale. Hageja käitus mõistlikult, kui teisaldas sõiduki lähimasse hoiukohta Eestis, Narvas. Kahjustatud sõidukite äravedu sündmuskohalt Eestisse oli vajalik ka kahju vähendamiseks. Isegi kui nõustuda hüvitamisest keeldumise põhjendusega veoki osas, siis tuleks vähemalt haagise teisaldamine hüvitada, sest haagis hävinenud ei ole. Seega pidi kostja hüvitama hagejale vähemalt haagise toomiskulusid poliisiga kehtestatud piirmäära ulatuses, s.o summas 2000 eurot. Arvestades, et kostja on hüvitanud 322 eurot (20 000 rubla) haagise toomise eest, pidi kostja juurde tasuma 1678 eurot. Hävinud veoki turuväärtust tõstavad mh Highline kabiin, suuremad kütusepaagid, lisaks olid veokil all vähe sõitnud rehvid ja paigaldatud uued akud. Veok ei kasutanud AdBlue ainet, mille tulemusel on selle kasutamise kulud väiksemad. Hageja leiab, et kostja on kohustatud maksma lepingujärgset viivist alates hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise järgnevast päevast, s.o alates 30.05.2017. Kostja vastus

3(11)

tuleneb riiklikult tunnustatud eksperdi RR arvamusest ja poolte kokkuleppest. RR on jõudnud järeldusele, et veoki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist (s.o 08.04.2017) oli 10 000 eurot. Pooled leppisid 07.06.2017 kokku, et veoki hävimise tõttu hagejale tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis on 9307,96 eurot (s.o 10 000, millest on maha arvatud omavastus 600 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 92,04 eurot). Kostja on nimetatud summa hagejale tasunud. Kaskokindlustuse tingimuste p 11.1.3 kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale üksnes vajalikud ja põhjendatud auto teele tõstmise kulud ja auto lähimasse remondikohta või hoiukohta toimetamise kulud. Nii veoki kui haagise teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta toimetamise kulud kokku on 644 eurot (s.o 20 000 rubla) ja et kostja on need kulud hagejale hüvitanud. Kindlustuslepingus kostjal sõidukite Eestisse toimetamise kulude tasumise kohustust ei ole. Tingimuste p 11.1.3 kohaselt pidi kostja hüvitama vaid lähimasse remondi- või hoiukohta transportimise kulud. Tingimuste punkti 8.7 sätestab, et kui PZU vaatab auto jäänused üle või utiliseerib muus riigis või toob auto Eestisse, vähendatakse hüvitist nende kulude võrra. Seega puudub kostjal jäänuki Eestisse toomise kulude hüvitamise kohustus. Tingimuste punktid 11.1.3 ja 8.7 koosmõjus tähendavad, et isegi kui hageja asemel toonuks auto ja haagise Eestisse kostja või kolmas isik, tulnuks kulud kanda hagejal. Need kulud oleks sel juhul arvestatud auto turuväärtuse või taastusremondi kindlustushüvitisest maha. Kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot. Hageja viidatud sätte alusel ei kuulu hüvitamisele kahjuhüvitis, sealhulgas kindlustushüvitise maksed. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 16.7 kohaselt on kostjal viivise tasumise kohustus vaid kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel. Hageja esitas viivise nõude alles hagis. Kostja kohustus ei muutunud sissenõutavaks 30.05.2017, sest hageja allkirjastas vastava kokkuleppe 07.06.2017 ning kostja tasus lepingu alusel veoki eest viimase hüvitise osa 03.07.2017. Kaskokindlustuse tingimuste p 5.1 kohaselt on kindlustussummaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumit. Ka poliisis on see ära märgitud. Ekspert on arvestanud turuväärtuse hindamisel kõiki turuväärtust mõjutavaid olulisi asjaolusid. Kindlustushüvitise kokkuleppe puhul on tegemist kompromissiga, kuigi sellest jäeti võrreldes algse tekstiga välja punktid 7 ja 8. Kokkuleppe punktis 4 on pooled kokku leppinud, et kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis on 9307,96 eurot. Seega veokile tekkinud kahju suuruse osas on poolte vahel kehtiv kokkulepe (kompromiss) VÕS § 578 mõttes. Kostja on kokkuleppe täitnud. Hageja nõutud transpordikulud on tõendamata. METTRO TEHNIKA OÜ arve-saatelehel puudub seos käesoleva vaidlusega ja hageja ei ole tõendanud, et talle oleks 2988,20 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses kahju tekkinud. Maakohtu otsuse põhjendused

4(11)

-

hageja sõlmis kostjaga 15.06.2017 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu nr 1371264943 veoki Scania R420 Highline registrimärgiga 718BGL ja haagise Wielton NS3P, registrimärgiga 672YJG, kindlustamiseks; kindlustulepingu suhtes kehtisid kostja kaskokindlustuse tingimused A300/2016 ja kindlustuslepingute üldtingimused U100-2015; kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustatud riskiks liiklusõnnetus ja omavastutuse suuruseks 600 eurot; 08.04.2017 toimus Venemaal liiklusõnnetus, kus said kahjustada kindlustatud veok ja haagis; kindlustatud veok ei kuulunud kahjustuste tõttu taastamisele; hageja tõi kahjustatud veoki ja haagise Eestisse; kostja tasus hagejale haagise ja veoki lähimasse töökotta/parklasse toimetamise kulud kokku 644 eurot; kostja hüvitas hagejale haagise taastamisega seotud kulud; kostja maksis hagejale kahjustatud veoki eest hüvitise; hageja andis kahjustada saanud veoki jäänuki kostjale üle. Maakohus viitas VÕS § 422 lg-le 1 ja § 423 lg-le 1. Kui kaks kindlustatud objekti said kahjustada ühes liiklusõnnetuses, oli tegu ühe kindlustusjuhtumiga, sest nad said kahjustada ühe sündmuse tagajärjel. VÕS § 424 lg 2 ja § 426 lg 1 tulenevalt on kahjustatud sõiduki turuväärtuse hindamisel asjakohatud hageja viited lepingus märgitud kindlustussumma suurusele. Kindlustussumma oleks olnud üksnes maksimaalseks hüvitise summaks, mida ei saa võrdsustada kahjustatud sõiduki turuväärtusega. Maakohus viitas VÕS § 479 lg-tele 1 ja 2 ning TsÜS §-le 65. Poliisil märgitud tingimuste kohaselt oli kindlustussumaks auto turuhind Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist, kuid mitte rohkem kui poliisil või lepingu lisas 1 märgitud kindlustussumma. Maakohus tuvastas kaskokindlustuse tingimuste p-de 2.1, 2.5 ja 5.1 ning kindlustuslepingute üldtingimuste p 2.9 ja 2.17 alusel, et kahjustatud veoki väärtuse hindamisel tuli lähtuda selle turuhinnast Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. 29.05.2017 tegi kostja otsuse kahjujuhtumite 439306 (Scania) ja 439315 (Wielton) kohta, hinnates Scania hüvitiseks 9215,92 eurot, pidades sõiduki väärtuseks ilma käibemaksuta 10 000 eurot ning võttes maha omavastutuse 600 eurot ja tasumata osamaksed 184,08 eurot, kui sõiduk antakse üle kindlustusele. RR arvamuse, täiendavate vastuste ja istungil antud ütluste alusel tuvastas maakohus, et sõiduki Scania turuväärtuseks seisuga 08.04.2017 on orienteeruvalt 10 000 eurot (+ käibemaks) ning tõenäoliselt oli tegelik turuväärtus sellest isegi väiksem. Arvamuses arvestati sõiduki esmase registreerimise aega, päritolu, käigukasti liiki (manuaalne), tehnilisi andmeid, lisavarustust, info puudumist võimalike avariide ja kahjustuste kohta enne selle toomist Poolast, läbisõitu, sõiduki tüüpi ja seeriat. Ekspert selgitas ja põhjendas, miks kõik asjaolud, mis hageja arvates oleksid pidanud vaidlusaluse veoki turuväärtust suurendama, seda tegelikult ei suurendanud. Ekspert selgitas mh, et lähtus pakkumistest Eesti turul, kuna tegu on Eestis levinud sõidukiga ja Eesti pakkumised on Euroopa pakkumistest soodsamad, mistõttu ei tooks majanduslikult mõtlev isik kallimat sõidukit Euroopast. Sõiduki turuväärtuse hindamisel Eestis ei oleks

5(11)

pidanud seetõttu lähtuma võimalikest müügikuulutustest Euroopas, kus sarnaseid sõidukeid pakuti müügiks kõrgema hinnaga. Kostja on hagejale kindlustushüvitise maksmisel lähtunud RR arvamuses toodud turuväärtusest Eestis enne õnnetuse toimumist. Seetõttu on kostja tasunud hagejale tegelikule turuväärtusele vastava või isegi suurema summa. Maakohus analüüsis otsuses müügiportaalis Mascus avaldatud müügikuulutusi ja märkis, et need ei lükka ümber eksperdi järeldusi, sest ei kajasta samaväärsete sõidukite müügipakkumisi Eestis. Seetõttu jäi hageja nõue 2000 euro täiendava kindlustushüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Veokit puudutava kindlustushüvitise suuruse osas sõlmisid pooled kompromissikokkuleppe, mille p-s 4 leppisid pooled kokku, et kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahju ja kindlustuslepingule vastav kindlustushüvitis on 9307,96 eurot. Kuigi 29.05.2017 hüvitise otsuses oli hüvitise suuruseks märgitud 9215,92 eurot, hüvitas kostja tegelikult 9307,96 eurot. Järelikult nõustus kostja kokkuleppe alusel tasuma hagejale algselt pakutust suuremat hüvitist. Hageja esitas maakohtule sama kindlustushüvitise kokkuleppe projekti, mis sisaldas erinevalt allkirjastatud kokkuleppest punkte 7 ja 8. Punktis 7 oli märgitud, et kokkuleppe punktis 4 nimetatud kindlustushüvitise tasumisega loetakse kindlustusleping PZU poolt kohaselt täidetuks, sh kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju PZU poolt vastavalt kindlustuslepingule täielikult ja lõplikult hüvitatuks. Punktis 8 oli toodud, et kindlustusvõtja ja soodustatud isik loobuvad käesolevas kokkuleppes sätestatud kindlustushüvitise maksmisel PZU poolt kõikidest kindlustuslepinguga ja kindlustusjuhtumiga seotud nõuetest PZU vastu, sh ka tulevikus tekkida võivatest nõuetest ning nõuetest, mida saaks esitada mõnel teisel alusel. Allkirjastatud kokkulepe punkte 7 ja 8 eelviidatud sõnastuses ei sisaldanud. Millistel põhjustel allkirjastatud kokkulepe neid sätteid ei sisaldanud ja kas või mille üle pooled läbirääkimisi pidasid, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Maakohus viitas VÕS § 578 lg-le 2 ning leidis, et hageja ei ole sättes viidatud eeldust ümber lükanud üksnes seetõttu, et ta väidetavalt ei nõustunud kompromissikokkuleppesse jätma selgesõnalisi edasistest nõuetest loobumise sätteid. Kostja nõustus tasuma hagejale algsest suurema hüvitise ja pooled sõlmisid selle osas kokkuleppe, millest võib järeldada, et hageja nõustus kostja pakutud suurema hüvitisega, kuid pöördus aasta möödumisel ikkagi ootamatult kohtu poole. Hageja nõue ei kuuluks rahuldamisele ka kostjaga kompromissikokkuleppe sõlmimise tõttu. Veoki Eestisse toomise kulude osas tuvastas maakohus kaskokindlustuse tingimuste p 8.7, 11.1.1 ja 11.1.3 alusel, et kostjal ei olnud kohustust hüvitada kulud, mis võisid seonduda auto jäänuste toomisega Eestisse. P 8.7 nägi selgelt ette, et kui ka kostja kui kindlustusandja vastavad kulud kannab, arvestatakse kantud kulu hüvitisest maha. Seega ei lasunud kostjal kohustust tagada omal kulul sõiduki jäänuki Eestisse toomine või hüvitada jäänuki Eestisse toomise kulud. Kostjal oli lepingu alusel kohustus hüvitada vaid vajalikud ja põhjendatud sõiduki teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta transportimise kulud. Poliisil lepiti kokku, et teele tõstmise ja lähimasse hoiukohta viimise kulude maksimaalseks summaks on 2000 eurot. Tingimustest ja poliisist ei saa järeldada, et kostja oleks võtnud endale kohustuse hüvitada sõiduki jäänuki Eestisse toomise kulud 2000 euro ulatuses.

6(11)

Täiendavalt tulenes kindlustuslepingute üldtingimuste p-st 2.17, et hageja sai kostjalt nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, milliste hüvitamise kohustus tulenes kostjale lepingust. Seetõttu ei kuulunud rahuldamisele hageja nõue 2988,20 eurot. Isegi kui hageja antud nõue oleks põhjendatud, ei ole hageja nõue tõendatud. METTRO TEHNIKA OÜ 28.04.2017 arvest ei ole võimalik järeldada, mille eest on see esitatud ja kas arve on tasutud, samuti mida evakueeriti. Arvest ei saa järeldada, et tegemist oleks üksnes veoki Scania jäänuki Eestisse toomise kuluga. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oli üksnes veoki Scania jäänuki Eestisse toomise kuluga ning hageja ei ole tõendanud kulu kandmist. Kuivõrd kostjal ei olnud hageja ees rahalist kohustust, mille täitmisega ta viivitas, ei saa hageja nõuda kostjalt viivist ega võla sissenõudmise kulu. Täiendavalt märkis maakohus, et kindlustuslepingute üldtingimuste U100/2015 punkti 16.7 järgi oli kindlustusandja kohustatud tasuma viivist üksnes kindlustusvõtja nõudmisel. Tingimustest ega seadusest ei tulenenud kostjale kohustust tasuda viivist koheselt alates otsuse tegemise päevast ja sõltumata hageja nõude esitamisest. Apellatsioonkaebus

7(11)

Hageja viitab poliisil märgitud kindlustuskaitse eritingimuste p-le 5 ja poliisil kasutatud sõnale „teisaldus“, mis hõlmab hageja arvates ka sõiduki Eestisse toomise kulusid. Hageja leiab, et tingimus asendab kaskokindlustuse tingimuste punkti 11.1.3. Antud tingimus oli hageja jaoks oluliseks tingimuseks lepingu sõlmimisel, ilma milleta ei oleks hageja kindlustuslepingut sõlminud. Antud punkti lisamisega kaasnes ka suurem riskipreemia vastustaja jaoks. Hageja tegevuseks on rahvusvaheline kaubavedu. Tüüptingimuste väljatöötamisel oli kostja sihtrühmaks valdavas osas siseriikliku turu kliendid. Arvatavasti on kostja juhindunud sõidukikindlustuse heast tavast (millele kostja viitas menetluse käigus), mis on mõeldud üldjuhul Eesti territooriumil kasutamiseks ja mis tuleneb dokumendi preambulast („Tava selgitab mõisteid, kindlustuslepingu tingimusi ja kindlustusandja praktikat nii, nagu on Eesti kindlustusvaldkonnas kombeks“). Erinevalt Eestis toimuvast kahjujuhtumist on liiklusõnnetusse sattunud rahvusvahelise vedaja peamiseks eesmärgiks sõiduk võimalikult kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta Eestisse tagasi tuua. Just seetõttu lepiti kokku suurendatud teisalduse kulude limiidis, mille eest tasus hageja ka kõrgendatud kindlustuspreemia. Hageja kordab maakohtu menetluses esitatud väiteid seoses kaskokindlustuse tingimuste p-ga 8.7. Hageja pidi kahjustatud sõidukid teisaldama lähimasse Eestis asuvasse remondikohta või parklasse ja need kulud tuleb hüvitada vastavalt poliisil kehtestatud piirmäärale. Tegemist on kahe kindlustusjuhtumiga, sest kahjustada said kaks eraldiseisvat ja eraldi kindlustatud kindlustusobjekti: veok ja haagis. Kostja on fikseerinud kaks kahju juhtumit nr 439306 veoki suhtes ja nr 439315 haagise suhtes ja tegi nende suhtes kaks erinevat otsust. Kostja on rakendanud omavastutust kaks korda: nii veoki kui ka haagise suhtes. Vastavalt kostja kaskokindlustuse tingimuste p 6.1 on omavastutus iga kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingus kindlaksmääratud osa kahjust, mida PZU ei hüvita. Kostja 21.06.2017 garantiikirjast haagise taastamisremondi hüvitamise kohta nähtub, et kostja rakendas omavastutust ka haagisele, s.o teistkordselt. Juhul kui kostja käsitles juhtunut ühe kindlustusjuhtumina tuleks rakendada omavastutust ainult üks kord. Haagise suhtes on tehtud taastusremont. Kostja otsuse põhjenduse kohaselt ei kuulu veoki transportimine Eestisse hüvitamisele, sest see on hävinud. Isegi kui nõustuda kostjaga, tuleks hüvitada vähemalt haagise teisaldamine, sest haagis ei ole hävinud. VÕS § 476 lg 1 teise lause kohaselt peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Eestisse toimetamise kulud on kahju, mis tekkis liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimise tulemusena VÕS § 476 lg 1 mõttes ja seega tuleb see hüvitada poliisil määratud suuruses. METRO TEHNIKA OÜ arve on esitatud mõlema sõiduki tagasitoomise eest. Arve tasumist tõendava maksekorralduse esitamata jätmine ei oma tähtsust. Hageja vaidleb vastu kostja menetluskulude suurusele. Vastus apellatsioonkaebusele

8(11)

I

9(11)

kindlustusandjal puudub lepingust tulenev kohustus sõidukite Eestisse toomise kulude eest tasuda. Eritingimuse p 5 kohaselt on erinevalt kindlustustingimustes märgitule auto teisalduse ja teele tõstmise hüvitislimiit 2000 eurot. Hageja asetab rõhu sõnale „teisaldus“ ja toob esile, et see oli tema jaoks oluline tingimus, ilma milleta ta ei oleks lepingut sõlminud. Arvestades poliisi ja üldtingimuste sõnastust on eritingimuste p 5 erikokkulepe üldtingimuste p 1.1.3 sätestatud kindlustussumma osas, mitte üldtingmuste p 8.7 osas. Maakohus on kaskokindlustuse üldtingimuste p 8.7 sõnastust analüüsides põhjendatult leidnud, et isegi kui hageja seoses veoki toomisega Eestisse kulutusi kandis, tuleb need kulutused kindlustushüvitisest maha arvestada.

10(11)

tunnihinnaga 165 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsusega tutvumine, otsuse ning selle põhiseisukohtade edastamine kliendile 30min; apellatsioonkaebuse ning selle menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja kliendi informeerimine 20min; apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, allkirjastamine ning kohtule edastamine 10h 40min; istungiks ettevalmistus 1h 30min ja istungile kulunud aeg 1h 17min, kokku 14h 17min. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.