Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-9160 äranägemise kohaselt menetluspõhimõtteid.

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

TsMS-s

sätestatud

üldisi

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja asjaolud Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 217,99 eurot, tasumata intressi 6,02 eurot, seisuga 13. juuni 2018 sissenõutavaks muutunud viivise 27,11 eurot; viivise alates 14. juunist 2018 põhinõudelt 217,99 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 12% aastas. Hagiavalduse kohasel sõlmis kostja 14. märtsil 2017 E AS-iga laenulepingu nr 20170304018 laenu 300 euro saamiseks laenuperioodiga 3 kuud. Laenutaotluse esitamine toimus 04. märtsil 2017 E AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. E AS rahuldas 14. märtsil 2017 kostja laenutaotluse ning laenusumma 300 eurot kanti kostja kontole. Enne laenu ülekandmist kostjale pidi kostja käima temale sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 14. märtsil 2017 ID-kaardi alusel Narva postkontoris. Lepingu nr 20170304018 sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja laenusaajana kohustatud hüvitama laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt üldtingimuste punktist 9. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus nr 20170304018 ning selle üldtingimustes. Laenulepingu nr 20170304018 alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 14. juunil 2017. Kokku kohustus kostja tasuma 306,02 eurot, s.h laenu põhiosa 300 eurot ja intressid 6,02 2(7)

2-18-9160 eurot. Peale laenulepingu nr 20170304018 sõlmimist on kostja teostanud ühe makse summas 102,01 eurot ning peale mida rohkem laekumisi ei ole toimunud. E AS edastas korduvalt kostjale tasuta meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. E AS edastas 05. septembril 2017 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava ja viimase tähtaja kuni 05. september 2017. Ka teatas laenuandja, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Tasumata olid kahe kuu osamaksed, mis olid muutunud sissenõutavaks. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles E AS 05. septembril 2017 laenulepingu üles. Kostja ei reageerinud E AS nõuetele, misjärel E AS loovutas 28. septembril 2017 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kohta edastas E AS kostjale 28. septembril 2017 teatise. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kokku 277,28 eurot, millest põhivõlg 217,99 eurot, intressid 6,02 eurot, viivis seisuga 13. juuni 2018 kokku 27,11 eurot ja täiendav viivise nõue, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas 26,16 eurot. Hageja arvestas kostja makstud raha esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Hageja nõude arvestus kujunes alljärgnevalt: kostja poolt makstud 102,01 eurost loeb hageja esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot, millest vastavalt üldtingimuste punktile 9.7 on ülesütlemise teatis 15 eurot ja loovutamisteade 5 eurot; ülejäänud 82,01 eurot arvestab hageja teises järjekorras osaliselt põhivõla vähendamiseks, so põhinõue 300 eurot – 82,01 eurot = 217,99 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 217,99 eurot. Intressi võlgnevus laenulepingu ülesütlemise seisuga 05. septembri 2017 moodustab vastavalt maksegraafikule 6,02 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu maksegraafiku näol on tegemist annuiteetgraafikuga, milles intress arvestatakse põhiosa jäägilt, s.t et iga perioodiga 30 päeva kaupa laenu põhiosa väheneb ja intressi arvestatakse väiksemast summast. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tehtud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist. Hageja arvestab viivist tasumata graafikujärgse makse järgnevast päevast kuni järgmise osamakse päevani ning edasi järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni lepingujärgses intressimääras ja sellest tuleneva viivisemääras 12,0% aastas. Sissenõutav viivis kokku 27,11 eurot. Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14. juunist 2018 lepingus sätestatud määras 12% aastas. Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Rävala Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr XXX LHV. Selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et hageja esitatud dokumenti kohaselt sõlmisid kostja ja E AS lepingu, mille alusel kandis E AS kostja pangakontole laenusumma 300 eurot. Kostja pidi tagastama 306,02 eurot kolme osa kaupa. Esimese osamakse 102,01 eurot on kostja maksnud oma SEB Panga kontolt ning veel kaks osamakset valelt kontolt. Osutus, et need kaks osamakset ei laekunud E AS kontole. Hageja esitatud dokumentide hulgas leidub mingeid paberkirju, kus teatatakse kostjale sellest, et E AS kostjalt makseid ei saanud, kuid kostja neid kirju kätte ei saanud ega saa aru, kuhu olid need saadetud, kuna ükski kiri ei sisalda kostja kinnitust ega allkirja. Asjaolust, et kostja tehtud kaks 3(7)

2-18-9160 osamakset ei laekunud E AS pangakontole ja E AS ütles lepingu üles kostjale teatamata, sai kostja teada menetlusdokumentidest. Asja uurides osutus, et maksete maksmisel on tekkinud viga. Niisiis, kostja on valmis üle kanda laekumata raha summas 204,01 eurot. Hageja esitatud dokumentide hulgast puudub dokument, millest oleks näha, et hageja oleks pöördunud kostja poole teatamaks tekkinud olukorrast, E AS nõude loovutamisest hagejale või nõutud summa vabatahtlikus korras tasumiseks tähtaja andmiseks. Kostja leiab, et kuna E AS ei teatanud kostjale maksete mittelaekumisest, ei saa kostja nõustuda viivistega ja kasutades oma õigust taotleda kohtult viiviste vähendamisest, taotleb kostja viiviste vähendamisest 0%-ni aastas. Kostja väitel kostjal ei ole ega ole ka olnud mingeid lepinguid või kokkuleppeid hagejaga. Oma soovist astuda menetlusse E AS asemel teatas hageja ainult oma hagiavalduses. Niisiis ei ole hagejal õigust nõuda menetluskude rahalist katmist kostja poolt. Seoses sellega ei ole kostja nõus hageja kohtukulude nõuetega. Kostja teatab, et on valmis maksma laekumata summa 204,01 eurot ühe ülekandega hageja kontole ning sealjuures taotleb viiviste vähendamist kuni 0% aastas. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja väitel tasus ta menetluse ajal võla 204,01 eurot E AS pangakontole. Kostja võlga ei tunnista, ei tunnista ka intressi ega viiviseid. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja jääb oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb neile vastu. Kostja on sõlminud laenuandjaga lepingu, mille alusel sai laenu, aastase intressimääraga 12%. Kostja on olnud viivituses maksetega, ta ei ole kokkulepitud tähtaegadeks täitnud oma kohustusi. Kostjale on korduvalt edastatud nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi e-posti, SMS-i ja posti teel, millele kostja ei reageerinud. Kontaktandmed esitas kostja laenutaotluse esitamisel ja kinnitas laenulepingus. Kostja ei ole ise kordagi laenuandjaga ühendust võtnud ega mingeid selgitusi osamaksete tasumata jätmise kohta andnud. Laenulepingu sõlmimisel esitas kostja oma aadressi, telefoninumbri ja e-postiaadressi. Kostja ei ole laenuandjat ega hagejat teavitanud andmete muutmisest. Kostjale on edastatud kõik nõudega seonduvad teavitused kostja poolt laenuandjale avaldatud kontaktandmetele. Seega kostja väide, et ta ei ole teavitusi saanud, on paljasõnaline ja tõendamata ega vasta tõele. Loovutamise teate kohta selgitab hageja, et loovutamist võib lugeda kui meeldetuletust võla tasumise kohta, samuti oli laenuandja kohustatud teavitama kostjat tasumise makserekvisiitidest ja selle kohta, et võlausaldaja on muutunud. Lisaks selgitab hageja, et laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude. Loovutamisteade ei sisalda nõude summa suurust, vaid selgitab võlausaldaja vahetumist, seda et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Kui võlgnik loovutamisteadet varem ei ole kätte saanud, siis nüüd hagimenetluses, on ta selle ometi kätte saanud ja teadlik oma uuest võlausaldajast. Loovutamisteate varasem mittekättesaamine võiks õigustada võlgniku poolt kohustuste täitmist vanale võlausaldajale, mitte kohustuse täitmata jätmist. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Kõik sissenõudmiskulud olid vajalikud, kostjale on korduvalt edastatud meeldetuletusi võla tasumiseks, kuid isegi siis kostja ei tasunud võlga ega võtnud laenuandjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks võla tasumise osas. Hageja selgitab, et kostja on ise oma käitumisega sissenõudmisega seotud kulud põhjustanud. Samuti on põhjendatud ka viivise nõue, mida hageja on õigustatud nõudma. Neid kulusid oleks saanud vältida, kui kostja oleks kohaselt kohustust täitnud ega rikkunud lepingut. Kuna kostja on 4(7)

2-18-9160 jätnud oma kohustused täitmata pika perioodi jooksul, on õigustatud sissenõudekulude ja viivise nõue. Hageja teatab kohtule, et kostja on tsiviilasja menetluse ajal tasunud hagejale nõude katteks 204,01 eurot. Kostja on nimetatud makse tasunud E AS-ile 28. jaanuaril 2019, teades, et nõude omanikuks on hageja. E AS omakorda edastas makse hagejale 06. veebruaril 2019, seega laekus nimetatud makse hagejale 06. veebruaril 2019. Hageja arvestab kostja tehtud makse põhivõla katteks. Hagi esitamise ajal oli põhivõlg 217,99 eurot, millest hageja arvab maha kostja makse 204,01 eurot. Hageja vähendab nõuet ja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlana 13,98 eurot (217,99 – 204,01 = 13,98). Ülejäänud osas jääb haginõue samaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks 14. märtsi 2017 laenulepingust nr 20170304018 tulenev võlgnevus, millest tagastamata krediit 13,98 eurot, tasumata intress 6,02 eurot, kuni hagi esitamiseni 13. juunini 2018 sissenõutav viivis 27,11 eurot ning edasiulatuv viivis

2-18-9160 võlgnetava põhisumma katteks, mille jääk peale kostja makstud summa maha arvamist moodustab 13,98 eurot. Laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 6,02 eurot on kostja poolt tasumata. Kohus järeldab, et kostjal on hageja ees laenulepingust nr 20170304018 tulenev täitmata kohustus 13,98 eurot krediidisumma tagastamise osas ja 6,02 eurot tasumata intressi osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja on arvestanud põhiosa võlgnevuselt viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras 12% aastas kuni hagi esitamiseni 13. juunini 2018 kokku 27,11 eurot. Kostja viivise arvutamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega viivise kohta. Hageja poolt viivise arvestamine on kooskõlas VÕS § 415 lg 1, VÕS § 113 lg 1. Kuna hageja on taotlenud hagiavalduses välja mõista kostjalt viivis tasumata põhinõudelt alates 14. juunist 2018 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 12% aastas, arvestab kohus viivise kooskõlas TsMS § 367 ühe summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi muutuvas suuruses. Hageja arvestuse kohaselt moodustab 13. juunini 2018 sissenõutav viivis 27,11 eurot, alates 14. juunist 2018 kuni kostja poolt täiendava 204,01 euro tasumiseni, mis laekus hagejale 06. veebruaril 2019, moodustas viivis põhinõudelt (217,99 eurot) kokku 17,06 eurot ja alates 07. veebruarist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20. märtsil 2019 moodustas põhinõudelt 13,98 eurot viivis 0,19 eurot, kokku sissenõutav viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 20. märtsini 2019 (kaasa arvatud) moodustab 44,06 eurot. Kostja leiab, et kuna E AS ei teatanud kostjale maksete mittelaekumisest, ei saa kostja nõustuda viivistega ja kasutades oma õigust taotleda kohtult viiviste vähendamisest, taotleb kostja viiviste vähendamist 0%-ni aastas. Kohus ei nõustu kostja taotlusega. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise sätete alusel saab nõuda ka viiviste vähendamist. Kostja väide, et esialgne laenuandja ei teatanud kostjale maksete mittelaekumisest, ei ole põhjuseks viivise vähendamiseks. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega vastutab kostja oma kohustuse, laenu tagastamise täitmise eest vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele. Laenulepingus (t.l.-6) on ära märgitud kõik vajalikud andmed raha maksmise kohustuse täitmiseks, laenuandja pangakonto numbrid, konto omaniku andmed ning samuti summade suurus ja tähtajad. Laenuandjal ei ole kohustust teavitada laenusaajat sellest, et laenusaaja osamakse ei ole tähtajaks laekunud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teinud laenu tagasimakseid mõnelt teiselt kontolt või kellegi kolmanda isiku kontole ning et seetõttu oleks raha jäänud laenuandja kontole laekumata. Arvestades kostja poolt kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit, jätab kohus kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidi (põhinõude) 13,98 eurot, tasumata intressi 6,02 eurot, sissenõutava viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 20. märtsini 2019 (kaasa arvatud) 44,06 eurot, kokku 64,06 eurot ning viivised tasumata põhinõudelt (seisuga 20. märts 2019 moodustab tasumata põhinõue 13,98 eurot) alates 21. märtsist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 12% aastas. Hagi hind 6(7)

2-18-9160 Hageja esitas nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 217,99 eurot, intress 6,02 eurot ja sissenõutavad viivised 27,11 eurot, kokku eurot; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14. juunist 2018 tasumata põhinõudelt 217,99 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 12% aastas. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 277,28 eurot (217,99+6,02+27,11+26,16). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada TsMS § 163 lg 2 sätestatud menetluskulude jaotamise korda, kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.