01. aprill 2019. a, Tallinn kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-101708
Tsiviilasi
Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Kooli tn 2 korteriühistu hagi J R vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
210 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Kooli tn 2 korteriühistu (registrikood 80328298, aadress Kooli tn, 2, Rummu alevik, Vasalemma vald, 76102 Harjumaa) Lepinguline esindaja Peeter Malve (elektronpost [email protected])
Kostja
J R (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
18.10.2018.a kohtuistung, pärast kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista J Rlt (R, isikukood xxxx) Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Kooli tn 2 korteriühistu (registrikood 80328298) kasuks 110 (ükssada kümme) eurot.
3.Jätta rahuldamata Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Kooli tn 2 korteriühistu (registrikood 80328298) hagiavaldus J R (isikukood xxxx) vastu 100 (ükssada) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral 1 (6)
puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Lääne-Harju vald, Rummu alevik, Kooli tn 2 korteriühistu (hageja) esitas 29.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J R (kostja) vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 20.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.03.2017 hagiavalduse kostja vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis 04.09.2017 määrusega hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 13.09.2017 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võttis hagi 15.09.2017 menetlusse. Kostja vastas hagile 22.10.2017. Pärast hagile vastamist on kohus asja arutanud 18.10.2018 kohtuistungil ja pooled on esitanud kohtule menetlusdokumente. Kohus määras 07.02.2019 määrusega asja menetlemise kirjalikus menetluses, tähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxx. Kostja korteriomand asub kortermajas, mille majandamiseks on Kooli 2 korteriomanikud asutanud 30.05.2011 hageja (korteriühistu). Kostja on hageja (korteriühistu) liige. Kostja korteriomandi reaalosa suuruseks on 40,4 m2. Alates 26.09.2015 kuni seisuga 31.01.2017 on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus kommunaalteenuste eest kokku summas 210 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt seisuga 26.01.2017 summat 210 eurot. Hageja nõuab kostjalt kostjale esitatud arvetest (arvete kuupäevad 12.09.2015 kuni 12.01.2017, kokku 17 arvet) märgitud majandamiskulusid (sealhulgas haldustasu, hooldustasu ja heakord, remondifond, üldelekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, kogumisfond, koristamine, trepikoja koristamistasu). Hageja hinnangul on seisuga 26.01.2017 kostja poolt majandamiskulude maksmata osa 210 eurot. Hageja nõue tugineb hageja põhikirjale, hageja 18.01.2015 üldkoosoleku otsusele, hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusele, arvetele ja raamatupidamise väljavõttele.
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja avaldas, et ei ole tasunud arvel märgitud kogumisfondi ja koristamist. Kostja esitas 18.10.2018 kohtuistungil arvete koondtabeli, kus on välja toodud arved ja need summad, millega kostja ei nõustu. Kostja ei ole nõus kostjale esitatud arvetel kogumisfondi maksega, koristamise tasuga ja trepikoja koristamise tasuga tasumisega. Kostja leiab, et 18.01.2015 üldkoosoleku protokoll oli koostatud ja antud allkirjastamisele 2017. aasta alguses, et oleks võimalik kostja suhtes alustada hagimenetlust ning vastavalt registreerimislehele osales 18.01.2015 üldkoosoleku 12 inimest, mistõttu puudus otsustusvõimeline kvoorum. Kostja hinnangul ei ole hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsuses sõnagi öeldud, et edaspidi korjatakse 20 eurot korterilt ning ei ole ka viidatud otsuses, et jõus on eelnevad kokkulepped. Kostja esitas 07.03.2019 hageja vastu nõuded seoses hageja üldkoosoleku 18.01.2015 otsusega ja 10.04.2016 otsusega. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa 2 (6)
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 01.01.2018 (st käesoleva asja menetluse kestel) jõustunud redaktsiooni kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seadusandja ei ole sätestanud üleminekusätteid juhuks, kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded (korteriühistu majandamiskulude nõue korteriomaniku vastu) tuleb edaspidi lahendada hagita menetluse sätete kohaselt. Kohus leiab, et praegusel juhul on kohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses. Samale seisukohale on varasemalt jõutud kohtupraktikas (vt Riigikohtu 14.11.2018 lahendi nr 2-12-24747 p-de 16 ja 17). Seejuures kohaldab kohus kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS), sest hageja väidetav võlgnevus on tekkinud enne 2018. aastat ning kohus kohaldab asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, milleks on varem kehtinud KÜS-i sätteid. KÜS § 151, § 8 lg 2 ja § 13 lg 4 tulenevalt saab korteriühistu määrata, et korteriühistu liikmed peavad tegema ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Nende sätete järgi on korteriühistu kehtivad otsused majandamiskulude kandmise kohta korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samuti kohaldab kohus korteriühistu otsustele nende tegemise ajal kehtinud seadust (vt ka Riigikohtu 01.11.2004 lahendit nr 3-2-1-89-04 p 32). Asjas tuvastatud asjaolud
6.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - kostjale kuulub korteriomand aadressil xxxx; - kostja korteriomand asub kortermajas, mille majandamiseks on Kooli 2 korteriomanikud asutanud 30.05.2011 hageja (korteriühistu). Kostja on hageja (korteriühistu) liige; - kostja korteriomandi reaalosa suuruseks on 40,4 m2. Hageja nõuab kostjalt kostjale esitatud arvetest (arvete kuupäevad 12.09.2015 kuni 12.01.2017, kokku 17 arvet) märgitud majandamiskulusid (sealhulgas haldustasu, hooldustasu ja heakord, remondifond, üldelekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, kogumisfond, koristamine, trepikoja koristamistasu). Hageja hinnangul on seisuga 26.01.2017 kostja poolt majandamiskulude maksmata osa 210 eurot. Kostja hinnangul ei tule tal maksta kostjale esitatud arvetel märgitud kogumisfondi makset, koristamise tasu ja trepikoja koristamise tasu. Kohus kontrollib, kas hageja majandamiskulude nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude. Hageja nõude lahendamine
7.KÜS § 6 lg 1 kohaselt korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS § 7 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. KÜS § 8 lg 2 kohaselt korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja 3 (6)
remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja esitatud hageja põhikirja kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, elamu remont, halduskulud, koristus, üldvesi, avariifond, laenu tagasimakse, reservfond vastavalt põhikirjas märgitule (hageja põhikirja p-d 3.2 ja 3.2.6 kuni 3.2.6.11, I kd tl-d 26 ja pöördel). Seadusest ja korteriühistu põhikirjas tulenevalt saab hageja kostjalt nõuda majandamiskulude tasumist. Kostja avaldas 22.10.2017, et ei ole tasunud arvel märgitud kogumisfondi ja koristamist. Kostja esitas 18.10.2018 kohtuistungil arvete koondtabeli, kus on välja toodud arved ja need summad, millega kostja ei nõustu (I kd, tl-d 186 ja 188). Kohtu hinnangul kostja ei ole nõus kostjale esitatud arvetel kogumisfondi maksega, koristamise tasuga ja trepikoja koristamise tasuga tasumisega. Kostja ei vaidlusta kostjale esitatud arvetel märgitud muid majandamiskulusid (haldustasu, hooldustasu ja heakord, remondifond, üldelekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon). Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja saab kostjalt nõuda arvetel (arvete kuupäevad 12.09.2015 kuni 12.01.2017, kokku 17 arvet) märgitud majandamiskulusid, välja arvatud kogumisfondi, koristamise tasu ja trepikoja koristamise tasu osas, millele kostja vastu vaidleb.
8.Hageja täpsustas, et arvel märgitud kogumisfond on lisa remondiraha. Hageja hagist nähtub, et hageja arvel märgitud kogumisfondi makse, koristamise tasu ja trepikoja koristamise tasu nõue tuleneb hageja 18.01.2015 üldkoosoleku otsusest (kogumisfondi makse 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2015) ja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusest (kogumisfondi makse 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2016, alates 10.04.2016 koristamise tasu 10 eurot, kui korterühistu liige koristusgraafikut ei täida ega osale majaümbruse korrastamisel; I kd, tl-d 42 ja 186 pöördel). Kohus alljärgnevalt hindab hageja majandamiskulude nõude lahendamisel kostja vastuväiteid hageja 18.01.2015 ja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusele.
9.Kostja avaldas 22.10.2017, et 18.01.2015 üldkoosoleku protokoll oli koostatud ja antud allkirjastamisele 2017. aasta alguses, et oleks võimalik kostja suhtes alustada hagimenetlust ning vastavalt registreerimislehele osales 18.01.2015 üldkoosoleku 12 inimest, mistõttu puudus otsustusvõimeline kvoorum. Kohus leiab, et kostja avaldatu on saab olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele. Kohus andis 07.02.2019 määrusega kostjale võimaluse tõendada, kas ja millal on hageja (korteriühistu) 18.01.2015 üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistatud. Kostja ei ole vastuväidetes välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks hageja (korteriühistu) 18.01.2015 üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistatud.
10.Kostja esitas 07.03.2019 menetlusdokumendis KÜS § 13 lg 3 alusel hageja vastu nõuded seoses hageja üldkoosoleku 18.01.2015 otsusega remondifondi täiendava kogumise osas ja seoses hageja üldkoosoleku 10.04.2016 otsusega remondifondi tasu osas. Kostja nõudeid ei saa vastuväidetena maksma panna. Kostjal tulnuks hageja vastu esitada eraldi nõuded ja tasuda nõuetelt riigilõivu. Ühtlasi, kui kostja hinnangul tuleb remondifondi hagejale (korteriühistu) tasuda rohkem ruutmeetri kohta kui 0,38 eurot, siis see ei välista hageja nõuet. Vastupidi, sellisel juhul tuleks kostjal tasuda hagejale rohkem remondifondi majandamiskulusid. Kohus ei pea vajalikuks kostja nõudeid jätta käiguta, sest nõuded pole perspektiivikad, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
11.Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostjal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Juhul kui 4 (6)
kostja ei ole seda võimalust kasutanud, siis on otsus kehtiv ja seda tuleb täita. KÜS § 13 lg 3 on õigust lõpetav tähtaeg (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-155-02 p 8 ja nr 3-2-1-63-05 p 10). Käesoleval juhul hageja tugines nõude esitamisel hageja (korteriühistu) 18.01.2015 üldkoosoleku ja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusele hageja 13.09.2017 hagiavalduses (hageja hagi ja üldkoosoleku protokollid I kd, tl-d 32, 42 pöördel, 45-46), mis toimetati kostjale kätte avalikus e-toimikus 25.09.2017 ja allkirja vastu 27.09.2017 (I kd, tl 149). Kostja sai 18.01.2015 ja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusest teada hiljemalt 25.09.2017. Seega kostja ei saa hageja vastu 07.03.2019 esitatud nõudeid maksma panna, sest KÜS § 13 lg 3 järgne õigus lõppes kostjal hiljemalt 25.12.2017. Kostja viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 167 lg 1 järgne aegumise peatumine läbirääkimiste korral ei kohaldu. Samuti on aegumine läbirääkimiste tõttu TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud kui pooled soovivad leida kokkuleppel lahendust ja peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Kostja hagi vastusest nähtuvalt kostja pole nõus hagejaga kompromissi sõlmima. Seetõttu ei oleks TsÜS § 167 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud.
12.Hageja nõuab kostjalt 18.01.2015 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi (lisa remondiraha) makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2015. Kohtule esitatud hageja 18.01.2015 üldkoosoleku otsuse punktis 3 oli päevakorras lisa remondiraha korjamine, milles tehti ettepanek korjata lisa remondi raha 20 eurot ja otsustati korjata lisa remondi raha alates aprillist kuni septembrini. Otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 18.01.2015 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2015.
13.Hageja nõuab kostjalt 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2016. Kostja avaldas 07.03.2019 menetlusdokumendis, et hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsusest ei nähtu, et hageja üldkoosolek oleks vastu võtnud remondifondi korjamise 20 eurot kuus. Kohtule on esitatud 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll. Protokollist ei nähtu, et oleks vastu võetud otsust korjata kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2016. Protokollis nähtub arutelu selle kohta, et korjata 20 eurot lisa remondiraha aprillist septembrini, kuid vastavat otsust pole vastu võetud (I kd, tl 32). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2016.
14.Hageja nõuab kostjalt 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel koristustasu 10 eurot juuni 2016 eest ja 10 eurot detsember 2016 eest. Kokku 20 eurot. Hageja on kostjale esitanud juuli 2016 arves nr 16077 periood juuni 2016 eest koristustasu 10 eurot (I kd, tl 138) ja jaanuar 2017 arves nr 17017 perioodi detsember 2016 eest koristustasu 10 eurot (I kd, tl 144). Hageja vastav koristustasu nõue põhineb hageja (korteriühistu) 10.04.2016 üldkoosoleku otsusele nr 3, mille kohaselt neile ühistu liikme arvele lisatakse 10 eurot, kes ei korista graafikus ettenähtud ajal trepikoda ja kes ei võta osa maja ümbruse koristamisest (I kd, tl 190). Otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel koristustasu 10 eurot, kui kostja ei korista graafikus ettenähtud ajal trepikoda ega võta osa maja ümbruse koristamisest.
15.Hageja nõuab kostjalt kostjale esitatud arvetest (arvete kuupäevad 12.09.2015 kuni 12.01.2017, kokku 17 arvet maksumusega 890,97 eurot, I kd tl-d 127-144) märgitud majandamiskulusid (sealhulgas haldustasu, hooldustasu ja heakord, remondifond, üldelekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, kogumisfond, koristamine, trepikoja koristamistasu). Hageja hinnangul on seisuga 26.01.2017 kostja poolt majandamiskulude maksmata osa 210 eurot. Kostja hinnangul ei tule tal maksta kostjale esitatud arvetel märgitud kogumisfondi makset, koristamise tasu ja trepikoja koristamise tasu.
5 (6)
15.1.Kostjale esitatud arvete järgi majandamiskulude maksmata osast 210 eurost moodustab 2015 august eest kogumisfond 20 eurot ja 2015 september eest kogumisfond 20 eurot, kokku 40 eurot (arved nr 15097 ja 15107, I kd tl-d 127-128). Kohus eelnevalt leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 18.01.2015 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2015.
15.2.Kostjale esitatud arvete järgi majandamiskulude maksmata osast 210 eurost moodustab kogumisfond: 2016 mai eest 20 eurot, juuni 2016 eest 20 eurot, juuli 2016 eest 20 eurot, august 2016 eest 20 eurot, kokku 80 eurot (arved nr 16067, 16077, 16087, 16097, I kd tl-d 137-140). Kohus eelnevalt leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel kogumisfondi makset 20 eurot kuus perioodil aprill kuni september 2016. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kostjalt nõuda kogumisfondi: 2016 mai eest 20 eurot, juuni 2016 eest 20 eurot, juuli 2016 eest 20 eurot, august 2016 eest 20 eurot, kokku 80 eurot (arved nr 16067, 16077, 16087, 16097, I kd tl-d 137-140). Hageja nõutavad majandamiskulud 210 eurot vähenevad kogumisfondi arvelt 80 euro võrra summani 130 (210-80) eurot.
15.3.Kohus eelnevalt leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui korterühistu liikmelt hageja 10.04.2016 üldkoosoleku otsuse alusel koristustasu 10 eurot, kui kostja ei korista graafikus ettenähtud ajal trepikoda ega võta osa maja ümbruse koristamisest. Kostja vaidleb hageja koristamise tasu nõudele vastu. Kohus kohustas hagejat kohtule esitama juuni 2016 ja detsember 2016 koristamise graafiku. Hageja kohtule graafikuid ei esitanud põhjendusel, et neid ei ole alles. Kohus leiab, et ei saa üksnes esitatud arvete alusel lugeda tõendatuks, et kostja ei ole täitnud koristamise kohustust juunis 2016 ja detsembris 2016. Kohus ei loe kohtuasjas tõendatuks, et kostja ei ole täitnud koristusgraafikut juunis 2016 ja detsembris 2016, mistõttu hageja ei saa nõuda kostjalt koristustasu kokku 20 eurot arvetest nr 16077 (I kd, tl 138) ja nr 17017 (I kd, tl 144) tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt hageja nõutavad majandamiskulud 210 eurot vähenevad kogumisfondi arvelt 80 euro ja koristustasu arvelt 20 euro võrra summani 110 (210-80-20) eurot.
15.4.Eeltoodut arvesse võttes, sealhulgas asjaolu, et kostja ei ole tõendanud hageja nõuete tervikuna või hageja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist, loeb kohus kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide alusel tuvastatuks, et hagejal on kostja vastu põhjendatud majandamiskulude nõue 110 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus rahuldab hageja majandamiskulude nõude osaliselt ja mõistab 110 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata summas 100 eurot (210 eurot – 110 eurot). Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.