OÜ Saneline hagi X Kinnistute selts MTÜ vastu kahjuhüvitise 3351,70 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3619,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Saneline (registrikood 11026942, asukoht Tööstuse 47, 10416 Tallinn, e-post xxx) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige E I (e-post xxx) Hageja lepinguline [email protected])
esindaja
Enn
Talp
(e-post
Kostja X Kinnistute selts MTÜ (registrikood 80384188, asukoht X, Kulli küla, X vald, 75205 Harju maakond) Kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed T A (epost xxx) ja A V (e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Vahur Kõlvart (Mavara OÜ, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista X Kinnistute selts MTÜ-lt OÜ Saneline kasuks kahjuhüvitis (põhinõue) 1362,58 eurot.
3.Välja mõista X Kinnistute selts MTÜ-lt OÜ Saneline kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1362,58 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
2-17-1975
1.Jätta menetluskulud 59% ulatuses OÜ Saneline kanda ja 41% ulatuses X Kinnistute selts MTÜ kanda.
2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Saneline (hageja) esitas 07.02.2017 Harju Maakohtule hagi X Kinnistute selts MTÜ (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (25.04.2017) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 3351,70 eurot ja seadusjärgse viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja Harju maakonnas xxx (registriosa nr x) omanik. Kostja esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-8479 hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist, milles taotles kohustada hagejat taastama ja tagama X kinnistute joogi- ja tarbeveega varustatus ning keelata hagejale kuuluva kinnisasja asukohaga xxx (registriosa nr xxx) võõrandamine. 30.05.2016 avalduses kirjeldas kostja, kuidas hagejale kuuluval x Vallavalitsuse poolt detailplaneeringuga kehtestatud maatulundusmaal asub pumbajaam koos väljaehitatud trassidega, mis on planeeritud varustama 25 kinnistu elanikke joogi- ja tarbeveega. Samuti selgitas kostja, et hageja on üritanud piirkonna elanikke survestada temale kuuluvat kinnistut temalt rentima või välja ostma. Hageja kui kinnistu omanik ei soovi ega saa vett kinnistutele müüa ja lubas pumbajaama välja lülitada või muul moel töökorrast välja viia. Lisaks esines oht, et nimetatud kinnistu võib olla võõrandatud sama isikuga kaudselt või otseselt seotud ettevõtetele. 28.05.2016 ca kell 17 sulges hageja oma kinnistul veevarustuse ja piirkonnas asuvad kinnistud jäid ilma joogi- ja tarbimisveeta. Kostja hinnangul põhjustas hageja tegevus kinnistu omanikele otsest ja jätkuvat varalise kahju tekitamist, mille ulatust ei ole võimalik enne rikkumise lõpetamist kindlaks määrata. Kostja leidis, et on hädaolukorras, millest kiiret lahendus hagiavalduse esitamise näol või mõne muu õiguskaitsevahendi kasutamine ei paranda tekkinud olukorda piisavalt kiiresti, et X kinnistute elanikele tagada igapäevaseks toimetulekuks joogi- ja tarbevett.
2.1.Harju Maakohus rahuldas 31.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-8479 kostja esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas hagejat taastama ning tagama X kinnistute asukohaga x joogi2
2-17-1975 ja tarbeveega varustatuse kuni hagi esitamiseni. 15.05.2016 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 31.05.2016 määrusele ja taotles 31.05.2016 määruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse 07.07.2016 määrusega ja tegi uue määruse, millega jättis kostja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist rahuldamata. Kohtumäärus tühistati põhjusel, et kostjal puudus asjas hagi esitamise õigus. Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8479 oli jõus ja täidetav 37 päeva ning sellega põhjustas kostja hagejale õigusvastast kahju, kuna kogu selle aja jooksul omastati seadusvastaselt hageja vett. Kostja esitatud hagi tagamise avaldus enne hagi esitamist oli seadusvastane ja see oli suunatud hageja omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisele, s.o vee seadusvastasele omandamisele ning hageja pumpla seadusvastasele kasutamisele. Lisaks oli see suunatud hageja isikliku õiguse rikkumisele, milleks on õigus väärtegu mitte toime panna. Nendel asjaoludel oli hageja kohustatud kostja poolt näidatud isikute veega varustamisel 37 päeva jooksul väärteona toime panema veeseaduse (VeeS) § 387 sätete rikkumise.
2.2.Puurkaevu nr 6956 projekti nr 11230 kohaselt on selle puurkaevu tootlikkus 40 kuupmeetrit ööpäevas ja 6,0 kuupmeetrit tunnis ning puurkaevu nr 6956 passi kohaselt on proovipumpamise andmetel selle puurkaevu tootlikkus isegi 6,8 kuupmeetrit tunnis. Kuna veemõõdik kostja poolt seadusvastaselt omastatud vee hulga määramiseks puudus, siis võtab hageja oma nõude aluseks puurkaevu tootlikkuse 40 kuupmeetrit ööpäevas ja järelikult on kostja seadusvastaselt omastanud hageja vett 1480 (37 x 40) kuupmeetrit. Joogivee tavaline hind X vallas on kindlaks tehtud üldkättesaadava teatega „X vallas tõuseb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind“. Vastavalt sellele teatele füüsilised isikud hakkavad vee eest maksma alates 01.03.2012 koos käibemaksuga 1,68 eurot ja seega käibemaksuta 1,344 eurot kuupmeeter. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Järelikult on kostja seadusvastaselt omastanud hageja vett 1989,12 euro (1480 x 1,344) väärtuses.
2.3.Kuna Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus kohustas hagejat taastama ja tagama X kinnistute joogi- ja tarbeveega varustatus kuni hagi esitamiseni, oli hageja sunnitud tegema Harju Maakohtu 31.05.2016 määruse kohaseid erakordseid töid pumplas, milleks olid pumpla remonttööd, elektritööd ning selle juurde kuuluvad kulumaterjalid ja transport. Töid teostanud OÜ X TEHNIKA esitas 31.05.2016 hagejale arve nr 543a summas 480 eurot, mille hageja oli kohustatud tasuma hiljemalt 10.06.2016. Samuti pidi hageja teostama pumpla igapäevast hooldust. Töid teostanud OÜ X TEHNIKA esitas 01.07.2016 hagejale arve nr 550a summas 720 eurot, mille hageja oli kohustatud tasuma hiljemalt 10.07.2016 ning 01.08.2016 arve nr 556a summas 720 eurot, mille hageja oli kohustatud tasuma hiljemalt 10.08.2016. Ajavahemiku 01.07.2016 kuni 07.07.2016 moodustab arve summa 162,58 eurot (720 / 31 x 7) ja seega perioodi 31.05.2016 kuni 07.07.2016 eest oli hageja sunnitud tasuma kokku 1362,58 eurot (480 + 720 + 162,58). Kokku tekitas kostja hagejale eeltoodud asjaoludel kahju 3351,70 eurot (1989,12 + 1368).
2.4.Hageja tugineb õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1043 ja 1045. Kostja tekitas hagejale kahju isikliku õiguse rikkumisega, samuti omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, milleks on hagejal Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Lisaks sekkus kostja hageja majandustegevusse, milleks oli hageja kohustamine väärtegu toime panema tema enda majandustegevuse raames. Kostja tekitas hagejale kahju ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega, milleks on kohtu tahtlik eksitusse viimine ja kohtu kaasamine väärteo toimepanemise kohustamiseks hageja poolt.
2-17-1975
3.Hageja on põhjendatult esitanud hagi kostja vastu, kuna kostja esitas Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist põhjusel, et vett saaksid tarbida X kinnistute elanikud, kes ka kostja poolt eksitusse viidud Harju Maakohtu 31.05.2016 määruse alusel hageja vett tarbisid. Kostja kohtusse pöördumine oli alusetu ja kohut eksitusse viiv, mis on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2016 määrusega. Alusetu kohtusse pöördumine kostja poolt tekitas hagejale kahju, kuna kostja viis Harju Maakohtu teadvalt eksitusse otsese tahtlusega ja esitades avalduse hagi tagamiseks X kinnistute elanike huvides, väites, et on X kinnistute elanike esindaja. Ainult selle kostja alusetu kohtusse pöördumise alusel omastati hageja vett 37 päeva jooksul.
3.1.Hageja on tõendanud, et ebakvaliteetse vee tõttu hageja puurkaevus kujutas sellise vee kättesaadavaks tegemine teistele isikutele seaduserikkumist. Kostja alusetu avaldus Harju Maakohtule kohustas hagejat seadust rikkudes andma vett X kinnistute elanikele kasutusloata puurkaevust. Seega on kostja seaduserikkumisele kohustamises süüdi ja on sellise süülise tegevusega hagejale kahju tekitanud. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada hageja olukorda, milles hageja oleks siis, kui kostja süül ei oleks X kinnistute elanikud omastanud hageja vett ja hageja ei oleks pidanud selleks pumplat käigus ning korras hoidma. Kostja poolse alusetu seadusvastase avalduse Harju Maakohule esitamise ja hageja vee omastamise vahel X kinnistute elanike poolt on põhjuslik seos, kuna ilma selle avalduse poolt eksitusse viidud Harju Maakohtu määruseta ei oleks olnud mitte kellelgi võimalust hageja vett seadusvastaselt omastada. Hagejat küll ei karistatud väärteo toimepanemise käigus, milleks oli ebakvaliteetse vee elanikkonna kasutusse andmine, kuid see ei tee olematuks väärteo objektiivse külje esinemist hageja poolses vee andmises X kinnistute elanikele. Hagejal puudus väärteo toimepanemiseks tahtlus, aga see tahtlus oli kostjal, kuna alusetu avalduse esitamine sundis hagejat andma X kinnistute elanikele ebakvaliteetset vett. Kostja süül omastati hageja vett, s.o omandit. Hageja ei saanud arvestada hagis toodud 37 päeva jooksul tarbitud vee kogust veearvestiga, kuna veearvesti oli tundmatute isikute poolt rikutud. Seetõttu arvestas hageja vee tarbimist hageja pumplast hagis toodud 37 päeva jooksul tavalise meetodiga, mida rakendatakse vee omavolilise arvestita tarbimise puhul. Hagejal endal ei olnud vee tarbimise vajadust ega võimalust (hagejal puuduvad veetarbijad selles piirkonnas) hagis toodud 37 päeva jooksul. Seega on hageja tõendanud temalt omastatud vee hulka.
3.2.Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt esitatud väidetavad elektriarved kajastavad õigesti X kinnistute elanike poolset veetarbimist hagis toodud 37 päeva jooksul. Keegi ei ole kooskõlastanud hagejaga elektrienergia tarbimist hageja pumpla poolt ja hagejale ei ole mitte keegi esitanud elektriarveid. Kostja esitatud elektriarved ei kajasta vee hulka, mida omastati hageja pumplast hagis toodud 37 päeva jooksul. Kostja poolt Harju Maakohtule esitatud alusetu avalduse tõttu tarbisid hageja vett X kinnistute elanikud, kelle veevarustussüsteem oli ühendatud hageja pumplaga. See sai toimuda ainult kostja süül. Hageja on temalt omastatud vee maksumuse aluseks võtnud analoogilise hinna sama piirkonna vee-ettevõtjatega, mh on hageja õiguste hulgas ka tema pumplast omastatud vee hinna määramine. Hageja oleks võinud tema pumplast 37 päeva jooksul omastatud vee hinna määrata ka kõrgema, kuid lähtudes heast äritavast hageja seda ei teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2-17-1975
5.Kostja ei saa olla käesolevas menetluses kostjaks. Kuna ka hageja on viidanud asjaolule, et veetarbijaks ei saa olla kostja, siis jääb täiesti arusaamatuks hagi esitamine kostja vastu. Enne 30.05.2016 hagi tagamise taotluse esitamist ning kohtumenetluse käigus üritas hageja korduvalt piirkonna elanikke survestades vee kinnikeeramise ähvardusel temale kuuluvat kinnistut temalt rentima või välja ostma. Hageja on pidevalt lubanud pumbajaama välja lülitada või muul moel töökorrast välja viia, kui X kinnistud ei ole valmis hagejalt pumbajaama kinnistut rentima või välja ostma hageja poolt soovitud tingimustel. 28.05.2016 ca kell 17 sulges hageja oma kinnistul asuva pumbajaama veevarustuse ning piirkonnas asuvad kinnistud olid jäänud joogi- ja tarbimisveeta. Seega tekkis olukord, kus X maaüksuse elanikud olid jäänud ilma elementaarsest, elutähtsast tarbe-, olme- ja joogiveest, vaatamata sellele, et piirkonna veevarustuseks on detailplaneeringuga kehtestatud tootmis- ja transpordimaadele väljaehitatud toimiv veevarustuse tehnorajatis (pumbajaam ja veetrassid). Antud asjaolud ja X Vallavalitsuse soovitus ajendasid kostjat esitama hagi tagamise taotluse enne hagi esitamist. Antud asjaoludele tuginedes on hageja seisukoht ebaõige ja kohatu, et hagi tagamise avaldus enne hagi esitamist on kohtule esitatud pahatahtlikult ning tegemist oli kostja seadusevastase tegevusega. Kohtusse pöördumise puhul ei saa tegemist olla seadusevastase tegevusega.
5.1.Hageja seisukoht, et kuna pumbajaamal puudus kasutusluba, siis ei tohi hageja kinnistuid veega varustada, on vale ning ühtlasi ei puudutada käesolevat kahju hüvitamise menetlust ning ei ole põhjuslikkuses seoses hagejale väidetava kahju tekkimisega. Pumbajaama kasutusloa puudumine ei ole põhjuseks sealse elanikkonna veevarustuseta jätmisel. Veetrasside rajamiseks oli väljastatud ehitusluba. Ehitusluba oli eeldatavasti antud ka pumbajaama ehitamiseks, kuna kõne all olevad veetrassid ja pumbajaam on reaalselt valminud ning toimivad juba aastast 2008. Pumbajaam on kantud ka puurkaevude registrisse. Eeltoodu tõttu saab järeldada, et hageja on käitunud pahatahtlikult nii pumbajaama omanikuna kui ka kahju hüvitamise hagiavaldust esitades, omistades endale väärteo toimepanemise, mille toimepanemine on hageja kui juriidilise isiku poolt võimatu ning käsitledes endale omistatud väärteo toimepanemist kahju hüvitamise alusena.
5.2.Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ja õiguslikult põhjendamata ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorraline, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud sellele, millises olukorras oleks olnud hageja siis, kui hageja poolt väidetavat kahju ei oleks tekitatud. Kui kohus siiski leiab, et hagejale on kahju tekkinud, siis antud kahju ei kuulu hüvitamisele VÕS § 1043 alusel, sest kostja ei ole tekitanud kahju õigusvastaselt vastavalt VÕS §-le 1045 ‒ kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ega vastuta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lisaks puudub antud juhul kahju hüvitamiseks alus vastavalt VÕS § 127 lg-le 4.
5.3.Hageja väide, et kostja tekitas hagejale kahju hageja isikliku õiguse rikkumisega, milleks on hageja õigus väärtegu mitte toime panna, on asjakohatu ja arusaamatu, kuivõrd hageja suhtes ei ole läbiviidud väärteomenetlust, koostatud väärteootsust ning hageja hinnang oma väärteo toimepanemise kohta lasub valel eeldusel, kuivõrd õigusakt, milles hageja nimetatud väärteokoosseis on kirjeldatud, hagejale ei kohaldu. Hageja väide, et kostja on tekitanud hagejale kahju seoses hageja omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, on põhjendamata ja tõendamata. Antud õiguste riive kostja poolt on tõendamata ja puudub viide kahju tekkimise ning kostja käitumise vahelisele põhjuslikkuse seosele.
2-17-1975
5.4.Hageja ei ole tõendanud kostjapoolset veetarbimist ja sellest tekkinud kahju. Hageja ei ole esitanud kostjale vee tarbimise eest arveid ega muid dokumente, mis kinnitaksid kostjapoolset reaalset vee tarbimist ning millest tuleneks kostja kohustus vee eest tasuda. Pumbajaama väidetavat suutlikkust (40 kuupmeetrit ööpäevas) ei saa käsitleda veetarbimise alusena, kuivõrd antud andmed kajastavad vaid seda, kui palju on antud pumbajaam võimeline vett ööpäevas maksimaalselt välja laskma ning antud andmed ei ole seotud ühelgi viisil võimaliku vee tarbimisega kinnistute poolt. Ühtlasi ei ole välistatud, et hageja tarbis pumbajaamast vett oma tarbeks. Pumbajaam kasutab toimimiseks ainult elektrienergiat. Pumbajaam töötas ka enne hageja omandisse sattumist elektrienergia kulul, mille kattis üks piirkonnas elavatest kinnistu omanikest. Pumbajaama puurkaevupumba NS-95DA /17 elektrivõimsus on 2,98 kW/h. 2016. aasta juuni kuu elektriarve oli 9,12 eurot, mis vastab 0,30 eurole ööpäevas ja juunikuu elektrikulu oli 65,2 kW (2,17 kW/päevas). 2016. aasta juulikuu elektriarve oli 4,60 eurot, mis vastab 0,15 eurole ööpäevas ja juulikuu elektrikulu oli 32,8 kW (1,06 kW/päevas). Seega tarbitud elektrikulu 37 päeva eest on 10,16 eurot. Pumbajaama tööaeg eeltoodud andmete kohaselt antud perioodil oli 24,4 tundi ja toodetud vee kogus 166 kuupmeetrit, mis on pädev vee kasutamise osas järelduste tegemiseks vaid juhul, kui pumbajaam vastab tehnilistele tingimustele ja on kontrollitud. Kuna veetrassidel ja pumbajaamal ei ole kasutusluba, on kontrollimata ka võimalikud süsteemi lekked ning tehniline seisukord. Isegi olukorras, kus mõni piirkonna kinnistu võis vett tarbida, ei ole tõendatud kostjapoolne vee tarbimine. Kostja ei ole vett tarbinud ega ei saagi seda teha, kuna tal puudub selleks igasugune reaalne võimalus.
5.5.Hageja omandis olnud pumbajaama püsikulud on kaetud olnud alates hagejapoolsest pumbajaama omandamisest kuni selle müümiseni X vallale piirkonnas elava kinnistu omaniku poolt. Antud kulude katmine hagejale välistab hagejale mistahes võimaliku kahju tekkimise, kuivõrd ainukesed kulud seoses pumbajaamaga hagejale olid kaetud ka hagi tagamise kehtimise perioodi vältel (37 päeva). Seega hagejale ei ole pumbajaama töötamisega seoses saanud kahju tekkida. Hageja ei ole tõendanud mistahes püsikulude kandmist seoses pumbajaama töötamisega. Hageja poolt väljatoodud joogivee hinda ei saa kohaldada hageja suhtes, kuna hageja ei ole vee-ettevõtja ning tal ei lasu veekvaliteedi tagamiseks kohustusi, mis lasuvad veeettevõtjal. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teinud kulutusi pumbajaama parendamiseks, hageja esitatud arved ei tähenda veel hageja poolt antud arvete tasumist, sest hageja koostööpartnerid on hagejaga seotud ettevõtted. Kostjal on alust uskuda, et hageja poolt pumbajaamale tehtud kulutuste arved on fabritseeritud, neid kulutusi ei ole tehtud ja seda võib vajadusel tõendada ekspertide kaasamisega. Kui kohus peaks lugema tööde tegemise pumbajaama osas tõendatuks hageja esitatud arvete alusel, siis antud summat ei saaks siiski kostjalt välja mõista ja tuleks kahjunõudest maha arvata vastavalt VÕS § 127 lg 5, kuivõrd hageja võõrandas pumbajaama X Vallavalitsusele, koos veetrasside ja teedega summas 40 000 eurot, mis on tõendatav notari Lia Martensi poolt 12.04.2017 sõlmitud lepinguga. Võimalikud hageja poolt väidetud pumbajaamas tehtud parendused sisaldusid müügihinnas ning seega ei ole hagejale ka võimalike parenduste osas kahju tekkinud. Hageja jäi pumbajaama ja teede müügiga kasumisse 34 800 euroga, mis katab võimalikud hageja väidetult teostatud parendused ning nende summade väljamõistmine kostjalt tähendaks hageja alusetut rikastumist. Hageja nõue on pahatahtlik, õiguslikult põhjendamata ja tõendamata ning esitatud asjatundmatult.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt otsustab pool ise selle üle, mis asjaolud
2-17-1975 ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
8.Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuded. TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt vastutab hageja sõltumata hagimenetluse lõpptulemusest hagi tagamise taotlemisest tekitatud kahju eest, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagejal nõue, mille tagamist hageja taotles, ning samuti siis, kui puudus hagi tagamise alus ning TsMS § 391 lg 1 p 3 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Kohus selgitab, et TsMS § 391 lg 1 on kahju hüvitamise erikoosseis, st et TsMS § 391 lg 1 kohaldamise eeldused on selles sättes ammendavalt reguleeritud. TsMS § 391 lg 1 ei ole lepingu rikkumisest tulenevat vastutust või seadusest tulenevat vastutust (VÕS § 115 jj) või deliktiõiguslikku vastutust (st VÕS 53. ptk) täpsustav säte (vt Riigikohtu 06.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 13). Viivise nõudmiseks annavad aluse VÕS § 113 lg-d 1 ja 2 ning lisaks TsMS § 367.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: kostja esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-16-8479, mille kohus 31.05.2016 määrusega rahuldas ja kohustas hagejat taastama ning tagama X kinnistute asukohaga x küla, X vald, Harju maakond joogi- ja tarbeveega varustatuse kuni hagi esitamiseni ning keelas hagejale kuuluva kinnisasja asukohaga X vald (katastritunnus x) võõrandamise kuni hagi esitamiseni (vt tl 13-14); hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-8479 Harju Maakohtu 31.05.2016 määrusele 15.06.2016 määruskaebuse (vt tl 15-18); Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.07.2016 määrusega Harju Maakohtu 31.05.2016 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis kostja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist rahuldamata (vt tl 20-22); Harju Maakohtu 31.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-8479 oli täidetav perioodil 31.05.2016 kuni 07.07.2016, s.o 37 päeva.
10.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama eelviidatud hagi tagamisest tuleneva kahju ehk erakorraliste remonttööde ja pumpla igapäevase hoolduse kulud ning omastatud vee maksumuse selletõttu, et hageja oli perioodil 31.05.2016 kuni 07.07.2016 kohustatud taastama ja tagama X kinnistute asukohaga x küla, X vald, Harju maakond joogi- ja tarbeveega varustatuse kuni hagi esitamiseni. Pooled vaidlevad ka võimaliku tekkinud kahju suuruse üle.
11.Esmalt hindab kohus, kas käesolevas tsiviilasjas esinevad alused nõude rahuldamiseks TsMS § 391 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. TsMS § 391 lg 1 p-s 2 sätestatud esimese eelduse puhul on tegemist olukorraga, kus ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagejal nõue, mille tagamist hageja taotles. Antud juhul on selge, et kostjal puudus tsiviilasjas nr 2-16-8479 nõue hageja vastu, mille tagamist ta taotles. Tallinna Ringkonnakohus on 07.07.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-8479 seisukohal, et asjas enne hagi esitamist hagi tagamist taotlenud kostja ei olnud õigustatud isikuks hagiavaldust ega ka hagi tagamise avaldust esitama. Kostja ei saanud nimetatud asjas olla hagejaks ega ka vee tarbijate, s.o X kinnistu asukohaga Kulli küla, X vald, Harju maakond omanike lepinguliseks esindajaks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) kohaselt saab veeteenuse osutamist nõuda vee-ettevõtjalt. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki
2-17-1975 ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Riigikohus on 30.04.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 p-s 13 asunud seisukohale, et just vee-ettevõtjal on kohustus vastava lepingu sõlmimiseks. Hageja näol ei ole tegemist vee-ettevõtjaga, mida mh möönsid ka hagiavalduse esitanud hagejad ise tsiviilasjas nr 2-16-8479. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puudus hagi tagamisel enne hagi esitamist nõue, kuna veeteenuse osutamise lepingu sõlmiseks ei saa kohustada isikut, kes selleks ÜVVKS järgi kohustatud ei ole. Lisaks on täidetud ka TsMS § 391 lg 1 p-s 2 sätestatud teine eeldus hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis on kohaldatav siis, kui puuduvad hagi tagamist õigustavad asjaolud TsMS § 377 järgi. Käesoleval juhul oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui hagi tagamise ajal ei olnud alust arvata, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks (TsMS § 377 lg 2 esimene lause). Tallinna Ringkonnakohus on 07.07.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-8479 tuvastanud, et hagi tagamiseks ei olnud alust TsMS § 377 lg järgi, kuna hagi tagati isiku taotlusel, kellel puudus hagi esitamise õigus.
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb eeldus ka TsMS § 391 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamiseks. Tsiviilasjas nr 2-16-8479 rahuldas kohus 31.05.2016 määrusega kostja hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist ja kohustas kostjat esitama hagi hiljemalt 01.07.2016. Kohtule nähtuvalt ei ole kostja tähtaegselt hagi esitanud. Hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-16-8479 esitasid 01.07.2016 X valla, Kulli küla, X maaüksuse omanikud, mitte kostja. Isegi kui lugeda 01.07.2016 esitatud hagi kostja poolt esitatud hagiks, siis on kohus nimetatud hagi menetlemisest 04.10.2016 määrusega keeldunud (vt tl 46-47 pöördel). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja tagastab selle määrusega, siis loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
13.Järgnevalt hindab kohus tsiviilasjas nr 2-16-8479 hagi tagamise ja hagejale tekkinud kahju hüvitamise nõude põhjuslikku seost ja nõude ulatust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
14.Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kui kostja ei oleks tsiviilasjas esitanud põhjendamatut hagi tagamise avaldust enne hagi esitamist, milleks tal tegelikult õigus puudus ja arvestades asjaoluga, et hageja ei ole veeettevõtja, siis ei oleks hageja pidanud tegema kulutusi X kinnistute asukohaga x küla, X vald, Harju maakond joogi- ja tarbevee taastamiseks ning tagamiseks. TsMS § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekkinud ka ilma tema poolt hagi tagamise avaldust esitamata.
15.VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Riigikohus on 06.06.2018 tsiviilasjas nr 2-15-4981 tehtud otsuse p-s 14 hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamise kohta selgitanud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. Riigikohus on
2-17-1975 selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 07.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Riigikohus rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele (vt Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19282 p 13.1.).
16.Kohus leiab, et hageja poolt nõutud kahju hüvitamine on kooskõlas kohustuse kaitseeesmärgiga, kuna käesolevas asjas tekkinud kahju näol ei ole tegemist erakordse asjaoluga, mis võiks kostja jaoks negatiivsed tagajärjed mingil viisil välistada. Kostjal oli võimalik nimetatud tagajärgi ette näha, seda eriti põhjusel, et esitatud oli kiireloomuline hagi tagamise avaldus enne hagi esitamist, millest tekkinud kahju võib objektiivselt ettenähtvaks pidada.
17.VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on rõhutanud, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16; Riigikohtu 15.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 21). Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26; Riigikohtu 02.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 17).
18.Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud võimalik vältida hagi tagamise määruse täitmiseks kulutuste tegemist ja seetõttu ka kahju tekkimist. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks üldse kasu saanud. Isegi kui eeldada, et hageja on tehtud parendustega saanud kasu, siis oleks tekkinud kahjust kasu maha arvamine ebaõiglane ja vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja ei ole mingilgi viisil kohtule tõendanud hageja poolt kasu saamist, sh kinnistu väärtuse suurenemist selle hageja poolt omandamisel ja hiljem 12.04.2017 lepinguga X Vallavalitusele võõrandmisel. Kohus märgib, et kostja viidatud pankrotivara enampakkumise aktilt nähtuvalt on 10.04.2015 kinnistud ostnud 7200 euroga OÜ X (registrikood xxx), mitte hageja. Seega on esitatud tõend asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus selgitab, et vara müügi korral pankrotimenetluses ei saaks asuda ka seisukohale, et tegemist oleks olnud kinnistu turuhinnaga.
19.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on tõendanud kahju tekkimise. VÕS § 128 lg-st 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hageja on esitanud kostja vastu nõude summas 3351,70 eurot, millest 1989,12 eurot (1480 x 1,344) on vee maksumuse kulud pumpla ekspluateerimisel ja kostja poolt vee omastamisel. Puurkaevu nr 6956 projekti nr 11230 (vt tl 26-27) järgi on puurkaevu tootlikkus 40 kuupmeetrit ööpäevas ja 6,0 kuupmeetrit tunnis, vee tarbimine 37 päeva eest moodustab 1480 kuupmeetrit (37 x 40) ja vee hind X vallas 1,344 eurot kuupmeeter, st kokku on hagejale vee tarbimisega tekitatud kahju 1989,12 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud reaalset vee tarbimist, sh esitanud dokumente, mis näitaksid vee tarbimist kostja või teiste veetarbijate poolt. Hageja viidatud puurkaevu tootlikus ei saa olla aluseks veetarbimise arvestusele, sest tegemist on puurkaevu
2-17-1975 võimsust näitava teguriga, mitte vee tarbimist tõendava dokumendiga. Samuti ei saaks veetarbimist arvestada ka puurkaevu nr 6956 passiga (vt tl 29-25), kuna dokumendis on toodud pumba võimalik tootlikkus, mitte reaalse veetarbimise andmed. Kohtule jääb ka arusaamatuks kahju nõude arvestamisel kasutatav X valla väidetav vee hind 1,344 eurot tunnis, kuivõrd hageja ei ole vee-ettevõtja ja samuti ei ole hageja tõendanud nimetatud hinna kujunemist. Viide ajalehe artiklile ei tõenda võimalikku vee hinna suurust. Seega tuleb hageja nõue kostja poolt vee omastamises 1989,12 euro ulatuses jätta rahuldamata.
20.Kohtu hinnangul olukorras, kus hageja oli kohustatud perioodil 31.05.2016-07.07.2016, s.o 37 päeva, remontima ning hooldama pumplat, et tagada X kinnistute joogi- ja tarbeveega varustus, tekkis hagejal kahju 1362,58 eurot. Hageja kahjunõude pumpla hoolduse ja tehtud remonttööde eest on põhjendatud ja piisavalt tõendatud OÜ X TEHNIKA arvetega (vt tl 28-30), s.o 31.05.2016 arve nr 543a summas 480 eurot, 01.07.2016 arve nr 550a summas 720 eurot ja 01.08.2016 arve nr 556a summas 720 eurot, mille eest nõuab hageja kahju hüvitist ajavahemikul 01.07.2016 kuni 07.07.2016 summas 162,58 eurot (720 / 31 x 7). Kostja vastuväite kohaselt on pumbajaama püsikulud kaetud olnud piirkonnas elava kinnistu omaniku poolt, ühtlasi olid hagejal ainukesed kulud seoses pumbajaamaga kaetud ka hagi tagamise kehtimise perioodi vältel. Samas ei ole kostja oma vastuväidet kuidagi tõendanud, sh esitanud dokumente püsikulude kandmise kohta või tundmatu kinnistu omaniku kinnitust kulude katmise kohta. Kostja ei ole tõendanud ka vastuväidet arvete fabritseerimise kohta. Kostja on küll viidanud, et võib asjaolu tõendada eksperdi kaasamisega, kuid samas ei ole ekspertiisi taotlenud. Kohus selgitab, et ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus (vt TsMS § 293 lg 1). Seega jätab kohus mõlemad eeltoodud kostja vastuväited tähelepanuta.
21.Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hageja kahjuhüvitise nõude (põhinõude) 1362,58 euro ulatuses. Ülejäänud (1989,12 euro) ulatuses jätab kohus hageja põhinõude rahuldamata.
22.Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist protsendina kohtu poolt rahuldatud põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kahju väljamõistimise kohta tehtava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise protsendina kahjuhüvitiselt (1362,58 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise (põhinõue) 1362,58 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (1362,58 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-1975
MENETLUSKULUDE JAOTUS
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 3351,70 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudselt 41% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 59% ulatuses hageja ja 41% ulatuses kostja kanda.
26.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
27.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.