Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
21. märts 2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-33780
Tsiviilasi
N N hagi F G vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N N (isikukood XXX) esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev Kostja: F G (isikukood XXX) Kostja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Anti Aasmaa
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-11-33780
Viru Maakohtu menetluses on N N hagi F G vastu kahju hüvitamise nõudes vastu kahju hüvitamiseks. 04.11.2016. a otsusega rahuldas Viru Maakohus N N hagi osaliselt ja mõistis solidaarselt F G ja T G hageja kasuks välja 56 393,29 eurot kahju. 04.09.2017 kohtuotsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 04.11.2016. a otsuse, jättis N N hagi T G vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ning saatis N N hagi F G vastu maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti juhtis Ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et hagiavaldus oli esitatud ka OÜ A vastu. Hageja esitas taotluse OÜ A suhtes menetluse lõpetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ning lõpetas menetluse 28.11.2018 OÜ A suhtes ning jätkas menetlust F G suhtes. Kohus kohustas hagejat esitama täpsustatud hagiavaldust koos selge nõudega. Hageja nõue Kohtusse 26.10.2018 esitatud täpsustatud hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 57 941,29 eurot kahju ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse (I k, lk 1-3) kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa J Š 29. oktoobril 2008 OÜga A notari juures vahetuslepingu, mille kohaselt andsid hageja ja tema abikaasa OÜ A omandisse neile ühisomandina kuuluva neljatoalise korteriomandi asukohaga XXXXX. Vastutasuks võttis OÜ A enda kohustuseks anda hageja ja tema abikaasa omandisse üle ühetoalise korteriomandi asukohaga XXXXX ja kahetoalise korteriomandi asukohaga XXXXX. Tehingu teostamise ajal olid mõlemad korterid OÜ A omandis. Vahetuslepingu sõlmimise ajal oli korter asukohaga XXXXX koormatud hüpoteegiga AS-i Hansapank kasuks summas 440 000 krooni. Korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamiseks. Korter asukohaga XXXXX oli koormatud hüpoteegiga 500 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Mõlemad hüpoteegid olid seatud kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Vahetuslepingu sõlmimisel sõlmiti ka asjaõiguslikud lepingud XXXXX korteri ja XXXXX korteri suhtes. Käsutamise keelumärke tõttu jäi asjaõiguslik leping XXXXX korteri osas sõlmimata. OÜ A võttis endale vahetuslepinguga kohustuse kusututada keelumärge kolme kuu jooksul arvates vahetuslepingu sõlmimise hetkest ja sõlmida vastav asjaõiguslik leping, mille alusel pidi korteriomand üle minema hagejale ja tema abikaasale. Hageja ja tema abikaasa poolt OÜ-le A antud XXXXX korter oli vahetuslepingus hinnatud 890 000 kroonile. OÜ A poolt hagejale ja tema abikaasale antud XXXXX korter oli hinnatud 350 000 kroonile ja XXXXX korter 480 000 kroonile. OÜ A võttis vahetuslepinguga kohustuse maksta vastu antavate korterite eest juurde 60 000 krooni hiljemalt 12. novembriks 2008. Samuti võttis OÜ A vahetuslepinguga kohustuse likvideerida hüpoteegiga tagatud kohustused ja kustutada kinnistusraamatus kanded korterite koormamise kohta kolme kuu jooksul arvates vahetuslepingu sõlmimise hetkest. OÜ A võetud kohustusi ei täitnud. Mõlemad korterid võõrandati täitemenetluses. XXXXX korter läks otse OÜ A omandist üle S K omandisse ja XXXXX korter läks üle M O omandisse. OÜ A poolt omandatud XXXXX korter müüdi omandamisega samal päeval edasi T
2-11-33780 K. OÜ A kustutati likvideerimismenetluse tagajärjel 27. märtsil 2014 äriregistrist, mistõttu pole nõude menetlemine OÜ A suhtes võimalik. 26.10.2018 seisukoha kohaselt (VI k, lk 180-183) tegi OÜ A vahetult enne ja pärast hagejaga tehingu tegemist kinnisvaratehinguid, mis olid suunatud OÜ A vara võõrandamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Selle tagajärjel OÜ A majanduslik olukord muutus selliseks, et OÜ A ei olnud võimeline nii hagejaga kinnisvara tehingu tegemise päeval kui pärast se-da täitma hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Seoses sellega on kõik OÜ A poolt tehtud tehingud, millised olid suunatud vara varjamisele ja hagejaga lepingute sõlmimisega, olid teostatud selliselt, et kostja oli nendest teadlik ja juhtis neid. Lähtudes eeltoodust juhul kui OÜ A tegi need tehingud, millised on suunatud hageja õiguste rikkumisele, siis selle rikkumise eest vastutab ka juhatuse liige ehk F G. Hageja leiab, et OÜ A ei saanud täita hagejaga sõlmitud kinnisvara võõrandamise lepingutest tulenevaid kohustusi seoses sellega, et OÜ A vara oli varjatud (võõrandatud) selliselt, et kostjat hageja nõuetest vabastada. Hageja esitas kohtule tõenditena OÜ A likvideerija poolt asjas nr 2-13-44245 (OÜ A pankrotimenetlus) kogutud dokumendid. Antud dokumentidest koostoimes on võimalik teha järgmised järeldused: ajutise pankrotihalduri aruandest tuleneb, et OÜ A juhatus ei täitnud raamatupidamisekohustust ja ei esitanud majandusaastate aruandeid alates 2007.aastast. Seoses sellega ei ole jälgitav OÜ A majanduslik olukord alates 31.12.2007.a. 2017. majandusaasta aru-andest tulenevalt muutus OÜ A majanduslik olukord halvenemaks 2007.a jooksul. Nimelt majandusaasta aruandest tuleneb, et 2007.a OÜ A sai kahjumit summas 742205 krooni. Võrreldes 2007. a majandustulemusi 2006. aastaga, kui OÜ-l A oli kasum 1 469 630 krooni, on võimalik järeldada, et OÜ A majanduslik olukord on 2007. aastal muutunud. Samas asjas on esitatud dokumendid, mis kajastavad erinevates täitemenetlustes tekkinud võlgnevusi. 25.09.2013. a tehtud täitemenetluste väljatrükist oli 2006. aastal algatatud vähemalt kolm täitemenetlust. Täitemenetluste käigus ei õnnestunud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades asjaolu, et tegemist on tegelikult väikeste nõuetega, on võimalik järeldada, et kostja ei olnud võimeline täitma oma kohustusi ka 2007. a jooksul. Arvestades antud asjaolu teeb hageja järelduse, et vähemalt 2006.-2007. aastatel esinesid PankrS § 1 lg-s 2 ettenähtud eeldused: OÜ A ei saanud täita oma kohustusi ja arvestades täitemenetluste algatamise aega ei olnud maksejõutus ajutine. Hageja arvates on alles olemasolevate tõenditest võimalik järeldada, et OÜ A oli 2008. a maksejõuetu. Kohustuse subjektiks esitada pankrotiavaldus äriühingu pankroti väljakuulutamiseks äriühingu maksejõuetuse puhul on juhatuse liige ehk konkreetne füüsiline isik. Puudub vaidlus selle kohta, et 2008. a oli OÜ A juhatuse ainuliikmeks kostja. Selles olukorras juhul, kui tuvastatakse et OÜ A oli maksejõutu 2008. a, siis tuvastatakse ka VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 ettenähtud alused kahjunõude esitamiseks. Sellisel juhul on deliktikoosseisu elemendid järgmised: on olemas seadusvastane tegu (tegevusetus) pankrotiavalduse esitamise näol. Hageja palub jätkuvalt hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja esitas lõpliku (VI k, lk 205-209) seisukoha, mille kohaselt puudub alus sedastada F G vas3
2-11-33780 tu deliktiõiguslikku vastutust. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põ-hineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Õigusvastast tegu F G hageja suhtes toime pannud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud eesmärk algusest peale hagejat tahtlikult kahjustada. N N oli lepingut sõlmides teadlik kinnistusraamatu seisudest ning ei valinud korteriomandeid, mis ei olnud seotud vastavate riskidega. Hageja ei kasutanud pärast seda, kui väidetavalt alles pärast tehingut sai teada keelumärgetest oma õigusest tehing eksimuse tõttu kehtetuks tunnistada. Tuleb eeldada, et notar selgitab tehinguosalistele lepingutingimusi ning ühtlasi oli ha-gejal võimalik asjaolude selgusetuks jäädes esitada notarile täiendavaid küsimusi. Hageja võttis kohtuistungil (V kd, lk 152) omaks, et ei küsinud notarilt selgitusi kuna oli liiga palju infot. Seeläbi ei soovinud hageja ise teadlikult või vähemalt raske hooletusega saada aru lepingu tingimustest, nende võimalikest riskidest ja tagajärgedest. Lähtudes hagiavaldusest oleks hageja pidanud tõendama eelkõige, millal muutus OÜ A maksejõuetuks ning millal seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, s.o kas juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Tuvastamaks, kas äriühing on mingiks ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat saab kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele. 26.10.2018 .a esitatud menetlusdokumendis palub hageja jätkuvalt välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju 57941,29 eurot. Tuleb möönda, et seda summat ei saa Viru Maakohus välja mõista juba ainuüksi seetõttu, et Viru Maakohtu 04.11.2016. a otsusega hagi rahuldati osaliselt. F G ja T G mõisteti solidaarselt N N kasuks välja 56 393,29 eurot. Hageja vastuapellatsioonkaebus nimetatud otsusele jäi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel ei saa nõue olla suurem. Hageja järeldab, et OÜ-l A olid 2008. aastal palju võlgu, mis olid esitatud nii täitemenetluses kui ka kohtumenetluses. Osundatu ei tähenda, et OÜ A oleks olnud sel ajal maksujõuetu. Pelgalt võlgnevused ei tähenda püsivat maksejõuetust. Lisaks sellele, et hageja ei ole tõen-danud hetke, millal OÜ A muutus maksejõuetuks ning seetõttu tekkis juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus, ei ole hageja täpsustanud ka nõude suurust. Kahjuhüvitise suuruseks ei ole antud juhul korteriomandi väärtus, mis kuulus hagejale enne vahetuslepingu sõlmimist. Kahjuhüvitis tuleks määrata tulenevalt juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumisest (sh on oluline maksejõuetuse kujunemise aeg). OÜ A tegeles kinnisvara vahendamisega, mille käigus vahendati erinevate omanike vahel korteriomandeid. Seetõttu ei saa teha asjaolust, et osaühingu arvel rahalisi liikumisi ei toimunud järeldus selle kohta, et majandustegevust üldse polnud. Tehingu tegemise ajal oli majandustegevus olemas ning äriühingule kuulus varana ka teisi korteriomandeid. XXXXX korteriomand müüdi tõepoolest edasi T K, kuid samas oli tegemist sisuliselt vahetuste-hinguga, kuivõrd nimetatud isik andis OÜ A omandisse korteriomandid, millel samuti puu-dusid mistahes piiratud asjaõigused (asukohaga XXXXX ja XXXXX) ning mida OÜ A samuti pakkus vahetustehinguks eelnevalt N N. Seetõttu on ainetud hagejate viited kostjate pahatahtlikkusele. Hageja on esitanud arvamuse sellegi kohta, et juhul, kui kostja oleks esitanud tähtaegselt pankro4
2-11-33780 tiavalduse, siis arvestades aastatel 2006-2008 edasi müüdud OÜ A kinnisasjade arvu ja nende maksumust võinuks hageja oodata oma nõude rahuldamist. Seetõttu, et pankrotiavaldust ei olnud esitatud tähtaegselt, kaotas hageja võimaluse oma nõude rahuldada. Seega hageja ise justkui möönab, et OÜ-l A oli piisavalt vara, mille eest täita kohustus täies ulatuses hageja ees. See on aga vastuolus eelneva väitega, et äriühing oli püsivalt maksejõuetu. Likvideerija on olnud seisukohal, et 2007. majandusaasta aruande esitamise seisuga äriühing raamatupidamislikult maksejõuetu ei olnud so 07.07.2008.a (V kd lk 77 ja 87). 2006. a oli äriühingul märkimisväärne kasum 93926 eurot ja kuigi 2007. a lõppes kahjumiga 47436 eurot, kuid äriühingul oli jätkuvalt põhivara 583758 euro väärtuses, mida oli rohkem kui kohustusi. Omakapital moodustas 72969 eurot ning samuti oli märkimisväärne jaotamata kasum. Saabuva majanduskriisi sügavust ei olnud võimalik kostjal ette ennustada. Kuivõrd OÜ A tegeles kinnisvaratehingutega tekkisid tal hilisemas makseraskused üksnes seetõttu, et üldteada-olevalt toimusid järgnevatel aastatel märkimisväärsed kinnisvarahindade langused, mitte aga juhatuse liikme pahatahtlikkusest ja heade kommete vastasest tegevusest. Kinnisvaraga olid aga ta-gatud äriühingute laenukohustused, mistõttu ei õnnestunud kõiki kohustusi (sh N N ja J Ś oma) täies ulatuses täita. Juhatuse liige ei ole käesoleval juhul toime pannud juriidilise isiku võlausaldaja suhtes õigusvastast tegu. Tegemist oli tavapärase majandustegevusega ning hageja viited kelmusele on ainetud. Tehingu tegemise ajal oli äriühingul vara mille alusel tehingut täita, kuid seoses saabunud majanduskriisiga see ei õnnestunud. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik kantud menetluskulud.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et 29.10.2008 sõlmisid N Š, J Š ning Osaühing A notariaalse korteriomandite vahetuslepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, tl 8-13), mille kohaselt hageja koos abikaasaga andsid üle OÜ A omandisse XXXX korteri asukohaga XXXXX ning said OÜ-lt A ühisomandisse ühetoalise korteri asukohaga XXXXX ja kahetoalise korteri asukohaga XXXXX. Tehingu sõlmimise ajal oli korter asukohaga XXXXX koormatud hüpoteegiga ja antud korteri suhtes oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamiseks. Korter asukohaga XXXXX oli koormatud hüpoteegiga. Vahetuslepingu p-s 4.1 kohustus OÜ A tasuma juurdemaksu 60 000 krooni hageja abikaasa pangakontole hiljemalt 12.11.2008 ning lepingu p 6.3 kohaselt kohustus OÜ A kõrvaldama kolme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist vahetuse esemeks olnud korteriomanditele kantud hüpoteegid ja ühelt korteriomandilt (asukohaga XXXXX) käsutamise keelumärke. Hageja leiab, et on kostja on õigusvastase teo tagajärjel kandnud kahju. Nimelt leiab hageja, et kostja jättis täitmata juhatuse liikme kohustuse ning esitamata on jäänud õigeaegselt kohtule pankrotiavaldus, kuna ettevõte oli maksejõuetu. Ettevõtte maksejõuetuse tõttu on tekitatud hagejale kahju, mille suuruseks on hageja väitel 57 941,29 eurot. Kohus hindab, kas kostja, kes oli OÜ A juhatuse liige, on rikkunud seadusest tulenvat kohustust ning jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. AS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möö5
2-11-33780 dumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. PankS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega tuleb kohtul hinnata, millal muutus ettevõtte maksejõuetuks ning kas tekkis otsevastutuse koosseis. Kohtule esitatud OÜ A 01.01.2007-31.12.2007 majandusaasta aruandest (III k, lk 94-100) selgub, et majandusaasta algusel oli jaotamata kasum 1 839 921 krooni, 2007. aastal on kasum olnud miinuses ning 2007 lõpus puhaskasum 1 097 716 krooni. Vaadates ettevõte bilanssi, siis nähtubki, et 2007. a lõpus on aktiva pool plussis 9 133 825 krooniga ning kahjumit on teenitud 7 442 205 krooni. Negatiivne omakapital (ehk negatiivne netovara) tähendab seda, et majandusüksusel puuduvad vahendid kõikide kohustuste katmiseks (kohustused ületavad varasid). Majandusaasta aruande kohaselt moodustasid varad kokku 9 133 825 krooni ning kohustused 7 992 109 krooni. Seega saab 2007. a majandusaruandest järeldada, et seisuga 31.12.2007 ei olnud ettevõte maksejõuetu, kuna kohustused ei ületanud varasid. Kohtule hageja poolt esitatud ettevõte Krediidireitingu 2007. a väljavõtte kohaselt, mis kajastab äriregistri andmeid (I k, lk 15–22) selgub, et 31.12.2007. a seisuga on ettevõttel varasid kokku 583 758 krooni ning kohustusi kokku 510 789 krooni. Antud aruandes ka ei selgu, et ettevõte oleks 2007. aasta lõpus püsivalt maksejõuetu. Antud juhul on tekkinud küsimus, kas ettevõte oli maksejõuetu 2008. a oktoobris, see on ajal, kui hagejaga tehti tehing. Hageja poolt esitatud Krediidireitingu infost selgub, et (I k, lk 23) 2008. aasta oktoobris oli ettevõttel võlg 2355 eurot. Hageja poolt esitatud Ametlike Teadeannete info kohaselt (I k, lk 24-31) on avaldatud teateid kohtutäituri poolt OÜ A vara müügi suhtes ja muude enampakkumiste suhtes, kuid need on avaldatud perioodil mai kuni detsember 2010. Ainuke teade 2008. aastal on, kus kohtutäitur avaldab täitekutse 04.08.2008 OÜ A suhtes, kusjuures sissenõudjaks on eraisik võlasummaga 310 458 krooni. Äriregistri andmetest (I k, lk 32) ei nähtu, et 2008. aastal oleks hoiatusi tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. 2009. aastal on esitatud aruandetrahvimäärus ning 2010. aastal juba registrist kustutamise hoiatusmäärus, kuna ei ole esitatud atud majandusaasta aruannet. 29.07.2013. a määrusega asjas 2-13-22978 algatas Viru Maakohus OÜ A likvideerimismenetluse. Likvideerimismenetluse algatamise aluseks oli OÜ A poolt 2008. majandusaasta aruande esitama6
2-11-33780 ta jätmine. 23.09.2013. a esitas OÜ A likvideerija kohtusse pankrotiavalduse OÜ A pankroti väljakuulutamise kohta. Viru Maakohtu 18.11.2013. a kohtumäärusega asjas nr 2-13-44245 jättis kohus pankroti pankrotimenetluse raugemise tõttu välja kuulutamata. 27.03.2014 kustutati OÜ A äriregistrist. 2013. aastal algatati ettevõtte suhtes likvideerimismenetlus ning pärast seda esitas likvideerija pankrotiavalduse. Likvideerija seletuse kohaselt (V k, lk 77) ei olnud ettevõte 2007. a maksejõuetu, kohtutäituri poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku vastu esitatud nõuded kohtulahendite alusel muutunud sissenõutavaks 2009. aastast. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt (V k, lk 81-86) puudub võimalus välja tuua selgelt maksejõuetuse hetk, kuid arvestades pangakontodel toiminud liikumist, siis võis võlgnik muutuda maksejõuetuks 2008. suvel. Kostja poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt (IV k, lk18-69) on OÜ A teinud tehinguid ka 2010. aastal, kui OÜ A poolt on müüdud korteriomand asukohaga XXXXX. Samuti on korteriomandi müügitehing toimunud 2008. jaanuaris. Hageja poolt on tõendamata, et OÜ A ei oleks suutnud 2008-2009. a võlausaldajate nõudeid rahuldada või osaühingu vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei olnud ajutine. Esitatud tõendite põhjal ei saa kohus teha tõsikindlat järeldust, et OÜ A oli 2008 oktoobris, see on ajal kui hagejaga sõlmiti tehing, maksejõuetu. Seega ei saa ka järeldada, et kostja juhatuse liikmena, kohustus 2008. aastal esitama kohtule pankrotiavalduse. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et mitte igasugune tegu või tegevusetus ei too kaasa kahju tekitamist. Kohus selgitab, et juhatuse liige vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Juhatuse liige peab hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Juhatuse liikme deliktilise vastutuse koosseis on objektiivne teokoosseis (tegu, kahju ja põhjuslik seos); õigusvastasus ja süü. Kohus selgitab, et kui on tegemist lepinguvälise kahjuga, peab hageja tõendama objektiivse koosseisu ning teo õigusvastasuse. Antud juhul on selge, et OÜ A, kelle seaduslikuks esindajaks oli kostja, poolt on hagejaga sõlmitud vahetusleping, mille tulemusena hageja omandas korteriomandi asukohaga XXXXX ja korteriomandi XXXXX. Mõlemal korteril oli neljandas jaos seatud hüpoteek ning lisaks XXXXX korteril oli seatud keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks. Vahetuslepingu kohaselt pidi OÜ A kolme kuu jooksul kustutama nii hüpoteegid kui ka käsutamise keelumärke. OÜ A vahetuslepingus tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ei saanud hageja korterit asukohaga XXXXX enda nimele vormistada. Korteri asukohaga XXXXX sai hageja abikaasa vormistatud enda nimele (ühisomand hagejaga), kuid seoses hüpoteegiga kandus kohe hüpoteegist tulenev kohustus üle ka uutele omanikele. Sellest tulenevalt kohustus hageja ta-suma hüpoteegi summas 500 000 krooni. Samuti tekkis olukord, kuna OÜ A rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, siis jäi hageja ilma korteriomandist asukohaga XXXXX, mistõttu tekkis talle kahju. Seega oli OÜ A tegevusetuse tagajärjel tekkinud hagejale kahju, nimelt jäi ta ilma korteriomandist. Korteri asukohaga XXXXX puhul tuli hagejal arvestada, et tuleb lisaks maksta hüpeteegipidajale võlgnetav summa. Seega nõustub kohus, et tulenevalt OÜ A teost ja tegevusetusest on hageja kandnud kahju ehk teo ja kahju vahel on olemas põhjuslik seos, sest kui OÜ A oleks täitnud lepingulisi kohustusi, ei oleks hageja kahju kandnud. Kohus pöörab ka tähelepanu, et kui on tuvastatud põhjuslik seos teo ja kahju vahel tuleb tuvasta7
2-11-33780 da, kas kostja tegu oli õigusvastane. Kostja tegutses juhatuse liikmena, tema teo õigusvastasus seisnebki selles, kas ta on rikkunud seadust (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või kas tegu seisnes heade kommete vastases tahtlikus käitumises (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kohus selgitab, et mitte igasugune õigusvastasele teole ei järgne vastutus tekitatud kahju hüvitamise kohustuse näol, vaid deliktiõiguslik vastutus eeldab lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust (VÕS § 1043, § 1050). Süü hindamisel tuleb aga tuvastada, kas tegu on toime pandud tahtlikult või hooletult (raske hooletus). Riigikohus on 13.06.2018. a lahendis nr 2-17-16889 selgitanud: „Selleks, et võlausaldaja saaks esitada oma lepingupartneri juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, peab juhatuse liige olema pannud toime õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12; 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Võlausaldaja peab hagejana esile tooma asjaolusid, millest tulenevalt saaks väita, et lepingupartnerid on rikkunud tema kui võlausaldaja kaitseks kehtestatud seaduse sätteid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. (p 14).“ Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja, kes oli OÜ A juhatuse liige, ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuna kohtul ei õnnestu üheselt tuvastada, millal oli OÜ A maksejõuetu ning seetõttu ei ole ka tuvastatav, millal oli juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldust kohtule. Antud juhul ei ole tõendatud, et kostjal tekkis kohustus esitada 2008 aastal maksejõuetuse tõttu kohtule OÜ A pankrotiavaldus, seega ei saa ka kohus järeldada, et kostja oleks rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust. Kohus selgitab, et lepingu rikkumise esinemisel on lepingu osapoolel alati õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kohe, kui ilmneb lepingu rikkumine. Antud juhul sai hageja lepingu rikkumisest teada 29.01.2009, kuid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ei kasutanud. Hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik korteritel lasuvatest keelumärgist ning hüpoteekidest, samuti on hageja teovõimeline isik, kes oli võimeline arusaama lepingu tingimustest ning mitte mõistmisel oli ka võimalus notarilt selgitusi küsida, mida hageja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja õigusvastane tegu ei ole leidnud tuvastamist, mistõttu ei saa ka eeldada kostja süülist käitumist. Seetõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus teeb menetluskulude osas määruse pärast käesoleva lahendi jõustumist. Vandeadvokaat Anti Aasmale makstava riigi õigusabi tasu lahendab kohus eraldi määrusega.
2-11-33780 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
21.03.2019 kohtuotsus on osaliselt tühistatud 27.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu 26.08.2019 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.