XX (X) ja YY (Y) hagi CC (C) vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I XX (ik XXXXXXXXX) Hageja II YY (ik XXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja QQ, esindaja vandeadvokaat Senny Pello
lepinguline
Kostja CC (ik XXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.02.2019 määrus muutmata.
2.Jätta CC määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 16.11.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise maksmiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.
Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 214,66 eurot ja alates hagi esitamisest elatise 70% ulatuses perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tühistatud osas tegi kohus uue lahendi ning rahuldas hagi tervikuna ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsusele menetluspooled kassatsioonkaebust Riigikohtule ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Maakohus määras 14.02.2019 kindlaks hüvitatavad menetluskulud. Kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 630 eurot ja sellelt viivise. Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud 4 950 euro ulatuses. Kostja vaidles kulude suurusele vastu ja palus vähendada advokaaditeenuse tunnitasumäära. Samuti leidis ta, et kulude kandmine oli tõendamata või ei nähtunud need menetluskulude nimekirjast ning mitmed kulud olid põhjendamatud. Kostja palus maksegraafikut ja jätta menetluskuludelt viivis välja mõistmata. Arvestades kohtuvaidluse sisu, pikkust ja toiminguid, oli mõistlik hagejatele õigusabi osutanud advokaadi tunnihind 125 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja vaidles vastu menetluskuludele perioodil 05.11.2017-21.05.2018, sest tema väitel ei esitatud selle perioodi kohta menetluskulude nimekirja. Kohus eelnevaga ei nõustunud ja märkis, et 22.05.2018 toimunud maakohtu istungil esitas hagejate esindaja eelnimetatud perioodi osas menetluskulude nimekirja, millest nähtus, et hagejatele osutati õigusabi 12,25 tunni ulatuses (2 265 eurot) ning kostja esitas vastuväite, et selliseid kulusid katta ei saa. Ehkki kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid nimetatud menetluskuludele, kontrollis kohus esitatud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kõik nimekirjas märgitud kulud olid põhjendatud. Perioodi 22.05.2018-05.06.2018 kohta esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja tööaeg oli kostja hinnangul põhjendatud kokku 1 tunni 5 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul oli viidatud nimekirjas väljatoodud kulud põhjendatud osaliselt, s.o 2 tunni 45 minuti ulatuses. Osaliselt tuli vähendada kohtuistungiga seonduvaid menetluskulusid. Samuti olid kostja hinnangul ülepaisutatud perioodi 19.06.2018-27.09.2018 menetluskulud. Kohtu hinnangul olid nimetatud perioodi kulud vähesel määral ülepaisutatud ning põhjendatud ja mõistlik hagejate esindajal kulunud aeg oli kokku 6 tundi 25 minutit. Apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saanud olla rohkem kui 5 tundi. Ajakulu 45 minutit kliendiga nõu pidamiseks oli põhjendatud. Samuti oli põhjendatud igakordne 5 minuti pikkune ajakulu kohtu korralduste ja määrustega e-toimikus tutvumiseks. Kostja esitas vastuväited ka hagejate menetluskuludele perioodil 01.10.2018-26.11.2018. Kohtu hinnangul olid vastuväited osaliselt põhjendatud ja menetluskulude nimekirjas märgitud kulu viidatud perioodil tuli vähendada 3 tunni 25 minutini. Vähendada tuli kohtuistungi ettevalmistamise ja sellel osalemise aega ning erinevate dokumentidega tutvumise aega. Seega oli põhjendatud ja vajalik ajakulu hagejate esindajal käesoleva tsiviilasja menetluses kokku 24,2 tundi (2,45+6,25+3,25+12,25). Kuna kohus leidis, et praeguses asjas oli põhjendatud lugeda hagejatele õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 125 eurot (millele lisandub käibemaks), siis hagejate esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud olid 3 025 eurot (24,2x125). Kuivõrd hagejad märkisid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, tuli menetluskulud kostjalt välja mõista käibemaksuga, s.o 3 630 eurot (3 025+km). Kuna hagejate lepinguliseks esindajaks oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võis eeldada, et menetlusosalisel oli õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning kohus sai õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Ühtlasi ei esitanud kostja ühtegi tõendit, et hagejate esindaja esitas põhjendamatuid menetluskulusid. Hagejate esindaja kinnitas, et kõik esitatud menetluskulud olid kantud praeguse menetluse raames. Seega puudus kohtul alus kahelda, et hagejate kulude tekkimises ning asjaolus, et need olid tasutud.
Põhjusel, et hagejad ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt põhjendatuks kostja menetluskulude ajatamist, jättis kohus kostja vastava taotluse rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1 ning kuna hagejad esitasid TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, tuli kohtul märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
5.Kostja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot (käibemaksuga). Kostja palus teha tühistatud osas uus määrus. Maakohus jättis arvesse võtmata, et esmase maakohtu otsusega ei jäetud hagejate menetluskulusid kostja kanda, mistõttu ei esitatud kostjale maakohtu menetluskulude nimekirja, s.t esmajoones 22.05.2018 menetluskulude nimekirja (seda ei ole ka e-toimikus) ja ta ei saanud sellele omapoolseid vastulauseid esitada. Kohus ei küsinud ka arveid või õigusabi eest tasumist tõendavaid dokumente. Seega oli kogu 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud kulu 2 265 eurot põhjendamatu (3 630-2 265=1 365). Edasine menetluse käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
7.Hagejad määruskaebusega ei nõustunud, palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus muutmata. Määruskaebuse väited olid arusaamatud ja alusetud. Maakohtu otsus tühistati mh osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, s.t jõus oli ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotus, millega kulud jäeti kostja kanda. Määruskaebuse esitajal oli 22.05.2018 istungil võimalik esitada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele vastuväited. Nimekiri oli nähtav ka e-toimikus.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et hagejad maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 1 365 eurot, kuid mitte rohkem kui 3 630 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010
määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kostja tõi määruskaebuses välja vaid ühe vastuväite maakohtu määrusele. Nimelt ei saanud tema hinnangul kohus arvestada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjaga, sest temal puudus võimalus sellega tutvust teha. Eelneva osas märgib ringkonnakohus, et 22.05.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et kuigi hagejad esitasid menetluskulude nimekirja kohtule elektrooniliselt (I kd lk 213), sai kostjale istungil vähemalt suulises vormis teatavaks menetluskulu nimekirja sisu, s.t hagejate esindaja tunnitasu suurus, toimingute tegemiseks kulunud koguaeg 12,25 tundi ning kogukulu 2 265 eurot, millele lisandus reaalne istungikulu (I kd lk 214). Samuti oli kostjal võimalik kuludele vastu vaielda, mida kostja põgusalt ka tegi (I kd lk 214 pöördel). Veel enam, esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas vastaspool esitas vastuväite menetluskulude suurusele või mitte. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Seega tuleb kohtul sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida menetluskulude põhjendatust. Seda maakohus praegu ka tegi ja leidis, et ajakulu 12 tundi 25 minutit hagiavalduse koostamiseks, hagivastusega ja varalise seisundi kohta esitatud tõenditega tutvumiseks, kohtunõudele vastamiseks hagejate ja hageja ema sissetuleku kohta, kompromissiettepaneku koostamiseks, täiendavate tõendite esitamiseks, kostja vastuväidetega ja kompromissettepanekuga tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks oli mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Ei ole ka võimalik väita, et ülal kirjeldatud kulud ei olnud kostjale ettenähtavad, sest hagejatel oli algusest peale lepinguline esindaja, kes allkirjastas kõik menetlusdokumendid, ning kostjal oli juurdepääs kõikidele kirjeldatud dokumentidele, s.t kostja oli hagejate esindajast ja viimase tegevusest teadlik. Kohus ei pidanud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude kohta kliendile esitatud arveid küsima ja seega ei saa kohtule ette heita, et ta usaldas advokaadist esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulude koosseisu. Kuigi hagejad määruskaebust ei esitanud selgitab ringkonnakohus edaspidiste eksimuste vältimiseks, et nii menetlusosalistel kui kohtul tuleb olla tähelepanelik minutite teisendamisel. Kuivõrd ühes tunnis on 60 minutit, mitte 100 minutit, ei saa 12 tundi 25 minutit teisendada 12,25 tunniks, 2 tundi 45 minutit 2,45 tunniks, 6 tundi 25 minutit 6,25 tunniks, 3 tundi 25 minutit 3,25 tunniks. Kirjeldatud teisendusvea tulemusena sai kostja endale soodsama lahendi ja kuna viimane oli ainus, kes määruskaebuse esitas, ei saa määruskaebuse piiridest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu minetust kõrvaldada. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.