lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-113416/12

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 18.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-113416/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1600
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 12 lg 1Põhimõtted omavahelistes suhetesKrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõttedKrtS § 40 lg 2Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKÜS § 15TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 18.märts 2019

Tsiviilasja number

2-18-113416

Tsiviilasi

Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ avaldus G G ja N G vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende AVALDAJA Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ, rk 80180453, esindaja Aare Objartel

PUUDUTATUD ISIKUD

N G, ik xxxx G G, ik xxxx elukoht mõlemal: xxxx

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N G’ilt ja G G’lt solidaarselt Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ kasuks perioodi november 2017 kuni oktoober 2018 katteks põhivõlgnevus summas 1587,49 eurot.
3.Jätta avaldus rahuldamata võlgnevuse summas 206,42 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda ning välja mõista N G’ilt ja G G’lt solidaarselt Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ kasuks tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 3Õigus pöörduda kohtusse
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

ASJAOLUD JA AVALDUS

1.Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt. 17 KÜ esitas maksekäsu kiirmenetlusest ületulemisel 14.11.2018 Viru Maakohtule avalduse G G ja N G vastu võlgnevuse nõudes ja 18.12.2018 avalduse täpsustuse.
2.Esitatud avalduse kohaselt on võlgnikud on Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 17 KÜ-s, registrikoodiga 80180453 asuva eluruumi nr xxxx kaasomanikud. Korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. Lähtuvalt eelpooltoodust esitas korteriühistu igakuiselt korteriomanikele jooksva kuu kommunaalkulude arveid, mille korteriomanikud on kohustatud tasuma arvetel märgitud kuupäevaks ja summa. KrtS § 12 lõike 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.
3.Korteriühistu esitas võlgnikele jooksva kuu kommunaalkulude arveid, kuid võlgnikud, olles korteriühistu poolt esitatud igakuised kommunaalkulude arved kätte saanud, pole tasunud korteriühistu poolt esitatuid arveid alljärgnevalt: 1) 30.november 2017.a summa 185,10 eurot; 2) 31.detsember 2017.a summa 217,64 eurot; 3) 31.jaanuar 2018.a summa 206,87 eurot; 4) 28.veebruar 2018.a summa 197,60; 5) 31.märts 2018.a summa 147,76; 6) 30.aprill 2018.a summa 235,80; 7) 31.mai 2018.a summa 103,59 eurot; 8) 30. juuni 2018.a summa 94,32 eurot; 9) 31.juuli 2018.a summa 129,38 eurot; 10) 31. august 2018.a summa 84,38 eurot; 11) 30. september 2018.a summa 93,08 eurot; 12) 31.oktoober 2018.a summa 98,39 eurot. Kokku moodustub võlgnike võlgnevus korteriühistu ees summas 1793,91 eurot.
4.Korteriühistu juhatuse liige Z A (edaspidi juhatuse liige) kelle isikukood on xxxx, kes tegutseb korteriühistu põhikirja alusel on võlgnikke igakuiselt külastanud ja küsinud aru tasumata kommunaalkulude eest esitatud arvete kohta ja teinud neile ettepaneku tasuda korteriühistule võlgnetav summa vabatahtlikult ilma kohtusse pöördumata, kuid võlgnikud pole kuni tänase päevani asunud oma võlga tasuma korteriühistu ees. Kuna võlgnikud pole täitnud kohustusi korteriühistu ees ja jätnud tasumata neile ühisomandisse kuuluva korteriomandi eest esitatud kommunaalkulude arveid, mis on käesolevas avalduses välja toodud, siis arvestades asjaolu, et korteriühistu esindaja juhatuse liige on võlgnikega proovinud kokkulepet sõlmida võlgnetava summa ajatamiseks või mõne muu kokkulepe sõlmimist, vältimaks kohtusse pöördumist, leiab korteriühistu, et lähtuvalt TsMS § 3 lõiget 1 on korteriühistul õigus pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
5.Arvestades eeltoodut palub Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 17 korteriühistu kohtul välja mõista N Gilt ja G Glt solidaarselt avaldaja kasuks võlgnetav summa, milleks on 1793,91 eurot.

PUUDUTATUD ISIKUD

6.Puudutatud isikule N Gile on tsiviilasja materjalid 19.01.2019 abikaasa kaudu kätte toimetatud ja puudutatud isikule G Gle on tsiviilasja materjalid 19.01.2019 isiklikult kätte toimetatud, kuid tähtaegselt kirjalikku vastust avaldusele puudutatud isikud esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 1793,91 eurot, mis on tekkinud perioodil november 2017 kuni oktoober 2018. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS).
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid.
12.Kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).

13.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikud on korteriomandi, asukohaga xxxx, ühisomanikud (registriosa nr. xxxx). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isikud on Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 17 korteriühistu liikmed ning peavad täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi.
14.Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikutele väljastatud arved perioodil november 2017 kuni oktoober 2018. Puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus siiski täies ulatuses põhjendatuks
30.aprilli 2018 ja 31.juuli 2018 arvetel märgitud kulusid. Nimelt nähtub nendelt arvetelt, et kommunaalkuludele on lisatud riigilõiv – 30.04.2018 arvel summas 161,42 eurot ja 31.07.2018 arvel summas 45 eurot. Menetluskulud summas 161,42 eurot on puudutatud isikutelt välja mõistetud 15.02.2018 maksekäsu määrusega tsiviilasjas 2-17-129469 ning nimetatud summa on avaldaja ka kohtutäiturile täitemenetluses täitmiseks esitanud. Kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isikutelt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summa teistkordset väljamõistmist. Riigilõivu 45 eurot tasus avaldaja 27.06.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel käesolevas tsiviilasjas. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud summat ei ole põhjendatud välja mõista kommunaalkuluna, kuivõrd tegemist on käesoleva asja menetluskuluga, mille kohus lahendab käesoleva määrusega.
15.Ülejäänud arvetel esitatud summad on põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikutelt, kes korteriomanikena ei ole täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil november 2017 kuni oktoober 2018 võlgnevus summas 1587,49 eurot.

MENETLUSKULUD

16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
18.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikutest oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isikute poolt, on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja ei ole esitanud kohtule enda võimalikku menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtavalt on avaldaja tasunud avalduselt

riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium