Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hageja nõue ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 02.06.2020.a kohtumääruses (dtl 43-46).

Käesoleva asja hind on 1471,65 eurot, millest põhinõue moodustab summas 1244,52 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on 2

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.

Pooled ei vaidle, et nende vahel on 11.07.2017.a sõlmitud alltöövõtuleping nr XXX, millise kohaselt on pooled kokku leppinud, et hageja teostab RMK Tartu puukooli teede ehituse aadressil Rõõmu 7, 9, 13, Tartu linnas (dtl 14-17, 18-25). Puudub vaidlus, et kokkulepitud tööd on teostatud ning kostjale üle antud (dtl 2).

Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. Hageja on seisukohal, et kostja pidi hagejale 28.04.2020.a välja maksma garantiiaja tagatise summas 1981,41 eurot. Kostja on sellest summast tasunud 736,89 eurot ning võlgneb hagejale 1244,52 eurot. Kostja sellega ei nõustu ning on arvamusel, et ta on antud nõude kehtivalt tasaarvestanud 23.05.2019.a avaldusega (dtl 35, 37-39).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.

Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980). 3

23.05.2019.a tasaarvestusavalduse nr XXX järgi on kostja muuhulgas tasaarvestanud hageja nõude summas 1981,41 eurot enda nõudega summas 74 029,82 eurot (dtl 41-43).

Kostja tugineb oma tasaarvestuse avalduses asjaolule, et pooled on sõlminud 13.12.2017.a kokkuleppe, millise kohaselt kostja tasub hageja eest liiva, killustiku ja mehhanismide rendi arved ja kostjal on õigus teostada tasaarvestus hagejale väljamaksmisele kuuluvatest summadest (dtl 37). Neid asjaolusid hageja vaidlustanud ei ole.

Kohtule esitatud teatise kohaselt on hageja 13.04.2020.a teatisega taotlenud kostjalt alltöövõtulepingu nr XXX garantiitagatise vabastamist summas 1244,52 eurot (dtl 35). Hageja poolt ei ole kohtule esitatud eelpool osundatud 13.04.2020.a hageja teatist, kuid lepingu punkt 2.5.7 järgi tuli summa välja maksta kooskõlas lepingu punktis 2.2.4 nimetatud tähtaja jooksul alates teatise saamisest, so 15 päeva jooksul (dtl 14-15). Seega tuli tagatis välja maksta 28.04.2020.a.

Sellele on kostja 28.04.2020.a vastanud teatisega nr XXX ning selgitanud, et nimetatud summas on kostja hageja nõude tasaarvestanud 23.05.2019.a, lisades juurde ka vastava varem esitatud avalduse (dtl 37-39).

Ka Tallinna Ringkonnakohus on 21.06.2023.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-18-3402 punktis 13 selgitanud, et VÕS § 203 lg 1 sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo) (dtl 108).

Ka on osundatud kohtuotsuse punktis 12 tuvastatud, et hageja on tunnustanud kostja materjali müügist ja tehnika rendi kuludest tulenevat nõuet vähemalt 94 771,70 euro ulatuses (dtl 108). Samuti on viidatud otsuse punktis 14.2 tuvastatud, et materjalide ja tehnika rendi osas muutus kostja nõue sissenõutavaks 16.01.2018.a ning nõue liiva ja kruusa täiendavate mahtude eest muutus sissenõutavaks 02.03.2018.a (dtl 109).

Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostja on kehtivalt hageja nõude summas 1244,52 eurot oma nõudega hageja vastu summas 74 029,82 eurot 23.05.2019.a avaldusega tasaarvestanud. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue 1244,52 euro kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga ning edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja kõrvalnõue viivise väljamõistmiseks.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.