Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja: I Ba (isikukood xxx, elukoht xxx);
B’i
pärandvara
pankroti
Avaldaja lepinguline esindaja: Vladimir Kolga (e-post: [email protected]); Võlgnik: V B’i (surnud xxx, isikukood xxx) pärandvara; Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, J. Vilmsi 5, 10126 Tallinn; e-post: [email protected]). 19.03.2019 kohtuistung
Avalduse läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada V B’i (surnud xxx, isikukood xxx) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Svetlana Pilden ajutise pankrotihalduri kohustustest.
Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden’i tasu suuruseks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot ning vajalike kulude katteks 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja kuludest 378,87 eurot määrata pärandvara arvelt Business Law Firm OÜ (registrikood xxx) kasuks.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest Svetlana Pilden’ile ajutise pankrotihalduri tasust 199,53 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood xxx) arveldusarvele nr XXX SEB Pank AS-s.
5.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 (4)
2-19-2464
6.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
avaldajale,
ajutisele
pankrotihaldurile
ning
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse TallI Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse TallI Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 3 - 4 peale võib ajutine pankrotihaldur või avaldaja esitada määruskaebuse TallI Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse TallI Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.I Ba esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule avalduse V B’i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (täiendatud avaldus esitatud 26.02.2019). Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.04.03.2019 määrusega võttis kohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 19.03.2019.
3.Svetlana Pilden esitas 14.03.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt oli pärandaja perekonnaseisult vallaline. Pärandaja ei töötanud ning tema viimase aja sissetulekuks oli töövõimetoetus summas 346,73 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on SEB Pangas asuv arvelduskonto jääk summas 379,03 eurot. Kohustusi tuvastas ajutine haldur aga 829,90 euro ulatuses. Seega ei kata pärandvara kohustusi ning on on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Makseraskused tekkisid 2008. aastal, mil võlgnik ei suutnud enam võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks on sõltuvus ning selle tulemusena ka pärandaja töövõimetus, s.o. muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Märkimist väärib, et võlgniku kohustuseks on ka menetluskulud kriminaalajas 1-14-6449, milles pärandaja oli mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2, p 5,8 ja 9 järgi (vargus). Ajutine haldur leiab, et tuleb teha ettepanek võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1200 eurot. Nimetatud summa mittelaekumise korral lõpetada pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt 2 (4)
2-19-2464 on ajutise halduri töötasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot. Vajalike kulude katteks palub ajutine haldur määrata hüvitise 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kuludest 378,87 eurot välja mõista pärandvara arvelt ning ajutise halduri tasu osaliselt, so summas 199,53 eurot hüvitada menetlusabina riigi vahenditest.
5.19.03.2019 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Avaldaja istungile ei ilmunud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1200 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.03.2019. Seisuga 19.03.201929.03.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
8.PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus nõustub ajutise haldurina, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hIngul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning 3 (4)
2-19-2464 põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
11.Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden’i tasu suuruseks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot ning vajalike kulude katteks 32 eurot, millele lisandub käibemaks 6,40 eurot, kokku 38,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja kuludest 378,87 eurot kuulub väljamõistmisele pärandvara arvelt Business Law Firm OÜ (registrikood xxx) kasuks.
12.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
13.Kuivõrd pärandvara ei kata täielikult ajutise halduri tasu, siis määrab kohus PankrS § 23 lg 4 alusel, et ajutisele tuleb 199,53 eurot (sh käibemaks) hüvitada menetlusabina riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise halduri tasu hüvitis välja maksta Business Law Firm OÜ (registrikood xxx) arveldusarvele nr XXX SEB Pank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.