2-18-120207/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

11.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Meelis Loopsil tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Raha24 OÜ) XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX summas 300 eurot. Laenuleping lõppes viimase osamakse tagastamise tähtajal 08.02.2016. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja laenuandja loovutas nõude hagejale. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg 238.94 eurot ja laenulepingus kokku lepitud intress arvestusega 29,9% aastas summas 34.01 eurot. Hageja nõuab kostjalt kohustuse rikkumise tõttu viivist, mis on vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12 lepingus sätestatud intressimääras tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Nagu nähtub lepingu põhitingimuste punktist 7.4., on maksete tasumisega viivitamisel krediidiandjal õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,75% päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja hinnangul on põhitingimustes märgitud liiga kõrge viivise määr tühine, mistõttu kohaldub lepingus kokkulepitud intressimäär viivisena. Hageja on arvutanud sissenõutavaks muutunud viivist summas 203.19 eurot. Alates 14.12.2018 nõuab hageja kostjalt viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab, et on saanud laenu ja ei suutnud tagasimakseid korrektselt teha, mistõttu võlgneb laenuandjale 238.94 eurot. Intressiarvestuse osas ei ole kostja oma vastuses vastuväiteid esitanud. Kostja vaidleb vastu viivise määrale ja sissenõutavaks muutunud viivise summale. Intressiga võrdne viivisemäär 29,9 % aastas ehk 0,0819 % päevas ületab seadusjärgset viivisemäära enam

kui kolm korda ja on seetõttu tühine. Kostja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja menetluskulude rahalisele suurusele õigusabi tasu osas. Kostja on seisukohal, et viivise nõude osalise rahuldamise tõttu tuleks oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ebaõiglane. Menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi viivise väljamõistmiseks kuulub osaliselt rahuldamisele, põhivõla ja intressisumma osas täielikult rahuldamisele hagi õigeksvõtmise tõttu. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja kirjalikust vastusest nähtuvalt ei ole kostjal vastuväiteid põhivõla 238.94 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressi 34.01 eurot väljamõistmisele hageja kasuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja laenas Raha24 OÜ-lt 300 eurot intressimääraga 29,9 % aastas ning osa võlast ja osa kokkulepitud intressist on laenuandjale tagasi maksmata. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Hagiavalduses märgitu kohaselt tuleb viivisemääraks vastavalt VÕS § 113 lg-le 3 ja § 415 lg-le 1 lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud intressimäär. Kohtule esitatud laenudokumentidest ei nähtu kokkulepet, et võlgnevuse korral tuleb laenusaajal tasuda viivist lepingujärgse intressiga kattuvas määras. Selle asemel on laenulepingu põhitingimuste (Lisa 1) lk 2 punkti 7.4 järel märgitud pärast sõna „Tähelepanu!“, et tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,75 % päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Kohtule on esitatud ka laenulepingu üldtingimused (Lisa 5), mille punktis 11.12 sätestati, et kui klient ei tagasta rahalisi vahendeid tähtaegselt, maksab klient viivist lepingus sätestatud intressimääras tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samas tuleneb üldtingimuste punktist 1.4, et põhitingimuste ja üldtingimuste vastuolu korral juhindutakse põhitingimustes sätestatust. Põhitingimuste kohaselt tasumisega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tasumata kohustuselt viivist 0,75 % päevas. Hageja seisukoht, et viivise määrana tuleb kohaldada kokku lepitud intressimäära 29,9 % aastas, on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa käesolevas vaidluses tugineda VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule, sest viivise määr oli krediidiandja poolt kostjale teatavaks tehtud samas korras nagu muud kokkulepped antud laenulepingu sõlmimisel, mille kehtivuse üle vaidlus puudub. Viivise määra kui tüüptingimuse kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda lepingu põhitingimustes märgitud määrast. Viivise määr 0,75 % päevas, so 273,75 % aastas on ca 34 korda enam kui seadusjärgne viivise määr, mis on ka hageja enda hinnangul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivise arvestamisel tuleb seetõttu lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. (vt Riigikohtu 10.05.2016 lahend nr 3-2-1-25-16; 14.06.2005 lahend nr 3-2-166-05).

Hageja viivisenõue perioodi eest 9.02.2016 (laenulepingu lõppemisest) kuni 13.12.2018 (hagi kohtusse esitamine) on põhjendatud (238.94 eurot x 1039 päeva x 8% aastas) 54.41 euro ulatuses (vt viivisekalkulaator). Tulenevalt TsMS §-s 367 sätestatust võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise alates 14.12.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 16 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja 495.32 euro suuruse rahalise nõude (238.94+34.01+54.41+19.18, so lisanduv viivis 1 aasta eest) 346.54 euro, so 70 % ulatuses. Kostjale on osutatud õigusabi teenust Eesti Õigusbüroo OÜ juristi Morris Laanemäe poolt mahus 4 h x 40 eur/h (km-ga) kokku summas 160 eur (km-ga). Kostja kulud (omaosalus) õigusabikuludes esindajale on summas 40 eurot. Hageja menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud summas 480 eurot. Õigusabi on hagejale osutatud 4 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund (Lisa7). Kohus on seisukohal, et lihtsas võlaasjas on mõistlik ja põhjendatud õigusabi maht 3 tundi, arvestades ka vaidluse lahendamist kirjalikus menetluses. Õigusabi tunnitasu määr vastab kohtupraktikale. Hageja põhjendatud õigusabi kulu on seega (3x120) 360 eurot. Kohus on seisukohal, et proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõistmisele 70 % (100+360) 460 eurost, so 322 eurot. Proportsionaalselt hagi rahuldamata osaga kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskulu katteks välja mõistmisele 30 % 40 eurost, so 12 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik