Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

07.06.2017 eksperthinnangule on 336 000 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on ajutise halduri aruande koostamise hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 559 095,65 eurot. Kuna võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud võlgade nimekirja ajutise halduri aruande koostamise hetke seisuga, siis võivad võlgniku kohustused olla märkimisväärselt suuremad. Võlgniku suhtes on olnud toimumas üks täitemenetlus, mis on peatatud. Ajutise halduri hinnangul on kohustuste hulka arvestades, samuti seda, et puudub tegelik informatsioon võlgniku majandustegevuse kohta, võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalus väike. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ajutise halduri hinnangul ei ole selline olukord ajutine. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et võlgniku äriplaan, omandatud kinnistu kasumlikult edasimüümine, on ebaõnnestunud. Võlgnik ei ole suutnud finantseerijale teostada makseid ja korteriomand on endiselt müümata, samuti ei ole tekkinud korteriomandi võõrandamisest piisavalt vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesolevaks hetkeks selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 01.02.2019 esitasid võlausaldajad kohtule pankrotiavaldusest loobumise avalduse. 08.02.2019 esitas ajutine haldur seisukoha pankrotiavaldusest loobumise avaldusele, milles ajutine haldur jääb oma esitatud aruande juurde. Ajutine haldur on seisukohal, et seadusandja poolt on sätestatud keskne põhimõte, et maksejõuetud äriühingud ei tohi osaleda majanduskäibes. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. 18.02.2019 esitasid võlausaldajad ja võlgnik kohtule kokkuleppe, mille kohaselt võlausaldajad ja võlgnik on saavutanud kokkuleppe ning soovivad pankrotimenetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldajate taotlus lõpetada menetlus, kuna avaldajad on avaldusest loobunud, tuleb jätta rahuldamata ja välja tuleb kuulutada KORTERIVAHETUS OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlausaldajad DEFENSOR PACIS OÜ ja Gigant Mööbel OÜ esitasid kohtule KORTERIVAHETUS OÜ pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 4 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 559 095,65 eurot ning vara 336 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku äriplaan, omandatud kinnistu kasumlikult edasimüümine, on ebaõnnestunud, mistõttu võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Võlgnik ei ole suutnud finantseerijale teostada makseid ja korteriomand on endiselt müümata, samuti ei ole tekkinud korteriomandi võõrandamisest piisavalt vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ning kohtuistungitel kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb võlausaldajate taotlus lõpetada menetlus jätta rahuldamata. Kohus nõustub ajutise halduriga, et seaduse eesmärk on, et maksejõuetud äriühingud ei tohi osaleda majanduskäibes ning kuivõrd võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud, tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 19.03.2019 kl 17:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 12.04.2019 kell 11:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, saal 4020. Pankrotihaldur Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks KORTERIVAHETUS OÜ pankrotihalduriks. Kohus määrab Kristo Tederi võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks

võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu 1530 eurot, millele lisandub käibemaks 306 eurot, ja hüvitatavad kulud 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri Kristo Teder tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele DEFENDER PACIS OÜ poolt 02.10.2018 kohtu deposiiti tasutud summast ning Gigant Mööbel OÜ poolt 01.10.2018 kohtu deposiiti tasutud summast, kokku 1500 eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 379,20 eurot mõista välja pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.