OÜ Eesti Inkasso hagi Syndicate Holding OÜ vastu kahju 1 267 500 euro saamiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1 267 500 eurot Hageja: OÜ Eesti Inkasso (registrikood 12438291; asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn) Hageja esindaja: juhatuse liige A K (e-post xxx) Kostja: Syndicate Holding OÜ (registrikood 11039637; asukoht Pirita tee 26F-8, 10127 Tallinn) Kostja esindaja: vandeadvokaat Erik Lepikson (Advokaadibüroo Kasak & Missik; e-post [email protected])
Kohtuistung
06.02.2019
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Olesja Polehhina ja kostja seaduslik esindaja A L ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Eesti Inkasso Syndicate Holding OÜ kasuks menetluskuluna 4225 eurot.
4.OÜ-l Eesti Inkasso tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Syndicate Holding OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.xxx OÜ ja kostja sõlmisid 04.07.2017, 09.10.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingud, mille eesmärgiks oli xxx OÜ-le kuuluva 913 316 xxx AS-i aktsia tagatisomandamine selliselt, et kostja tasus xxx OÜ-le aktsiate eest 420 000 eurot ja xxx OÜ-l oli õigus aktsiad tagasi osta.
2.Aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt kõrgem, kui tagatisomandamise hind, mida pooled deklareerisid 01.12.2017 ja 13.02.2018 lepingute punktis 2.1. Kostja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et tema tasutud hind oli oluliselt madalam aktsiate tegelikust väärtusest.
3.Lepingute punktis 4.4 ja4.5 leppisid pooled kokku, et kui xxx OÜ ei osta aktsiaid tagasi kokkulepitud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisest, müüakse aktsiad 60. päeva jooksul arvates xxx OÜ poolt korraldatud enampakkumisel. Lepingute punkti 4.6 kohaselt tuli aktsiate eest enampakkumisel saadu pärast tagasiostu hinna maha arvamist anda välja xxx OÜ-le.
4.Kostja võõrandas 14.05.2018 aktsiad enampakkumiseta kolmandale isikule xxx OÜ-le. Sellist võimalust lepingud ette ei näinud, aktsiad tuli võõrandada enampakkumisel. Hageja eeldab, et müük ei toimunud turuhinnaga ja kostja võõrandas aktsiad vaid selleks, et vältida xxx OÜ võimalust aktsiate tagasisaamiseks.
5.Aktsiate kostja omandisse jätmise välistasid pooled lepingust punkti 4.7 kustutamisega. Tagatisomandamisel kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole pandipidajal õigus pandi eset endale jätta või võõrandada oma suva kohaselt, vaid panditud õigused müüakse käsipandi sätete kohaselt s.t avalikul enampakkumisel. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas kokkulepitud viisil aktsiate müümisega ja rikkus xxx OÜ õigust saada lepingu punktis 4.6 ületavalt summalt aktsiate väärtus rahas. Seega on aktsiate järelväärtuse väljaandmata jätmine põhjustanud xxx OÜ-le varalist kahju.
6.Ekspert on aktsiate väärtuseks 14.05.2018 seisuga (s.o xxx OÜ-le aktsiate ülekandmise päeval) hinnanud vähemalt 1 740 000 eurot. Seega on arvestades lepingu punktis 4.6 kokkulepitut aktsiate turuväärtuse ja kostja rahaliste õiguste vahe vähemalt 1 267 500 eurot, mis on hageja varalise kahju suuruseks.
7.xxx OÜ pöördus 03.07.2018 kostja poole nõudega välja anda aktsiate turuväärtus või korraldada aktsiate enampakkumine või hüvitada tekitatud kahju. Kostja keeldus xxx OÜ pakkumisest, kuna keeldus kullerilt nõudekirja vastuvõtmist. Seega ei ole aktsiate enampakkumine ja turuhinnaga müük ning tulemi väljaandmine xxx OÜ-le enam võimalik. Tegemist on hea usu põhimõtte ning heade kommete vastase käitumisega.
8.Nõude esitamisel oli hageja xxx OÜ esindajaks. xxx OÜ loovutas kahjunõude hagejale. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna täitmata on kõik eeldused kahju nõudmiseks.
10.Kostja ei ole rikkunud tagasiostuõigusega aktsiate müügilepinguid. Kostja sai aktsiate omanikuks piiranguteta s.t puudus kostja kohustus aktsiate võõrandamisest hoidumiseks. Seega ei kujuta aktsiate üleandmine kolmandale isikule iseenesest lepingute rikkumist.
11.Aktsiate võõrandamine enampakkumisel pidi toimuma piiratud ajal hageja tahteavalduse alusel. Hageja ei avaldanud tähtaegselt soovi enampakkumise läbiviimiseks ning on minetanud selle nõude esitamise õiguse. Lisaks kanti aktsiad xxx OÜ väärtpaberikontole 14.05.2018 ehk ajal, mil hagejal oli õigus nõuda üksnes viimase (sõlmitud 13.02.2018) aktsiate tagasiostuõigusega müügilepingu alusel võõrandatud aktsiate müüki enampakkumisel.
12.Kahe esimese lepingu punkt 4.1. nägid ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu jooksul ning kahe viimase lepingu puhul 3 kuu jooksul. Lepingu punkti 4.5 järgi sai hageja korraldada enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu punktis 4.1 märgitud tähtajast. Seega oli enampakkumise korraldamise tähtaeg: 1) 04.07.2017 lepingus 02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017 lepingus 30.04.2018; 4) 13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli kolme esimese lepingu puhul enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud ja 14.05.2018 aktsiate üleandmine ei saanud võtta hagejalt võimalust enampakkumise läbiviimiseks.
13.Poolte vahel saab olla vaid vaidlus, kas kostja on aktsiaid üle andes rikkunud 13.02.2018 sõlmitud lepingut, millega xxx OÜ võõrandas kostjale 79790 xxx AS-i aktsiat, mis moodustab 8,69% xxx aktsiakapitalist. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kostjalt nõudnud aktsiate võõrandamist enampakkumisel, siis ei ole kostja hageja õigusi rikkunud.
14.Kostja ei müünud aktsiad xxx OÜ-le, vaid andis need hoiule, kuna kostja ja aktsiate esialgse müüja xxx OÜ tegeliku kasusaaja xxx vahelised suhted teravnesid. xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud hoiulepingu kohaselt oli kostjal õigus nõuda aktsiate tagastamist kostja väärtpaberikontole igal ajahetkel. Seega olnuks hagejal õigus nõuda aktsiate müüki ja kostja oleks saanud anda nõusoleku aktsiate müügiks enampakkumisel. Alates 30.10.2018 on aktsiad kostja väärtpaberikontol. Kuivõrd lepingute sõlmimise hetkest oli aktsiate omanik kostja ja väärtpaberi omanikul on õigus otsustada väärtpaberite käsutamise üle, siis oleks kostja võinud keelduda aktsiate võõrandamisest, olenemata kelle väärtpaberikontol aktsiad oleksid olnud.
15.Kostja ei ole kohustusi rikkunud, kuna xxx OÜ ja kostja vahelised lepingud ei keelanud kostjal aktsiate hoiule andmist ja hageja ei ole nõudnud enampakkumise korraldamist.
16.Aktsiate enampakkumisel müügi korral oleks kostjal olnud õigus saada esimese lepingu alusel 152 750 eurot + 45 000 eurot, teise lepingu alusel 199 750 eurot + 55 000 eurot, kolmanda lepingu alusel 90 000 eurot + 45 000 eurot ja neljanda lepingu alusel 30 000 eurot + 15 000 eurot. Seega oleks kostja pidanud enampakkumise tulust saama 632 500 eurot, mitte 472 500 eurot nagu väidab hageja. Isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud, saanuks hageja nõuda vaid viimasest lepingust tulenevat kahju.
17.Kostja leiab, et aktsiad ei ole väärt 1 740 000 eurot. Hageja ekspert on lugenud aktsiate väärtuse võrdseks xxx AS-ile kuuluvate xxx OÜ osade väärtusega. Ekspert on võtnud finantskonsultatsiooni aluseks hageja poolt esitatud informatsiooni xxx OÜ kohustuste kohta, mida hageja ei ole menetluses avaldanud. Eksepert on järeldustes märkinud, et arvestamata ettevõtte kohustusi ja võimalikke muid varasid peale 49% suuruse osaluse xxx OÜ-s, ulatub xxx AS turuväärtus ligikaudu 1,74 miljoni euroni. Eksperdile ei olnud kättesaadavad majandusaasta
aruanded ja bilansid hindamise seisuga, mistõttu ei saanud ta anda hinnangut xxx OÜ ega xxx AS osaluse turuväärtuse kohta. Seega ei tõenda esitatud finantskonsultatsioon aktsiate turuväärtust ja hagejale kahju tekkimist ning kahju suurust. xxx OÜ vastu esitati 2018. a mais pankrotiavaldus, mis seab kahtluse alla xxx OÜ 49%-lise osaluse tegeliku väärtuse.
18.xxx AS-ile on määratud ajutine pankrotihaldur, kelle 08.10.2018 aruande kohaselt on xxx AS-il teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 3 228 625, 89 eurot ning vara maksimaalselt summas 1,75 miljonit eurot. Seega on xxx AS püsivalt maksejõuetu. Pandilepingu kohaselt on xxx AS-ile kuuluv 49%-line osalus xxx OÜ-s panditud xxx panga kasuks, tagades laenulepingust (laenusumma 5,5 miljonit) tulenevaid nõudeid. Pant on seatud 13.05.2016 s.o enne vaidlusaluste aktsiate võõrandamist kostjale. Seega on ilmne, et aktsiate väärtus ei ole 1,74 miljonit eurot, vaid xxx AS-i maksejõuetuse tõttu väärtusetud, mis omakorda tähendab, et hagejale ei ole kahju tekkinud.
19.Juhul, kui käsitleda aktsiate üleandmist kohustuse rikkumisena ja hagejale oleks tekkinud kahju 1 267 500 eurot, siis puuduks rikkumise ja kahju vahel endiselt põhjuslik seos, kuivõrd hageja ei ole tähtaegselt avaldanud soovi enampakkumise toimumiseks. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: 1) xxx OÜ ja kostja sõlmisid 04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingud (I kd lk 8-19); 2) 04.07.2018 seisuga oli 99,5206% (s.o 917716) xxx aktsiatest xxx OÜ nimel (I kd lk 20) ja 17.01.2019 seisuga kuulusid samad aktsiad kostjale (II kd lk 25); 3) xxx OÜ loovutas 29.06.2018 04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingutest tuleneva nõude kostja vastu hagejale (I kd lk 45).
22.Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli xxx OÜ-l tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingutest tulenevalt aktsiate tagasiostuõigus, kas kostja pidi xxx OÜ poolt tagasiostuõiguse teostamata jätmisel müüma aktsiad enampakkumisel ja kas xxx OÜ-l tekkis kahju.
23.Tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingutest tulenev xxx OÜ aktsiate tagasiostuõigusest
23.1.04.07.2017 (I kd lk 9) ja 09.10.2017 (I kd lk 12) tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingute punkt 4.1. nägi ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu jooksul ning 01.12.2017 (I kd lk 15) ja 13.02.2018 (I kd lk 18) lepingute punkt 4.1 nägi tagasiostu ette 3 kuu jooksul. Seega leppisid pooled tagasiostuõiguse teostamiseks igas lepingus kokku konkreetsed tähtajad. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et xxx OÜ ei avaldanud kostjale soovi tagasiostuõiguse kasutamiseks.
23.2.Lepingu punkti 4.5 järgi sai xxx OÜ korraldada enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu punktis 4.1 märgitud tähtajast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kolme esimese lepingu puhul xxx OÜ kostjalt aktsiate enampakkumise korraldamist ei nõudnud. Hageja väitis kohtumenetluses (II kd lk 10), et xxx OÜ sai lepingustest aru selliselt, et tal oli õigus nõuda kõikide aktsiate enampakkumisel müümist viimases lepingus nimetatud tähtajani s.o kuni 12.07.2018. Kohtu hinnangul ei ole hageja käsitlus õige, kuna sel juhul puuduks kolmes esimeses lepingus tähtaegade nimetamisel mõte ning oleks arusaamatu, miks pooled need lepingusse märkisid. Lepingust sarnaselt kostjaga arusaamist s.t et igas lepingus nähakse ette
konkreetsed aktsiate müügiks enampakkumise tähtajad tõendab hageja teises tsiviilasjas esitatud hagi punktid 13-14 ja 19 (I kd lk 139 pöördel ja 140). Hageja ei osanud ka nimetada (II kd lk 10), millisest kolme esimese lepingu punktist xxx OÜ tagasiostu õiguse pikenemine nähtub. Kohus leiab, et xxx OÜ poolt nõutava enampakkumise korraldamise tähtajad saabusid: 1) 04.07.2017 lepingus 02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017 lepingus 30.04.2018; 4) 13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli hetkeks, kui xxx OÜ koostas 03.07.2018 aktsiate enampakkumisel müümise nõude, kolmes esimeses lepingus enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud ning hageja ei saa nendest lepingutes märgitud aktsiate enampakkumisel müümist enam nõuda. Seega tuleb hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda 13.02.2018 lepingus märgitud xxx AS-i 79790 aktsia (ISIN-kood xxx) enampakkumisel müümist.
23.3.xxx OÜ tegi 03.07.2018 kostjale ettepaneku xxx AS-i aktsiate väärtuse vabatahtlikuks väljaandmiseks või aktsiate müügiks enampakkumisel või kahju hüvitamiseks (I kd lk 26-27). Hageja edastas ettepaneku 03.07.2018 kostjale e-postile xxx(I kd lk 28) ja püüdis täituriga kätte toimetada Tallinnas aadressil xxx (I kd lk 29-44). Kostja väidab, et sai hageja 03.07.2018 avalduse esmakordselt kätte koos hagiavaldusega. Kostja sai hagi koos menetlusse võtmise määrusega kätte 27.08.2018. Kohus leiab, et kuigi puudub kostja selgesõnaline kinnitus hageja 03.07.2018 nõude kättesaamisest enne käesolevat menetlust, tuleb lugeda, et kostja sai nõudeavalduse kätte 13.07.2018 s.o kostja poolt kolm päeva peale kohtutäiturile 10.07.2018 automaatse kättesaamiskinnituse saatmist (I kd lk 31). Seega oli kostjale enampakkumise korraldamise nõude kättetoimetamisel viimasest lepingust tulenev enampakkumise korraldamise tähtaeg 12.07.2018 möödunud ning hagejal puudus õigus enampakkumist nõuda.
23.4.Hageja märkis nii 03.07.2018 nõudes kui ka hagis, et hagejal puudus võimalus aktsiate enampakkumisel müümise nõudmiseks, kuna aktsiaraamatust nähtuvalt (I kd lk 20) võõrandas kostja aktsiad 14.05.2018 xxx OÜ-le. Kostja selgitas vastuses hagile (I kd lk 132 pöördel p 2.9), et andis xxx OÜ tegeliku kasusaajaga xxx suhete teravnemisel aktsiad xxx OÜ-le hoiule, mitte ei võõrandanud neid ning hoiulepingu kohaselt oli kostjal igal ajahetkel õigus nõuda aktsiate tagastamist kostja väärtpaberikontole. Kostja kinnitas kostja vastuses, et alates 30.10.2018 on aktsiad kostja omandis (I kd lk 133). Kostja väärtpaberiportfelli saldo kohaselt kuuluvad 913316 xxx aktsiat 17.01.2019 seisuga kostjale (II kd lk 25). Kohus nõustub kostjaga selles, et aktsiate üleandmine 14.05.2018 ei võtnud hagejalt võimalust nõuda tähtaegselt enampakkumise läbiviimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kolme esimese lepingu puhul üldse nõudnud enampakkumise läbiviimist ning viimase lepingu puhul tegi seda hilinenult. Seega ei ole hageja nõudnud kostjalt aktsiate enampakkumise korraldamist.
23.5.Kostja tegi 29.10.2018 kostja vastuses (I kd lk 136 pöördel) hagejale ettepaneku vaidluse lõpetamiseks selliselt, et hageja tasub kostjale 632 500 eurot aktsiate müügihinna ja lepingujärgse leppetrahvi ning seejärel kannab kostja aktsiad üle hageja väärtpaberikontole. Kohus arutas pooltega hageja pakutud kompromissivõimalust ka 11.12.2018 toimunud istungil, kuid hageja keeldus kostja pakkumisest, kuna leidis, et xxx AS-i aktsiate väärtus on vähenenud. Kohus leiab, et hageja on enda väidetes vastuoluline, kuna ühelt poolt leiab, et aktsiate väärtus oli 14.05.2018 seisuga 1 740 000 eurot, kuid teiselt poolt ei ole nende väärtus piisav, et tasuda nende eest aktsiate väärtuse ja leppetrahvi eest kogusummana 632 500 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja sooviks ei ole kunagi olnud aktsiate tagasiostmine või nende enampakkumisel müümine, vaid hagejalt kahju nõudmine s.o lepingu punkti 4.6 alusel aktsiate eest enampakkumisel saadu väljaandmine pärast tagasiostuhinna mahaarvamist.
23.6.Hageja leiab, et 04.07.2017 lepingu punkti 4.7 muudatusega (I kd lk 9) välistati kostja õigus aktsiate enda omandisse jätmiseks. Kostja leiab, et lepingu punkti 4.7 maha tõmbamine ei viita poolte tahtele välistada kostja jäämist aktsiate omanikuks, kuna säte tõmmati maha, sest selle
sõnastus oli vastuolus ülejäänud lepingu loogikaga. Kohus leiab, et mingi punkti lepingus maha tõmbamisest ei saa teha järeldust, et lepingupooled tahtsid kokku leppida maha tõmmatule vastupidist mõtet. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu punkti 4.7. maha tõmbamisega ei nähtu lepingust kostjale aktsiate enda omandisse jätmise välistust. Samas möönab kohus, et tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingule tuleks kohaldada panditud asja müümise sätteid (AÕS § 294) ning müüa asi avalikul enampakkumisel. Siiski tuleb arvestada, et käesoleval juhul on pooled ajaliselt piiranud hageja õigust nõuda kostjalt aktsiate enampakkumisel müümist. Hageja minetas õiguse kostjalt enampakkumist nõuda 12.07.2018.
24.Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja §-dest 127 ja 128 võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kuid selleks peab hagejal lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejale ei ole tekkinud kahju.
25.Osundatust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei nõudnud tähtaegselt aktsiate enampakkumisel müümist ja aktsiad on endiselt kostja omandis s.t ei ole tekkinud lepingute punktis 4.6 sätestatud olukorda, kus enampakkumise järgselt kuuluks kostjale müügisumma ja leppetrahv ning ülejäänud aktsiate müügist saadav raha kuuluks hagejale väljamaksmisele.
26.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja menetluskuluks on kulu õigusabile summas 4225 eurot, õigusabi on osutatud kokku 32,5 tundi. Lepinguline esindaja on menetluses osutanud õigusabi järgmiselt: 1) hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; 2) nõupidamine kliendiga ja hagile vastuse koostamine 2 tundi; 3) menetlusdokumendiga tutvumine 1,25 tundi; 4) seisukoha koostamine 5 tundi; 5) nõupidamine kliendiga ja seisukoha koostamine 3,5 tundi; 6) suhtlemine kliendiga ja seisukoha täiendamine 2,5 tundi; 7) ettevalmistumine istungiks ja suhtlemine kliendi ning kohtuga 1,75 tundi; 8) ettevalmistamine istungiks 0,5 tundi; 9) hageja esitatud menetlusdokumendiga tutvumine, suhtlemine kliendiga ja kohtuistungil osalemine 3,25 tundi; 10) kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,25 tundi; 11) hageja seisukoha ja saneerimiskavaga tutvumine, seisukoha koostamine 1,25 tundi; 12) seisukoha koostamine 4,25 tundi; 13) seisukoha koostmaine 2,75 tundi; 14) kohtuistungiks valmistumine 0,5 tundi; 15) kohtuistungil osalemine 0,75 tundi; 16) kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 1,5 tundi. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot/tund.
Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kostja kantud õigusabikulud on arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab kostja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 32,5 tundi s.o 4 225 eurot, mis tuleb hagejal hüvitada. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud käibemaksuta. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.