Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. I Asjaolud K A, I G, J H, L K, A L, A P ja J T esitasid 13.12.2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Xxx 9 korteriühistu vastu, milles palusid tuvastada Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 kordusüldkoosolekul vastu võetud järgmiste otsuste tühisuse:  Kinnitada 2017. aasta aruanne märkustega, juhatusel kanda 2019. a korteriühistu üldkoosolekul ette märkuste alusel rakendatud meetmetest;  Kinnitada 2017. a revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekkimisest süüdi olevad isikud vastutusele. Viia läbi 2012-2016. revisjon.  Kinnitada 2018. aasta majandustegevuse plaan vastavalt tabelis toodud ettepanekutele. Individuaalsete arvestite ja 10A automaatide paigaldust teostada 2019-2020. aastal. Kinnitada KÜ Xxx 9, 2018. aasta palgafond 88 000 eurot suuruses, rahatasu juhatuse esimehele määrata 750 eurot/bruto.

2 (18)

2-18-18871       

Kinnitada ekspluatatsioonmaksete suurus 2018. aastal – 14.50 eurot/kuus, 2019. aastal – 15 eurot/kuus. Tunnistada volinike 16.07.2018. aasta koosoleku otsused tühiseks täismahus. Lugeda E E, ik xxx ja R V, ik xxx taastatud juhatuse liikmetena. Kutsuda juhatusest tagasi M G, T L, V P. Valida juhatuse esimeheks E E. Lugeda seaduslikuks esindajaks pankades, kohtutes juhatuse liikmeid E E (ik xxx), J S (ik xxx), R V (ik xxx) registreerimisega registris. Otsus jõustub selle vastuvõtmisest, KÜ Xxx 9, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosoleku läbiviimise kulud kannab ühistu.

Avalduse kohaselt on avaldajad Tallinn, Xxx 9 korteriühistu liikmed. 24.11.2018 korraldas initsiatiivgrupp korteriühistu erakorralise kordusüldkoosoleku, kus võeti vastu järgmised otsused:  Kinnitada 2017. aasta aruanne märkustega. Juhatusel kanda 2019.a korteriühistu üldkoosolekul ette märkuste alusel rakendatud meetmetest.  Kinnitada 2017. a revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekkimisest süüdi olevad isikud vastutusele. Viia läbi 2012-2016. revisjon.  Kinnitada 2018. aasta majandustegevuse plaan vastavalt tabelis toodud ettepanekutele. Individuaalsete arvestite ja 10A automaatide paigaldust teostada 2019-2020. aastal. Kinnitada KÜ Xxx 9, 2018. aasta palgafond 88 000 eurot suuruses, rahatasu juhatuse esimehele määrata 750 eurot/bruto.  Kinnitada ekspluatatsioonmaksete suurus 2018. aastal – 14.50 eurot/kuus, 2019. aastal – 15 eurot/kuus.  Tunnistada volinike 16.07.2018. aasta koosoleku otsused tühiseks täismahus.  Lugeda E E, ik xxx ja R V, ik xxx taastatud juhatuse liikmetena.  Kutsuda juhatusest tagasi M G, T L, V P.  Valida juhatuse esimeheks E E.  Lugeda seaduslikuks esindajaks pankades, kohtutes juhatuse liikmeid E E (ik xxx), J S (ik xxx), R V (ik xxx) registreerimisega registris.  Otsus jõustub selle vastuvõtmisest, KÜ Xxx 9, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosoleku läbiviimise kulud kannab ühistu. Avaldajad leiavad, et puudutatud isiku 24.11.2018. a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud järgmisi seadusega koosoleku kokkukutsumisele esitatavaid nõudeid. KrtS § 20 lg 1 kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku. Puudutatud isiku põhikirja punkti 4.5 kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmeist, 30 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku eeltoodud asjaoludel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Korteriühistu 24.11.2018 kordusüldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud õigust kutsuda kokku ühistu

3 (18)

2-18-18871 üldkoosolekut, sest nad ei täitnud seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda esialgselt pöörduda juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku ühistu üldkoosolekut. KrtS § 23 lg 2 kohaselt uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Initsiatiivgrupi esimene ehk 16.11.2018 üldkoosolek ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu. Seetõttu pani initsiatiivgrupp 18.11.2018 garaaži infotahvlile kutse 24.11.2018 kordusüldkoosolekule ehk ühe päeva pärast otsustusvõimetuks osutunud 16.11.2018. a üldkoosoleku toimumisest arvates. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Puudutatud isiku põhikirjas pikemat tähtaega ettenähtud ei ole. Initsiatiivgrupp on rikkunud seaduses sätestatud ette teatamise tähtaega, sest kutse ilmumise ja koosoleku päeva vahel oli ainult 6 päeva. Osa liimetest sai kutse kätte 19.11.2018, seega kutse ilmumise ja koosoleku päeva vahel oli ainult 5 päeva. KrtS § 23 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Initsiatiivgrupi eestikeelne kutse ei sisalda viidet sellele, et kutsutakse kokku ühistu kordusüldkoosolek ning et kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Eeltoodust tulenevalt on avaldajad seisukohal, et initsiatiivgrupp on rikkunud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna 24.11.2018 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, siis on kordusüldkoosolekul vastu võetud otsused tühised.

Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isiku 1, Tallinn, Xxx 9 korteriühistu seisukoht Puudutatud isik 1 nõustub avaldusega ja leiab, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisega on rikutud seaduse ja korteriühistu põhikirjaga ettenähtud korda. Initsiatiivgrupi esindaja E E esitas juhatusele 11.10.2018 avalduse nõudega kutsuda kokku korteriühistu üldkoosoleku koos 9 lehega, millel oli 114 allkirja. Allkirjade kontrolli käigus on välja selgitatud, et annulleerida tuleb 42 allkirja: • 7 liiget andsid allkirju korduvalt. Avaldusele allakirjutanud isikute omandis on mitu garaažiboksi (korteriomandit), kuid see ei tähenda, et isik loetakse kahekordse või kolmekordse hääleõigusega liikmeks. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt tuleb üldkoosoleku taotlemisel koguda liikmete allkirju mitte hääli. • 14 liiget andsid allkirju ilma vastava volituseta. Neile kuuluvad boksid on kaasomandis ja kantud kinnistusraamatusse, seega peaks korteriomandi nimel anda allkirju kõik need üheskoos või peaks olema teiselt omaniku volikiri. Selline reegel tuleb KrtS § 15 lg 1 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Liikmed aga kirjutasid alla initsiatiivgrupi avaldusele ilma vastava volituseta (volikirjata). • 21 liiget esitasid allkirjadest loobumise avalduse. Loobumise põhjuseks oli see, et initsiatiivgrupi esindaja andis liikmetele vale informatsiooni. Korteriühistus on 1077 liiget. Korteriomandite arv on 980, aga kaasomandis on 132 boksi. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega tuleb liikmete hulka lisada 132. 35 korteriühistu liikme 4 (18)

2-18-18871 omandis on mitu boksi, seega loetakse need kui üks liige. Kokkuvõttes liikmete arv on 980+132-35=1077. 1077 liikmest 1/10 on 108. Juhatusele aga esitati avalduse koos 72 kehtiva liikmete allkirjaga, mis ei ole piisav selleks, et juhatus oleks kohustatud üldkoosolekut kokku kutsuma lähtudes MTÜS § 20 lg-st 3, mille kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Tallinn, Xxx 9 korteriühistu põhikirja punkt 4.5 kordab seaduse sätet. Juhatus teatas initsiatiivgrupile kirjalikult, et juhatus ei pea ühistu üldkoosolekut kokku kutsuma, sest avaldus ei vasta nõudmisele. Sellest hoolimata hakkas initsiatiivgrupi esindaja E E üldkoosolekut kokku kutsuma. 19.03.2019 selgituses on puudutatud isik 1 selgitanud, et korteriühistu nimekirjas on seisuga 30.09.2018 määratud bokside/korteriomandite arv – 980 omandit. Samuti on kajastatud liikmete arv 1040 liiget. Bokside kaasomanike arvestuse kohaselt on: 1 boks/2 liiget = 81 tk, mis annab korteriomandite arvule lisaks 81 liiget; 1 boks/3 liiget = 10 tk, mis annab korteriomandite arvule lisaks 10 x 2 = 20 liiget; 1 boks/4 liige t = 1 tk, mis annab korteriomandite arvule lisaks 3 liiget. Samal ajal on 25 inimese omandis 2 boksi, see tähendab, et liige on üks ja tuleb liikmete arvust arvata 25 liiget maha. 7 inimese omandis on 3 boksi, see tähendab, et liige on üks ja tuleb liikmete arvust arvata 7 x 2=14 liiget maha ning korteriühistu omandist on 6 boksi see tähendab, et liige on üks ja tuleb liikmete arvust arvata 5 liiget maha. Kokku tuleb arvata 44 liiget maha. Seega seisuga 30.09.2018 oli puudutatud isiku liikmete arv 980 + 104 – 44 = 1040 liiget. 11.10.2018 esitas initsiatiivgrupp juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse kogudes sellele 114 allkirja, millest aga kehtivaks sai lugeda vaid 72, sest 7 isikut on allkirju andnud korduvalt, 14 isikut on andnud allkirja ilma volituseta ja 21 liiget loobusid oma allkirjast. Seega korteriühistu 24.11.2018 kordusüldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud õigust ühistu üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nad ei täitnud seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda koguda 1/10 liikmete tahteavaldusi. Oleks vaja olnud esitada 104 kehtivat allkirja (1/10 1040st=104), kuid nemad esitasid ainult 72. Seega ei olnud juhatusel antud juhul kohustust üldkoosolekut kokku kutsuda. Puudutatud isik on nõus avaldajate esitatud väitega, et vaidlustava üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti etteteatamise korda. Kutse 24.11.2018 kordusüldkoosolekule pani initsiatiivgrupp garaaži infotahvlile juba 18.11.2018 ehk üks päev pärast otsustusvõimetuks osutunud 16.11.2018 üldkoosoleku toimumisest arvates. Kutse ilmumise ja koosoleku päeva vahel oli ainult 6 päeva. Osa liimetest sai kutse kätte 19.11.18, seega kutse ilmumise ja koosoleku päeva vahel oli ainult 5 päeva. Lisaks on vaidlustava üldkoosoleku registreerimislehed suure puudustega - liikmete nimed ei vasta kinnistusraamatu andmetele, on tehtud mahakriipsutusi ja parandusi, mis ei võimalda tuvastada koosolekul osalevate isikute pädevust. Puudutatud isiku 2, E E ́i seisukoht Puudutatud isik 2 on seisukohal, et korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolek oli läbi viidud vastavalt MTÜS § 20 lg 3 ja 4 seoses korteriühistu juhatuse poolse 30.10.2018 keeldumisega üldkoosolekut läbi viia. MTÜS § lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja 5 (18)

2-18-18871 põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatuse koosoleku protokoll, millega on vastu võetud otsus üldkoosoleku läbiviimisest keeldumise kohta, puudub, kuna juhatus ei esitanud puudutatud isikule 2 vaatamata tema järelepärimisele protokolli. Juhatuse liige M G ütles, et juhatuse otsuse protokolli ei ole, kuna juhatuse liikmed lihtsalt rääkisid omavahel läbi ja otsustasid keelduda üldkoosoleku läbiviimisest. Eelnimetatud 01.11.2018 toimunud kohtumisel keeldus juhatus samuti alla kirjutamast initsiatiivgrupi avaldusele, millega taotleti üldkoosoleku läbiviimist. MTÜS § 20 lg 3 alusel esitas initsiatiivgrupp juhatusele avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks, milles oli ära näidatud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus ja millele kirjutas alla vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. 11.10.2018 toimetati juhatusele kätte avaldus koosoleku läbiviimise nõudega. Avalduse juurde oli lisatud 9 allkirjastatud lehte 114 häälega või 105 ühistu liikmete allkirjadega. See vastab 1/10 Tallinn, Xxx 9 korteriühistu liikmetest. Tallinn, Xxx tn 9 kinnistuga seotud 980 korteriomandit. Tallinn, Xxx 9 korteriühistu omandis on 6 korteriomandit, seega 980 - 6 = 974 korteriühistu liiget ja häält. Arvestades olukorda, et mõne korteriühistu liikme omandis on rohkem kui üks korteriomand, oli allkirjade kogumise ja 11.10.2018 allkirjatud lehtede juhatusele kättetoimetamise hetkel korteriühistus ligikaudu 934 liiget. Vastavalt MTÜS § 20 lg 3 on vaja vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, seega 94 korteriühistu liikme allkirja. Arvestuse järgi oli esitatud 105 allkirja. Seega initsiatiivgrupil oli õigus koosoleku läbiviimiseks samas korras juhatusega, s.t. üldkorras ja korteriühistu arvel (MTÜS § 20 lg 4). Eelnimetatud avalduse kättesaamisel alustasid juhatuse liikmed ühenduse võtmist korteriühistu liikmetega, kes andsid oma allkirjad eelnimetatud avaldusele ja palusid neil oma allkirjade andmisest keelduda. Seega on vale avaldajate poolt 13.12.2018 kohtule esitatud avalduses toodud väide, et korteriühistu 24.11.2018 kordusüldkoosoleku kokku kutsunud isikutel ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise õigust, sest nad ei täitnud seaduses ja põhikirjas ettenähtud korda esialgselt pöörduda taotlusega juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku ühistu üldkoosolek. MTÜS § 36 kohaselt peab juhatus läbi viima korralise üldkoosoleku kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning ei pea ootama mingit taotlust selle kohta korteriühistu liikmetelt. Avaldajate väide, et initsiatiivgrupp pani 18.11.2018 garaaži infotahvlile kutse 24.11.2018 kordusüldkoosolekule ehk ühe päeva pärast otsustusvõimetuks osutunud 16.11.2018. a üldkoosoleku toimumisest arvates, on vale. Nimetatud väite tõendamiseks on kohtule esitatud 18.11.2018 foto 16.11.2018 avalduse originaalist, millel on masinkirjatud kutsele tehtud käsitsi parandus 24.11.2018 kuupäevale. Puudutatud isik 2 on veendunud, et nimetatud parandused olid tehtud huvitatud isikute poolt, kelle hulgas on avaldajad J T või K A või juhatuse liige T L. Kõigil on olnud huvi, kuna J T oli volinikuks 16.07.2018 toimunud ebaseaduslikul volinike koosolekul (tsiviilasi nr 2-18-12983). T L on juhatuse liige, kes oli 16.07.2018 toimunud ebaseadusliku volinike koosoleku juhataja (tsiviilasjad nr 2-18-12983 ja 2-17-16664). Kutse 24.11.2018 määratud korteriühistu korduva üldkoosoleku kohta panid 19.11.2018 infotahvlitele galerii esimesel korrusel ja teise korruse pandustele puudutatud isik 2 ja V O. Nimetatud kutsed olid sama päeva (s.o 19.11.2018) õhtul ära tõmmatud. Puudutatud isik 2 pani kutsed uuesti üles 20.11.2018 hommikul ja hoiatas valvemeest kutsete eemaldamise 6 (18)

2-18-18871 lubamatusest. Juhatuse esinaine T L ei lubanud korteriühistu korduva üldkoosoleku kutset panna garaažimaja pääsla infotahvlile klaasi alla. KrtS § 23 lg 2 kohaselt uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Seega oli vastavalt KrtS § 23 lg 2 initsiatiivgrupi poolt korteriühistu liikmetele korduva üldkoosoleku toimumisest teada antud õigeaegselt. Puudututatud isikud J S ja R V ei ole kohtule oma seisukohti käesoleva vaidluse osas esitanud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. KrtS § 20 lg 2 kohaselt korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Vastavalt KrtS § 23 lg 3 uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, puudutatud isikute vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldajad paluvad tuvastada Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Tallinn, Xxx korteriühistu 24.11.2018 korduva üldkoosoleku protokollist (I köide, tl 4-5) nähtuvalt on nimetatud üldkoosolekul vastu võetud järgmised otsused: kinnitada 2017. aasta aruanne märkustega, juhatusel kanda 2019.a korteriühistu üldkoosolekul ette märkuste alusel rakendatud meetmetest; kinnitada 2017. a revisjoni aruanne märkustega, juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekkimisest süüdi olevad isikud vastutusele, viia läbi 2012-2016. a revisjon; kinnitada 2018. aasta majandustegevuse plaan vastavalt tabelis toodud ettepanekutele, individuaalsete arvestite ja 10A automaatide paigaldust teostada 2019-2020. aastal, kinnitada KÜ Xxx 9, 2018. aasta palgafond 88 000 eurot suuruses, rahatasu juhatuse esimehele määrata 750 eurot/bruto; kinnitada ekspluatatsioonmaksete suurus 2018. aastal – 14.50 eurot/kuus, 2019. aastal – 15 eurot/kuus; tunnistada volinike 16.07.2018. aasta koosoleku otsused tühiseks täismahus; lugeda E E, ik xxx ja R V, ik xxx taastatud juhatuse liikmetena; kutsuda juhatusest tagasi M G, T L, V P.; valida juhatuse esimeheks E E; lugeda seaduslikuks esindajaks pankades, kohtutes juhatuse liikmeid E E (ik xxx), J S (ik xxx), R V (ik xxx) registreerimisega registris; otsus jõustub selle vastuvõtmisest, KÜ Xxx 9, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosoleku läbiviimise kulud kannab ühistu. 7 (18)

2-18-18871

Avaldajate hinnangul on korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud KrtS § 23 lg 2 sätestatud korda, mille kohaselt saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Initsiatiivgrupi esimene ehk 16.11.2018 üldkoosolek ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu. Seetõttu pani initsiatiivgrupp 18.11.2018 garaaži infotahvlile kutse 24.11.2018 toimuvale korduvale üldkoosolekule, seega üks päev pärast otsustusvõimetuks osutunud 16.11.2018 üldkoosoleku toimumist. Rikutud on ka MTÜS § 20 lg 5 sätestatud korda, mille kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Puudutatud isiku põhikirjas ei ole pikemat tähtaega ette nähtud. Kutse ilmumise ja koosoleku päeva vahel oli ainult 6 päeva. Samuti puudus uue üldkoosoleku kokkukutsumise eestikeelses teates KrtS § 23 lg 1 nimetatud viide sellele, et tegemist on korduva üldkoosolekuga ja et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Lisaks ei võinud 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokku kutsunud isikud korteriühistu üldkoosolekut kokku kutsuda, sest nad ei täitnud seaduses ja korteriühistu põhikirjas ettenähtud korda esialgselt pöörduda korteriühistu juhatuse poole taotlusega kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek. Seisuga 30.09.2018 oli korteriühistu liikmete arv 1040 liiget. Seega oleks üldkoosoleku kokkukutsumist pidanud vastavalt MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatule nõudma vähemalt 104 liiget, kuid tegelikult esitasid taotluse 72 liiget. Seega ei olnud korteriühistu juhatusel kohustust üldkoosolekut kokku kutsuda. Puudutatud isik 1 nõustub avaldajate väidetega ja on seisukohal, et korteriühistu 24.11.2018 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Puudutatud isik 2 E E vaidleb avalduses esitatud väidetele vastu. Puudutatud isik 2 ei nõustu avaldajate väitega, et teade 24.11.2018 üldkoosoleku toimumise kohta avaldati 18.11.2018. Puudutatud isiku 2 väidete kohaselt pani ta teate üles 19.11.2019. Samuti ei nõustu puudutatud isik 2 avaldajate väitega, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud korda. Puudutatud isik 2 ei nõustu sellega, et korteriühistul on 1040 liiget. Puudutatud isik 2 on seisukohal, et korteriühistus oli koosoleku kokkukutsumise taotluse esitamise ajal 934 liiget. Üldkoosoleku kokkukutsumist on nõudnud 105 liiget. Seega on üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgitud ja üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 24.11.2018 toimus Tallinn, Xxx 9 korteriühistu korduv üldkoosolek. Esmane koosolek toimus 16.11.2018 ning jäi ära kvoorumi puudumise tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumise õiguspärasus Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel oli õigus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

8 (18)

2-18-18871 Tallinn, Xxx 9 korteriühistu põhikirja punkti 4.5 teise ja kolmanda lause kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmeist, 30 päeva jooksul vastava nõude esitamisest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eeltoodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega (I köide, tl 7). Avaldajate väidete kohaselt ei järginud nimetatud korduva üldkoosoleku kokku kutsunud isikud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatut. Avaldajad on selgitanud, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistus on 1040 liiget ja seega oleks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist pidanud taotlema vähemalt 104 liiget. 11.10.2018 esitas initsiatiivgrupp korteriühistu juhatusele üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse, millel oli 114 allkirja, kuid millest sai kehtivaks lugeda 72 allkirja. Puudutatud isik 1 nõustub avaldajate seisukohaga, et korteriühistul on 1040 liiget, koosoleku kokkukutsumist pidi nõudma vähemalt 104 liiget, kuid on nõudnud kõigest 72 liiget. Puudutatud isik 2 ei nõustu, et korteriühistu liikmeid on 1040. E. E on 10.04.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tema arvestuse kohaselt on korteriühistul liikmeid 934 või 935 (I köide, tl 199). Samuti on E. E 10.04.2019 kohtuistungil avaldanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusele on antud 102 häält, kui arvestada kaasomandi puhul poole häälega ja 99 häält, kui kaasomandi osas poolt häält mitte arvestada (I köide, tl 202 pöördel). Esmalt käsitleb kohus küsimust, mitu liiget oli Tallinn, Xxx 9 korteriühistus seisuga 11.10.2018, mil initsiatiivgrupp esitas korteriühistu juhatusele taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Vastavalt Tallinn, Xxx 9 korteriühistu põhikirja punktile 2.1 on ühistu liikmeks kõik Tallinnas, Xxx 9 asuva kinnistu (katastritunnus xxx) korteriomandite (edaspidi garaažibokside) omanikud. Teised isikud ei saa olla ühistu liikmed. Kui garaažiboks kuulub mitmele omanikule, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele (I köide, tl 6). Puudutatud isik 1 on 05.03.2019 kohtule esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (I köide, tl 167 – 189), millest nähtuvalt on seisuga 30.09.2018 Tallinnas, Xxx 4 kinnistul 980 korteriomandit. Avaldaja ja puudutatud isik 1 on kohtule selgitanud, et 81 korteriomandit (garaažiboksi) on kahe isiku kaasomandis, 10 korteriomandit (garaažiboksi) on kolme isiku kaasomandis ja 1 korteriomand (garaažiboks) on 4 isiku kaasomandis (I köide, tl 189 – 190). Nimetatud andmed nähtuvad ka kinnistusraamatu väljavõttest (I köide, tl 167 – 189). Puudutatud isik 1 on 19.03.2019 selgitustes märkinud, et ühegi kaasomandis oleva garaažiboksi kaasomanik ei ole esitanud korteriühistu juhatusele kirjalikku kokkulepet, keda kaasomanikest tuleb lugeda ühistu liikmeks (I köide, tl 190 pöördel). Sama on puudutatud isik 1 kinnitanud ka 10.04.2019 toimunud kohtuistungil (I köide, tl 199 pöördel). Kohus ei nõustu puudutatud isiku 1 seisukohaga selles, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu liikmeteks lugeda kõik garaažibokside omanikud. Kohus leiab, et olukorras, kus isikuid, kelle ühises või kaasomandis on ühine kinnisasi, ei ole vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.1 kokku leppinud ja kirjalikult avaldanud isikut, kes nendevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel on korteriühistu liikmeks, võiksid kõik ühiselt olla korteriühistu liikmeteks. Kohtu hinnangul saab KrtS § 1 lg 4 mõttest tulenevalt korteriühistu liikmeks ühe korteriomandi suhtes olla siiski vaid üks isik. Juhul, kui kahele või mitmele sikule kuulub ühiselt üks korteriomand ja nad ei ole kirjalikult kokku leppinud isikus, keda lugeda korteriühistu liikmeks, siis tuleb tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1, 2 9 (18)

2-18-18871 ja 6 ning 71 lg 3 tulenevalt lugeda ühe korteriomandi erinevad ühis- või kaasomanikud üheskoos üheks korteriühistu üheks korteriühistu liikmeks. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on igal kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik kaasomaniku õigused, millest järeldub, et koosolekul viibinud korteriomandi ühis- või kaasomanik sai avaldada korteriühistu liikme arvamust ehk ka teiste sama korteriomandi ühis- või kaasomanike arvamust. Järelikult saab kahe isiku kaasomandis olevatel 81 korteriomanditel (garaažiboksi) olla 81 korteriühistu liiget, kolme isiku kaasomandis olevatel 10 korteriomanditel (garaažiboksidel) olla 10 korteriühistu liiget ja nelja isiku kaasomandis oleval ühel korteriomandil (garaažiboksil) üks korteriühistu liige. Eeltoodust tuleneb, et mitme ühis- või kaasomaniku omandis olevate korteriomandite arv ei suurenda korteriühistu liikmete arvu, vaid käesoleval juhul tuleb korteriühistu liikmete arvu kindlaksmääramisel lähtuda neile kuuluvate korteriomandite arvust. Avaldajad ja puudutatud isik 1 on kohtule selgitanud, et 25 isiku omandis on samaaegselt 2 garaažiboksi, 7 isiku omandis on samaaegselt 3 garaažiboksi ja korteriühistu omandis on samaaegselt 6 garaažiboksi (I köide, tl 189 – 190). Nimetatud andmed nähtuvad ka kinnistusraamatu väljavõttest (I köide, tl 167 – 189). Kohus nõustub avaldajate ja puudutatud isiku 1 seisukohaga, et isikut, kes on samaaegselt mitme korteriomandi omanik, tuleb käsitleda ühe liikmena. Kohus leiab, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, ei tulene, et sellist isikut võiks käsitleda ühistu mitme liikmena. Isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma tsiviilasjas nr 2-19-10326/24 tehtud lahendi punktis

10 (18)

2-18-18871 välja toodud allkirjade koguarvust maha arvata 7 korduvalt antud allkirja initsiatiivgrupi avaldusele lisatud allkirjalehel. Puudutatud isik 2 on 10.04.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud, et lähtus allkirjade kogumisel sellest, et korteriühistu liige, kellele kuulub 2-5 korteriomandit, saab anda 2-5 häält (I köide, tl 199 pöördel). Kohus juhib puudutatud isiku 2 tähelepanu asjaolule, et kuigi KrtS § 22 lg 1 kohaselt annab korteriomanike üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, ei ole käesoleval juhul vaidlust korteriomanike üldkoosoleku ega sellel vastu võetud otsuse üle, vaid pooled vaidlevad asjaolu üle, kas üldkoosoleku kokkukutsumist taotles vastavalt MTÜS § 20 lg 3 vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest, kes pidid andma taotlusele oma allkirja. Seega oli igal korteriühistu liikmel õigus anda taotlusele üks allkiri. Initsiatiivgrupi avaldusele lisatud allkirjalehele (I köide, tl 54 pöördel – 58) on 14 korteriühistu liiget andnud allkirja ilma vastava volituseta. Puudutatud isik 1 on kohtule selgitanud, et allkirjalehele allkirja andnud M ́il, V B ́il, D J ́il, K H ́il, M M ́il, A R ́il, V V ́il, S K ́il, R V ́il, A S ́il, O B ́l, S K ́il ja K ́il puudus vastav volitus. Puudutatud isik 1 on 19.03.2019 seisukohas selgitanud, et V M ja Va Ma on boksi nr xxx ühisomanikud; V B, V Z ja Via Za on boksi nr xxx kaasomanikud; D J ja A S-Ja on boksi nr xxx ühisomanikud; K H ja T H on boksi nr xxx ühisomanikud; M M ja M Ma on bokside nr xxx ja xxx ühisomanikud, Via R ja A R on boksi nr xxx ühisomanikud; V V ja O Va on boksi nr xxx ühisomanikud, J S ja S K on boksi nr xxx ühisomanikud; R V ja M V on boksi nr xxx ühisomanikud; A S ja A S on boksi nr xxx ühisomanikud; O B ja V B on boksi nr xxx ühisomanikud; A K ja S K on boksi nr xxx ühisomanikud (I köide tl 190 – 191). Samuti on puudutatud isik 1 märkinud, et allkirja andnud K ei ole boksi nr xxx omanik, vaid omanikuks on I Ka (I köide, tl 191). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis tõendaks, et K, kelle eesnime pole allkirjalehel märgitud, oleks vaidlusaluse korteriomandi omanik. Avaldajad ja puudutatud isik 2 ei ole nimetatud asjaolude suhtes omapoolseid vastuväiteid esitanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. AÕS § 70 lg 2 kohaselt ühine omand on kaasomand või ühisomand. Tulenevalt AÕS § 70 lg 6 ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuigi allkirjalehele allkirja andnud M, V B, D J, K H, M M, A R, V V, S K, R V, A S, O B ja S K ei ole neile kuuluvate garaažibokside ainuomanikud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et neil oli allkirja andmiseks teiste ühisomandike heakskiit, ei saa eespool nimetatud korteriühistu liikmete allkirju lugeda tühisteks lähtudes AÕS § 71 lg 4. Vastavalt AÕS § 71 lg 4 kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega oli ühisomandikest ühel õigus üldkoosoleku kokkukutsumise avaldust allkirjastada. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga selles osas, et initsiatiivgrupi avaldusele allkirja andnud K, kes ei ole korteriühistu liikmeks ega korteriomandi omanikuks, vajas allkirja andmiseks garaažiboksi omaniku volikirja. Kohus on eelnevalt välja toonud, et allkirja andnud K ei ole boksi nr xxx omanik, vaid omanikuks on I Ka. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et I Ka on volitanud kedagi enda nimel initsiatiivgrupi avaldusele allkirja andma. Seega tuleb 1 volituseta antud allkiri initsiatiivgrupi avaldusele lisatud allkirjalehel antud allkirjade koguarvust maha arvata. Puudutatud isik 1 on kohtule teatanud, et initsiatiivgrupi avaldusele antud allkirja soovis tagasi võtta 21 liiget (I köide, tl 191). Kohtule on esitatud N S 12.10.2018 avaldus, V. G. G 15.10.2018 avaldus, A K ́i 15.10.2018 avaldus, I. Z ́i avaldus, E G ́i 16.10.2018 avaldus, V K 11 (18)

2-18-18871 17.10.2018 avaldus, Z H 16.10.2018 avaldus, S G ́i 18.10.2018 avaldus, O H 18.10.2018 avaldus, V F ́i 18.10.2018 avaldus, J S 18.10.2018 avaldus, B. G ́i 18.10.2018 avaldus, G N 18.10.2018 avaldus, O N ́i 19.10.2018 avaldus, M. A. R 19.10.2018 avaldus, A S ́i 22.10.2018 avaldus, A L ́i 22.10.2018 avaldus, I K 23.10.2018 avaldus, V A ́i 24.10.2018 avaldus ja N M 25.10.2018 avaldus (I köide, tl 60 – 71), millest nähtuvalt soovivad nimetatud isikud initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele antud allkirja tagasi võtta, kuna neid on eksitusse viidud. Kohtule on esitatud ka N K 13.09.2018 avaldus, millest nähtuvalt soovib N. K tagasi võtta initsiatiivgrupi 01.09.2018 avaldusele antud allkirja (I köide, tl 63 pöördel). Kuivõrd käesoleval juhul vaidlevad pooled initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele antud allkirjade arvu üle, kuid N. K 13.09.2018 avaldus käsitleb initsiatiivgrupi 01.09.2018 avaldusele antud allkirja tagasivõtmist, siis asub kohus seisukohale, et nimetatud tõendi näol on tegemist asjakohatu tõendiga, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta. Puudutatud isik 2 on 10.04.2019 kohtuistungil möönnud, et 21 korteriühistu liiget on esitanud avalduse oma allkirja tagasivõtmiseks (I köide, tl 203). Kuivõrd puudutatud isik 1 on isikute hulka, kes soovisid initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele antud allkirja tagasi võtta, arvestanud ka N K, kes on aga kohtule esitatud avaldusest nähtuvalt soovinud tagasi võtta initsiatiivgrupi 01.09.2018 avaldusele antud allkirja, siis asub kohus seisukohale et tõendatud on asjaolu, et 20 korteriühistu liiget soovisid tagasi võtta initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele antud allkirja. Puudutatud isik 2 on 10.04.2019 toimunud kohtuistungil märkinud, et allkirja tagasivõtmise avalduste näol on tegemist fabritseeritud avaldustega. 28.02.2019 esitatud vastuses (I köide, tl 121 – 122) on E. E märkinud, et J S on E. E ́ile väitnud, et tema pole avaldust allkirja tagasivõtmiseks esitanud. Samuti ei vasta tõele I. K ́i avaldus, kuna E. E ei ole tema käest allkirja võtnud, allkirju kogus S. K. Seega on avaldus kirjutatud L. L etteütlemise järgi. E. E väidete kohaselt on korteriühistu juhatus asunud allkirja andnud korteriühistu liikmeid telefoni teel terroriseerima ja hirmutama. Oma väidete kinnitamiseks on E. E kohtule esitanud väljavõtte avaldusest ringkonnaprokurörile 19.10.18 (I köide, tl 131). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud dokumenti käsitleda tõendina TsMS § lg 2 mõttes, kuivõrd tegemist on E. E poolt koostatud kirjaliku seisukohaga, milles E. E väidab, et V. M, S. K, T. S, G. N ja A. D teatasid E. E ́ile, et T. L on neid ähvardanud ja palunud allkiri tagasi võtta. Kohtule ei ole esitatud J. S, I. K ́i, S. K ́i, T. S, G. N ́ega A. D ́i poolt allkirjastatud tõendit, milles nimetatud isikud ise kinnitavad, et korteriühistu juhatus kallutas neid üldkoosoleku kokkukutsumise teatele antud allkirja tagasi võtma. Seega tuleb lugeda, et E. E ́i vastavasisulised väited on paljasõnalised ja tõendamata. 17.04.2019 on E. E kohtule edastanud S M ́i ja V. M ́i kirjalikud selgitused, milles nimetatud isikud on muu hulgas märkinud, et T. L helistas korteriühistu liikmetele, ähvardas neid ja nõudis allkirjade tagasivõtmist (I köide, tl 208 – 210). Riigikohus on 14.10.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-15 asunud seisukohale, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sealjuures ei ole tegemist siiski tunnistaja ütlustega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (p 18). Puudutatud isik 2 on 15.02.2019 seisukohas (I köide, tl 117 – 118) taotlenud muu hulgas S M ́i, V M ́i ja V O tunnistajatena ülekuulamist. 12.04.2019 kirjaga (I köide, tl 206) on kohus puudutatud isikule 2 selgitanud, et tal tuleb oma 12 (18)

2-18-18871 tunnistajate ülekuulamise taotlust täpsustada ja kohtule selgitada, milliste konkreetsete asjas tähtsust omavate asjaolude kohta S M, V M ja V O ütlusi anda, samuti selgitada, millest lähtuvalt on puudutatud isik 2 seisukohal, et asjaolud, mida ta 15.02.2019 taotluse kohaselt soovib tunnistajate ütlustega tõendada, on seotud käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega. Puudutatud isik 2 ei esitanud kohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustust, vaid edastas 17.04.2019 kohtule S M ́i, V M ́i, V O ja S K ́i kirjalikud ütlused (I köide, tl 208 – 212). 05.07.2019 kirjaga on kohus puudutatud isikule 2 korduvalt selgitanud, et tal tuleb kohtule esitada korrektselt vormistatud tunnistajate ülekuulamise taotlus. E. E ei ole 14.07.2019 kohtule esitatud avalduses S M ́i, V M ́i, V O ja S K ́i tunnistajatena ülekuulamist taotlenud, vaid on selgitanud, et soovib nimetatud isikute kirjalikke selgituste käsitlemist tõendina vastavalt TsMS § 272. Seega asub kohus seisukohale, et E. E on loobunud eespool nimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamise taotlusest. Kohus leiab, et kuna E. E on loobunud S. M ́i ja V. M ́i tunnistajana ülekuulamise taotlusest ja seega ei paku puudutatud isik 2 kohtule ega vastaspoolele võimalust nimetatud isikutele tunnistajatena küsimuste esitamiseks ja kohtule esitatud kirjalike selgituste koostamise asjaolude väljaselgitamiseks, siis ei ole S. M ́i ja V. M ́i kirjalikes selgitustes esitatud väited usaldusväärsed. Samuti leiab kohus, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud asjaolud, mistõttu puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, s.h tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus selgitab, et isikul on õigus oma tahteavaldusest loobuda. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 esimesele lausele tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et 20 korteriühistu liiget, kes on esitanud avaldused initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele antud allkirjade tagasivõtmiseks, on selleks ähvarduste mõjul sunnitud või muul viisil kallutatud ja tegelikult nad oma allkirju tagasi võtta ei soovinud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 20 korteriühistu liiget on peale initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele allkirja andmist Tallinn, Xxx 9 korteriühistu juhatusele teatanud, et nad soovivad siiski avaldusest taganeda, mistõttu tuleb avaldusest taganenud korteriühistu liikmete allkirjad initsiatiivgrupi avaldusele lisatud allkirjalehele antud allkirjade koguarvust maha arvata. Eeltoodust tuleneb, et kokku on initsiatiivgrupi 11.10.2018 avaldusele allkirja andnud 86 korteriühistu liiget (114 – 7 – 1 – 20). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistus on 936 liiget ja sellest tulenevalt oleks üldkoosoleku kokkukutsumist pidanud taotlema vähemalt 94 korteriühistu liiget ehk 1/10 936 liikmest. Kuivõrd 11.10.2018 avaldusele on allkirja andnud kõigest 86 korteriühistu liiget, siis ei ole täidetud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud eeldused. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus avaldajate väitega, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokku kutsunud isikutel puudus üldkoosoleku kokkukutsumise õigus, sest täidetud ei olnud MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirja punktis 4.5 sätestatud eeldused. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade KrtS § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kohtule esitatud avalduse kohaselt ei ole eestikeelses üldkoosoleku kutses viidatud, et tegemist on korduva üldkoosolekuga ja et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust 13 (18)

2-18-18871 olenemata. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka kohtule esitatud tõendist (I köide, tl 13). Kuivõrd puudutatud isik 2 ei ole vastu vaielnud avaldajate väitele, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise eestikeelses teates puudus KrtS § 23 lg 1 nimetatud viide sellele, et tegemist on korduva üldkoosolekuga ja et korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, siis asub kohus seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise eestikeelses teates puudusid eespool märgitud andmed ja seega ei vastanud 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise eestikeelne teade KrtS § 23 lg 1 sätestatud tingimustele.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamine Vastavalt KrtS § 23 lg 2 saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Kohus leiab, et juhul, kui teate avaldamisel oleks järginud KrtS § 23 lg 2 tulenevat tähtaega, oleks pärast 16.11.2018 üldkoosoleku ära jäämist uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saanud avaldada kõige varasemalt 2 päeva pärast eelmise üldkoosoleku ära jäämist ehk 19.11.2018. Avaldajate väidete kohaselt pani initsiatiivgrupp peale 16.11.2018 üldkoosoleku ära jäämist kutse korduva üldkoosoleku toimumise kohta garaaži infotahvlile 18.11.2018. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on avaldajad kohtule esitanud foto infotahvlist (I köide, tl 13), millest nähtuvalt on 18.11.2018 avaldatud teadaanne 24.11.2018 toimuva Tallinn, Xxx 9 korteriühistu üldkoosoleku toimumise kohta. Puudutatud isik 1 nõustub avaldajate väitega, et teade 24.11.2018 üldkoosoleku kohta pandi garaaži infotahvlile 18.11.2018 (I köide, tl 203 pöördel). Puudutatud isiku 2 vastuväidete kohaselt on avaldajate poolt esitatud tõend võltsitud ja tegelikult pani ta kutse uuele üldkoosolekule infotahvlitele 19.11.2018. Kohus on 10.04.2019 toimunud kohtuistungil puudutatud isikule 2 selgitanud, et puudutatud isikul on kohustus on väiteid tõendada ja juhul, kui E. E on seisukohal, et avaldajad on kohtule esitanud võltsitud tõend, siis saab seda tõendada ekspertiisiga (I köide, tl 203 pöördel). Puudutatud isik 2 ekspertiisi määramist ei soovinud (I köide, tl 203 pöördel). Puudutatud isik 2 on 17.04.2019 esitanud kohtule S K ́i seletuse (I köide, tl 212), mille kohaselt luges S. K 19.11.2018 hommikul garaažis kuulutust 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Edasi minnes nägi S. K, kuidas V O ja E E kleepisid sama kuulutust seina peale. Samuti on puudutatud isik 2 esitanud V O seletuse (I köide, tl 211), mille kohaselt kleepis V. O 19.11.2018 ajavahemikul 9.30 – 10.00 garaažis 24.11.2018 korduva üldkoosoleku kokkukutsumise kuulutusi. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud isikute seletusi käsitleda tunnistajate kirjalike ütlustena TsMS § 253 mõttes. Puudutatud isik 2 on 15.02.2019 seisukohas (I köide, tl 117 – 118) taotlenud muu hulgas S M ́i, V M ́i ja V O tunnistajatena ülekuulamist. 12.04.2019 kirjaga (I köide, tl 206) on kohus puudutatud isikule 2 selgitanud, et tal tuleb oma tunnistajate ülekuulamise taotlust täpsustada ja kohtule selgitada, milliste konkreetsete asjas tähtsust omavate asjaolude kohta S M, V M ja V O ütlusi anda, samuti selgitada, millest lähtuvalt on puudutatud isik 2 seisukohal, et asjaolud, mida ta 15.02.2019 taotluse kohaselt soovib tunnistajate ütlustega tõendada, on seotud käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega. Puudutatud isik 2 ei esitanud kohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustust, vaid edastas 17.04.2019 kohtule S M ́i, V M ́i, V O ja S K ́i kirjalikud ütlused (I köide, tl 208 – 212). Kohus on E E ́ile 05.07.2019 kirjaga (II köide, tl 26) selgitanud, et 14 (18)

2-18-18871 puudutatud isiku 2 poolt kohtule 17.04.2019 edastatud kirjalike selgitusi ei saa käsitleda tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustusena ega ka tunnistajate kirjalike ütlustena TsMS § 253 mõttes. Kohus ei ole S M ́it, V M ́it, V O ́t ja S K ́it kohustanud kohtule kirjalikult vastama ega nimetatud isikutele TsMS § 253 lg 2 loetletud õigusi ja kohustusi selgitanud. Lisaks ei ole puudutatud isik 2 S K ́i tunnistajana ülekuulamist varasemalt taotlenud. Eeltoodust tulenevalt andis kohus E. E ́ile 05.07.2019 kirjaga täiendava tähtaja tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustamiseks. Puudutatud isik 2 ei esitanud tunnistajate ülekuulamise taotluse täpsustust. 14.07.2019 esitas puudutatud isik avalduse (II köide, tl 31 – 32), milles märkis, et S. K ́i avaldus ei ole kirjalik selgitus, vaid avaldus vastavalt TsMS § 235. S M ́i, V M ́i ja V O tunnistused on E. E ́i 14.07.2019 avalduse kohaselt dokumentaalsed tõendid vastavalt TsMS §

2-18-18871 saa S. K ́i ja V. O kirjalikke selgitusi lugeda usaldusväärseteks, siis tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et puudutatud isiku 2 väited selle kohta, et ta avaldas kutsed korduvale üldkoosolekule 19.11.2018, on paljasõnalised ja tõendamata. Seega tuleb lähtuda avaldajate poolt esitatud tõendis (I köide, tl 13) nähtuvast informatsioonist, et teadaanne 24.11.2018 toimuvast koosolekust on avaldatud 18.11.2018. Eeltoodust tulenevalt on korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud KrtS § 23 lg 2 sätestatud tähtaega. Üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaeg Vastavalt KrtS § 20 lg 1 teisele lausele korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tallinn, Xxx 9 korteriühistu põhikirja p 4.4 esimese lause kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, teatades sellest liikmetele ühistu teadetetahvlil või kirjalikult liikmete andmebaasis olevale elektrooniliselevõi elukohajärgsele postiaadressile, koos päevakorraga vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist (I köide, tl 7). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korduv üldkoosolek toimus 24.11.2018. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et teade korduva üldkoosoleku toimumisest avaldati garaaži teadetetahvlil 18.11.2018. Seega teavitati korteriühistu liikmeid korduva üldkoosoleku toimumisest ette kõigest 5 päeva. Sellega on korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud MTÜS § 20 lg 5 ja Tallinn, Xxx 9 korteriühistu põhikirja punktis 4.4 sätestatud tähtaega. Puudutatud isik 2 on 10.04.2019 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tema lähtus KrtS § 23 lg 2 ega ole seega korduva üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaega rikkunud (I köide, tl 204). Vastuseks puudutatud isiku 2 seisukohale, et lähtuda tuleb üksnes KrtS § 23 lg 2, selgitab kohus järgmist. KrtS § 23 lg 2 käsitleb uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise tähtaega ehk tähtaega, mis peab jääma otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumise päeva ja uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamise vahele. MTÜS § 20 lg 5 käsitleb tähtaega, mille jooksul tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada ehk tähtaega, mis peab jääma üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise ja üldkoosoleku toimumise vahele. Tegemist on erinevate tähtaegadega ja korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel pidi puudutatud isik 2 järgima mõlemat tähtaega. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik 2 korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel järginud kumbagi tähtaega. Kõike eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja korteriühistu põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks sätestatud korda, mistõttu ei olnud 24.11.2018 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks põhjendatud, mistõttu tuleb tuvastada Tallinn, Xxx 9 korteriühistu 24.11.2018 üldkoosolekul vastuvõetud järgmiste otsuste tühisus:  kinnitada 2017. aasta aruanne märkustega. Juhatusel kanda 2019. a korteriühistu üldkoosolekul ette märkuste alusel rakendatud meetmetest;  kinnitada 2017. a revisjoni aruanne märkustega. Juhatusel viia läbi toodud märkuste lisakontroll ning võtta KÜ-le Xxx 9 kahju tekkimisest süüdi olevad isikud vastutusele. Viia läbi 2012-2016. a revisjon;

16 (18)

2-18-18871 

      

kinnitada 2018. aasta majandustegevuse plaan vastavalt tabelis toodud ettepanekutele. Individuaalsete arvestite ja 10A automaatide paigaldust teostada 2019-2020. aastal. Kinnitada KÜ Xxx 9, 2018. aasta palgafond 88 000 eurot suuruses, rahatasu juhatuse esimehele määrata 750 eurot/bruto; kinnitada ekspluatatsioonmaksete suurus 2018. aastal – 14.50 eurot/kuus, 2019. aastal – 15 eurot/kuus; tunnistada volinike 16.07.2018. aasta koosoleku otsused tühiseks täismahus; lugeda E E, ik xxx ja R V, ik xxx taastatud juhatuse liikmetena; kutsuda juhatusest tagasi M G, T L, V P; valida juhatuse esimeheks E E; Lugeda seaduslikuks esindajaks pankades, kohtutes juhatuse liikmeid E E (ik xxx), J S (ik xxx), R V (ik xxx) registreerimisega registris; otsus jõustub selle vastuvõtmisest, KÜ Xxx 9, 16.11.2018 ja 24.11.2018 üldkoosoleku läbiviimise kulud kannab ühistu.

Kohus jätab tähelepanuta E. E ́i poolt 15.02.2019 esitatud tõendid, mis asuvad I köide, tl 99 107, 123 – 130, 132 – 135, 158 – 164, 213 – 215 ja II köide tl 20 – 24 ning 34 – 36, kuna loetletud dokumendid ei käsitle käesoleva valduse eset ega selle aluseks olevaid asjaolusid ja on seega asjakohatud.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lähend on tehtud avaldaja huvides, siis tuleks menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta avaldaja kanda. Võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik 1 on avalduses toodud väited korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas õigeks võtnud ja avaldusele on vastu vaielnud üksnes puudutatud isik 2, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

17 (18)

2-18-18871

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

18 (18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.