Aljona Prohhorenko hagi Korteriühistu Oru-Kesk 4 (Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu) ja Katuse ABC Osaühingu vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
763,86 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. detsembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aljona Prohhorenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) Aljona Prohhorenko (ik: XXX), esindaja Maksim Fedotov Vastustajad: Kostja 1: Korteriühistu Oru-Kesk 4 (Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu; rk: 80274852), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja 2: Katuse ABC Osaühing (rk: 11336757), esindaja Deniss Netšajev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2018 otsus osas, milles maakohus jättis Aljona Prohhorenko hagi Katuse ABC Osaühingu vastu rahuldamata, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude Aljona Prohhorenkolt väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aljona Prohhorenko hagi Katuse ABC Osaühingu vastu ning mõistsa Katuse ABC Osaühingult Aljona Prohhorenko kasuks välja kahjuhüvitis 763,86 eurot; jätta Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu menetluskulud Aljona Prohhorenko kanda; Aljona Prohhorenko menetluskulud 1⁄2 ulatuses ja Katuse ABC Osaühingu menetluskulud Katuse ABC Osaühingu kanda.
3.1.Rahuldada Aljona Prohhorenko hagi Katuse ABC Osaühingu vastu ning mõista Katuse ABC Osaühingult Aljona Prohhorenko kasuks välja kahjuhüvitis 763,86 eurot.
3.2.Jätta rahuldamata Aljona Prohhorenko hagi Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu vastu 763,86 euro väljamõistmiseks.
3.3.Jätta Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu menetluskulud Aljona Prohhorenko kanda.
3.4.Jätta Katuse ABC Osaühingu menetluskulud ja Aljona Prohhorenko menetluskulud 1⁄2 ulatuses Katuse ABC Osaühingu kanda.
5.Jätta Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus Aljona Prohhorenko kanda, Katuse ABC Osaühingu menetluskulud ja Aljona Prohhorenko menetluskulud 1⁄2 ulatuses Katuse ABC Osaühingu kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aljona Prohhorenko (hageja) esitas 21.08.2018 maakohtule Korteriühistu Oru-Kesk 4 (Kohtla-Järve linn, Kesk tn 4 korteriühistu) (kostja 1) ja Katuse ABC Osaühingu (kostja 2) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt välja hageja kasuks kahju 763,86 eurot. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 2 kostja 1 tellimusel Kohtla-Järvel Kesk 4 maja katusel remonditöid. 30.05.2018 kukkus katuselt alla eterniiditükk, mis kahjustas maja kõrvale pargitud hagejale kuuluvat sõiduautot Toyota Avensis (XXX). Sildes Auto OÜ eelarve alusel on remondikulu (kriimustuste eemaldamine ja värvimine) 763,86 eurot. 04.06.2018 sai hageja kostjalt 2 vastuse, milles viimane tunnistas oma süüd ning pakkus omapoolse variandi vaidluse
lahendamiseks. Kostja 2 pakkumine hagejat ei rahuldanud. 11.06.2018 pöördus hageja avaldusega kostja 1 poole. Kostja 1 hagejale ei vastanud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-st 1 tulenevalt vastutab katuse tehnilise seisukorra eest korteriühistu. Kostja 1 ei jälginud katuse tehnilist seisukorda ja kostja 2 tehtavate tööde kvaliteeti. Eterniiditükk kukkus alla ebakvaliteetse kinnituse tõttu. Kui kostja 1 oleks oma kohustusi täitnud, oleks ta tööde vastuvõtmisel ebakvaliteetse kinnituse avastanud ning kostja 2 oleks saanud puuduse kõrvaldada. Hagejale põhjustas kahju kostja 2 tehtud tööde ebakvaliteetsus. Kuna puudused tekkisid garantiiajal, vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja 1 leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Sõiduk on remonditud, kuid hageja ei ole esitanud remondikulu tõendavaid dokumente. Sõidukil olid kriimustused ühes kohas, seega kahjustused saanuks kõrvaldada ühe koha värvimisega. TÜ Tehnoauto kalkulatsiooni järgi on sellise remondi maksumus 216,88 eurot. Kostjad ei pea hüvitama kogu sõiduki värvimist. Kostja 2 leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja 2 õigusvastast käitumist, kahju suurust ning põhjuslikku seost kostja 2 tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 2 ei teostanud katusekatte vahetamist kvaliteetselt, et eterniiditükk kukkus alla Kesk 4 maja katuselt ega ka seda, et sõidukile põhjustas kahjutused katuselt kukkunud eterniiditükk. Hageja on tunnistanud, et kriimustused olid sõidukil juba enne kõnealust juhtumit. Kuna sõiduk on remonditud, peab hageja esitama dokumendid selle kohta, kui palju remondile kulus ja millised tööd tehti. Kostja 2 tegi hagejale ettepaneku hüvitada sõiduki remondikulu 216,83 euro ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 6. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis A. Prohhorenkolt välja menetluskulude katteks Korteriühistu Oru-Kesk 4 kasuks 180 eurot ja Katuse ABC Osaühingu kasuks 129 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab töövõtulepingust tulenevaid nõudeid töövõtja vastu esitada kostja 1 kui tellija, mitte korteriomanikud eraldi. Solidaarse vastutuse tekkimine ei sõltu pooltevahelise suhte õiguslikust alusest, määrav on see, et kaks või enam isikut tekitasid ühe ja sama kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju hüvitamise eest. Tuleb tuvastada iga kostja vastutuse eeldused, esmajoones iga kostja lepingurikkumine ja just selle kohustuse rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju. Kohus ei nõustunud seisukohaga, et korteriühistu on oma kohustuse (kaasomandi korrashoiukohustus) jätnud täitmata. Sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kostja 1 sõlmis katusetööde tegemiseks töövõtulepingu kostjaga 2. Hageja etteheited, et kostja 1 ei jälginud katuse tehnilist seisukorda ja kostja 2 tehtavate tööde kvaliteeti, on paljasõnalised. KrtS § 1 lg 1-st ei tulene korteriühistu vastutust katuse tehnilise korrashoiu eest. Kuna kostja 1 poolne kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumine on tõendamata, ei ole kostja 1 vastutus VÕS § 115 lg 1 järgi võimalik. Tõendamata on kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi: korteriühistu poolne kohustuse rikkumine, vastutus korteriomaniku ees, kahju tekkimine korteriomanikul ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Nõudes kostja 2 vastu saab hageja tugineda üksnes õigusvastase kahju tekitamise sätetele. Hageja väide, et eterniiditüki alla kukkumise põhjustas selle ebakvaliteetne kinnitus (kostja hooletus), mitte nt ilmastikuolud nagu tugev tuul vms, on paljasõnaline. Isegi kui nõustuda, et kostja(te) tegevus/tegevusetus põhjustas hagejale kahju, ei ole hageja tõendanud kahju suurust 763,86 eurot. Sildes Auto OÜ eelarve ei tõenda sõidukile eterniiditüki alla kukkumisest tekkinud kahju ega kahjustuste parandamise kulu, samuti seda, kas kõik
eelarves märgitud tööd olid vajalikud 30.05.2018 juhtumi tagajärgede likvideerimiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja sõiduauto remonditud, remondikulu andmeid hageja vaatamata kohtu nõudele ei esitanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Prohhorenko esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 6. detsembri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks kahju summas 763,86 eurot ning jätta kohtukulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kostjad tunnistanud, et hageja sõidukile tekitas kahju Kesk 4 maja katuselt alla kukkunud katuseplaat. Katuseplaadi tükk kukkus alla seetõttu, et see ei olnud kohaselt kinnitatud (fotodelt on näha kruvi, millega katuseplaat pidi olema katusele kinnitatud). Kohus rajas oma otsuse oletusele, et katuseplaadi tükk võis alla kukkuda mingil muul põhjusel. Kostjad ei ole tõendanud, et katuseplaadi kukkumise põhjustas muu asjaolu. Hagejale tekitati kahju korteriühistu territooriumil ja see on seotud korteriühistu vastutusalaga. Kostja 1 ei täitnud seaduse ja korteriühistu põhikirjaga talle pandud kohustusi kohaselt. Põhikirja p-de 1.3; 1.6 ja 3.2 järgi on maja hooldus, muu hulgas katuse hooldus, korteriühistu kohustus ning korteriühistu nõuab oma liikmetelt igakuiselt tasu muu hulgas katuse korrashoiuks. Kostja 2 märkis hagivastuses, et 30. maiks 2018 oli ta vahetanud välja 2/3 katusest ja kostja 1 oli tööd vastu võtnud. Fotodelt nähtub, et alla kukkus uue katuseplaadi tükk. Kostja 1 esindaja oleks pidanud tööde vastuvõtmisel märkama, et osa plaatidest on kinnitamata, ning sellest kostjale 2 teatama. Kostja 1 ei jälginud ega kontrollinud katusel tehtavaid töid; 2) on hageja esitanud tõendid kahju suuruse kohta, s.o Sildes Auto OÜ eelarve tööde nimekirja ja hindadega. Kohus nõudis hagejalt andmeid, mida ei ole olemas. Hageja sõiduk ei ole remonditud ja hageja vaidles kostjate vastavale väitele vastu.
5.Korteriühistu Oru- Kesk 4 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning hageja ja kostja 1 menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et kostja 1 ei jälginud katuse tehnilist seisukorda ja kostja 2 tehtavate tööde kvaliteeti. Seega on põhjendatud järeldus, et kuna kostja 1 poolne kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumine on tõendamata, ei ole kostja 1 vastutus VÕS § 115 lg 1 järgi võimalik; 2) ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Kohus leidis õigesti, et Sildes Auto OÜ eelarve ei tõenda sõidukile eterniiditüki kukkumisega põhjustatud kahjustuste parandamise kulu. Sõidukil olid kahjustused ühel kohal, seega kahju kõrvaldamiseks tuli värvida sõiduki üks osa. TÜ Tehnoauto kalkulatsiooni järgi on sellise remondi maksumus 216,83 eurot;
6.Katuse ABC Osaühing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja tõendanud, et eterniitplaadi kukkumise põhjustas kostja 2 tegevus või tegevusetus, st et katuse vahetus ei toimunud nõutaval viisil. Eterniitplaat võis alla kukkuda ka tugeva tuule või kolmandate isikute mõjutuse tõttu; 2) ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et kõik fotodel fikseeritud kahjustused tekkisid eterniitplaadi sõidukile kukkumisest. Kostja esitas oma arvestuse sõiduki remondi kohta, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei vaielnud vastu ka kostjate
väitele, et sõiduk on remonditud. Kuna sõiduk on remonditud, oli hageja kohustatud tõendama remondikulu suurust, kuid vaatamata kohtu ettepanekule hageja tõendeid ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis A. Prohhorenko hagi rahuldamata Katuse ABC OÜ vastu, samuti menetluskulude jaotuse ja A. Prohhorenkolt väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, s.o Katuse ABC OÜ vastu, ning mõistab Katuse ABC OÜ-lt A. Prohhorenko kasuks välja kahjuhüvituse 763,86 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kahjuhüvituse nõude aluseks Katuse ABC OÜ (kostja 2) vastu saavad deliktiõiguse sätted. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama, kostja teo, kahju ja põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
8.1.Maakohus leidis, et eterniiditüki katuselt alla kukkumist ei põhjustanud kostja 2 tegu ja sellest tulenevalt tuleb hagi kostja 2 vastu jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline seisukoht on vastuolus esitatud tõenditega ning seetõttu põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt teostas kostja 2 korteriühistuga (kostja 1) sõlmitud lepingu alusel Kesk 4 elamu katuse remonditöid. Tööde ajal 30.05.2018 kukkus elamu katuselt alla eterniiditükk, mis põhjustas hageja sõiduautole (lisaks ka S. Pauni sõiduautole) kahju. Hagiavaldusest nähtuvalt tõendavad hageja nõuet fotod sündmuskohalt, Sildes Auto OÜ kalkulatsioon, Katuse ABC OÜ vastus S. Paunile, Politsei- ja Piirivalveameti teatis S. Paunile väärteomenetluse alustamise kohta S. Paunile ja A. Prohhorenkole kuuluvate sõiduautode kahjustamise kohta. Vastuses S. Paunile (tl 29) kinnitas kostja 2, et elamu ette pargitud sõiduautot kahjustas elamu katuselt lahti tulnud ja alla kukkunud eterniitplaat. Vastuses hagile on kostja 2 seisukohal, et hageja esitatud tõendid ei kinnita kahju põhjustamist tulenevalt katuse remonditöödest. Üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 94) on kostja 2 kinnitanud hagejale, et hageja sõiduk sai 30.05.2018 vigastusi Kesk tn 4 elamu katuselt kukkunud eterniitplaadi tagajärjel. Eelmärgitud tõendid kinnitavad kogumis hageja seisukohta, et kahju hageja sõiduautole põhjustas kostja 2 tegevus elamu katuse remonditööde käigus (eterniitplaadi mittenõuetekohane kinnitus). Ringkonnakohus märgib, et kostja 2 töövõtjana on kohustatud tegema katuse remonditööd selliselt, et katuselt ei kukkuks mistahes põhjusel alla eterniitplaadid. Kostja 2 väide, et eterniitplaat võis alla kukkuda ka kolmandate isikute tegevuse tulemusel, on paljasõnaline.
8.2.Maakohus leidis alternatiivselt, et isegi juhul, kui hagejale põhjustas kahju kostja 2 tegu, ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Ringkonnakohus leiab, et ka see maakohtu seisukoht on ebaõige. Hageja esitas kahju tõendamiseks Sildes Auto OÜ kalkulatsiooni, mille kohaselt on remonditööde maksumus 763,86 eurot (tl 10), millele olid lisatud tööde teostaja poolt tehtavate tööde, varuosade, värvitööde loetelu ning tööetappide kokkuvõte, millest nähtus igale konkreetsele tööle planeeritud aeg (tl 11-16). Märgitud tõendid on kooskõlas fotodega (tl 1722).
Kostja 2 esitatud kalkulatsiooni järgi on tööde maksumuseks 216,83 eurot (tl 70). Ringkonnakohus leiab, et kostja 2 esitatud Tehnoauto TÜ kalkulatsioon ei ole usaldusväärne, kuna hageja kinnituse kohaselt on see koostatud ilma tema sõidukit üle vaatamata ning kalkulatsioonist ei nähtu, milliseid konkreetsed tööd ja millises mahus on kalkulatsiooni koostamise aluseks. Seega ei ole kostja 2 oma vastuväiteid kahju suurusele usaldusväärselt tõendanud ning ringkonnakohus võtab kahju suuruse arvestamisel aluseks hageja esitatud tõendid. Riigikohtu praktika (vt näiteks lahendid nr 3-2-1-55-11; 3-2-1-124-11) kohaselt on võimalik kahju hüvitamist nõuda ka kalkulatsioonide alusel enne asja kordategemist. Maakohus põhjendas kahju suuruse tõendamatust veel sellega, et hageja sõiduauto on remonditud, kuid remondikulu andmeid ei ole kohtule esitatud. Selline maakohtu seisukoht on paljasõnaline, kuna asja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis sellekohast maakohtu seisukohta kinnitaks.
8.3.VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Praegusel juhul tekitas hageja sõiduautole kahju kostja 2 ning kostja 2 vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja 2 tuginenud sellele, et tema tegevuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu. Seetõttu tuleb hageja nõue kostja 2 vastu rahuldada ning kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 763,86 eurot.
9.Maakohus jättis hagi korteriühistu (kostja 1) vastu põhjendatult rahuldamata. Maakohtu põhjendused (kohtuotsuse p-d 10-12) on vastavuses TsMS § 442 lg-s 8 esitatud nõuetega, ringkonnakohus nõustub nendega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 1 ei ole rikkunud korteriomandi kaasomandi osa tavapärase valitsemise nõudeid (KrtS § 35 lg 2). Asja materjalide juures puuduvad tõendid, millest nähtuks, milliselt katuseosalt (kas remonditud või remonditavalt osalt) kukkus alla eterniitplaat, mis põhjustas hageja sõiduautole kahju. Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et kostja 1 ei olnud hoolas ega kontrollinud piisavalt kostja 2 poolt tehtud tööde kvaliteeti. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja 1 poolt tavapärase valitsemise nõuete rikkumist, siis puudus maakohtul alus hagi kostja 1 vastu rahuldada.
10.Kuna hagi Katuse ABC OÜ vastu kuulub rahuldamisele, siis tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti kõik menetluskulud hageja kanda. Korteriühistu menetluskulud jäävad seoses hagi tema vastu rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulud 1⁄2 ulatuses (seoses hagi rahuldamisega Katuse ABC OÜ vastu) ning Katuse ABC OÜ menetluskulud jäävad seoses tema vastu hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel Katuse ABC OÜ kanda. Korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Hageja menetluskulud 1⁄2 ulatuses ja Katuse ABC OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Katuse ABC OIÜ kanda. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega menetluskulude jaotuse osas, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14215). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.