2-18-7399 Luminor Liising AS hagi Gunnar Mõru vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Luminor Liising AS (rk 10237140, Liivalaia 45 Tallinn 10145) Esindaja jurist Cärolin Markus ([email protected]) Kostja Gunnar Mõru (ik XXX, XXX) Esindaja vandeadvokaat Robert Sarv ([email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
28. veebruar 2019
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Gunnar Mõrult Luminor Liising AS-i kasuks välja 6315,45 eurot.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Luminor Liising AS esitas 11.05.2018 Tartu Maakohtusse Gunnar Mõru vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 6315,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise
396,58 eurot ja hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 6202,88 eurolt viivise 0,25% päevas, kuid mitte rohkem kui 287,97 eurot või alternatiivselt seadusjärgse viivise 34,74 eurot ja edasi protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia), Haberek OÜ ja kostja XX.XX.XXXX võla tasumise kokkuleppe, milles OÜ Haberek ja kostja tunnistasid, et neil on hageja ees liisingulepingust nr XXX tulenevalt sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus 6430,89 eurot ning kohustusid selle tagastama igakuiste maksetega 249,46 eurot alates 05.10.2017 kuni 05.12.2019. Igakuised osamaksed hõlmasid intressi määraga 4% aastas. Kostja tasus ainult ühe makse 08.11.2017 summas 249,46 eurot, mille hageja luges esimese osamakse katteks. Kokkuleppe mittekohase täitmise tõttu ütles hageja lepingu üles 30.04.2018. Lepingu ülesütlemise seisuga võlgneb kostja hagejale 6315,45 eurot, millest 6202,88 eurot on põhivõlg ja 112,57 eurot intress. Lisandub viivis 0,25% päevas, milles pooled leppisid kokku seetõttu, et võla tasumise kokkulepe on sõlminud hageja, OÜ Haberek ja kostja kui OÜ Haberek juhatuse liige. Hageja leidis vastuseks kostja seisukohtadele, et hageja ja kostja ei ole XX.XX.XXXX käenduslepingut sõlminud. Pooled on sõnaselgelt kokkuleppes väljendanud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega soovitakse sõlmida algsest kohustusest sõltumatu kohustus. Kuivõrd tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis tuleb kostja viited käenduslepingule jätta tähelepanuta. Lisaks on pooled ka kokku leppinud, et võlatunnistusele ei saa esitada muid vastuväiteid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kostja viited vastutustundliku laenamise põhimõtetele on väärad, kuna hageja ei ole kostjale võla tasumise kokkuleppe alusel laenu andnud. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas ja miks peaksid käesoleval juhul kohalduma krediidiasutuste seaduse (KAS) sätted. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde, kuid loobus viivistest ning palus välja mõista üksnes põhivõla.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja või poolte endi kanda, kuna kostja majanduslik seis ei võimalda menetluskulude tasumist. Kostja vastuväidete kohaselt on XX.XX.XXXX allkirjastatud kokkulepe mitte konstitutiivne, vaid deklaratiivne võlatunnistus. Kostja ei ole sel juhul võlgnik, vaid käendaja ning käendusleping on tühine, sest on heade kommetega vastuolus. Kostja ei saanud muutuda põhivõlgnikuks, kuna kostjal endal polnud hageja ees varem kohustusi ning kostja sisuline ja majanduslik roll seisnes OÜ Haberek kohustuse tagamises. Kostja oli põhivõlgniku OÜ Haberek juhatuse liikmena osaühingust sõltuv ning kostjal puudus lepingust saadav kasu. Käenduse maksimumsumma on kostja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne. Kostjal ei olnud käenduslepingu sõlmimisel vara, millele pöörata sissenõuet ning tema sissetulek sõltus OÜ Haberek käekäigust, kelle majandustulemused olid enne võlatunnistuse sõlmimist negatiivsed ja hageja teadis seda. Alternatiivselt leiab kostja, et kui võlatunnistus on konstitutiivne, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja. Hageja pole tõendanud, et ta täitis vastutustundliku laenamise kohustust kostja ees võlatunnistuse andmisele eelnevalt. Võlatunnistus on kostja suhtes tühine, kuna kostja ei olnud suuteline võetud kohustust täitma. Vastutustundliku laenamise põhimõte ning tarbija kaitse sätted kohalduvad 2/5
alati ning sõltumata muudest asjaoludest. Lisaks on kokkulepitud viivise määr 0,25% päevas VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, kuna see ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära ja kahjustab seetõttu tarbijast kostjat tüüptingimusena ebamõistlikult.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: XX.XX.XXXX sõlmisid Luminor Liising AS (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia), Haberek OÜ ja kostja võla tasumise kokkuleppe, milles OÜ Haberek ja kostja tunnistasid, et neil on hageja ees liisingulepingust nr XXX tulenevalt sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus 6430,89 eurot ning kohustusid selle tagastama igakuiste maksetega 249,46 eurot alates 05.10.2017 kuni 05.12.2019 (tl 89); kostja teostas võla tasumise kokkuleppe alusel ühe makse 08.11.2017 summas 249,46 eurot (tl 11); 30.04.2018 ütles hageja lepingu üles kokkuleppe mittekohase täitmise tõttu (tl 12).
5.Hageja on esitanud kohtule võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1). Hageja on seisukohal, et XX.XX.XXXX kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja sellega ei nõustu, vaid on seisukohal, et kokkuleppel on deklaratiivse võlatunnistuse tunnused ning kostja ei ole põhivõlgnik, vaid on käendaja.
6.Menetluse kestel selgus, et hageja ja Haberek OÜ (esindaja Gunnar Mõru) sõlmisid liisingulepingu nr XXX. Hageja ja Gunnar Mõru sõlmisid liisingulepingu tagamiseks käenduslepingu. Hageja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli XX.XX.XXXX võladokumendi eesmärgiks, et kostja hakkaks võlakohustust isiklikult täitma. Hageja eesmärk oli pakkuda kostjale maksegraafikut, pank ei soovinud algatada kostja kui käendaja suhtes täitemenetlust kohe kogu võlgnevuse osas. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta kirjutas lepingule alla, kuna pank ähvardas muidu kogu vara ära võtta. Kostja arvas, et ta suudab seda lepingut täita, aga ei suutnud. Kostjal ei olnud eesmärk raha kokkuleppe alusel maksta, vaid mingeid lahendusi leida. Seega nähtub poolte ütlustest, et mõlema poole eesmärgiks XX.XX.XXXX kokkuleppe sõlmimisel oli Gunnar Mõruga sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise edasi lükkamine. Selleks sõlmisid pooled ka maksegraafiku.
7.Riigikohus on 24.03.2017 lahendis nr 3-2-1-103-16 eristanud kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust:
1.leping olukorras, kus algset kohustust ei ole, kuid pooled soovivad tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse;
2.soovitakse olemasolevat võlga tunnistada ja luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Seda, kas ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel.
3/5
Riigikohus on samas lahendis selgitanud, et kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta.
8.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, millega loodi algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega. Nii hageja kui kostja on nõus, et nende vahel oli sõlmitud käendusleping ning kumbki ei ole osundanud, et käendusleping lõppes võlatunnistuse andmisega. Võlatunnistuses on kokkulepe, mille kohaselt „antud võla tasumise kokkulepe on konstitutiivne (abstraktne), kuna sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistuses endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid“. Poolte selgitustest nähtuvalt oli nende eesmärk edasi lükata käenduslepingust tuleneva kohustuse kohest täitmist, selleks sõlmiti maksegraafik. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks poolte teistsugune eesmärk. Seda ei ole võimalik tuvastada ka hageja selgitustest telefonikõnede kohta ega esitatud e-kirjadest. Seega loeb kohus võlatunnistuse sõnastuse ning poolte eesmärgiga tõendatuks, et nad soovisid tekitada uue kohustuse olemasoleva käenduslepingu kõrvale, s.t sõlmida konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid soovile sõlmida deklaratiivne võlatunnistus ning kohtul ei ole võimalik asuda vastupidisele seisukohale. Kohus on seisukohal, et kostja pidi majandustegevuses tegutseva isikuna aru saama, et ta võtab põhivõlgnikuna enda kanda äriühingu (mille osanik ja juhatuse liige ta oli) kohustuse summas 6430,89 eurot. Võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu 18.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1146-13, p 24). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 12.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12). Kui pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, peab võlgnik sellest tuleneva haginõude rahuldamise vältimiseks esitama vastuhagi võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu VÕS § 1028 jj alusel, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-14, p 18; 17.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1146-11, p 10, 06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Käesolevas asjas kostja hoolimata kohtu selgitustest vastuhagi ei esitanud.
9.Konstitutiivne võlatunnistus võib olla seaduses sätestatud alustel tehinguna tühine või tühistatav (Riigikohtu 23.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 16). Kostja esindaja on viidanud kohtuistungil tehingu tühisuse alusena TsÜS §-le 86. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole leidnud tuvastamist kokkuleppe tühisuse aluseid ning kostjad ei ole võlatunnistust tühistanud. Kohus ei tuvastanud, et tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Võla tasumise edasilükkamine maksegraafiku alusel ei riku kuidagi kostja õiguseid. Samuti ei esine muid tühisuse aluseid ja kostja ei ole võlatunnistust tühistanud.
4/5
Lisaks võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-16, p 27). TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille järgi ei vastaks võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmise nõudmine lepingu olemusele või eesmärgile. Samuti ei ole sellise nõude esitamine vastuolus seaduse ega ühiskonna moraalistandarditega. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja eesmärgiks võlatunnistuse sõlmimisel oli kostjale kahju tekitamine.
10.Hageja ei ole hagi alusena tuginenud käenduslepingule ning seetõttu on asjakohatud kostja viited tarbijakäendusele. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub alati ning sõltumata muudest asjaoludest. Praegusel juhul kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte ei kehti. Riigikohus on otsuses nr 2-15-21710 p 48 leidnud, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Võlatunnistusele ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna kostja ei ole selle alusel laenu võtnud. Võlatunnistusega loodi käenduslepingust sõltumatu kohustus, kuid see kohustus on võetud olemasoleva võla tunnistamiseks ja vastuväidete esitamise õiguse täpsustamiseks.
11.Võla tasumise kokkuleppe p 6 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse tasumist koheselt, kui võlgnikud hilinevad kahe järjestikuse võla tagasimakse tasumisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegi võlatunnistuse alusel ainult ühe makse ning hageja on lepingu üles öelnud. Tulenevalt võla tasumise kokkuleppe p-st on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks. Kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 30 alusel välja mõista 6315,45 eurot hageja kasuks.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel leiab kohus, et õiglane on menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kostja majanduslik seis välistab menetluskulude kostja kanda jätmise, mida kohus kontrollis kostjale menetlusabi andmisel käesolevas asjas. Lisaks oli kostjal 2018. a märtsis insult, mille tõttu on kostja töövõime oluliselt vähenenud ning kostjal pole võimalik endale piisavat sissetulekut hankida. Arvestades eeltoodut oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.