Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud V KINNISVARA OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli ettevõte asutatud ilma kapitali sissemakseta eesmärgiga pakkuda kinnisvaraturul virtuaalseid teenuseid. Sel eesmärgil oli võetud ka 4 000 euro suurune väikelaen firmast Credit Invest OÜ. Laenu tagatiseks oli teise juhatuse liikme L Vi kui eraisiku käendus. Avaldaja püüdis küll laenu teenindada ja pidas laenuandjaga läbirääkimisi, kuid käesolevaks hetkes on saanud teatavaks, et Credit Invest OÜ on loovutanud oma nõude firmale Krediidikaitse Grupp OÜ ning see firma on esitanud Harju Maakohtusse hagi solidaarselt V KINNISVARA OÜ ja L Vi vastu. Praegune nõue on 8 000 eurot, millele lisaks on hageja tasunud 475 eurot riigilõivu. Sellele lisaks on hageja taotlenud 655 euro suuruste menetluskulude jätmist kostjate kanda ning täiendavat viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kokku moodustavad V KINNISVARA OÜ võlgnevused seisuga 01.10.2018. a vähemalt 9 320,14 eurot, ettevõtte pangakonto seis sama päeva seisuga on -12,35 eurot. Ettevõttel puuduvad rahalised vahendid ja vara ettevõtte vastu esitatud nõude ja muude kohustuste täitmiseks. V KINNISVARA OÜ ei tegutse püsivalt alates juulist 2017. a. Samuti puuduvad ettevõttel debitoorsed võlgnevused, millelt oleks oodata laekumisi tasumata arvete eest. V KINNISVARA OÜ ei saa loota võlgnevuse tasumisele käendaja poolt ja ettevõttel tekkinud maksejõuetuse kiirele likvideerimisele. Avaldaja palub kohtul tunnistada V KINNISVARA OÜ maksejõuetuks ja kuulutada välja V KINNISVARA OÜ pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 7 902 eurot, likviidne vara puudub. Võlgniku ainsaks varaks on nõue juhatuse liikmete vastu summas 2 500 eurot (tasumata osakapital). Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriühingu maksejõuetus tekkis 2017. aastal, mil võlgnik ei suutnud Credit Invest OÜ ees laenukohustust täita ning lõpetas tegevuse. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool 2(4)

osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed L V ja I S on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liikmed on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega teod. V KINNISVARA OÜ pangakonto väljavõttest on nähtav, et suur osa kontole laekunud rahalistest vahendistest on välja võetud sularahas. Raha kasutamise kohta juhatuse liikmel kuludokumente ning informatsiooni ajutisele haldurile esitada ei olnud. Samuti on ettevõtte kontolt tasutud ettevõtte majandustegevuse ning äriplaaniga mitte seotud kulutused (nt: ostud riide- ja toidupoes, tellimused e-poodides, kulutused tanklates, KÜ arvete tasumised, Telia ja STV teenuste eest tasumised, iluteenuste eest tasumised). Juhatuse liikmed on ettevõtte vara kasutanud eelkõige isiklikes huvides, mitte ettevõtte huvidest lähtuvalt ning tekitanud oma tegevusega äriühingu maksejõuetuse. Juhatuse liikmete I S’i ja L V’i tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Ajutise halduri aruande kohaselt ei esitanud võlgnik ajutisele haldurile kuludokumente. Samuti on registripidajale esitamata majandusaasta aruanded alates 2016. aastast. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale alates 2016. aastast majandusaasta aruandeid ning puuduvad kuludokumendid, võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalused vajaksid täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on 3(4)

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. PankrS §§ 23, 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu katteks 603,60 eurot ajutise halduri Elin Vilippuse kasuks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul on rahalised vahendid puuduvad, seega kuulub PankrS § 150 lg 4 § TsMS § 172 lg 3 alusel riigi arvelt Elin Vilippusele hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I S’ile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.