Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.märtsil 2019 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-18-4989
Kohtuasi
AS-i LHV Pank hagi K G vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 791,90 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549, asukoht Tartu mnt 2, Tallinn, 10145); volitatud esindaja Indrek Eiche (e-post [email protected]) Kostja: K G (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX. XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
21. jaanuar 2019
Resolutsioon
1.AS-i LHV Pank hagi K G vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista K G hageja kasuks võlg 21 950,94 eurot ning tasumata põhiosalt (20 988,87 eurot) viivis 0,05% päevas alates 14.veebruarist 2018 kuni põhiosa täieliku tasumiseni AS-i LHV Pank kasuks
3.Jätta rahuldamata K G taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses K G kanda
Välja mõista K G menetluskulu riigilõiv 1000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni AS-i LHV Pank kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Hageja nõue
1.AS LHV Pank (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis mõista K G (edaspidi ka kostja või käendaja) hageja kasuks välja 21 950,94 eurot, tasumata põhiosalt (20 988,87 eurot) viivis 0,05% päevas alates 14. veebruarist 2018 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A O OÜ (edaspidi ka võlgnik) 7.oktoobril 2016 laenulepingu nr MILO- 20161007AÕ (edaspidi ka laenuleping), mille esemeks oli laenusumma 25 000 EUR intressimääraga Euribor + 10% aastas. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 7.oktoobril 2016 käenduslepingu nr KL20161007AÕ (edaspidi käendusleping), mille punktist 1.2. tulenevalt vastutab käendaja hageja ees tagatava lepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutab võlgniku poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 25 000 EUR. A O OÜ lõpetas alates novembrist 2017 graafikujärgsete osamaksete tasumise, mistõttu saatis hageja 4. detsembril 2017 võlgnikule ja kostjale teatise elektronpostiaadressile raamatupidamine. XXX, et A O OÜ-l on hageja ees võlgnevus 801,18 eurot. Kostja saatis hagejale 5.detsembril 2017 kirja, milles palus täpsustada kuupäeva, mil läheb võlgnevus üles maksehäirete registrisse. Hageja vastas samal kuupäeval, et informatsioon edastatakse mittemaksmise korral registrile 6.detsembril 2017. Kostja kandis A O OÜ arveldusarvele 12.detsembril 2017 selgitusega „Kassast pangaarvele“ 500 eurot. Peale nimetatud kannet enam võlgniku arveldusarvele raha ei laekunud.
3.Hageja esitas 29.jaanuaril 2018 A O OÜ-le ja kostjale laenulepingu ülesütlemishoiatuse. Laenulepingu ülesütlemise hoiatuses märgiti, et tekkinud võlgnevus summas 1418,98 eurot tuleb tasuda hiljemalt 13.veebruariks 2017. Vastasel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu laenulepingu tagastamata tasu jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teavitustasud) vastavalt lepingule. Samasisuline kiri saadeti A O OÜ-le ja kostjale tähitult. Hageja saatis kostjale kui võlgniku esindajale 15.veebruaril 2018 elektronkirja, milles selgitas, et leping on seisuga 14.veebruar 2018 üles öeldud ning A O OÜ-l tuleb tasuda kirja saatmise seisuga võlgnevus 21 506,07 eurot. Juhul, kui võlgnik ei tasu võlgnevust hiljemalt 01.03.2018 on pangal õigus pöörduda kohtusse ja realiseerida tagatislepingust nr KL-20161007AÕ tulenevaid õigusi. A O OÜ ega kostja ei ole tänaseni oma kohustust hageja ees täitnud. Nõude kujunemine nähtub pangakonto väljavõttest ning 2.aprilli 2018 seisuga on hageja nõue kostjate vastu kokku 21 950,94 eurot, mis koosneb järgnevast: põhiosa võlg kokku 20 988,87 eurot, intressimakse võlg kokku 458,34 eurot, viivise võlg kuni 02.04.2018 503,73 eurot, jooksev viivis põhiosajäägilt (20 988,87 eurot) 0,05% päevas alates 14.veebruarist 2018.
A O OÜ tasus perioodil 25.novembrist 2016 kuni 25.novembrini 2018 põhiosa makseid kokku 4011,13 eurot, mis nähtuvad võlgniku pangakonto väljavõttelt. A O OÜ on hagi esitamise seisuga põhiosamaksetega võlgnevuses järgmiselt: 25.novembrist 2017 301,18 eurot, 25.detsembrist 2017 362,73 eurot, 25.jaanuarist 2018 alates 360,1 eurot. Lisaks on
muutunud sissenõutavaks peale 14.veebruaril 2018 lepingu ülesütlemist kogu tasumata jäänud põhiosa kokku 20 988,87 eurot. Eeltoodud summadelt tekkisid võlgnikul viivised. Kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni tekkis A O OÜ-l viivis 25.novembri 2017 makse eest kuni lepingu ülesütlemiseni 12,35 eurot, 25.detsembri 2017 makse eest kuni lepingu ülesütlemiseni 9,43 eurot, 25.jaanuari 2018 makse eest kuni 14. veebruarini 2018 3,78 eurot. Lisaks on võlgnik hagejale võlgu peale 14.veebruaril 2018 lepingu ülesütlemise järgselt viivist 503,73 eurot. Kokku võlgneb A O OÜ hagiavalduse esitamise seisuga 529,29 eurot. Võlgnik on jätnud lisaks tasumata maksegraafikujärgse intressi 25.detsembrist 2017 172,4 eurot, 25.jaanuarist 2018 175,02 eurot ning lepingu ülesütlemise seisuga 14.veebruaril 2017 110,92 eurot. Kokku on jätnud A O OÜ tasumata intressi 458,34 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ega võta hagi täies ulatuses õigeks. Kostja palub jätta hagiavaldus läbivaatamata, kuna hagi on esitanud kohtusse Indrek Eiche, kellel polnud esindusõigust hagi esitamisel.
6.Vastuväidete kohaselt puudub vaidlus selle üle, et A O OÜ sai 07.10.2016 sõlmitud laenulepingu alusel laenu 25 000,00 eurot, et kostja sõlmis 07.10.2016 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta hageja ees tagatava lepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt võlgnikuga ja, et tema kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 25 000,00 eurot.
7.07.10.2016 käenduslepingu p 2.1 alusel võib hageja nõuda tagatava lepingu täitmist omal äranägemisel kas võlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Hagiavalduses nõuab hageja aga tagatava lepingu täitmist ainult kostjalt kui käendajalt ega ole põhjendanud, miks ta otsustas nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses ainult kostjalt, mitte võlgnikult või mõlemalt ühiselt. Äriregistri andmetest nähtub, et laenusaaja A O OÜ on toimiv ettevõte, millel ei ole võlgnevusi. 2016.a. majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõte on kasumit saav äriühing. Kostja on seisukohal, et ebamõistlik on nõuda äriühingu võetud laenu tagastamist täies ulatuses ainult temalt kui käendajalt. Hageja andis laenu OÜ-le A O tegevuse arendamise rahastamiseks ja selle tulemusena on ka äriühingu tegevus toiminud tulemuslikult. Vaidlus puudub selle üle, et laenusaaja A O OÜ on teinud viimase makse 13.12.2017 summas 500 eurot.
8.Kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks saab olla käenduslepingu alusel 25 000,00 eurot, mistõttu jääb kostjale selgusetuks, millisest õiguslikust alusest või kokkuleppest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt enam kui 25 000,00 eurot. Hagiavalduses lk 4 p 13 kohaselt on hagejal aga märgitud tsiviilasja hinnaks 22 335,90 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja raskesti jälgitav. 29.01.2018 lepingu ülesütlemise hoiatuse kohaselt oli laenusaajal tasumata seisuga 29.01.2018 kokku 1418,98 eurot. Hageja hoiatas, et juhul, kui kostja kui käendaja või laenusaaja ei tasu võlgnevust hiljemalt 13.02.2018, siis lisandub juurde täiendavalt tagastamata laenu jääk 19 964,86 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Hoiatuse kohaselt tuli 14.02.2018 tasuda 21 383,84 eurot (ilma lisanduva viivise ja intressita). 14.02.2018 teatas hageja, et A O OÜ-l tuleb tasuda kokku 21 506,07 eurot.
9.Lepingu ülesütlemise hoiatusest ei nähtu, milline põhivõlg, intressid ja viivised sisalduvad 29.01.2018 seisuga võlgnevuses 1418,98 eurot ega mis ajast alates on võlgnevus tekkinud. Kostja on seisukohal, et hageja peab selgitama, kuidas on kujunenud hagiavalduse p 5 märgitud võlgnevus 21 950,94 eurot. Ebaselged on hageja nõuded ka hagiavalduse resolutsioonis, mille p 1 alusel nõuab hageja kostjalt hageja kasuks 9912,70 eurot ja samas resolutsiooni p 2 alusel nõuab hageja kostjalt viiviseid põhinõudelt 20 988,87 eurot, alates 14.02.2018 viivise määraga 0,05% päevas. Kohtuotsuse põhjendused
10.Vaidlust ei ole selle üle, et A O OÜ sai 07.10.2016 sõlmitud laenulepingu alusel hagejalt laenu 25 000,00 eurot, et kostja sõlmis 07.10.2016 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab ta hageja ees tagatava lepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt võlgnikuga, et kostja kui käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 25 000,00 eurot, et laenusaaja A O OÜ on teinud viimase makse 13.12.2017 summas 500 eurot.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud põhivõla ja kõrvalkulud hagejale tasuma.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 sätestavad, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
14.Kuna pooltel ei ole vaidlust lepingute sõlmimise ja hagejalt laenuks saadud summa üle, siis tulenevalt eeltoodud võlaõiguse sätetest on kostjal kui käendajal kohustus täita 7.oktoobril 2016 sõlmitud käenduslepingut. VÕS § 65 lg 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Järelikult oli hagejal õigus esitada hagi üksnes käendajast kostja vastu.
15.Hageja ja A O OÜ vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja saatis võlgnikule ja kostjale 4.detsembril 2017 teatise elektronpostiaadressile raamatupidamine. K @gmail.com selle kohta, et võlgnik lõpetas alates novembrist 2017 graafikujärgsete osamaksete tasumise ning on hageja ees võlgnevus 801,18 euro ulatuses, et kostja saatis hagejale 5.detsembril 2017 kirja, milles palus täpsustada kuupäeva, millal läheb võlgnevus üles maksehäirete registrisse ning, et hageja vastas samal
kuupäeval, et informatsioon edastatakse mittemaksmise korral registrile 6.detsembril 2017 (lk 15). Kuna kostja kandis A O OÜ arveldusarvele 12.detsembril 2017 500 eurot ja pärast seda võlgniku kontole raha enam ei laekunud, siis esitas hageja 29.jaanuaril 2018 A O OÜle ja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles märgiti, et tekkinud võlgnevus summas 1418,98 eurot tuleb tasuda hiljemalt 13.veebruariks 2017 vastasel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu laenulepingu tagastamata tasu jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teavitustasud) vastavalt lepingule, mis on tõendatud laenulepingu ülesütlemise hoiatusega (lk 16). Tähtkirja tõendiga on tõendatud, et samasisuline kiri saadeti A O OÜ-le ja kostjale tähitult (lk 17). E-kirjaga on tõendatud, et hageja saatis kostjale kui A O OÜ esindajale 15.veebruaril 2018 elektronkirja, milles selgitas, et leping on seisuga 14.veebruar 2018 üles öeldud, A O OÜ-l tuleb tasuda kirja saatmise seisuga võlgnevus 21506,07 eurot ning juhul, kui A O OÜ ei tasu võlgnevust hiljemalt 01.03.2018 on hagejal õigus pöörduda kohtusse ja realiseerida tagatislepingust tulenevaid õigusi (lk 18).
16.TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on kostjale kui A O OÜ seaduslikule esindajale saatnud nõude e-tähtkirja teel ja e-posti teel elektronpostiaadressile, millelt on kostja varasemalt korduvalt suhelnud, mistõttu saab lugeda, et kostja on nimetatud kirja kätte saanud. Vaidlus puudub, et kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud.
17.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja ja võlgniku vahel 7.oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingust nähtuvalt olid pooled kokku leppinud intressimääras Euribor pluss 10% aastas (lk 5-10). Nõude kujunemine on tõendatud laenu tagastamise graafikuga võlgniku pangakonto väljavõtte, maksekorralduste ja hageja arvestusega võla kujunemise kohta 19.04.2018 hagiavalduse p-des 5 ja 6 (lk 11, 1920, 31-32). 2.aprilli 2018 seisuga koosneb hageja nõue kostja vastu kokku 21 950,94 eurost, millest põhinõue on 20 988,87 eurot, intressi võlg kokku 458,34 eurot ja viivise võlg kokku 503,73 eurot. Hageja on taotlenud ka TsMS §-is 367 sätestatud viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist põhiosa jäägilt 20 988,87 eurot
0.05% päevas alates 14. veebruarist 2018.
19.Kohus on seisukohal, et käendaja vastutab võlgniku poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, maksimumsummas 25 000 eurot. Lisaks põhivõlgniku kohustustele vastutab kostja ka käenduskohustuse täitmise eest, mistõttu on hagejal õigus kohustuse mittetäitmise korral nõuda viivist.
20.Kostja väidetud nõude kujunemise ebaselguse ja eksimused 4.aprilli 2018 hagis on hageja kõrvaldanud 19.aprillil 2018 esitatud uues hagiavalduses, mille kohus menetlusse võttis, mistõttu puudub vajadus kohtuotsuses nende analüüsimiseks.
21.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse resolutsioonis ka poolte lahendamata taotlused. Kostja palus jätta hagiavalduse läbivaatamata, kuna hagi on esitanud kohtusse Indrek Eiche, kellel polnud esindusõigust hagi esitamisel. Hageja on 12.02.2019 menetlusdokumendis märkinud, et ta esitas ekslikult maakohtule aegunud volituse. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule esindusõigus tõendavad volikirjad (lk 81 ja 82), siis tuleb kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas hagi kostja kahjuks, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Asjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks TsMS § 138 lg-s 2 sätestatud hagi esitamisel vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja 133 tasutud riigilõiv 1000 eurot (lk 22, 30), mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulult välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hageja kasuks. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.