Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Tsiviilasja number
2-18-19181
Määruse tegemise aeg ja koht
19.märts 2019, Pärnu
Tsiviilasi
PRO Haljastus Osaühing hagi K.O. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
603,94 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PRO Haljastus Osaühing (registrikood 10930191, asukoht Mai 25-21, 80024 Pärnu), juhatuse liige Piret Kukk, lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve (e-post [email protected]) Kostja: K.O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx)
Korraldav kohtuistung (eelistung)
19.03.2019, osalesid P. Kukk, adv Järve ja K. O.
Tsiviilasi nr 2-18-19181 Pärnu Maakohtu menetluses on PRO Haljastus OÜ hagi K.O. vastu xxx xxx, xxxxxx asuva kinnistu hooviala haljastusprojekti koostamiseks. Töövõtuleping sõlmiti tahteavalduste vahetamisega: K.O. küsis hagejalt 01.02.2018 hinnapakkumist, 07.02.2018 hageja esitas hinnapakkumise (haljastusprojekti koostamine 600 eurot + käibemaks) ja samal päeval kostja teatas, et hind sobib ning palus tööga pihta hakata. Hageja hakkas koostama haljastusprojekti, saatis kavandi korduvalt ülevaatamiseks kostjale ja K. A.-le , kes esitasid oma ettepanekuid projekti muutmiseks, hageja viis muudatused projekti sisse. Samal eesmärgil toimusid kokkusaamised objektil. 07.04.2018 saatis hageja kostjale lõpliku haljastusprojekti, millele K. A. vastas, et hageja edaspidistest teenustest loobutakse. 08.04.2018 saatis hageja kostjale töö eest arve nr 333 summas 450 eurot + käibemaks. 09.04.2018 kinnitas teenustest loobumist ka kostja. Kostja soovil vormistati sama arve ümber Xxxxxx xx nimele, kuid arve on siiani tasumata. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et ei ole õige kostja ning nõutav summa ei vasta tegelikult tehtud tööle. Korraldaval kohtuistungil 19.03.2019 kostja selgitas, et osutas oma äriühingu xx xxxxxxx xx kaudu projekti juhtimise teenust xxx xxx kinnistu renoveerimisel, selle raames tellis kinnistu omaniku Xxxxxx xx juhatuse liikme K. A. soovil ka hooviala haljastusprojekti koostamise. 19.03.2019 korraldaval kohtuistungil pooled sõlmisid õigusrahu huvides kokkuleppe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis kompromissi tingimused: Kostja tasub hagejale nõude ja menetluskulude katteks kokku 800 eurot ning muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja andis kokkulepitud rahasumma kohe kohtuistungi käigus hagejale sularahas üle. Pooled kinnitasid, et raha maksmisega loevad nad kompromissi täidetuks ning et neil ei ole vaidlusalusest töövõtulepingust enam mingeid vastastikuseid nõudmisi. Pooled kinnitasid, et jäävad kokkuleppe juurde, taotlesid kokkuleppe kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus kinnitab kokkuleppe ja lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses ja hageja kulude osaliselt kostja poolt hüvitamises kokku leppinud. Kohus täiendavalt kulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 146 lg 1 punktide 1 ja 3 kohaselt jääb hageja kanda hagiavalduse esitamisel nõutav riigilõiv. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 20.12.2018 Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 125 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb pool riigilõivu, s.o 62,50 eurot, tagastada samale arvelduskontole, millelt hageja riigilõivu tasus.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.