XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus osas, milles maakohus kohustas YY avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teate suuliselt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu liiget, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest alates. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada YY avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkav teade suuliselt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest alates.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 19.06.2018 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada XX hagiavaldus YY vastu osaliselt.
5.2 Kohustada YY avaldama suuliselt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest alates järgmine ebaõiget faktiväidet ümberlükkav teade: Avaldasin Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul XX kohta järgmise väite: „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha.“ Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. 5.3 Välja mõista YY-lt XX kasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot. 5.4 Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 10 % ulatuses XX kanda ja 90 % ulatuses YY kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 07.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 30.10.2017 Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Paas garaažid) juhatuse liige. 31.10.2017 toimus juhatuse koosolek, kus kostja avaldas järgmise väite: „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. Hageja leiab, et kostja avaldas ebaõige faktiväite, et hageja varastas ühistu arveldusarvelt raha. Märgitud väide kahjustab hageja mainet. Hageja, juhatuse liikmena, ei pidanud ebaõige faktiväite avaldamist taluma. Hageja palub kohustada kostjat ebaõige faktiväite ümber lükkama ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 korteriühistu liiget, avaldades järgmise sisuga teate: avaldasin Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul hageja kohta järgmise väite: „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha.“ Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber.
3.Kostja poolt ebaõige faktiväite avaldamine põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Koosoleku järel on hageja tervislik seisund halvenenud ja hageja pidi pöörduma abi
saamiseks perearsti poole. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole 31.10.2017 juhatuse koosolekul öelnud, et hageja varastas ühistu arvelt raha. Koosolekul arutati ühistu majandustegevust ja ühistu pangaarvele juhatuse liikmete juurdepääsu piiramist. Hageja ja tema poolt istungile kutsutud 12 inimest ei nõustunud juurdepääsu piiramisega. Istungil avaldas kostja, et juhatuse liikmete ligipääsu reguleerimine ühistu pangakontole on vajalik, et mitte lubada ühistu raha raiskamist, mis leidis aset eelmise juhatuse ametisoleku ajal. Kui kostja rääkis istungil ühistu raha raiskamisest, pidas ta silmas endist juhatuse liiget QQ, kellelt mõisteti kohtuotsusega ühistu kasuks välja 2807,55 eurot, sest ta rikkus juhatuse liikme kohustusi.
5.31.10.2017 koosolekul ei olnud konfliktsituatsiooni ja põhjendamatu on hageja väide, et koosoleku järel on tema tervislik seisund halvenenud. Hageja tervisliku seisundi halvenemine ei ole seotud koosolekul toimunuga. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 19.06.2018 otsusega hagi, kohustas kostjat avaldama suuliselt Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu liiget, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest alates järgmine ebaõiget faktiväidet ümberlükkav teade: Avaldasin Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul XX kohta järgmise väite: „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha.“ Tegemist on ebaõige väitega ja lükkan selle ümber. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 400 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1246,80 eurot.
7.Pooled on Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu juhatuse liikmed. 31.10.2017 toimus juhatuse koosolek. Hageja tõendas, et kostja avaldas 31.10.2017 korteriühistu juhatuse koosolekul hageja kohta väite „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. Hageja esitas TT 01.11.2017 kirjaliku seletuse, millest nähtub, et TT viibis korteriühistu 31.10.2017 koosolekul ja kuulis, kuidas kostja ütles, et „vargad X ja Q võtsid Korteriühistu Paas garaažid arvelduskontolt sularaha“. Hageja esitas OO kirjaliku seletuse, mille kohaselt viibis OO 31.10.2017 korteriühistu 31.10.2017 koosolekul, kus kostja ütles, et „Vargad X ja Q võtsid korteriühistu kontolt ja varastasid sularaha“. TT ja OO kirjalikud seletused on käsitletavad dokumentaalse tõendina. Asjaolu, et TT ja OO seletused ei ole allkirjastatud digitaalselt ei tee neid ebausaldusväärseks tõendiks. 26.02.2018 istungil kinnitas kostja, et ta ei vaidlusta TT ja OO seletuste ehtsust.
8.31.10.2017 juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt võttis koosolekust osa VV, kelle kirjalikud seletused riimuvad TT ja OO poolt avaldatuga. VV selgitab 06.12.2017 avalduses, et 31.10.2017 juhatuse koosolekul süüdistas kostja hagejat raha varguses korteriühistust. VV kirjalik seletus on käsitletav dokumentaalse tõendina. Kohus kuulas 22.05.2018 kohtustuistungil tunnistajana üle PP, kes avaldas, et tema viibis korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul ja kuulis, kuidas kostja ütles, et hageja varastas ühistu arveldusarvelt sularaha. Kohus kuulas 22.05.2018 kohtustuistungil tunnistajana üle NN. Tunnistaja avaldas, et tema viibis korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul. Tunnistaja sõnul ütles kostja koosolekul, et hageja on varas ja et hageja väidetavalt võttis arvelt raha. Tunnistaja sai aru, et kostja hinnangul võttis hageja raha korteriühistu arvelt maha.
9.Kuigi TT, OO, VV kirjalikud seletused ning PP ja NN ütlused mõnevõrra erinevad selles osas, mida kostja vaidlusalusel juhatuse koosolekul hageja kohta täpselt ütles, saab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et juhatuse koosolekul avaldas kostja hageja kohta mõistliku isiku arusaama järgi väite, et „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. Kostja ei pidanud juhatuse koosolekul avaldama väidet samas sõnastuses, nagu hageja hagis välja toob, vaid piisab ka sellest, kui kostja avaldas koosolekul väiteid, millest mõistliku isiku arusaama järgi järeldub hageja poolt vaidlustatud väide. TT, OO, VV kirjalikud seletused ning PP ja NN ütlused on esitatud vastuoludeta ja nendes kirjeldatud faktilised asjaolud klapivad, mis kinnitab nende usaldusväärsust. Eeltooduga on tõendatud, et kostja avaldas korteriühistu 31.10.2017 juhatuse koosolekul väite, et „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“.
10.GG, PP ja JJ kirjalikud seletused ei tõenda, et kostja ei ole 31.10.2017 juhatuse koosolekul öelnud hageja poolt vaidlustatud väidet. GG poolt antud kirjalikku seletust ja istungil antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks, sest tunnistaja ei ole meelestatud hageja suhtes erapooletult. Kohus ei arvesta GG kirjalikku seletust ja kohtuistungil antud ütlusi. PP andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi, millised ei riimu muuhulgas PP enda poolt kirjalikus seletuses märgituga ja seetõttu ei saa tema ütlusi pidada usaldusväärseks tõendiks. Kohus ei arvesta PP kohtuistungil antud ütlusi. JK kirjalikus seletuses märgitakse, et mitte keegi ei ole hagejat juhatuse koosolekul vargaks nimetanud. Samas ei nähtu seletusest, et kostja ei ole juhatuse koosolekul avaldanud selliseid väiteid, millest saaks mõistlik isik järeldada, et hageja on ebaseaduslikult võtnud korteriühistu arvelt raha, mistõttu saaks hagejat vargaks pidada. Korterühistu 31.10.2017 juhatuse koosoleku protokoll ei tõenda, et kostja ei ole hageja poolt vaidlustatud väidet öelnud. Koosoleku protokoll ei ole stenogramm ja see ei sisalda kõiki koosolekul kõlanud väiteid. Hageja esitas protokolli koostanud SS seletuse, et viimane koostas protokolli vastavalt päevakorrale ja protokoll kajastab päevakorra punkte.
11.Kostja avaldatud väide on faktiväide, sest see sisaldab kontrollitavaid andmeid. Kuigi hagejat nimetatakse vargaks, ei ole see väide esitatud omaette ja märgitud väide tuleb sisustada lause ülejäänud osaga. Seonduvalt väite ülejäänud osaga võib mõistlikult järeldada, et hagejat nimetatakse vargaks sellepärast, et hageja varastas, st võttis seadusliku aluseta sularahas ühistu arveldusarvelt raha. Lause on tervikuna käsitletav faktiväitena, kus hagejat nimetatakse vargaks, sest tema varastas sularahas ühistu arveldusarvelt raha. Vaidlusalune faktiväide kahjustab hageja mainet, sest hagejat kujutletakse inimesena, kes varastas ühistu arvelt raha. Ühiskonnas aktsepteeritud moraalinormide kohaselt peetakse vargust taunitavaks teoks. Isiku varguses süüdistamine kahjustab tema mainet, kui isik ei ole tegelikkuses vargust toime pannud. Kuivõrd kostja poolt hageja kohta avaldatud väide kahjustab hageja mainet, pidi kostja tõendama, et väide vastab tõele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja võttis sularahas ühistu arveldusarvelt raha seadusliku aluseta. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat ümber lükkama väide, et „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. Kostja peab ümber lükkama väite suuliselt korteriühistu juhatuse koosolekul.
12.Avaldades ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet on kostja rikkunud hageja isiklikku õigust ja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et faktiväide vastab tõele, loetakse hageja maine kahjustamine ebaõige faktiväite avaldamisega õigusvastaseks. Kostja ei ole tõendanud, et ebaõige faktiväite avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 või § 1047 lg-te 1 ja 3 alusel. Hageja oli korteriühistu
juhatuse liige ja juhatuse liige peab küll arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Samas ei ole juhatuse liikme vargaks nimetamine ja korteriühistu raha varguses süüdistamine hinnatav kriitikana, mida hageja peaks taluma ja mis välistaks hageja maine kahjustamise õigusvastasuse. Kostja on süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja oli väliselt hooletu, sest ta pidi hoiduma ebaõige ja hageja mainet kahjustava väite avaldamisest. Kostja oli ka sisemiselt hooletu, sest kostjale kui täisealisele isikule pidi olema arusaadav, et teise isiku kohta ebaõige väite avaldamine kahjustab isiku mainet. Kohus ei ole tuvastanud kostja vastutust välistavaid asjaolusid.
13.Kuna kostja tegevus ebaõige faktiväite avaldamisel on õigusvastane, peab kostja hagejale mittevaralise kahju hüvitama. Isiklike õiguste rikkumise eest väljamõistetavad hüvitised jäid aastatel 2014-2016 vahemikku 100 eurot – 10 000 eurot. Hageja mainet ei kahjustatud suure hulga inimeste ees. Väite avaldamine tekitas hagejale paratamatult hingelisi üleelamisi. Ebaõige faktiväite avaldamine kahjustas hageja mainet. Hageja tervislik seisund ei halvenenud pärast juhatuse koosolekut (hageja pole vastupidist tõendanud). Arvestades eeltoodud asjaolusid on mõistlik mittevaralise kahjuhüvitise suurus 400 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 19.07.2018 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
15.26.02.2018 eelistungil on VV kirjalikust seletusest kui tõendist loobutud, millega kostja nõustus. Hageja võttis omaks, et VV käsutuses ei ole andmeid ning ta ei saa tõendada, et kostja esitas hageja kohta väite „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. Lisaks on VV kirjalik seletus sedavõrd umbmäärane ja laialivalguv, et seda hinnates ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja oleks midagi sellist väitnud, milles hageja teda süüdistab. Arvestades eeltoodut ei ole VV kirjaliku seletuse näol tegemist kohase tõendiga. Kohus oleks pidanud tõendi jätma arvestamata.
16.TT ja OO seletused on kirjutatud ja allkirjastatud käsitsi, mistõttu nende täpsem koostamise aeg on teadmata. Samuti on TT ja OO kirjalikud seletused sisult sedavõrd sarnased, et on ilmne, et seletused on kirjutatud kellegi dikteerimisel. TT ja OO näol on tegemist kõrvaliste isikutega, kes poleks pidanud koosolekul viibima ning viibisid seal üksnes tänu hageja initsiatiivile. TT ja OO kirjalikud seletused ei ole tõendina usaldusväärsed.
17.Tunnistaja PP ei ole korteriühistu juhatuse liige ehk siis tegemist on taaskord kõrvalise isikuga, kes ilmus koosolekule hageja palvel ja initsiatiivil. Tunnistaja PP on avaldanud, et hageja küsis, kas ta on varas ning kostja sellele ei vastanud. Samuti avaldas tunnistaja, et ta ei kuulnud, et kostja oleks hagejat vargaks nimetanud. Seega on tunnistaja PP kohtus vande all antud ütlustega leidnud tõendamist, et apellant ei ole vastustajat vargaks nimetanud. Vaatamata eeltoodule jõudis kohus järeldusele, et kostja nimetas hagejat vargaks.
18.Tunnistaja NN ei ole korteriühistu juhatuse liige. Ta kutsuti koosolekule hageja initsiatiivil. NN kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised ega ole üheselt mõistetavad.
19.Erinevalt hageja poolt kaasatud isikutest viibis tunnistaja GG 31.10.2017 korteriühistu juhatuse koosolekul õigustatult ja põhjusega, kuna on ise korteriühistu juhatuse liige. GG digitaalselt allkirjastatud selgitusest ja kohtuistungil antud ütlustest nähtuvad samad
asjaolud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab 30.10.2017 toimunud tunnistaja ja hageja vaheline mõttevahetus mõjutada tunnistaja poolt antud kirjalikku seletust ning kohtus vande all antud ütlusi. Puudub õiguslik alus tunnistaja ütlustega arvestamata jätmiseks.
20.Ka tunnistaja PP näol on tegemist isikuga, kes viibis 31.10.2017 korteriühistu juhatuse koosolekul õigustatult ja põhjusega, kuna on korteriühistu juhatuse liige. PP kinnitas kirjalikus seletuses ühemõtteliselt, et KÜ koosolekul ei ole hagejat solvatud ega nimetatud teda vargaks ei kostja ega ka kellegi teise poolt. Sama kinnitas tunnistaja vande all. Kohus on kunstlikult asunud otsima kõrvalisi nüansse ning leidnud, et PP ütlused on vastuolulised. Ei esine alust tunnistaja ütluste tõendina arvestamata jätmiseks.
21.Tunnistaja JJ on oma kirjalikus seletuses kinnitanud, et KÜ koosolekul kohalviibijatest keegi hagejat sõnaga “varas” ei nimetanud.
22.Kostja on oma tõendamiskoormise täitnud ehk esitanud tõendid, millistest nähtub, et kostja ei ole hageja nimetatud lauset öelnud ehk ei ole nimetanud hagejat vargaks ega süüdistanud teda raha võtmises ühistu arvelduskontolt. Ka mitte ükski hageja poolt esitatud tõend ei ole suutnud tõendada, et kostja oleks sellise lause öelnud. Kostjat ei saa kohustada ümber lükkama lauset, mida ta ei ole esitanud. Kuna kostja pole ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, siis ei kuulu mittevaraline kahju hagejale hüvitamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teate avaldama suuliselt korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 korteriühistu liiget, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, milles tuleb kohustada kostjat avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkav teade suuliselt korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
25.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 31.10.2017 korteriühistu juhatuse koosolekul hageja kohta järgmise faktiväite: „Varas X sulas varastas ühistu arveldusarvelt raha“. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud, kui luges vaidlusaluse faktiväite avaldamise tõendatuks. Ringkonnakohtul ei ole alust tõendeid ümber hinnata. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse faktiväite saab lugeda tõendatuks TT, OO ja VV kirjalike seletuste ning PP ja NN ütlustega kogumis. Asjaolu, et kirjalikud seletused ja tunnistajate ütlused erinevad mõnevõrra väidetu täpse sõnastuse osas, ei muuda neid tõendeid ebausaldusväärseteks. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et hageja on loobunud VV kirjalikust seletusest kui tõendist. Maakohtu 26.02.2018 istungi protokollist see ei nähtu. Maakohtu 26.02.2018
istungil on hageja esindaja möönnud, et VV seletusest ei nähtu, et kostja avaldas tervikuna vaidlusaluse lause. Seega on hageja esindaja lihtsalt tunnistanud, et VV kirjalikust seletusest ei nähtu, et kostja oleks sellise lause terviklikul kujul öelnud. Ringkonnakohus märgib, et VV on kirjalikus selgituses avaldanud, et kostja süüdistas hagejat raha varguses korteriühistult. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega TT ning OO kirjalike seletuste ebausaldusväärsuse kohta. TT ning OO kirjalikke seletusi ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et nad on sisult sarnased. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et tunnistaja PP ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole hagejat vargaks nimetanud. Kolleegium märgib, et kuigi PP ütluste kohaselt ei mäleta ta, et hagejat oleks nimetanud vargaks, on tunnistaja avaldanud, et kostja ütles, et hageja varastas ühistu arveldusarvelt sularaha. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tunnistaja NN ütlused on vastuolulised. NN on andnud ütlusi, et kostja süüdistas hagejat raha varguses. Samuti ei muuda TT ning OO kirjalikke seletusi ning tunnistajate PP ning NN ütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et viidatud isikud ei ole korteriühistu juhatuse liikmed. Maakohus on õigesti selgitanud, et ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pidanud kostja avaldama juhatuse koosolekul väidet samas sõnastuses, nagu hageja hagis välja toob, vaid piisab ka sellest, kui kostja avaldas koosolekul väiteid, millest mõistliku isiku arusaama järgi järeldub hageja poolt vaidlustatud väide.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et JJ, GG ja PP kirjalikud seletused, GG ja PP ütlused ning korteriühistu juhatuse koosoleku protokoll ei lükka hageja esitatud tõendeid ümber. Maakohus on põhjendanud, et GG ja PP kirjalikke seletusi ning ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna GG on meelestatud hageja vastu ning PP kirjalikes seletustes ning ütlustes on omavahel vastuolusid. Kuigi maakohus on otsuses märkinud, et ta neid tõendeid ei arvesta, on maakohus neid tõendeid otsuses sisuliselt hinnanud, ning maakohtu seisukohta tuleb käsitleda selliselt, et neid tõendeid ei saa pidada veenvateks ning need ei lükka ümber hageja tõendeid. JJ kirjaliku seletuse kohta on maakohus õigesti märkinud, et sellest ei nähtu, et kostja ei avaldanud selliseid väiteid, millest saaks järeldada, et hageja on ebaseaduslikult võtnud korteriühistu arvelt raha. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et korteriühistu juhatuse koosoleku protokoll ei ole stenogramm ega sisalda kõiki koosolekul öeldut, mistõttu ei tõenda protokoll, et kostja ei ole sellist väidet öelnud. Kohtule on esitatud protokollija SS selgitus, et protokoll kajastab ainult päevakorra punkte. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtul alust hinnata kostja esitatud tõendeid maakohtust erinevalt.
27.Ülaltoodust tulenevalt puudub alus muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja kostjal tuleb see ümber lükata.
28.Maakohus on kohustanud kostjat ebaõige faktiväite ümber lükkama korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 korteriühistu liiget. Hageja on selgitanud, et korteriühistu juhatuse koosolekutel viibib ka ühistu liikmeid, kes juhatusse ei kuulu. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul kostjal võimalik tagada, et korteriühistu juhatuse koosolekul osaleks vähemalt 12 korteriühistu liiget, s.o et juhatuse
koosolekul viibiks ka isikuid, kes juhatusse ei kuulu. Seega ei pruugi sellisel viisil olla kohtuotsus täidetav. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat ebaõiget faktiväidet ümberlükkava teate avaldama suuliselt korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline ja kus osaleb vähemalt 12 korteriühistu liiget, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, milles tuleb kohustada kostjat avaldama ebaõiget faktiväidet ümberlükkav teade suuliselt korteriühistu juhatuse avalikul koosolekul, mis on otsustusvõimeline, ühe aasta jooksul otsuse jõustumisest.
29.Maakohus on mõistnud kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 400 eurot. Kolleegium leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmise osas puudub alus maakohtu otsust muuta. Maakohus on põhjalikult argumenteerinud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist ja hüvitise suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid. Menetluskulude jaotus
30.Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kolleegium põhjendatuks jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 ps 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.