Nordic Envicon Estonia OÜ hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
107 279,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordic Envicon Estonia OÜ (registrikood 11015996), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Triin Toom Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis XX-lt Nordic Envicon Estonia OÜ kasuks välja kahju 87 332 eurot 70 senti ületavas osas, viivise põhinõudelt alates 28.11.2016 kuni 12.03.2018 8996 eurot 46 senti ületavas osas, samuti alates 13.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni 87 332 eurot 70 senti ületavalt põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 5.1 Lõpetada menetlus Nordic Envicon Estonia OÜ nõudes XX vastu 12 900 euro ulatuses seoses nõudest osalise loobumisega.
5.2 Rahuldada Nordic Envicon Estonia OÜ hagi XX vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes osaliselt. 5.3 Välja mõista XX-lt Nordic Envicon Estonia OÜ kasuks kahju 87 332 eurot 70 senti; viivis põhinõudelt alates 28.11.2016 kuni 12.03.2018 summas 8996 eurot 46 senti ning viivis põhinõudelt (87 332 eurot 70 senti) alates 13.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. 5.4 Poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses Nordic Envicon Estonia OÜ kanda ja 78 % ulatuses XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nordic Envicon Estonia OÜ esitas 28.11.2016 Harju Maakohtusse hagi XX vastu kahju hüvitamiseks summas 112 232, 70 eurot (82 232, 70 eurot + 30 000 eurot) ja põhinõudelt seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Menetluse käigus loobus hageja 82 232,70 euro osas rahalisest nõudest summas 12 900 eurot (käibemaksu osa) ja jäi põhinõude juurde summas 99 332, 70 eurot (69 332, 70 eurot + 30 000 eurot) ning põhinõudelt väljamõistetava viivise nõude juurde.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja endine juhatuse liige. Kostja on varatule ühingule laenu andes ning alusetuid ülekandeid tehes rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Nimetatud tehingutega on kostja tekitanud hagejale kahju. Kuna kostja ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, vastutab ta kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest.
4.Ajaperioodil jaanuar 2012 – märts 2015 on kostja teinud hageja pangakontolt väljamakseid kogusummas 82 332,70 eurot OÜ-le Albion Holding (edaspidi Albion), kelle ainuosanik ja juhatuse liige kostja ise on. Albion on hagejale 100 eurot 30.08.2015 tagastanud. Hageja raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole Albioniga sõlmitud lepinguid, mis annaksid alust arvata, et maksete tegemiseks võis olla alus. Kuigi hagejale on esitatud Albioni väljastatud arved kogusummas 79 200 eurot, ei nähtu, et tegelikkuses oleks Albion hagejale mingeid teenuseid osutanud.
5.01.12.2013 ja 22.05.2014 on kostja sõlminud hageja nimel kaks laenulepingut New Kinetics
OÜ-ga (edaspidi NK). Lepingute alusel andis hageja NK-le kaks laenu kogusummas 30 000 eurot. NK oli juba laenude saamise ajal tõenäoliselt maksejõuetu. Seega ei olnud laenu andmise ajal võimalik mõistlikult eeldada, et NK on võimeline laenulepingut täitma. Laenulepingute sõlmimine ja laenu väljastamine ei ole hageja osanike poolt heaks kiidetud. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 31.12.2015. Laenu tagasimakse kohustus ei ole tagatud käenduse ega muu tagatisega. Mõlemast laenulepingust tulenevalt oleks pidanud NK andma laenu kasutamise eest hagejale osa, mis moodustab 5% NK osakapitalist. Hagejale ei ole NK osa tegelikkuses üle antud. Selle asemel kuulub alates 23.12.2013 Albionile NK osa, mis moodustab 10% NK osakapitalist. NK ei tagastanud hagejale laenu laenulepingutes märgitud tähtajaks (s.o 31.12.2015). NK juhatuse liige on hagejale teada andnud, et NK-l ei ole vahendeid laenu tagastamiseks.
6.Hageja osanikud, välja arvatud kostja, ei olnud teadlikud ei Albionile tehtud ülekannetest ega ka NK-le antud laenudest. Osanikud said kõigist tehingutest teada pärast uue juhatuse liikme nimetamist (09.03.2016). Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
8.Albionile esitatud arved on seaduslikud ning hageja oli teadlik Albionile tasutud summadest. Albioni ning hageja vahel sõlmiti suuline käsundusleping juhtimis- ja asjaajamisteenuste osutamiseks. Antud lepingu alusel nõustas/konsulteeris EA hagejat igapäeva töös ning tegeles erinevate ettejuhtuvate probleemide lahendamisega sh, kuid mitte ainult, ka raamatupidamisega seotud töödes, nagu arvete esitamine ning maksmine. EA roll hageja juhtkonna nõustamisel ning assisteerimisel oli oluline ka muu hulgas põhjusel, et kostja ei valda eesti keelt, mis aga on Eesti Vabariigis registreeritud äriühingu juhtimisel vaieldamatult oluline ning vajalik oskus.
9.Kostja kui hageja juhataja poolt EA-le määratud palk ei olnud niivõrd ebamõistlikult suur, et sellise palga väljamaksmist saaks käsitleda kostja poolse hoolsuskohustuse rikkumisena, mille eest peaks kostja vastutama isiklikult. Tasu maksmise otsus oli kostja poolt hageja osanikega läbi arutatud. Konkreetse summa määramise otsus oli kostja poolt hageja juhtajana vastu võetud hageja igapäevase majandustegevuse raames. Kõigil hageja osanikel oli juurdepääs hageja arveldusarvele, mille kaudu Albionile EA poolt hagejale osutatud teenuste eest tasuti. Kostja ei ole hageja osanike ees lepingu asjaolusid varjanud, vaid hageja osanikud on kostja tegevustele andnud vaikiva heakskiidu.
10.NK-le antud laenud on seaduslikud ning hageja teadis nendest. Hageja osanikud olid laenulepingute sõlmimisest teadlikud. Seega ei olnud laenude andmine üksnes kostja otsus. Kõigil hageja osanikel oli õigus ja võimalus tutvuda hageja dokumentidega, sh majandusaasta aruannetega. Juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust pole rikutud, kuna laenu andmise hetkel polnud NK maksejõuetu ning investeering tehti uskumusega, et laen saab tagastatud õigeaegselt.
11.2013. ja 2014. aasta Nordic Envicon Estonia OÜ aktsionäride üldkoosolekute protokollides on muuhulgas osanikud kinnitanud, et eelmise aasta tehingute osas vabastatakse kostja vastutusest. Kuna hageja nõuded hõlmavad ka aastaid 2012 ja 2013, siis nimetatud aastaid puudutavad võimalikud hageja nõuded kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata põhjusel, et nimetatud aastate osas on kostja vabastanud hageja mistahes vastutusest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.12.03.2018 otsusega lõpetas maakohus menetluse hageja nõudes 12 900 euro ulatuses seoses nõudest osalise loobumisega, rahuldas hagi kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 99 332,70 eurot, viivise põhinõudelt alates 28.11.2016 kuni 12.03.2018 summas 10 230,61 eurot ning viivise põhinõudelt alates 13.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskulud jättis maakohus 88,50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
13.Hageja loobus 82 232,70 euro osas rahalisest nõudest summas 12 900 eurot (käibemaksu osa) ja jäi põhinõude juurde summas 99 332,70 eurot (69 332, 70 eurot + 30 000 eurot) ning põhinõudelt väljamõistetava viivise nõude juurde. Kostjal vastuväiteid nõudest osalisele loobumisele ei olnud. Seega tuleb lõpetada menetlus 12 900 euro ulatuses seoses nõudest osalise loobumisega.
14.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja tehingute tegemise, s.o NK-le laenu andmise ning Albionile ülekannete tegemise ajal, hageja juhatuse liige. Seega on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv võlasuhe/ametisuhe. Kostja ei ole mh vaidlustanud järgnevaid asjas olulisi asjaolusid, s.o, et ajaperioodil jaanuar 2012 – märts 2015 on kostja teinud hageja pangakontolt väljamakseid kogusummas 82 332,70 eurot Albionile, millest 100 eurot on Albion 30.08.2015 tagastanud. Kostja on Albioni ainus juhatuse liige ning ainuosanik. 01.12.2013 ja 22.05.2014 on kostja sõlminud hageja nimel kaks laenulepingut NK-ga, mille alusel on kostja hageja kontolt NK-le üle kandnud kokku 30 000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2015. NK ei ole laenusummat tagastanud. Alates 23.12.2013 kuulub Albionile NK osa, mis moodustab 10% NK osakapitalist.
15.Menetluses esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et maksed on Albionile tehtud perioodil jaanuar 2012 - veebruar 2015 ja arvetel on märgitud selgituseks „konsultatsioon“, valdavalt aga „juhtimisteenus vastavalt lepingule“. Kostjale juhatuse liikme tasu ei makstud, muud tasukokkulepet hageja ja kostja vahel samuti ei olnud. Kostjal tuli käsunduslepingut sõlmides arvestada sellega, et sõlmides hageja nimel Albioniga lepingu, pidi hageja saama ka tasutud summade ulatuses vastusooritust. Kohtu hinnangul seda toimunud ei ole. Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul tähtsust see, et hageja osanikud teadsid sellest, et EA hageja töös osaleb. Isikuliste tõendite alusel on kohtu hinnangul küll tuvastatud, et EA kostjat hageja tegevuses abistas, kuid tegevus ei olnud igapäevane ja pidev (tunnistaja KK ütlused, tunnistaja EA ütlused, HS ütlused, XX ütlused). EA tegevus oli suunatud abistama kostjat kui hageja juhatuse liiget ning täiendavat panust EA hageja igapäevases töös ei andnud. Tunnistaja EA ütlused tehtud tööde kohta on kohtu hinnangul ebamäärased. Ta ei osanud selgitada, mida ta on konkreetselt hageja heaks teinud ja kui palju on selleks aega kulutanud. Lisaks avaldas tunnistaja, et Albioni töötajana tegeles ta ka nende ülesannetega, millel ei olnud puutumust hagejaga. Kostja poolt tõenditena esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et enamus e-kirjad sisaldavad raamatupidamisdokumentide edastamist raamatupidamisteenust osutanud NoRest OÜ ühelt elektronposti aadressilt teisele, ilma et e-kirja saatja oleks kuludokumentidele midagi sisulist enda tööd kajastavat lisanud. Kirja koopiasse EA lisamine ei näita EA poolt tehtut. 2012. aasta jooksul on hageja arvelt tasutud Albionile kokku 20 382,70 eurot, kuid selle ajaperioodi kohta on esitatud kolm e-kirja, millega on saadetud raamatupidajale kuludokumente. On ilmne, et nende kolme kirja eest ei saanud olla õigustatud 20 382,70 euro maksmine isegi siis, kui nende e-kirjade saatmine ei olnud NoRest OÜ poolt osutatud raamatupidamisteenuse osaks. Kuna kostja ei ole esitanud rohkem tõendeid, siis on kostja
väited EA töö kohta paljasõnalised. EA ütlustest nähtub ka, et ta sai väidetavat töötasu 1000 eurot kuus aastatel 2012-2013. Kohtu hinnangul ei piisa üksnes tunnistaja sellekohasest ütlusest, et tuvastada, et tegelikkuses Albion EAile 2012-2013 väidetavat töötasu summas 1000 eurot maksis. Dokumentaalseid tõendeid esitatud ei ole, seega jäävad EA ütlused ebausaldusväärseks. Majandusaasta aruannetest ei nähtu, et EA-le makstud palk oleks palgakuluna arvestatud. Arvetel esitatud kirjeldus vastab kohtu hinnangul pigem sellele, et kostjale kui juhatuse liikmele on tasu makstud Albioni kaudu. Hageja sai maksetest teada ja küsis nende kohta selgitust märtsis 2015, misjärel selgitas 19.03.2015 kostja, et Albioni kaudu makstakse palka EA-le. Samas peale hageja vastavat selgituse küsimist kostja enam täiendavaid ülekandeid Albionile ei teinud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavam hageja käsitlus, s.o et kostja on ainuisikuliselt otsustanud endale hageja vahenditest tasu maksta, milleks õiguslik alus puudus. Isikuliste tõenditega on tuvastatud, et osanikud ja kostja oma tegevuse eest raha saama ei pidanud ja neile maksti dividende. On tavapärane, et äriühingus panustavad osanikud äriühingu tegevusse ka oma tööaega, ilma selle eest otsest tasu saamata. Asjaolusid arvestades on eluliselt usutav, et see oli nii ka käesolevas asjas. Kostja on ise kinnitanud, et tegi nimetatud otsuse ainuisikuliselt, seda küll selles kontekstis, mis puudutab EA-le tasu maksmist, kuid millest võib lisaks 2015. aasta kirjavahetusele järeldada, et hageja rahaliste vahendite igakuine ülekandmine Albionile ei olnud hageja osanikega kooskõlastatud. Nõude rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja osanikel oli hageja pangakontole ligipääs või mitte. Seega on eelolevast tuvastatav, et kostja tegi hageja pangakontolt vaidlusalusel perioodil igakuiselt väljamakseid enda äriühingule (Albion), kuid Albion selle eest hagejale teenust ei osutanud. Sellega on tuvastatud, et maksete tegemine ei olnud hageja huvides ja ei olnud äriliselt õigustatud.
16.Kostjal pidi laenu andmiseks olema osanike nõusolek või vähemalt pidi kostja andma osanikele ülevaate majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Eelviidatud asjaolude tõendamiskoormis on kostjal, mida kostja kohtu hinnangul täitnud ei ole. NK ei ole hagejale laenusummat tagastanud ning NK-lt laenu tagasisaamine oli ja on võimatu, mida esialgselt kinnitas NK juhataja ja hiljem tuvastas kohus, et NK oli maksejõuetu ja kustutati registrist. Tuvastatud on, et 10% NK osakapitalist kuulub Albionile, mitte hagejale. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et laenulepingute sõlmimine ja laenu väljastamine oleks hageja osanike poolt heaks kiidetud. Seda ei kinnita kostja poolt menetluses esitatud ekirjad ega ka isikulised tõendid (kostja ütlused, tunnistaja PL ütlused). 29.11.2013 e-kirjast nähtub, et kostja pakub HS-le võimalust NK-sse investeerida, HS vastab, et kuivõrd hageja kui ühingu põhitegevuseks ei ole investeerimistegevus, ei tohiks tehingut teha. HS on kinnitanud ka vande all antud seletusega, et laenu andmisest ei olnud juttu. Eelviidatud e-kirju ja ütlusi koostoimes hinnates on võimalik asuda seisukohale, et arutamise all oli võimalik investeering, kuid see ei olnud otsus laenu andmiseks sellistel tingimustel nagu kostja laenulepingud sõlmis. Kohus on ka seisukohal, et isegi kui Nordic Envicon OY kui üks osanikke oleks laenu andmisega nõustunud, ei vabasta see juhatuse liiget oma hoolsus- ja lojaalsuskohustusest ühingu ees. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et isegi kui NK-sse investeerimine oleks põhimõtteliselt võinud olla majanduslikult mõistlik otsus, ei ole siiski põhjendatud laenu andmine ilma igasuguste tagatisteta ning hagejale äärmiselt kahjulikel tingimustel. Alustavale ja varatule ühingule laenu andes on selge, et laenu tagastamine sõltub sellest, kas ühingu planeeritud äritegevus on edukas. Andes
sellises olukorras ilma tagatiseta laenu, võttis kostja olulise äririski, et laenu tagasi saada ei ole võimalik. Sellises olukorras ei oleks mõistliku ettevõtja hoolsusega käituv juhatuse liige laenulepingut sõlminud. Kostjal tuli laenu andmisel ette näha, et suure tõenäosusega NK laenu ei tagasta, sest laenu tagastamine sõltus sellest, kas NK-l kui alustaval ettevõttel õnnestub täiendavaid investeeringuid saada. Kostja ja tunnistaja PL ütlused selle kohta, millised olid NK plaanid äritegevuseks, ei väära seda, et kostja võttis laenu andes põhjendamatu riski. Võib asuda seisukohale, et tehingust sai kasu kostja, kellega seotud äriühingule (Albion) andis NK 10% oma osakapitalist. Asjaolu, miks osakapital sel viisil vormistati, ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuna fakt on see, et hageja kasuks tagatist seatud ei ole ning hageja ei ole saanud ka laenulepingus kokku lepitud osalust NK-st. Eelnevaga on tuvastatud, et kostja, andes ilma osanike sellekohase nõusolekuta laenu varatule äriühingule, rikkus ametisuhtest tulenevat juhatuse liikme kohustuse täitmise standardit, s.o hoolsus- ja lojaalsuskohustust.
17.Kostja vastutust välistavad asjaolud, s.o, et kostja on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, tõendamist leidnud ei ole. HS kinnitas, et vastutusest vabastamise otsus tehti olemasolevate andmete põhjal, Albionile tehtud maksete ja NK-le laenu andmise kohta osanikel andmed puudusid ning maksetest teadmise korral ei oleks vastutusest vabastamise otsust tehtud. Ka tunnistaja KK kinnitas, et ei olnud protokollide allkirjastamise ajal teadlik Albionile tehtud maksetest ega NK-le antud laenust. Seda, et koosolekute ajal oli kostja poolt hageja osanikele esitatud üksnes mittetäielik majandusaasta aruanne, nähtub hageja tõenditest. Tõendist ei nähtu tehinguid Albionile ja NK-le. Seega ei ole kostja tuginemine hiljem esitatud hageja majandusaasta aruannetele arvestatav. Hageja on avaldanud ka seda, et majandusaasta aruanded ei ole osanike poolt kinnitatud, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Samas leiab kohus, et majandusaasta aruande kinnitamine ei võta osanikult õigust pöörduda kahju hüvitamise nõudega juhatuse liikme vastu. Protokollides kirjapandu ei vastanud hageja tahtele kostjat vastutusest vabastada nende tehingute osas, mida sellel hetkel ei teatud. Kostja vastupidist ei tõendanud. Seega ei ole käesolevas asjas vaidluse all olevate tehingute osas kostjat vastutusest vabastatud. Kui anda vastusest vabastamisele ka teistsugune tõlgendus, siis on oluline siinkohal märkida, et kuna kostja on käesolevas asjas esitanud üldkoosoleku protokollid vaid 2012.-2013. majandusaastate kohta, siis ei saaks need mõjutada kostja vastutust alates 2014. aastast tehtud tehingute osas (Albionile tehtud maksed summas 29 950 eurot ja NKle antud laen summas 15 000 eurot).
18.Kostja tegevuse tulemusel on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3) 99 332,70 eurot, mis koosneb summast 30 000 eurot, mis tekkis laenu andmise ja raha ülekandmise tõttu varatule äriühingule NK, kellelt ei ole võimalik laenu tagasi nõuda, ning summast 69 332,70 eurot (ilma käibemaksuta), mis tekkis kokkuleppe sõlmimise ja raha ülekandmise tõttu Albionile olukorras, kus Albion tegelikkuses hagejale teenuseid ei osutanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju kokku 99 332,70 eurot.
19.Kostja ei ole viivisenõudele ja viivise arvestamise algusajale vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt (99 332,70 eurolt) alates 28.11.2016 kuni 12.03.2018 summas 10 230,61 eurot (viivitatud päevi 470) ning alates 13.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhinõude täitmiseni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.11.04.2018 esitas kostja Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles maakohus rahuldas hagi ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi apellatsioonkaebusega hõlmatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
21.Kostja ei nõustu, et Albion ei osutanud hagejale teenuseid. Teenuseid osutas EA, kes assisteeris kostjat hageja igapäevases juhtimises. Tõendeid kogumis hinnates on eluliselt usutav, et EA tegevus hageja jaoks oli vajalik ja kasulik. Vaidlust pole selles, et teenust osutati. Talle makstav tasu ei olnud ebamõistlikult suur järgnevatel põhjustel. Hageja tasus EA-le 2000 eurot. Netotasu oli 1000 eurot igakuiselt. EA brutotasu oli 2012. a 28,82%; 2013. a 20,62%; 2014. a 14,41% ning 2015. a 8,81% kõrgem kui Harjumaa keskmine brutotöötasu. Keskmisest kõrgem töötasu on põhjendatud, kuna hageja tegevusvaldkonnas on keskmisest valdavalt kõrgemad töötasud. Hageja oli rahvusvahelise haardega äriühing. Tasu ei kasvanud aastate jooksul. Hageja tegevus eeldab erialaspetsiifilise oskusterminoloogia valdamist. EA vastutas, et lepingupartneritega suhtlemisel ei läheks ükski oluline asjaolu tõlkes kaduma. Hageja enamusosaniku Nordic Envicon Oy esindaja HS möönis vande all ütlusi andes, et assistendi olemasolu oli otstarbekas ja vajalik. EA-l oli ettevõtte juhtkonna assisteerimise töökogemus. Hageja töötaja KK töötasu oli hageja juures poole kohaga töötades suurusjärgus 600-700 eurot bruto. See on samas suurusjärgus kui EA töötasu. Hageja hoidis teenuse sisseostmisega kulusid kokku. Tsiviilasjas vande all antud seletuste kohaselt leidis HS tagantjärgi, et kohaseks tasuks võis olla 300 eurot. Seega on hageja möönnud, et vähemalt 9600 euro (käibemaksuta) ulatuses oleks EA-le olnud tasu maksmine põhjendatud. 2012. a oli Eestis miinimumpalgaks 290 eurot; 2013. a 320 eurot; 2014. a 355 eurot ning 2015. a. 390 eurot. Arvestades, et EA oli viidatud perioodil Albioni töötaja, siis oleks pidanud minimaalselt tema palk olema hagis vaadeldud perioodil 2012. a 1500 eurot; 2013. a 3840 eurot; 2014. a 4260 eurot ning 2015. a 780 eurot. Kokku on hageja seega möönnud, et 12 456 euro ulatuses (käibemaksuga) oleks olnud Albioni poolt hagejale osutatud teenuste eest arvete esitamine põhjendatud. Järelikult ei saa kahju olla suurem kui 53 620 eurot.
22.Hageja osanikud vabastasid osanike otsusega kostja vastutusest hageja ees. Hageja osanike protokollidest nähtub selgelt, et viidatud aastate osas on hageja osanikud kostja kui hageja juhataja tegevuse heaks kiitnud ning vabastanud kostja vastutusest. Hageja osanikud kiitsid protokolli allkirjastamisega sisuliselt tagantjärgi heaks kõik kostja tehingud. Tsiviilasjas ei ole ka tõendatud, et kostja oleks Albionile tehtud väljamakseid mistahes viisil osanike eest varjanud. Seega olid kõik hageja osanikud 2012. aastal tehtud tehingutest teadlikud, mis tähendab, et kostja tegutses kooskõlas osanike ja sellest tulenevalt ka hageja huvidega. Eeltoodu kehtib ka 2013. majandusaasta osas.
23.NK-le laenu andmine oli mitte kostja, vaid hageja osanike enamuse tahe. Järelikult tegutses kostja laenu andes kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. HS oli laenu andmisest teadlik. Lisaks on vande all andnud tunnistajana ütlusi NK endine juhataja PL, kes osales telefoni nõupidamisel, kus kostja vahetult enne NK-le laenu esimese osamakse väljastamist, kooskõlastas lõplikult laenu andmise HS-ga. Antud asjaolu ei ole kohus üldse analüüsinud.
NK pankrot kuulutati välja hageja avalduse alusel. Pankrotiavalduse tõttu jäi kaasamata märkimisväärses suuruses investeering. NK pöördus hageja poole palvega sõlmida pankrotiasjas kokkulepe selleks, et mitte uusi investoreid ära peletada, kuid hageja positsioon oli jäik. Arusaadavalt tulenes positsiooni jäikus sellest, et NK pankroti väljakuulutamine andis hagejale täiendava argumendi laenu kahjuna sissenõudmiseks kostjalt. Albion pidi olema üksnes tagatiseks antud 10%-lise osaluse ajutiseks hoidjaks. Seda kinnitab see, et kostja on alates menetluse algamisest pakkunud hagejale, et Albion annab 10%-lise osaluse NK-s hagejale üle. Hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja oli valmis 10%-lise osaluse andma juba enne seda, kui algas NK pankrotimenetlus. Hageja pakkumist vastu ei võtnud, kuivõrd alates hagi esitamisest on olnud hageja eesmärgiks hagis toodud summade kahjuna sissenõudmine kostjalt, lükates kõrvale kõik muud võimalused. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju (põhivõla) 87 332,70 eurot ületavas osas, viivise põhinõudelt alates 28.11.2016-12.03.2018 8996,46 eurot ületavas osas, samuti alates 13.03.2018 kuni põhinõude täitmiseni 87 332,70 eurot ületavalt põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi kostja hageja pangakontolt ajavahemikul 2012.a jaanuar – 2015.a veebruar Albionile makseid summas 82 332,70 eurot, millest Albion on tagastanud 100 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja oli hageja nimel sõlminud Albioniga lepingu teenuste osutamiseks, ning asus seisukohale, et hageja ei saanud ülekantud raha eest Albionilt vastusooritust.
27.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei saanud Albionilt mingit sooritust. Tunnistaja EA ütluste kohaselt töötas ta perioodil 2012-2015 Albionis ning ta osutas hagejale teenuseid. Ta suhtles raamatupidajaga, edastas raamatupidamisdokumente, tegi tõlkimistööd ning osales koosolekutel ja kohtumistel. Tunnistaja KK ütluste kohaselt tegi tema kord kuus EA-ga kuukulude kokkuvõtte ning andis temale ka oma tšekid. EA esitas need edasi raamatupidamisele. Samuti osales EA mõnikord koosolekutel ning mõned kohtumised olid ka tema korraldatud. Vajadusel oli ta koosolekutel tõlgiks. Tema arusaamise kohaselt aitas EA kostjat. Ta on kuulnud, et on arutatud EA-le tasu maksmist. Hageja seadusliku esindaja HS vande all antud seletuse kohaselt aitas EA korraldada kohtumisi ning abistas raamatupidamist. Töö aeg võis olla 1-2 päeva nädalas. Arutatud on EA-le palga maksmist, kuid summades kokku ei lepitud. Kostja vande all antud seletuse kohaselt tegeles EA tõlkimisega, osales kohtumistel ja tegeles abistava tööga. Kohtule on esitatud e-kirjad, millest nähtuvalt on EA suhelnud raamatupidajaga ja osalenud muul asjaajamisel (II kd tl 33-51). Eeltooduga on tõendatud, et Albion ajas EA kaudu hageja asju.
28.Riigikohus on 30.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14 p-s 12 selgitanud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte. Ringkonnakohus leiab, et Albioni poolt hageja kasuks tehtud asjaajamise väärtus ei olnud 2000 eurot kuus. Nii kirjalikest tõenditest, vande all antud seletustest kui tunnistajate ütlustest nähtub, et Albion tegi EA kaudu hagejale väikese koormusega abistavat tööd, mis seisnes tõlkimises, kohtumiste korraldamises ja nendel osalemises, samuti raamatupidamisega seotud ja muus asjaajamises. Tõendite pinnalt ei saa väita, et asjaajamist osutati rohkem kui HS poolt mööndu, s.o 1-2 päeva töötundide arv nädalas. Tunnistaja EA ütluste kohaselt töötas KK hageja juures poole kohaga ning tema palk oli 600-700 eurot kuus. Arvestades, et Albion osutas EA kaudu hagejale asjaajamist väiksemas mahus ning tegemist oli abistavate töödega, peab kolleegium põhjendatuks lugeda Albioni osutatud asjaajamise väärtuseks 400 eurot kuus.
29.Samuti leiab ringkonnakohus, et hageja ja Albioni vahel sõlmitud suuline teenuse osutamise leping on tühine. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Riigikohus on 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17 (p 10) selgitanud, et ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on osaühingu juhatuse liige. Riigikohtu hinnangul on osanike nõusolek samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Samasugune huvide konflikti tekkimise oht esineb ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Vaidlus puudub, et Albioni juhatuse liige ja osanik oli kostja. Tõendatud ei ole, et teised osanikud olid selle tehinguga nõus. Samuti ei vasta 1-2 päeva eest nädalas abistava iseloomuga ülesannete täitmise eest makstud tasu summas 2000 eurot teenuse turuhinnale. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja Albioni vahel sõlmitud teenuse osutamise leping tühine. Kolleegium märgib, et hageja on tuginenud tehingu tühisusele 28.02.2017 seisukohas.
30.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on hageja arvelt teinud äriühingule, mille ainuosanik ta on, ülekandeid suuremas summas, kui viimase poolt osutatud asjaajamise väärtus. Sellega on kostja rikkunud lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning tekitanud hagejale kahju.
31.Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja tegi Albionile makseid teenuste eest 2012.a 5 kuu eest, 2013.a 12 kuu eest, 2014.a 12 kuu eest ja 2015.a 2 kuu eest. Kolleegium märgib, et hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 2013.a hagejalt Albionile tehtud ülekandeid 11 kuu eest. Eeltoodust tulenevalt on Albioni poolt osutatud asjaajamise väärtus 2012.a 5 kuu eest, 2013.a 11 kuu eest, 2014.a 12 kuu eest ja 2015.a 2 kuu eest kokku 12 000 eurot (käibemaksuta) (400 eurot x 30 kuud). Hageja on tuginenud asjaolule, et temale tekitatud kahjuks on teostatud ülekannete käibemaksuta osa ehk 69 332,70 eurot (kostja ei ole vaidlustanud, et tehtud maksetest oli käibemaks 12 900 eurot). Arvestades, et Albioni poolt
osutatud asjaajamise väärtus oli 12 000 eurot (käibemaksuta), siis on kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruseks 57 332,70 eurot.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et 30 000 euro laenamisel NK-le rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus leidis õigesti, et alustavale ja olulise varata äriühingule ilma tagatiseta laenu andmisel võttis kostja olulise riski. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et laenu tagastamine sõltus sellest, kas NK-l õnnestab täiendavaid investeeringuid saada, ning kas NK äritegevus tulevikus on edukas. Olukorras, kus laenu saajal olulist vara ei olnud, laen oli tagamata, ning NK laenu tagastamise võime sõltus üksnes sellest, kas tal õnnestub täiendavate investeeringute kaasamisel oma äritegevus käivitada, oli laenu andmine põhjendamatult riskantne. Harju Maakohtu 07.09.2017 määrusega ongi NK suhtes pankrotiavalduse menetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, mistõttu on laenu tagasinõudmine laenusaajalt võimatu. Kuigi laenulepingute kohaselt pidi NK laenu tagatiseks üle andma hagejale oma osa, mille suurus vastab 10 %-le osakapitalist, anti see hoopis üle Albionile. Aga kui ka NK osa oleks üle antud hagejale, ei oleks tegemist olnud laenu reaalse tagamisega, kuna arvestatavate varade puudumise tõttu ei olnud NK osal olulist väärtust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et laenu andmine NK-le ei olnud laenuandja huvides ning kostja ei käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ebaõige on kostja väide, et hageja kaasosanik Nordic Envicon OY oli laenu andmise heaks kiitnud. HS 29.11.2013 e-kirjast nähtuvalt ei olnud ta nõus, et hageja NK-sse investeeriks. Ka hageja seadusliku esindajana vande all seletuse andmisel kinnitas HS, et kuigi kostja oli püstitanud küsimuse rahaliste vahendite investeerimisest, sai sellele alati vastatud eitavalt. Laenu andmine oli üllatus. Tunnistaja PL andis ütlusi, et ta kuulis, kuidas kostja ning HS pidasid konverentsikõnet laenu andmise kohta, kõik tundus liikuvat laenu andmise suunas ning ta sai aru, et see kiideti heaks. Kolleegium leiab, et PL ütlused ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks, et Nordic Envicon OY oli laenu andmisega nõus. PL ei osalenud telefonivestluses, vaid ta sai anda ütlusi üksnes mulje kohta, mis temale kahe teise isiku telefonivestlusest jäi. HS seletuse kohaselt oli laenu andmine temale üllatus ning kohtule on esitatud ka tema 29.11.2013 e-kiri, milles ta ei olnud nõus, et hageja NK-sse investeeriks. Kolleegium märgib, et ka kostja enda vande all antud seletuse kohaselt ei olnud HS nõus sellega, et hageja kaudu investeeritaks NK-sse. Seega ei loe ringkonnakohus tõendatuks, et Nordic Envicon OY oli laenu andmise heaks kiitnud. Samuti ei ole tõendatud, et hageja kolmas osanik KK oleks nõustunud laenu andmisega.
33.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja osanike 31.08.2013 ja 22.07.2014 koosoleku otsused, millega otsustati kostja vabastada vastutusest 2012. ja 2013. majandusaastate tehingute eest, ei laiene vaidlusalustele tehingutele. Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui tuvastas, et otsuste vastuvõtmise ajal ei olnud teised osanikud vaidlusalustest tehingutest teadlikud. Riigikohus on 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16 p-s 25 selgitanud, et põhimõtteliselt võib võlausaldaja talle kuuluvat nõuet käsutada, mh selle loovutada või lõpetada. See puudutab nii olemasolevaid kui ka tulevasi nõudeid, nii teadaolevaid kui ka teadmata nõudeid. Teadmata ja tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa vaidluse korral siiski eeldada. Ringkonnakohus leiab, et kuna teised osanikud ei olnud vaidlusalustest tehingutest teadlikud, siis ei olnud osanike enamuse tahe suunatud kostja vabastamisele vastutusest 2012. ja 2013. majandusaastatel tehtud vaidlusaluste tehingute eest. Seega ei võta need otsused hagejalt õigust nõuda vaidlusaluste tehingutega tekitatud kahju hüvitamist.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista kahju kokku summas 87 332,70 eurot (57 332,70 + 30 000). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi 28.11.2016 – 12.03.2018 eest summas 8996,46 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 13.03.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
35.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22% ulatuses hageja ja 78 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.