Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-11327
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi Syndicate Holding Osaühingu vastu 1 267 500 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 1 267 500 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja (vastustaja): Syndicate Holding (registrikood 11039637), lepinguline vandeadvokaat Erik Lepikson
Istungi toimumise aeg
Osaühing esindaja
21.02.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Inkasso OÜ kanda.
3.Välja mõista Eesti Inkasso OÜ-lt 1495 eurot Syndicate Holding Osaühing kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
OÜ-l Eesti Inkasso tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Syndicate Holding OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 27.07.2018 Harju Maakohtule hagi Syndicate Holding Osaühingu (kostja) vastu 1 267 500 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Novastar Invest OÜ (edaspidi Novastar) ja kostja 04.07.2017, 09.10.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingud, mille eesmärgiks oli Novastarile kuuluva 913 316 Appoint Invest AS-i aktsia tagatisomandamine selliselt, et kostja tasus Novastarile aktsiate eest 420 000 eurot ja Novastaril oli õigus aktsiad tagasi osta.
3.Aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt kõrgem, kui tagatisomandamise hind, mida pooled deklareerisid 01.12.2017 ja 13.02.2018 lepingute p-s 2.1. Kostja oli lepingu sõlmimisel teadlik, et tema tasutud hind oli oluliselt madalam aktsiate tegelikust väärtusest.
4.Lepingute p-s 4.4 ja4.5 leppisid pooled kokku, et kui Novastar ei osta aktsiaid tagasi kokkulepitud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisest, müüakse aktsiad 60. päeva jooksul Novastari poolt korraldatud enampakkumisel. Lepingute p-i 4.6 kohaselt tuli aktsiate eest enampakkumisel saadu pärast tagasiostu hinna maha arvamist anda välja Novastarile.
5.Kostja võõrandas 14.05.2018 aktsiad enampakkumiseta kolmandale isikule EVO FURNITURE OÜ-le. Sellist võimalust lepingud ette ei näinud, aktsiad tuli võõrandada enampakkumisel. Hageja eeldab, et müük ei toimunud turuhinnaga ja kostja võõrandas aktsiad vaid selleks, et vältida Novastari võimalust aktsiate tagasisaamiseks.
6.Aktsiate kostja omandisse jätmise välistasid pooled lepingust p-i 4.7 kustutamisega. Tagatisomandamisel kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole pandipidajal õigus pandi eset endale jätta või võõrandada oma suva kohaselt, vaid panditud õigused müüakse käsipandi sätete kohaselt, s.t avalikul enampakkumisel. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas kokkulepitud viisil aktsiate müümisega ja rikkus Novastari õigust saada lepingu p-s 4.6 ületavalt summalt aktsiate väärtus rahas. Seega on aktsiate järelväärtuse väljaandmata jätmine põhjustanud Novastarile varalist kahju.
7.Ekspert on aktsiate väärtuseks 14.05.2018 seisuga (s.o EVO FURNITURE OÜ-le aktsiate ülekandmise päeval) hinnanud vähemalt 1 740 000 eurot. Seega on arvestades lepingu p-s 4.6 kokkulepitut aktsiate turuväärtuse ja kostja rahaliste õiguste vahe vähemalt 1 267 500 eurot, mis on hageja varalise kahju suuruseks.
8.Novastar pöördus 03.07.2018 kostja poole nõudega välja anda aktsiate turuväärtus või korraldada aktsiate enampakkumine või hüvitada tekitatud kahju. Kostja keeldus
Novastari pakkumisest, kuna keeldus kullerilt nõudekirja vastuvõtmist. Seega ei ole aktsiate enampakkumine ja turuhinnaga müük ning tulemi väljaandmine Novastarile enam võimalik. Tegemist on hea usu põhimõtte ning heade kommete vastase käitumisega.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna täitmata on kõik eeldused kahju nõudmiseks.
11.Kostja ei ole rikkunud tagasiostuõigusega aktsiate müügilepinguid. Kostja sai aktsiate omanikuks piiranguteta, s.t puudus kostja kohustus aktsiate võõrandamisest hoidumiseks. Seega ei kujuta aktsiate üleandmine kolmandale isikule iseenesest lepingute rikkumist.
12.Aktsiate võõrandamine enampakkumisel pidi toimuma piiratud ajal hageja tahteavalduse alusel. Hageja ei avaldanud tähtaegselt soovi enampakkumise läbiviimiseks ning on minetanud selle nõude esitamise õiguse. Lisaks kanti aktsiad EVO FURNITURE OÜ väärtpaberikontole 14.05.2018 ehk ajal, mil hagejal oli õigus nõuda üksnes viimase (sõlmitud 13.02.2018) aktsiate tagasiostuõigusega müügilepingu alusel võõrandatud aktsiate müüki enampakkumisel.
13.Kahe esimese lepingu p 4.1. nägid ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu jooksul ning kahe viimase lepingu puhul 3 kuu jooksul. Lepingu p-i 4.5 järgi sai hageja korraldada enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu p-s 4.1 märgitud tähtajast. Enampakkumise korraldamise tähtaeg oli: 1) 04.07.2017 lepingus 02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017 lepingus 30.04.2018; 4) 13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli kolme esimese lepingu puhul enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud ja 14.05.2018 aktsiate üleandmine ei saanud võtta hagejalt võimalust enampakkumise läbiviimiseks.
14.Poolte vahel saab olla vaid vaidlus, kas kostja on aktsiaid üle andes rikkunud 13.02.2018 sõlmitud lepingut, millega Novastar võõrandas kostjale 79790 Appoint Invest AS-i aktsiat, mis moodustab 8,69% Appoint Invest AS-i aktsiakapitalist. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kostjalt nõudnud aktsiate võõrandamist enampakkumisel, siis ei ole kostja hageja õigusi rikkunud.
15.Kostja ei müünud aktsiad EVO FURNITURE OÜ-le, vaid andis need hoiule, kuna kostja ja aktsiate esialgse müüja, Novastari tegeliku kasusaaja CA, vahelised suhted teravnesid. EVO FURNITURE OÜ ja kostja vahel sõlmitud hoiulepingu kohaselt oli kostjal õigus nõuda aktsiate tagastamist kostja väärtpaberikontole igal ajahetkel. Seega olnuks hagejal õigus nõuda aktsiate müüki ja kostja oleks saanud anda nõusoleku aktsiate müügiks enampakkumisel. Alates 30.10.2018 on aktsiad kostja väärtpaberikontol. Kuivõrd lepingute sõlmimise hetkest oli aktsiate omanik kostja ja väärtpaberi omanikul on õigus otsustada väärtpaberite käsutamise üle, siis oleks kostja võinud keelduda aktsiate võõrandamisest, olenemata kelle väärtpaberikontol aktsiad oleksid olnud.
16.Kostja ei ole kohustusi rikkunud, kuna Novastari ja kostja vahelised lepingud ei keelanud kostjal aktsiate hoiule andmist ja hageja ei ole nõudnud enampakkumise korraldamist.
17.Aktsiate enampakkumisel müügi korral oleks kostjal olnud õigus saada esimese lepingu alusel 152 750 eurot + 45 000 eurot, teise lepingu alusel 199 750 eurot + 55 000 eurot, kolmanda lepingu alusel 90 000 eurot + 45 000 eurot ja neljanda lepingu alusel 30 000 eurot + 15 000 eurot. Seega oleks kostja pidanud enampakkumise tulust saama 632 500
eurot, mitte 472 500 eurot nagu väidab hageja. Isegi, kui kostja oleks kohustusi rikkunud, saanuks hageja nõuda vaid viimasest lepingust tulenevat kahju.
18.Aktsiad ei ole väärt 1 740 000 eurot. Hageja ekspert on lugenud aktsiate väärtuse võrdseks Appoint Invest AS-le kuuluvate Mutual Properties OÜ osade väärtusega. Ekspert on võtnud finantskonsultatsiooni aluseks hageja poolt esitatud informatsiooni Mutual Properties OÜ kohustuste kohta, mida hageja ei ole menetluses avaldanud. Ekspert on järeldustes märkinud, et arvestamata ettevõtte kohustusi ja võimalikke muid varasid peale 49% suuruse osaluse Mutual Properties OÜ-s, ulatub Appoint Invest ASi turuväärtus ligikaudu 1,74 miljoni euroni. Eksperdile ei olnud kättesaadavad majandusaasta aruanded ja bilansid hindamise seisuga, mistõttu ei saanud ta anda hinnangut Mutual Properties OÜ ega Appoint Holding AS osaluse turuväärtuse kohta. Seega ei tõenda esitatud finantskonsultatsioon aktsiate turuväärtust ja hagejale kahju tekkimist ning kahju suurust. Mutual Properties OÜ vastu esitati 2018. a mais pankrotiavaldus, mis seab kahtluse alla Mutual Properties OÜ 49%-lise osaluse tegeliku väärtuse.
19.Appoint Invest AS-le on määratud ajutine pankrotihaldur, kelle 08.10.2018 aruande kohaselt on Appoint Invest AS-l teadaolevaid kohustusi võlausaldajate ees kokku 3 228 625, 89 eurot ning vara maksimaalselt summas 1,75 miljonit eurot. Seega on Appoint Invest AS püsivalt maksejõuetu. Pandilepingu kohaselt on Appoint Invest ASle kuuluv 49%-line osalus Mutual Invest OÜ-s panditud Nordea panga kasuks, tagades laenulepingust (laenusumma 5,5 miljonit) tulenevaid nõudeid. Pant on seatud 13.05.2016, s.o enne vaidlusaluste aktsiate võõrandamist kostjale. Seega on ilmne, et aktsiate väärtus ei ole 1,74 miljonit eurot, vaid Appoint Invest AS-i maksejõuetuse tõttu väärtusetud, mis omakorda tähendab, et hagejale ei ole kahju tekkinud.
20.Juhul, kui käsitleda aktsiate üleandmist kohustuse rikkumisena ja hagejale oleks tekkinud kahju 1 267 500 eurot, siis puuduks rikkumise ja kahju vahel endiselt põhjuslik seos, kuivõrd hageja ei ole tähtaegselt avaldanud soovi enampakkumise toimumiseks. Esimese astme kohtu otsus
21.Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4225 eurot ning määras, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
22.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: Novastar ja kostja sõlmisid 04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingud (I kd, tl 8-19); 04.07.2018 seisuga oli 99,5206% (s.o 917716) Appoint Invest AS-i aktsiatest EVO FURNITURE OÜ nimel (I kd, tl 20) ja 17.01.2019 seisuga kuulusid samad aktsiad kostjale (II kd, tl 25); Novastar loovutas 29.06.2018 04.07.2017, 09.10.2017, 01.12.2017 ja 13.02.2018 tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingutest tuleneva nõude kostja vastu hagejale (I kd, tl 45).
23.Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli Novastaril tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingutest tulenevalt aktsiate tagasiostuõigus, kas kostja pidi Novastari poolt tagasiostuõiguse teostamata jätmisel müüma aktsiad enampakkumisel ja kas Novastaril tekkis kahju.
24.04.07.2017 (I kd, tl 9) ja 09.10.2017 (I kd, tl 12) tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingute p 4.1. nägi ette, et hagejal on õigus aktsiaid tagasi osta 5 kuu jooksul ning 01.12.2017 (I kd, tl 15) ja 13.02.2018 (I kd, tl 18) lepingute p 4.1 nägi tagasiostu ette 3 kuu jooksul. Seega leppisid pooled tagasiostuõiguse teostamiseks igas lepingus kokku konkreetsed tähtajad. Lepingu p 4.5 järgi sai Novastar korraldada enampakkumise aktsiate müügiks 60 päeva jooksul alates lepingu p-s 4.1 märgitud tähtajast. Hageja väitis kohtumenetluses (II kd, tl 10), et Novastar sai lepingustest aru
selliselt, et tal oli õigus nõuda kõikide aktsiate enampakkumisel müümist viimases lepingus nimetatud tähtajani, s.o kuni 12.07.2018. Kohtu hinnangul ei ole hageja käsitlus õige, kuna sel juhul puuduks kolmes esimeses lepingus tähtaegade nimetamisel mõte ning oleks arusaamatu, miks pooled need lepingusse märkisid. Lepingust sarnaselt kostjaga arusaamist, s.t et igas lepingus nähakse ette konkreetsed aktsiate müügiks enampakkumise tähtajad, tõendavad hageja teises tsiviilasjas esitatud hagi punktid 1314 ja 19 (I kd, tl 139 pöördel ja 140). Hageja ei osanud ka nimetada (II kd, tl 10), millisest kolme esimese lepingu punktist Novastar tagasiostu õiguse pikenemine nähtub. Novastari poolt nõutava enampakkumise korraldamise tähtajad saabusid: 1) 04.07.2017 lepingus 02.02.2018; 2) 09.10.2017 lepingus 08.05.2018; 3) 01.12.2017 lepingus 30.04.2018; 4) 13.02.2018 lepingus 12.07.2018. Seega oli hetkeks, kui Novastar koostas 03.07.2018 aktsiate enampakkumisel müümise nõude, kolmes esimeses lepingus enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg juba möödunud ning hageja ei saa nendest lepingutes märgitud aktsiate enampakkumisel müümist enam nõuda. Seega tuleb hinnata, kas hagejal oli õigus nõuda 13.02.2018 lepingus märgitud Appoint Invest AS-i 79790 aktsia (ISIN-kood EE3100045311) enampakkumisel müümist.
25.Novastar tegi 03.07.2018 kostjale ettepaneku Appoint Invest AS-i aktsiate väärtuse vabatahtlikuks väljaandmiseks või aktsiate müügiks enampakkumisel või kahju hüvitamiseks (I kd, tl 26-27). Hageja edastas ettepaneku 03.07.2018 kostjale e-postile XXX(I kd, tl 28) ja püüdis täituriga kätte toimetada Tallinnas aadressil PPP (I kd, tl 2944). Kostja väidab, et sai hageja 03.07.2018 avalduse esmakordselt kätte koos hagiavaldusega. Kostja sai hagi koos menetlusse võtmise määrusega kätte 27.08.2018. Kohus leiab, et kuigi puudub kostja selgesõnaline kinnitus hageja 03.07.2018 nõude kättesaamisest enne käesolevat menetlust, tuleb lugeda, et kostja sai nõudeavalduse kätte 13.07.2018, s.o kostja poolt kolm päeva pärast kohtutäiturile 10.07.2018 automaatse kättesaamiskinnituse saatmist (I kd, tl 31). Seega oli kostjale enampakkumise korraldamise nõude kättetoimetamisel viimasest lepingust tulenev enampakkumise korraldamise tähtaeg 12.07.2018 möödunud ning hagejal puudus õigus enampakkumist nõuda.
26.Hageja märkis nii 03.07.2018 nõudes, kui ka hagis, et hagejal puudus võimalus aktsiate enampakkumisel müümise nõudmiseks, kuna aktsiaraamatust nähtuvalt (I kd, tl 20) võõrandas kostja aktsiad 14.05.2018 EVO FURNITURE OÜ-le. Kostja selgitas vastuses hagile (I kd, tl 132 pöördel p 2.9), et andis Novastar tegeliku kasusaajaga CAga suhete teravnemisel aktsiad EVO FURNITURE OÜ-le hoiule, mitte ei võõrandanud neid ning hoiulepingu kohaselt oli kostjal igal ajahetkel õigus nõuda aktsiate tagastamist kostja väärtpaberikontole. Kostja kinnitas, et alates 30.10.2018 on aktsiad kostja omandis (I kd, tl 133). Kostja väärtpaberiportfelli saldo kohaselt kuuluvad 913316 Appoin Invest AS-i aktsiat 17.01.2019 seisuga kostjale (II kd, tl 25). Kohus nõustub kostjaga selles, et aktsiate üleandmine 14.05.2018 ei võtnud hagejalt võimalust nõuda tähtaegselt enampakkumise läbiviimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kolme esimese lepingu puhul üldse nõudnud enampakkumise läbiviimist ning viimase lepingu puhul tegi seda hilinenult.
27.Kostja tegi 29.10.2018 vastuses (I kd, tl 136 pöördel) hagejale ettepaneku vaidluse lõpetamiseks selliselt, et hageja tasub kostjale 632 500 eurot aktsiate müügihinna ja lepingujärgse leppetrahvi ning seejärel kannab kostja aktsiad üle hageja väärtpaberikontole. Hageja keeldus kostja pakkumisest, kuna leidis, et Appoint Invest AS-i aktsiate väärtus on vähenenud. Hageja on enda väidetes vastuoluline, kuna ühelt poolt leiab, et aktsiate väärtus oli 14.05.2018 seisuga 1 740 000 eurot, kuid teiselt poolt ei ole nende väärtus piisav, et tasuda nende eest aktsiate väärtuse ja leppetrahvi eest
kogusummana 632 500 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja sooviks ei ole kunagi olnud aktsiate tagasiostmine või nende enampakkumisel müümine, vaid hagejalt kahju nõudmine, s.o lepingu p 4.6 alusel aktsiate eest enampakkumisel saadu väljaandmine pärast tagasiostuhinna mahaarvamist.
28.Hageja leiab, et 04.07.2017 lepingu p 4.7 muudatusega (I kd, tl 9) välistati kostja õigus aktsiate enda omandisse jätmiseks. Kohus leiab, et mingi punkti lepingus maha tõmbamisest ei saa teha järeldust, et lepingupooled tahtsid kokku leppida maha tõmmatule vastupidist mõtet. Lepingu p 4.7. maha tõmbamisega ei nähtu lepingust kostjale aktsiate enda omandisse jätmise välistust. Samas möönab kohus, et tagasiostuõigusega aktsiate müügilepingule tuleks kohaldada panditud asja müümise sätteid (asjaõigusseadus (AÕS) § 294) ning müüa asi avalikul enampakkumisel. Käesoleval juhul on pooled ajaliselt piiranud hageja õigust nõuda kostjalt aktsiate enampakkumisel müümist. Hageja minetas selle õiguse 12.07.2018.
29.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 ja §-dele 127 ja 128 ning märkis, et kostja ei ole lepingut rikkunud ja hagejale ei ole tekkinud kahju. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei nõudnud tähtaegselt aktsiate enampakkumisel müümist ja aktsiad on endiselt kostja omandis, s.t ei ole tekkinud lepingute p-s 4.6 sätestatud olukorda, kus enampakkumise järgselt kuuluks kostjale müügisumma ja leppetrahv ning ülejäänud aktsiate müügist saadav raha kuuluks hagejale väljamaksmisele.
30.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile on kokku 4225 eurot. Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub 13.05.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub, et menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine otsustataks asja uuel läbivaatamisel.
32.Maakohtu otsuse tagajärjeks on aktsiate jäämine kostja omandisse selliselt, et ta ei pea ei aktsiaid müüma enampakkumisel ega ka muul viisil ega hüvitama Novastarile aktsiate turuväärtuse ja tagatisomandamise hinna vahet. Aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt kõrgem, kui kostja poolt tasutud hind. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt oli aktsiate väärtus 14.05.2018 seisuga 1 740 000 eurot. Kostja tasus Novastarile aktsiate eest 420 000 eurot, s.t. turuväärtusest 1 320 000 eurot vähem. Maakohtu otsus põhjustab kostja rikastumise 1 320 000 euro võrra. Asjas ei ole tõendatud, et aktsiate väärtus oleks olnud 14.05.2018 madalam, kui asjatundja (AV) määratud 1 740 000 eurot.
33.Maakohus on jätnud Novastari ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimata. Maakohus viitab osaliselt tagasiostuõigusega müügilepingule (otsuse p 23.1), osaliselt aga möönab, et kohaldub AÕS § 294 (otsuse p 23.6), mis reguleerib pandi eseme müüki. Hagejale on seetõttu arusaamatu, kuidas on maakohus kvalifitseerinud lepingud (kas müügi- või pandilepingud) ning millisest õiguslikust regulatsioonist on maakohus otsuse tegemisel lähtunud.
34.Maakohus on jätnud lepingud VÕS § 29 reeglite alusel tõlgendamata ning teinud lepingute p-s 4 sätestatud regulatsioonist ebaõiged järeldused. Hageja hinnangul kohalduvad lepingule muuhulgas ka asjaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad pandilepingut. VÕS § 29 lg 5 alusel lepinguid tõlgendades ei ole võimalik nõustuda maakohtu seisukohaga, et 04.07.2017 lepingu p 4.7 läbikriipsutus ei väljenda poolte tahet välistada olukord, kus aktsiad jäävad kostja omandisse, kui neile ei leita lepingute p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul kõrgeima hinna pakkujat. Selline tõlgendus on otseselt vastuolus ka AÕS § 294 lg 1 ja § 292 lg 3 regulatsiooniga. Kuivõrd aktsiate kostja omandisse jäämise välistus kajastus ka kõigis järgnevates lepingutes ning vastavad lepingud sõlmiti sisuliselt järjestikuste tagatisomandamise raamistikus, tuleb anda
lepingutele ühtne tõlgendus, mille kohaselt välistasid pooled aktsiate jäämise kostja omandisse, kui Novastar aktsiaid tagasi ei osta või kui kõrgeima hinna pakkujat ei leita lepingute p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul. Lepingute p-d 4.4 ja 4.6 viitavad selgelt asjaolule, et poolte ühine tahe oli kehtestada lepinguline regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui Novastar ei teosta tagasiostuõigust, ei jää aktsiad mitte kostjale, vaid aktsiatele leitakse kõrgeima hinna pakkuja, kellele need müüakse ning juhul, kui saadud hind ületab lepingute p-s 4.6 toodud summat, annab kostja saldo Novastarile välja. Lisaks ei saa AÕS § 292 lg 3 kohaselt kohalduda regulatsioon, mille kohaselt jäävad aktsiad kostjale.
35.Lepingud ei sätesta, millised tagajärjed on sellel, kui Novastar ei korralda enampakkumist 60 päeva jooksul. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et Novastar kaotas õiguse nõuda enampakkumise korraldamist. AÕS § 294 lg 1 annab Novastarile õiguse nõuda aktsiate müüki seaduse alusel enampakkumisel ning vastav õigus ei lõpe. Seega ei saanud Novastar minetada AÕS §-s 294 sätestatud õigust.
36.Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 4. Novastari esindaja on saatnud e-posti aadressile XXX 03.07.2018 tahteavaldused samal päeval. Tegemist on sama e-posti aadressiga, millelt saabus automaatvastus kohtutäiturile. Paralleelselt on püüdnud tahteavaldusi kostjale kätte toimetada Tallinna kohtutäitur R. Sepp. Kohtutäitur tegi katse toimetada Novastari tahteavaldused kostjale kätte tema registriaadressil (PPP) esmakordselt juba 04.07.2018, kuid ilmnes, et äriregistris toodud kostja aadress on ebaõige ja kostja juhatuse tegelik asukoht seal ei ole. Pärast seda on kohtutäitur teinud korduvaid katseid saada ühendust AL-ga. TsÜS § 69 lg 4 alusel tuleb lugeda tahteavaldused kostjale tähtaegselt kätte toimetatuks, kuna kostjal on kohustus hoida oma registriandmed õigete ja ajakohastena ning juhul, kui talle ei ole andmete ebaõigsusest tingituna võimalik tahteavaldusi õigeaegselt kätte toimetada, kannab sellest tulenevat riisikot kostja ise. Samuti hoidus kostja juhatuse liige teadlikult tahteavalduste vastuvõtmisest, kuigi talle oli teada asjaolu, et kohtutäituri kaudu püüab Novastar talle tahteavaldusi kätte toimetada. Kui AL käitumisest tingituna tuleks lugeda 03.07.2018 tahteavaldused kätte toimetatuks hilinenult, siis ei saaks sellise minetusega hea usu põhimõttest tulenevalt arvestada ja tahteavaldused tuleb lugeda kätte saaduks.
37.Hagejale ei ole arusaadav, miks on maakohus pidanud mõistlikuks ajaks Novastari tahteavaldustega tutvumiseks kuni 13.07.2018. Mõistlik aeg avaldustega tutvumiseks oli 11.07.2018, s.t järgmine tööpäev. Seega, vähemalt 13.02.2018 lepingust tulenevalt ei olnud 03.07.2018 tahteavalduste kättetoimetatuks lugemise ajaks möödunud Novastari õigus nõuda aktsiate müüki enampakkumisel.
38.Maakohus on andnud ebaõige materiaalõigusliku hinnangu kostja poolt aktsiate üleandmisele EVO FURNITURE OÜ-le. Maakohus on eksinud AÕS § 294 lg 5 kohaldamata jätmisel. AÕS § 287 lg 1 p 1 ja § 288 lg 1 kohaselt oli kostja kohustatud säilitama asja enda valduses ning tal ei olnud õigust aktsiad kasutada ega käsutada. VÕS § 883 sätestatud hoiuleping reguleerib üksnes vallasasjade hoiustamist ning aktsiaid ei saa sellisel kujul hoiustada nagu väidab kostja. Hoiustamisega ei kaasne omandiõiguse üleminekut, kuid hageja tõendanud, et 14.05.2018 oli Appoint Invest AS-i aktsiaraamatu pidaja registreerinud aktsiate omanikuna EVO FURNITURE OÜ. Seega andis kostja 14.05.2018 aktsiate omandi üle EVO FURNITURE OÜ-le. Sellega on kostja rikkunud oluliselt pandipidaja kohustusi (AÕS § 287 lg 1 p 1, § 294 lg 1). Ajal, mil Novastar esitas 03.07.2018 tahteavaldused ning hageja esitas hagi, kuulus aktsiate omand EVO FURNITURE OÜ-le. Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja 03.07.2018 tahteavaldustele, siis ei saanud ei Novastar ega hageja kuidagi teada neid asjaolusid, mida kostja on kohtule avaldanud oma menetlusdokumentides enne hagi esitamist.
Tõend aktsiate tagastamise kohta on esitatud seisuga 17.01.2019, s.t. see kajastab omandiõigust enam kui 6 kuud pärast 03.07.2018 tahteavalduste esitamist ja 6 kuud pärast hagi esitamist.
39.Hageja oli seega õigustatud tuginema hagi esitamisel AÕS § 294 lg-le 5 ning nõudma kahju hüvitamist. Uute asjaolude ilmnemine menetluse ajal (aktsiate tagastamine kostjale) ning kostja väide, et aktsiad on tagastatud ning ta on valmis need hagejale tagastama 632 500 eurot eest, ei oma asjas tähendust. Hageja ei ole lepingute pooleks, vaid üksnes isikuks, kellele Novastar loovutas kahju hüvitamise nõude. Selleks, et leppida kokku aktsiate tagastamises, tulnuks kostjal pöörduda Novastari poole. Maakohtu poolt Novastari ja hageja samastamine ei ole põhjendatud. Lisaks esitas kostja tõendid selle kohta, et aktsiate väärtus on alates nende üleandmisest vähenenud. Aktsiate väärtuse vähenemise on tingitud AL tegevusest, kuna ta on ka Appoint Invest AS-i juhatuse liige. Seega on aktsiad kahjustunud kostjast tulenevatel asjaoludel ning hageja jäi seetõttu oma kahju hüvitamise nõude juurde. Kohus jättis tuvastamata, kas aktsiate väärtus on kahjustunud ja kas selle eest vastutab kostja.
40.Kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Maakohus ei ole põhjendanud, mille põhjal on ta järeldanud, et hagejale ei ole kahju tekkinud. VÕS § 115 ja AÕS § 294 lg 5 annavad Novastarile õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja on võõrandanud aktsiad 14.05.2018 enampakkumiseta EVO FURNITURE OÜ-le. Kostja on rikkunud lepingute p-te 4.4 ja 4.6 ning AÕS §-s 294 sätestatud korda. Aktsiate väärtus oli 14.05.2018 nende kolmandale isikule võõrandamise ajal 1 740 000 eurot, millest tuleb lepingute p-de 4.6. kohaselt maha arvata 475 500 eurot, s.t Novastari kahju on 1 267 500 eurot. Kostja ei ole välja andnud ega hüvitanud Novastarile aktsiate turuväärtuse ja kostja lepingute p-st 4.6 tuleneva rahalise õiguse vahet, millest tuleneb Novastari otsene varaline kahju. Selline kahju on ka juhul, kui aktsiate väärtus on võrreldes nende üleandmise ajaga vähenenud 1 740 000 euro võrra. Tegemist on otsese varalise kahjuga, kuna Novastaril jäi saamata aktsiate eest raha, mis kuulus pärast aktsiate müüki enampakkumisel kostja poolt hagejale väljaandmisele (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3). Sama on aktsiate väärtuse vahe kostja kahju mõttes, kui maakohus oleks tuvastanud aktsiate väärtuse vähenemise ajal, mil kostja oli pandipidajana kohustatud aktsiad säilitama (AÕS § 287 lg 1 p 1). Kostja rikkumise ja Novastari kahju vahel on ka põhjuslik seos, kuivõrd kui kostja oleks lepingut täitnud ja müünud aktsiad avalikul enampakkumisel, ei oleks Novastarile kahju tekkinud ja ta oleks saanud rahas aktsiate väärtuse, millest on maha arvatud kostja lepingute p-st 4.6 tulenev rahaline õigus.
41.Isegi hagi rahuldamata jätmise korral tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Novastari 03.07.2018 tahteavaldustele kostja ei vastanud. Seega oli hageja poolt põhjendatud eeldada, et 14.05.2018 on kostja võõrandanud aktsiad enampakkumiseta EVO FURNITURE OÜ-le. Asjaolu, et menetluse käigus esitas kostja tõendi, mille kohaselt on 17.01.2019 seisuga aktsiad tagastatud ja seetõttu on ebaõigsus ja kostja rikkumine justkui kõrvaldatud, ei saa kaasa tuua hageja vastutust kostja enda käitumisest põhjustatud menetluskulude eest. Vastustaja seisukoht
42.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus
otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
44.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
45.Maakohus uuris kõiki esitatud tõendeid igakülgselt ning leidis põhjendatult, et nende alusel ei ole võimalik hagi rahuldada.
46.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on jätnud Novastari ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimata. Maakohus on tuvastanud, on tegemist on tagasiostuõigusega aktsiate müügilepinguga (VÕS § 208 lg 1), millele kohalduvad ka panditud asja müümise sätteid AÕS § 294 mõistes, kui asi müüakse enampakkumisel. See ei tähenda aga, et pandiõiguse sätted laieneksid automaatselt kogu lepingule. Lepingu kohaselt läks aktsiate omand müügilepinguga ostjale üle, mis ei ole omane pandilepingule, seega ei saa lepingule tervikuna kohaldada käsipandi sätteid ega välistada aktsiate kostja omandisse jäämist AÕS § 292 lg 3 kohaselt. Enampakkumise korraldamisele oli lepingus seatud kitsendus ajalise piiri näol ja selle õiguse on müüja minetanud.
47.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Novastar ei avaldanud kostjale soovi tagasiostuõiguse kasutamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kolme esimese lepingu puhul on enampakkumise korraldamiseks määratud tähtaeg möödas ja hageja ei saa nendes lepingutes märgitud aktsiate enampakkumisel müümist enam nõuda. Hinnata saab hageja nõudeõigust ainult 13.02.2018 sõlmitud lepingust tulenevalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma otsuses lepingu eesmärki ja sisu õigesti tõlgendanud kooskõlas VÕS §-ga 29 ning hinnanud lepingut tervikuna. Lepingus mahatõmmatud punktist 4.7. ei saa tuletada müüja tahet aktsiaid kostja omandisse mitte jätta. Aktsiate omand oli üle läinud lepingu alusel pärast müügitehingu toimumist ja nende tagasiostmiseks olid lepingus sätestatud kindlad tähtajad ning lisaks ajaliselt piiratud võimalus enampakkumisel aktsiate müüki nõuda. Enampakkumise korraldamise õiguse minetas müüja 12.07.2018.
48.Tulenevalt vaidlustamata asjaolust, et aktsiate omand oli lepingu alusel üle läinud ja aktsiate kostja omandisse jäämine polnud välistatud kui lepingujärgset tagasiostuõigust ei teostata ja enampakkumist Novastari poolt 60 päeva jooksul ei korraldata, siis muid tagajärgi, kui varem toimunud omanikuvahetus, lepinguga ei kaasnenud.
49.TsÜS § 69 lg 4, millele hageja tugineb, ei ole antud asjas kohalduv norm. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Vastavalt TsÜS § 69 lg 2 lausele 2, loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
50.Maakohus on oma otsuse punktis 23.3 õigesti järeldanud, et vaatamata kostja väidetele, et ta sai nõudeavalduse kätte koos hagiavaldusega 27.08.2018, tuleb vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 lugeda dokument kätte toimetatuks kostja poolt kolm päeva peale kohtutäituri poolt 10.07.2018 dokumendi hoiustamise teate saatmist. Varasema kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad.
51.Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on andnud ebaõige materiaalõigusliku hinnangu kostja poolt aktsiate üleandmisele EVO FURNITURE OÜ-le. Maakohus on õigesti leidnud, et aktsiate EVO FURNITURE OÜ-le ülekandmine ei takistanud müüjat enampakkumist nõudmast.
52.Kuivõrd eeltoodud väidetest tulenevalt jääb hagi rahuldamata, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust kahju suurus ja aktsiate väärtus.
Menetluskulude jaotus
53.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Hageja hinnangul tuleks ka hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on TsMS § 162 lg 4 kohaldamise osas märkinud, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks antud asjas ei esine vajalikke eelduseid. Hageja ei ole esile toonud TsMS § 162 lg-st 4 tulenevaid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
54.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
55.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
56.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 1430 euro hüvitamist 11 t õigusabi eest tasumääraga 130 eurot/t (ilma käibemaksuta), millele lisandub kohtuistungi aeg. Kostja esindaja tutvus kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega, analüüsis ja koostas vastuse apellatsioonkaebusele (9 t), valmistus istungiks (2 t) ja osales sellel (0,5 t). Arvestades asja keerukust ja mahtu, on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on vandeadvokaadist esindaja puhul aktsepteeritav tasumäär. Kostja on käibemaksukohuslane ega nõua käibemaksu hüvitamist. Kostja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks tuleb rahuldada ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 1495 ( 11,5x130) eurot ringkonnakohtu õigusabikulu hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.