Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

1(3)

2-19-2415 Narva linna, Kalda tn 4 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse T M ja N M vastu kaasomandist tuleneva võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 20. veebruari 2019 määrusega jäeti avaldus käiguta ja anti avaldajale tähtaeg nõude täpsustamiseks. Avaldaja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Seega avalduse resolutsioonis peab olema selgelt ja täidetavalt väljendatud hagi ese. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteri aadressil XXX omanikud. Puudutatud isikutel on kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt välja võlgnevuse summas 2054,53 eurot. Avaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on korteriomand aadressil Kalda 4-23, Narva puudutatud isikute kaasomandis. Kaasomandi 1⁄2 osa kuulub puudutatud isikule I ning 1⁄2 osa kuulub puudutatud isikule II. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega korterimaksete ja tasu kommunaalteenuste eest olemasoleva võlgnevuse tasumise kohustus langeb puudutatud isikutele vastavalt nendele kuuluva osa suurusele ühisel asjal. Kohus avalduse käiguta jätmise määruses selgitas avaldajale, et avalduses on ebaselge avaldaja nõue - avalduses ei ole avaldaja märkinud millises mõttelises osas on iga puudutatud isik kaasomand. Märkimata on kas nõue esitatud solidaarvõlgnike või osavõlgnike vastu. Samuti ei nähtu avaldusest kuidas on kujunenud viivise summad ja selle arvestamise periood. Kohus on selgitanud avaldajale, et kui tegemist on osavõlgnikega, siis osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt temale kuuluva korteriomandi mõttelise osa suurusele. Kohus jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja ei ole puuduseid kõrvaldanud. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Olukorras, kus korter on kaasomandis ning ei ole selge korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ei ole avaldaja nõue selge. Avalduses ei ole avaldaja esitanud 2(3)

2-19-2415 andmeid, mis annaksid alust pidada et puudutatud isikud vastutavad majandamiskulude tasumata jätmise eest solidaarselt ning nende vastu saab esitada nõue ühises summas. Kohus ei näe väljavaateid ebaselge nõudega avalduse rahuldamiseks ning on seisukohal, et avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest on avaldajal õigus kohtule esitatavas avalduses taotleda tasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.