2-17-113685 Credit.ee OÜ hagi P T’i vastu võla ja viivise nõudes 9 667,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood: 11898079, asukoht F. Tuglase 19, 51014 Tartu), lepingulised esindajad Jelena Bogdanova ja Elise Kerikmäe (e-post: [email protected]) Kostja: P T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post. xxxx), lepinguline esindaja Artur Politanov (e-post: [email protected]) 21.02.2019 Hageja lepinguline esindaja Jelena Bogdanova Hageja lepinguline esindaja Elise Kerikmäe
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi P T’i vastu võla ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 569,41 eurot, viivised summas 1397,66 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25% päevas määras alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4 142,93 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja P T kanda.
5.Välja mõista kostjalt P T hageja Credit.ee OÜ kasuks hageja menetluskulud summas 636 eurot (riigilõiv 550 eurot + õigusabikulud 50 eurot, kohtutäiturikulu 36 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal P T tasuda hageja Credit.ee OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Credit.ee OÜ esitas 28.06.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Xxxx OÜ, N V ja P T 4807,07 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid tähtajaliselt vastuväited. 17.10.2017.a määrusega andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.18.10.2017 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.01.11.2017 esitas hageja hagiavalduse kostjate Xxxx OÜ, N V ja P T vastu võla ja viivise nõudes.
4.17.11.2017 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
5.11.10.2018 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega.
6.12.11.2018 esitas kostja III P T kohtule kaja menetluse taastamiseks. 15.01.2019.a kohtumäärusega rahuldas kohus P T’i kaja ja taastas menetluse Credit.ee OÜ hagis Xxxx OÜ, N V ja P T’i vastu võla nõudes kostja III P T osas. Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 4000 eurot, intress summas 569,41 eurot, viivised summas 1397,66 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25% päevas määras alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09, mille alusel hageja andis Xxxx OÜ-le laenu summas 4000 eurot. Koos laenulepinguga sõlmis kostja P T käenduslepingu nr 20170112/09KL, millega kohustus vastutama laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest maksimumsummas 10 150 eurot. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käendaja vastutab laenuandja ees ka laenulepingu ülesütlemise tagajärjel tekkivate laenuandja kehtetusest (sealhulgas kohustuste eest, mis tulenevad alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest või muudest õiguslikest alustest). Käendaja vastutab laenuandja nõuete täies ulatuses täitmise eest ka laenuvõtja surma korral, samuti laenuvõtja likvideerimismenetluses, pankrotimenetluses või kohustustest vabastamise menetluses kohustuse lõppemise või vähendamise korral.
9.Laenusaaja esindaja ja käendajate isikusamasused tuvastati AS Xxxx poolt. Laenusaajale ja käendajatele saadeti e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise graafikuga. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada 24 osamaksena vastavalt maksegraafikule hiljemalt 27.01.2019. Laenulepingu kohaselt oli laenu aastane intressimäär 40%, krediidikulukuse määr 49,86% ja viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kuna laenusaaja ega käendajad hagejale laenu ei tagastanud, ütles hageja laenulepingu nr 20170112/09 20.06.2017 üles.
10.Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt ta ei vastuta kohustuse mittetäitmise eest, kuna ta ei ole selles süüdi. Vastavalt 12.01.2017 sõlmitud laenulepingule oli esimese osamakse tähtaeg 08.03.2017. Kostja haigestus 31.08.2017 ehk ajal, mil suurem osa võlgnevusest oleks pidanud juba tasutud olema, kuid kostja ei olnud selleks ajaks midagi tasunud.
11.Hageja ei ole kostja pankrotimenetluses oma nõuet esitanud, mistõttu ei saanud ta olla kostja poolt viidatud pankrotiasjas võlausaldajaks. Samuti ei välista kostja suhtes lõppenud pankrotimenetlus käesoleva hagi menetlemist. Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja leiab, et kuna ta haigestus 31.08.2017 vääramatu jõu tõttu, ei ole ta süüdi selles, et ei suuda käenduslepingust tulenevat kohustust täita. Seega on kostja kohustuse mittetäitmine vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 ja § 104 alusel.
14.Hageja nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et 03.04.2018 kohtumääruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-17-14535 on kostja pankrotimenetluses iga võlausaldajate tunnustatud nõuded täies ulatuses rahuldatud. Kuna hageja oli antud asjas kostja võlausaldajaks, on ka hageja nõue rahuldatud. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09, mille alusel hageja andis Xxxx OÜ-le laenu summas 4000 eurot (tl 54-60). Koos laenulepinguga sõlmis kostja P T käenduslepingu nr 20170112/09KL, millega kohustus vastutama laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest maksimumsummas 10 150 eurot (tl 61). Hageja ütles 12.01.2017 laenulepingu nr 20170112/09 lepingu rikkumise tõttu 20.06.2017 üles (tl 75).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt käenduslepingu mittetäitmine on vabandatav ja kas hageja nõue on hilisemalt kostja pankrotimenetluses rahuldatud.
20.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses.
21.VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal õigus esitada hagi nii solidaarvõlgnike vastu ühiselt kui ka igaühe või mõne vastu neist eraldi. Käesoleval juhul on hagi põhivõlgniku vastu tagaseljaotsusega rahuldatud. See aga ei välista VÕS § 65 lg 1-st tulenevalt hageja nõude esitamist täies ulatuses käenduslepingu alusel käendaja vastu. Samas on põhivõlgniku ja käendaja vastutus tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1 hageja ees solidaarne, mistõttu tuleb seda arvestada kohtuotsuse täitmisel. Tulenevalt VÕS § 67 lg-st 1 võib solidaarvõlgnik tugineda sellele, et kohustus on teise solidaarvõlgniku poolt või tema vara arvel täielikult või osaliselt täidetud. VÕS § 69 lg 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
22.VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist.
23.Laenulepingu nr 20170112/09 kohaselt on hageja andnud Xxxx OÜ-le laenu summas 3000 eurot aastase intressimääraga 40% ja krediidikulukuse määraga 49,86%. Lepingust nähtuvalt on viivisemääraks 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Käenduslepingu nr 20170112/09KL p 1 kohaselt vastutab kostja kõigi laenusaaja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20170112/09. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenusaaja poolt laenulepingu alusel hagejale tasumisele kuuluvaid makse.
24.VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kostja ei vaidle vastu, et ei ole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud, kuid leiab, et tema kohustuse mittetäitmine on vabandatav vääramatu jõu tõttu, kuna ta haigestus. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei vabasta kostja haigestumine teda vastutustest, kuna laenulepingu esimese osamakse tähtaeg oli 08.03.2017, kuid kostja haigestus alles 31.08.2017, mil suurem osa võlgnevusest oleks pidanud juba tasutud olema. Rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina ka kõne alla (RK 12.06.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 15).
25.Kostja väitel ei ole hageja nõue põhjendatud ka seetõttu, et kostja on oma pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-17-14535) hageja nõude juba rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohane väide tõendatud. Hageja väitel ei esitanud ta kostja pankrotimenetluses oma nõuet ega olnud kostja võlausaldajaks. Ka tsiviilasja nr 2-17-14535 menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, enamgi veel, et hageja oleks üldse viidatud menetluses sissenõudjaks olnud.
26.Hageja intressinõude, summas 569,41 eurot, aluseks on VÕS § 94 lg 1, mis sätestab intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingus on kokku lepitud intressimääraks 40% aastas. Hageja on intressi arvestust hagiavalduses piisavalt selgitanud (tl 70). Seega tuleb hageja intressinõue summas 569,41 eurot rahuldada.
27.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 4.5, mille kohaselt on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused kehtestatud hinnakirja alusel. Hageja hinnakirja järgi on juriidilistele isikutele posti teel saadetavate võlateavituste maksumus 15 eurot iga viivitatud osamakse eest. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja tasulistest meeldetuletustest laenusaajale 03.04.2017 ja 18.04.2017 võlateatised ning 19.05.2017 lepingu ülesütlemise teate tavapostiga. Hageja vähendab võla sissenõudmiskulude suurust 40 eurole. Hagejal on seega üldtingimuste p 4.5. alusel õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulud hüvitamist summas 40 eurot.
28.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue põhjendatud lepingus kokku lepitud määras, milleks on 0,25% päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 09.03.2017-31.10.2017 summas 1397,66 eurot. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisavalt selgitanud (tl 70). Hageja viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuvad viivised põhinõudelt (4000 eurot) 0,25% päevas määras alates 01.11.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud, kuid leiab, et kostja kui käendaja vastutuse maksimumpiiri tõttu ei tohi kostjalt edasiulatuvaid viiviseid nõuda suuremas summas kui 4 142,93 eurot (10150 – (põhinõue + viivised + intress + võla sissenõudmiskulud summas kokku summas 6007,07)). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nii põhivõlgnevuse, intressi, võla sissenõudmiskulude kui ka viivise osas. Menetluskulud
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 50 eurot, kohtutäituri kulu summas 36 eurot ja riigilõiv summas 550 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 636 eurot on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
32.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.