Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. august 2020. a
Tsiviilasja number
2-11-33780
Tsiviilasi
Nadežda Narveti hagi Farhat Gusseinovi vastu kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. ja 27. märtsi 2020. a määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Farhat Gusseinovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Farhat Gusseinov (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja: Nadežda Narvet (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev
2.Tühistada Viru Maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus Farhat Gusseinovilt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Farhat Gusseinovilt riigituludesse välja menetluskulud summas 946 (üheksasada nelikümmend kuus) eurot 40 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti nelja kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb teha 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ülejäänud 3
4.2.1.Välja mõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, makse tegemisel märkida viitenumber 99920700009434 ning lisada selgitusse: „2-11-33780 menetluskulud.“
4.3.Rahuldada Farhat Gusseinovi taotlus osaliselt ja vähendada riigituludesse välja mõistetavat summat. Anda Farhat Gusseinovile võimalus tasuda menetluskulud riigile osadena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.
4.4.Välja mõista Farhat Gusseinovilt riigituludesse menetluskulud summas 946 (üheksasada nelikümmend kuus) eurot 40 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena summas 236 (kakssada kolmkümmend kuus) eurot 60 senti nelja kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest iga kuu 22. kuupäevaks.
4.4.1.Välja mõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, makse tegemisel märkida viitenumber 99920700009450 ning makse tegemisel märkida selgitusse: „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-11-33780“.
4.5.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
4.6.Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.
4.7.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Nadežda Narvet (hageja) esitas 19. juulil 2011. a hagi OÜ Astravia, Farhat Gusseinovi (kostja) ja Tatjana Gusseinova vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhinõude 162 242 eurot 55 senti ja sissenõutavaks mutuunud viivise 27 620 eurot 39 senti.
20.veebruari 2012. a menetlusdokumendi kohaselt on lisaks N. Narvetile hagejaks ka XXXX surnud Juri Ševjakov (I kd, tl 68). 3. juuli 2012. a istungil andis maakohus hagejale tähtaja hageja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks või taotluse esitamiseks kolmandate isikute kaasamiseks. 9. juuli 2012. a hagiavalduse allkirjastasid lisaks hagejale Galina Mihhaiskaja, Grigori Ševjakov, Aleksei Ševjakov ja Mihhail Ševjakov.
1.aprilli 2014. a hagi täpsustuse kohaselt palusid hagejad mõista välja kostjatelt T. Gusseinovalt ja F. Gusseinovilt solidaarselt kahju 60 500 eurot. Kostja OÜ Astravia on 27. märtsil 2014. a registrist kustutatud.
20.aprilli 2015. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt on G. Mihhaiskaja, G. Ševjakov, A. Ševjakov ja M. Ševjakov oma nõudeid hagejale loovutanud. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju 57 941 eurot 29 senti. Viru Maakohus rahuldas hagi 4. novembri 2016. a otsusega (V kd, tl 200–208) osaliselt, mõistis F. Gusseinovilt ja T. Gusseinovalt solidaarselt hageja kasuks välja 56 393 eurot 29 senti ning jättis menetluskulud F. Gusseinovi ja T. Gusseinova kanda. F. Gusseinov ja T. Gusseinova esitasid maakohtu otsuse peale 2 apellatsioonkaebust. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
4.septembri 2017. a otsusega F. Gusseinovi ja T. Gusseinova apellatsioonkaebused ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja hagi T. Gusseinova vastu rahuldamata ning saatis hageja hagi F. Gusseinovi vastu maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 5. oktoobril 2017. a.
Viru Maakohus lõpetas 28. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas menetluse hageja nõudes OÜ Astravia vastu nõudest loobumise tõttu. Viru Maakohus jättis 21. märtsi 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26. augusti 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse, tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, mõistis F. Gusseinovilt välja N. Narveti kasuks 46 060 eurot 29 senti ning jättis 80% menetluskuludest F. Gusseinovi kanda ja 20% menetluskuludest N. Narveti kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega
27.novembril 2019. a.
2.Maakohus andis 13. detsembri 2019. a kirjaga menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta esitamiseks. Hageja 23. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3150 eurot 2 senti. Kostja 29. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 3622 eurot 60 senti. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele, milles palus tühistada maakohtu 13. detsembri 2019. a otsustus anda menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva kohtunõude kättesaamisele järgnevast päevast arvates, jätta hageja
23.detsembri 2019. a tasu taotlus läbi vaatamata ja tähelepanuta, lahendada hageja 8. septembri 2019. a tasutaotlus Tartu Ringkonnakohtu poolt, jätta rahuldamata hageja riigi õigusabi osutaja tasutaotlused maakohtus riigi õigusabi osutamise eest 840 eurot ületavas osas, jätta kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 hageja riigi õigusabi tasu välja mõistmata või mitte mõista seda välja maakohtu menetluse osas suuremas summas kui 224 eurot, välja mõista hagejalt riigituludesse kostja riigi õigusabi tasust 724 eurot 52 senti.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus rahuldas 26. märtsi 2020. a määrusega hageja esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi 2. aprilli 2014. a taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks täielikult ning 11. märtsi 2015. a, 20. mai 2016. a, 11. veebruari 2019. a ja 8. augusti 2019. a taotlused osaliselt. Maakogus luges hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks kokku 1596 eurot (koos käibemaksuga). Viru Maakohus jättis 27. märtsi 2020. a määrusega kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõude tühistamata. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja menetluskulu 724 eurot 52 senti. Maakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ja vähendas riigituludesse välja mõistetavat summat. Maakohus andis kostjale võimaluse tasuda menetluskulud riigile osadena kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mõistis kostjalt välja riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti, määrates, et see tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu 22. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb teha hiljemalt 22. aprillil 2020. a. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu poolt riigi õigusabi tasu ja kulude taotluste lahendamata jätmine põhjuseks lugeda neid hilinemisega esitatuks. Hagejale on esindaja määratud 24. juulil 2013. a. Riigi õigusabi osutaja on esitanud tasu taotlusi 2. aprillil 2014. a,
11.juunil 2015. a, 20. mail 2016. a, 12. detsembril 2016. a, 11. veebruaril 2019. a ja 8. augustil 2019. a. Maakohus jättis tasutaotlused lahendamata. Kostja esindaja esitas samuti tasutaotlused, mis on kohtu poolt lahendatud. Ringkonnakohtu lahendiga oli kindlaks määratud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus on lahendanud ka kostja esindaja tasutaotlused, samas
on hageja esindaja 8. augusti 2019. a tasutaotlus jäänud lahendamata. Seega terve menetluse ajal on hageja esindaja esitanud tasutaotlusi, millest kohus (ringkonnakohus) on lahendanud ainult 12. detsembri 2016. a taotluse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud hagiavalduse koostamise kulu 138 eurot 2 senti ning kohtuistungiks kliendi ettevalmistamine 72 eurot kantud enne esindaja määramist ning on tõendamata. Hagejale on antud nii menetlusabi kui riigi õigusabi. Maakohus on 26. märtsi 2020. a (maakohtu määruses ekslikult märgitud 25. veebruari 2019. a) määrusega määranud kindlaks õigusabikulude suuruse, milleks on 1596 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu poolt kindlaks määratud tasu 192 eurot, seega kokku 1788 eurot. Hageja on ringkonnakohtus tasunud riigilõivu 225 eurot. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel 8308 euro 51 sendi ulatuses. Menetlus on olnud pikaajaline, menetluse kestel on korduvalt täpsustatud nõude suurust ja menetlusosalisi. Lõplikuks hagihinnaks oli 57 941 eurot 29 senti, millelt tuli tasuda riigilõivu 1100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot (1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kostja on esitanud taotluse väljamõistetava summa vähendamiseks TsMS § 190 lg 7 alusel. Maakohus leidis, et kuna menetluse kestel on hageja esitatud nõuetest ühe kostja vastu loobunud ja teise kostja vastu on jäänud nõude rahuldamata, kusjuures tegemist oli kaaskostjatega, siis on põhjendatud vähendada riigile välja mõistetavat summat. Samas leidis maakohus, et ei ole põhjendatud seda vähendada kolmandiku võrra. Maakohus leidis, et põhjendatud on vähendada summat poole võrra ja lõplikuks summaks kujuneb 1245 eurot 20 senti. Kostja majanduslikku olukorda arvestades tuleb kostjale anda võimalus tasuda menetluskulud riigile nelja võrdse osamaksena (4 x 311,30 eurot) hiljemalt 22. juuliks 2020. a. Kohtu poolt on hüvitatud kostja esindaja õigusabikulud 3622 eurot 60 senti. Jõustunud lahendi alusel tuleb hagejal hüvitada 20% kostja menetluskuludest, s.o 724 eurot 52 senti.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kostja esitas maakohtu 26. märtsi 2020. a ja 27. märtsi 2020. a määruste peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 26. märtsi 2020. a määrus osas, milles maakohus määras Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku 1596 eurot. Teha asjas uus määrus, millega määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga kokku summas kuni 1026 eurot ning jätta vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi
23.detsembril 2019. a maakohtule esitatud taotlus läbi vaatamata. Kostja palub tühistada maakohtu 27. märtsi 2020. a määrus osas, milles jäeti kostja vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata ja kohtu menetluskulude nimekirja esitamise nõue tühistamata ning mõisteti kostjalt riigituludesse menetluskulud summas 1245 eurot 20 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 311,30 eurot) iga kuu
22.kuupäevaks, esimene osamakse tuleb teha hiljemalt 22. aprillil 2020. a. Kostja palub jätta kostjalt menetluskulud riigituludesse välja mõistmata või mõista need välja summas kuni 1017
eurot 20 senti, mis tuleb tasuda nelja võrdse osamaksena 4 kuu jooksul (4 x 254,30 eurot). Esimene osamakse tuleb teha kohtumääruse jõustumisest 15 päeva jooksul. Määruskaebuse kohaselt on kostja õigustatud vaidlustama 26. märtsi 2020. a määrust, kuivõrd selle määrusega kindlaks määratud hageja riigi õigusabi tasu ja kulud mõisteti kostjalt
27.märtsi 2020. a määrusega välja. Kui 26. märtsi 2020. a määrusega kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu väheneb, on alust mõista kostjalt riigi kasuks menetluskuludena väiksem summa. Maakohus jättis menetluse ajal kehtinud riigi õigusabi tasu ja kulu piirmäära tähelepanuta. Kohtumenetluse lõppemise seisuga, s.o 21. märts 2019. a, kehtinud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (kord) § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. 26. märtsi 2020. a määruses puuduvad mistahes põhjendused, miks maakohus piirmäära ei järginud ja mõistis riigi õigusabi osutanud advokaadile välja suurema summa. Määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kohaldanud korra § 2 lg-t 1, s.t tasu piirmäära suurendanud. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seeläbi oli võimalik tähtaeg anda üksnes enne kohtuotsuse tegemist. Käesoleval ajal oli kohtuotsus juba tehtud ning puudus võimalus andmaks menetlusosalistele uut tähtaega 13. detsembril 2019. a menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohtul oli tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 pädevus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Seda sai teha üksnes 11. veebruaril 2019. a ja 8. augustil 2019. a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjade ja taotluste suhtes. Maakohus jättis põhjendamatult kostja vastuväite rahuldamata. Ekslik on maakohtu arusaam, et vastuväite kohaselt on hageja esitanud hilinemisega menetluskulude taotlused. Kostja oli vastuväites seisukohal, et hilinemisega ei olnud esitatud mitte tasutaotlused vaid korra § 2 lg 1 sätestatud riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu üle piirmäära. Seeläbi saanuks maakohus riigi õigusabi tasu taotlused rahuldada üksnes piirmäära ulatuses, s.o kokku 816 eurot (500 eurot + kohtuistungitel osalemise eest tasu 180 eurot + käibemaks). Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks on 7 pooltundi, s.o 240 eurot (koos käibemaksuga). Kohus on eksinud, kuna 7 pooltunni tasu on 175 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 210 eurot. Seeläbi kokku kahes kohtuastmes olnuks riigi õigusabi tasu 1218 eurot (816+192+210). Maakohus leidis, et kokku moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 3113 eurot (1788+225+1100), millest kostjal tuleks hüvitada 80% summas 2490 eurot 40 senti. Kuivõrd kostja hinnangul ei moodusta riigi õigusabi tasu mitte 1788 eurot vaid 1218 eurot, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2543 eurot (1218+225+1100), millest 80% on 2034 eurot 40 senti. Maakohus leidis, et nimetatud summat on põhjendatud vähendada poole võrra. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 1017 eurot 20 senti (2034,40/2). Kostja palub võimalusel vabastada ennast täielikult menetluskulude tasumisest TsMS § 190 lg 7 alusel majanduslikust seisundist tulenevalt.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
Vastuse kohaselt seletas hageja esindaja piirmäära ületamise põhjusi ja palus kohtul suurendada piirmäära. Piirmäära suurendamine arvestades menetluse kestust (alates aastast 2011), vaidluse keerukust (tegemist on juhatuse liikmelt kahju väljanõudmisega, mis ei ole tavaline hagi ese) ja menetlustoimingute mahtu on mõistlik ja põhjendatud. Maakohus määras kohtunõudega menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulude nimekiri oli esitatud tähtaegselt AET-i kaudu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 27. märtsi 2020 määruse kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2), millega mõistab kostjalt riigi kasuks välja menetluskuluna 946 eurot 40 senti, mis tuleb tasuda 4 võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Osamaksed tuleb teostada iga kuu 22. kuupäevaks. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus määras hagejalt väljamõistetava menetluskulude suuruse ning mõistis menetluskulu hagejalt riigi kasuks välja. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).
8.Kostja esitas määruskaebuse nii 26. märtsi 2020. a, kui ka 27. märtsi 2020. a määruse peale. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, millise maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus on ringkonnakohtus menetluses. Maakohtu 13. juuli 2020. a kaaskirja kohaselt edastas maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule kostja määruskaebuse üksnes 27. märtsi 2020. a määruse osas. Tsiviilasja materjalides puudub maakohtu seisukoht kostja määruskaebuse osas 26. märtsi 2020. a määruse peale. TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. TsMS § 663 lg 1 ja lg 5 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele. Kuigi seadus ei näe ette, et maakohus peab määruskaebuse menetlusse võtmise või selle rahuldamata jätmise kohta eraldi määrust tegema, ei nähtu antud asjas maakohtu seisukohta kostja määruskaebuse 26. märtsi 2020. a osas. Puudub ka määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus (TsMS § 663 lg 2). Ka vastaspoole seisukohta on maakohus küsinud üksnes 27. märtsi 2020. a määruse peale esitatud
määruskaebuse osas. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul võtta seisukoht kostja määruskaebuse
26.märtsi 2020. a määruse peale osas. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal puudub õigus vaidlustada maakohtu 26. märtsi 2020. a määrust, millega maakohus määras kindlaks hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik kooskõlas riigi õigusabi seadusega ei näe ette, et menetlusosaline, kellele on määratud esindaja riigi õigusabi korras, saab vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu (Riigikohtu 11. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul, kui riigi õigusabi saanud menetlusosalisel ei ole õigust vaidlustada määrust, millega maakohus määras kindlaks riigi õigusabi korras määratud esindajale tasu, ei saa sellist õigust olla ka teiselt menetlusosalisel, kellelt nimetatud tasu tulenevalt menetluskulude jaotusest hiljem välja mõistetakse. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kostja ei ole 26. märtsi 2020. a määrusega puudutatud menetlusosaline. Menetlusosaline saab määruse peale, millega menetlusosaliselt mõisteti riigi kasuks välja hüvitamisele kuuluv õigusabikulu, määruskaebuse esitada TsMS §-s 179 sätestatud juhul. Seega on ringkonnakohtu menetluses praegu kostja määruskaebus üksnes 27. märtsi 2020. a määruse peale.
9.Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suurust eelkõige põhjusel, et maakohtul puudus õigus määrata uut täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks, maakohus jättis tasu piirmäära kohaldamata ja tasu suurendamise taotlus oli esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus selgitab, et kuna riigi õigusabi tasu reguleerib eriseadus, ei ole menetluskulude jaotuse regulatsioon ja sealhulgas kostja poolt viidatud TsMS § 176 lg 2 ja § 177 lg 2 asjakohased. Riigi õigusabi tasu üle otsustakse menetluskulude jaotusest eraldi (TsMS § 180 lg 4, § 190), seetõttu ei takista asjaolu, et menetluskulude jaotus otsustatakse lõpplahendis, riigi õigusabi tasu kohta määruse tegemist (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-16690, p 24). Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult kostja vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg-te 1-3 kohaselt esitab advokaat tasu taotluse riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 22 lg 7 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu advokaadi taotlusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. RÕS § 23 lg 1 järgi määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Hagejale anti Viru Maakohtu 24. juuli 2013. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejat esindas advokaat Andrei Matvejev. Esindaja esitas tasu taotlused menetluse jooksul mitmel korral, s.o 2. aprillil 2014. a (III kd, tl 61–65), 11. märtsil 2015. a (IV kd, tl 179–180), 20. mail 2016. a (V kd, tl 178–179), 12. detsembril 2016. a (VI kd, tl 30), 11. veebruaril 2019. a menetluskulude nimekiri (VII kd, tl 14) ja 8. augustil 2019. a (VII
kd, tl 47). Seega on esindaja taotlused esitatud tähtaegselt. Kohtud jätsid tasutaotlused, v.a ühe, menetluse kestel lahendamata. RÕS § 381 kohaselt kui enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele RÕS 2016. aasta
1.augustil jõustunud redaktsiooni § 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda. Seega tuleb kõikide hageja esindaja taotluste puhul tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast“.
10.Riigi õigusabi osutamisel on seadusega kehtestatud tasu suuruse piirangud. Kostjale anti 16. oktoobri 2012. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt menetluskulud, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Hageja esindaja esitas viimase tasu taotluse 8. augustil 2019. a. Selle esitamise ajal kehtinud korra § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja TsMS § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Erineva suurusega piirmäärad kehtisid ka eelneva menetluse jooksul. Seega võis ringkonnakohtu hinnangul kostja eeldada, et temalt riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel ei tohiks väljamõistetav tasu ja kulu ületada seadusega kehtestatud piirmäära. Hageja esindaja tasu taotlused on rahuldatud maakohtu menetluses teostatud toimingute eest kokku 1356 euro (koos käibemaksuga) ulatuses, sh tasu istungil esindamise eest ning ringkonnakohtus teostatud toimingute eest kokku 432 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Seega ei ületa ringkonnakohtus teostatud toimingute eest määratud tasu kehtestatud piirmäära. Samas määratud tasu maakohtus teostatud toimingute eest on piirmäärast suurem. Vastavalt korra § 10 lg-le 3 ei ole piirmääraga hõlmatud kohtuistungitel osalemine. Ka määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud rahuldamata taotluse piirmäära ulatuses, millele lisandub istungitel osalemise tasu. Kokku taotles hageja esindaja kohtuistungitel osalemise eest 280 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 19. märtsil 2014. a, 11. märtsil 2015. a, 22. mail 2015. a, 22. jaanuaril 2016. a ja 4. mail 2016. a istungitel osalemise eest.
11.märtsi 2015. a tasu taotlust lahendades märkis maakohus, et kohtuistung kestis taotluses märgitud 2 tunni asemel pool tundi ning vähendas sellest tulenevalt ka advokaadile määratava tasu suurust. Ülejäänud osas on taotluses märgitud ajakulu sama, mis istungite tegelik kestus, seega on istungitel osalemise eest taotlused põhjendatud 220 euro ulatuses. Määruskaebusest ei selgu, miks peaks istungite eest arvestama vaid 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Eespoolöeldust tulenevalt ning kehtestatud piirmäära arvestades on riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks maakohtu menetluses, mis tuleb menetluskulude jaotusest tulenevalt jätta kostja kanda, 720 eurot (500+220), millele lisandub käibemaks, s.o tasu ja kulud koos käibemaksuga 864 eurot. Kostja märkis määruskaebuses õigesti, et maakohus on 27. märtsi 2020. a määruses hageja esindaja apellatsioonkaebuse koostamise kulu hinnates teinud arvutusvea. Maakohus märkis, et
apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 7 pooltundi, märkides seejärel, et rahaliselt on see 200 eurot. Õige on määruskaebuse väide, et 7 pooltundi tasu on 175 eurot (7x25), s.o käibemaksuga 210 eurot. Põhjendatud ei ole mõista kostjalt arvutusveast tulenevalt suuremat summat olukorras, kus maakohus luges esindaja ajakulu põhjendatuks 7 pooltunni ulatuses pooltunni tasuga 25 eurot. Seega jääb kostja kanda hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud kokku kõigis kohtuastmetes 1266 eurot koos käibemaksuga (864+192+210).
11.Õige on määruskaebuse väide, et hageja esindaja ei ole menetluse jooksul taotlenud tasu suurendamist. Hageja esindaja esmakordselt palus suurendada tasu piirmäära korra § 2 lg 1 alusel 23. detsembri 2019. a taotluses. Kostja leidis määruskaebuses, et taotlus tasu suurendamiseks on esitatud hilinemisega. Kord ega seadus ei sätesta tähtaega, mille jooksul peab esitama tasu suurendamise taotluse. Kohtu hinnangul tuleb aga esindajal esitada tasu suurendamise taotlus esimesel võimalusel, kui on aru saada, et tasu suurendamiseks esineb mõjuv põhjus. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja esindaja mõistma, et tasu suurendamiseks võib olla alust juba enne asja lõpplahendiga lahendamist. Vaidlust ei ole, et hageja esindaja ei ole enne 23. detsembrit 2019. a tasu suurendamist taotlenud. Seega oli kostjal ringkonnakohtu hinnangul olla õigustatud alus eeldada, et hageja esindaja tasu suurendamise taotlust ei esita. Seega tuleb kostjalt riigi kasuks hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmisel lähtuda sellest, mida kostja võis ette näha.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmisel. Maakohus, määrates kostjalt väljamõistetava menetluskulude suuruse, jättis tähelepanuta, et hageja oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot. Kohus ei vabastanud hagejat riigilõivu tasumisest, vaid oli määranud riigilõivu tasumise ositi. Seega on riigilõiv hageja poolt tasutud ega kuulu kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele. Hagiavalduse esitamisel oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud ning selle väljamõistmine kostjalt riigi kasuks on põhjendatud. Eespoolöeldut arvestades on hageja menetluskulud, mis tuleb kostjalt välja mõista, hageja esindaja tasu 1266 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõiv 1100 eurot, s.o kokku 2366 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada 80% sellest, s.o 1892 eurot 80 senti. Maakohus leidis, et väljamõistetavat summat on põhjendatud vähendada pole võrra, seega tuleb kostjalt riigi kasuks mõista välja 946 eurot 40 senti.
13.Kostja palub jätta menetluskulud temalt välja mõistmata TsMS § 190 lg 7 alusel või määrata nende tasumine 4 võrdse osamaksena. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult määranud menetluskulude tasumise ositi, arvestades kostja majanduslikku seisundit. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning muutis kostjalt väljamõistatavat summat, tuleb muuta ka osamaksete suurust ning maksetähtaegu. Kostjal tuleb menetluskulu summas 946 eurot 40 senti hüvitada 4 võrdse osamaksena summas 236 eurot 60 senti 4 kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 teha 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ülejäänud 3 osamakset tuleb teha järgneva kolme kuu jooksul iga kuu 22. kuupäevaks. Kostja esindaja palus lisaks kindlaks määrata riigi õigusabi tasu kostjale riigi õigusabi osutamise eest määruskaebuse menetluses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks esitatud taotlus tuleb jätta TsMS § 178 lg 4 järgi rahuldamata. Viidatud sätte järgi menetluskulude kindlaksmääramise
vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7750, p 17).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Riigikohtu lahendiga 03.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2020. a määrus ja 8. septembri 2020. a määrus osas, millega jäeti rahuldamata vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Anti Aasmaa riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlus ning määrata temale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 291 eurot 60 senti (sh käibemaks).
3.Rahuldada määruskaebus.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.