lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-3943/7

Ühinguõigus › Äriregistri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-3943/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriregistri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-3943

Tsiviilasi

Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulashend

Tartu Maakohtu registriosakonna 25. veebruari 2019 kandemäärus nr Ü 50076529 / 3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Avaldaja Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu (registrikood 80457564), seaduslikud esindajad PS ja AAK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 25. veebruari 2019 kandemäärus nr Ü 50076529 / 3 ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebus rahuldada. Jätta menetluskulud Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20, Haudejaama tee 22 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 19. veebruaril 2019 registripidajale kandeavalduse, mille kohaselt avaldaja jaguneb jaotumise teel ning jagunemise tulemusel tekib kaks uut korteriühistut – Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 20 korteriühistu ja Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Haudejaama tee 22 korteriühistu. Avaldaja lõpetatakse ilma likvideerimismenetluseta.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
2.Kohtunikuabi jättis 25. veebruari 2019 kandemäärusega nr Ü 50076529 / 3 (vaidlustatud määrus) avalduse korteriühistu jagunemiskande tegemiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 47 kohaselt juriidilise isiku jagunemine lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Korteriühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui korteriomandi-

ja korteriühistuseadusest ei tulene teisiti (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 63 lg 1). KrtS ei näe ette uute korterühistute asutamist läbi jagunemiskande.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas 10. märtsil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kandeavaldus rahuldada. Avaldaja palub jagunemiskande teha mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) koosmõjus KrtS § 63 lg-ga 1 lähtudes. Avaldaja eesmärgiks on moodustada kaks eraldi kinnisasja kahe eraldi korteriühistuga. Jagunemise põhjuseks on asjaolu, et korteriühistu koosneb kahest erineva suurusega majast ja mõlema maja korteriomanikel on erinevad nägemused kinnisvara haldamisest ja renoveerimisest.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 14. märtsil 2019 TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
5.Pärnu Maakohus jättis 22. märtsi 2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on korteriühistute registri suhtes võimalik kohaldada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut vaid juhul kui KrtSist ei tulene teisiti (KrtS § 63 lg 1). Korteriühistu registrikaardile kantavate andmete loetelus (KrtS § 63 lg 4) ei sätestata korteriühistu jagunemist, mistõttu ei ole võimalik jagunemiskande tegemisel tugineda MTÜS § 89 p-le 11. Selleks, et avaldajal oleks võimalik saavuta kahel kinnistul kaks eraldiseisvat korteriühistut, tuleb avaldajal lõpuni viia kinnisasja jagamise toimingud ning seejärel luuakse vastavalt KrtS §-le 2 kinnisasja omaniku jagamisavaldusega korteriomandid ja korteriühistu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada. Asi tuleb saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
7.Avaldaja palub korteriühistu jagunemist selliselt, et registrisse kantakse kaks uut korteriühistut. Avaldaja jagunemiskanne jäeti registrisse kandmata, sest kohtunikuabi arvates ei näe KrtS ette võimalust korteriühistu jagunemiseks.
8.Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi ekslikult leidnud, et praeguses asjas ei kohaldu MTÜS §-s 65 sätestatud jagunemise regulatsioon. Seetõttu on jätnud kohtunikuabi teised kande tegemise eeldused kontrollimata, mistõttu tuleb asi saata uueks lahendamiseks tagasi registriosakonnale. Kuni KrtS-i jõustumiseni kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) võimaldas korteriühistu jagunemist. Ringkonnakohtu hinnangul KrtS-i regulatsioon selles osas muudatusi ette ei näe ning korteriühistu jagunemine on jätkuvalt võimalik MTÜS § 65 alusel. Sellist võimalust tuleb jaatada olukordades, kus ühel kinnisasjal asub mitu elamut ning eesmärk on kinnisasja jagamine selliselt, et iga elamu asuks iseseisval kinnisasjal. Kui kinnisasja jagamine on võimalik, siis peab olema võimalik samal viisil kinnisasjaga ka korterühistu jagunemine. Korteriühistu jagunemine tagab võlausaldajate ja ka jagunemises osalevate korteriühistu liikmete kaitse, sest jaguneva mittetulundusühingu kohustuste ees vastutavad jagunemises osalevad mittetulundusühingud solidaarselt ning jagunemislepinguga saab kokku leppida solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (MTÜS § 73).
9.Kolleegium märgib, et korteriühistu jagunemine ei ole võimalik, kui jagunemise teel tekkivad korteriühistud asuvad samal kinnisasjal. Korteriühistu jagunemine on lubatud üksnes 2 (3)

sellisel viisil, mida seadus võimaldab. Juriidilise isiku jagunemise tagajärjeks ei või olla õiguskorraga lubamatu tulemuse saavutamine, mida ei saa saavutada juriidilise isiku asutamisega (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011 määrus asjas nr 3-2-1-77-11, p 17). Seega ei saa kandeavalduse rahuldamise tagajärjel tekkida samal kinnisasjal asuvate elamute majandamiseks kahte korteriühistut (KrtS § 1 lg-d 2 ja 4). Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kuni

31.detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 4 sätestas analoogselt kehtiva KrtS § 1 lg-ga 2, et korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires. Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad.
10.Praeguses asjas on maakatastri andmetel kinnisasja jagamine võimalik, sest moodustatud on kaks katastriüksust. Avaldaja väitel on kinnisasja jagamine takistatud olemasoleva korteriühistu jagunemise küsimuse tõttu. Kolleegium selgitab, et korteriühistu jagunemisel tuleb lähtuda KrtS §-st 6, mis reguleerib korteriomandite kinnistamist ja korteriühistu registrikaardi avamist. Arvestada tuleb, et kandeid eri registritesse teevad kohtu erinevad osakonnad (kinnistusraamatu pidaja ja korteriühistute registri pidaja) ning tehniliselt ja töökorralduslikult tuleb tagada, et kannete tegemise viivitus kujuneks minimaalseks. Ringkonnakohtule pole teada, kas kinnistusraamatu pidajale on avaldaja poolt esitatud kinnisasja jagamise kohta kinnistamisavaldus ning kas see on edastatud korteriühistute registri pidajale. Seetõttu tuleb kohtunikuabi määrus tühistada ja asi saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
11.Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.
12.Tulenevalt TsMS §-st 599 ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium