Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

-

Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

-

Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi 18. märts 2019 – 18. märts 2020 kohta esitada kohtule hiljemalt 31.03.2020.a.

-

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

-

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või Edasikaebamise kord pankrotihaldur

päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu 28.06.2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Jüri Ollino pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 8.03.2019 (varasemalt 28.12.2018) aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada J. Ollino pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), millest x eurot (lisandub käibemaks x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ning x eurot (lisandub käibemaks x eurot) mõista välja võlgnikult OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo; - kinnitada halduri tehtud täiendavad vajalikud kulutused summas 96 eurot (sisaldab käibemaksu) ning hüvitada see pankrotivara arvelt; - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-8729

Aruande kohaselt on laekunud vara 1362.23 eurot, millest x eurot halduri poolt kinnipeetud summad ning 1000 eurot halduri poolt sissenõutud summad. Väljamakseid on tehtud 1362.23 eurot, millest ajutise halduri tasu (sh käibemaks, 28.06.2018 määruse alusel) x eurot, halduri tehtud vajalikud kulud 192 eurot ja halduri tasu x eurot. Pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Kokku jääb võlausaldajatel saamata 217 336.53 eurot, mis on II järgu nõuded. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteoteateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 192 eurot (s.o 4 kuud x 24 €/kuus + 2 kuud x 48€/kuus, sh käibemaks). Kuludest 96 eurot on kohus kinnitanud 15.11.2018 määrusega ning 96 eurot on kinnitamata. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu xx xxxxxxxxx xx-st summas x €/kuus (neto). Võlgniku sissetulekust kinnipidamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tal on 1 alaealine laps. Täitemenetluse seadustiku kohaselt on võimalik võlgniku sissetulekust arestida ca 55 €/kuus. Võlgnik Jüri Ollino maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik äriühingu laenu käendamine. Käendusleping sõlmiti 2009.a septembris, kui kinnisvara hinnad olid juba olulisel määral langenud. Jüri Ollino xx xxxxxxx xxxxxxxxx juhatuse liikmena oleks pidanud mõistma, et äriühingul puudub vajalik rahavoog laenu tagastamiseks ning tagatiseks oleva kinnistu turuväärtus on turusituatsiooni tõttu laenujäägist väiksem. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 30.05.2017, kui jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017 otsus tsiviilasjas 2-1345573. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 1362.23 €. PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x €, mis ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud tööks kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x € . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist ehk summas x eurot (sisaldab käibemaksu) menetlusabi korras riigi vahenditest ning x eurot (sisaldab käibemaksu) võlgnikult. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (500 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 31.12.2018 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 18.01.2019. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-18-8729 PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot töötunni kohta ning haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Kohus nõustub nimetatud taotlusega ja peab taotletavat summat ning tasumäära mõistlikuks. Vastavalt PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja x eurot (sisaldab käibemaksu) ning ülejäänud tasu võlgnikult. Ühtlasi kinnitab kohus PankrS § 66 lg 3 alusel pankrotimenetluse vajalikeks ja põhjendatud kulutusteks pankrotimääruse ja jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitamata kulutused summas 96 eurot, millised on põhjendatud ja vajalikud (sisuliselt igakuised bürookulud) ning tehtud mõistlike kulude katteks halduri ülesannete täitmiseks. Kulud tuleb hüvitada pankrotivara arvelt. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 13.07.2018 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 14.03.2019 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 158 lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.