Tammeotsa Tehnika OÜ hagi TREV-2 Grupp AS vastu võla ja viivise nõudes Hagihind hagi hind 9 243,24 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Tammeotsa Tehnika OÜ (registrikood 11233807, Tammeotsa, Nõgiaru küla, Nõo vald 61601 Tartumaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Catrex, Turu 5-6, Tartu 51004, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, Pärnu mnt 463, Tallinn 10916); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, Lelle 24, Tallinn 11318, e-post [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi võlgnevuse 7816,09 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Tammeotsa Tehnika OÜ-lt (registrikood 11233807) kostja TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 2822,80 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Tammeotsa Tehnika OÜ-lt (registrikood 11233807) kostja TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2822,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 21.11.2016 alltöövõtulepingust nr 16038-03 tulenev võlgnevus 7 816,09 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,05 % päevas tasumata võlgnevuselt 7 816,09 eurolt alates 20.12.2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu nr 1603803, mille osaks olid ka eritingimused. Eritingimuste p 2.1.1 kohaselt oli lepingu objektiks Puka aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike I etapi ehitustööd. Lepingu hinnaks koos käibemaksuga oli eritingimuste p. 2.2.3. kohaselt 240 136,20 eurot.
3.Garantiiperioodi alguseks oli p 2.4.1. kohaselt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Garantiiperiood kestis lepingu p 2.4.2. kohaselt 24 kuud alates teostatud tööde ehitise omanikule üleandmisest. Punkti 2.5.4. järgi oli garantiiaja tagatis 3 % lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga ja punkti 2.5.5 pidi tagatis olema jõus vähemalt 60 päeva möödumiseni garantiiaja lõppemisest.
4.26.04.2027 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 13 alltöövõtulepingu muutmiseks. Selle kokkuleppega lisandusid lisatööd, suurenes lepingu maksumus ning muutus tööde lõpetamise tähtaeg. Lepingu p.
2.2.3.kohaselt sai lepingu hinnaks koos käibemaksuga 260 536,20 eurot.
5.Hageja andis kostjale lepinguobjekti üle 20.10.2017. Puudusi ei avastatud ning vaegtöid ei olnud. Kostja ei ole hagejale tagastanud garantiiaegset tagatist 7 816,09 eurot. Selle summa üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja oleks pidanud hagejale tagatise välja maksma 19.12.2019 (24 kuud + 60 päeva).
6.Hageja saatis 28.11.2019 kostjale tagatisraha tagastamise nõude. Kostja tagatisraha hagejale ei tagastanud ega kavatsegi tagastada. Kostja põhjendas 12.12.2019 vastuses raha mittetagastamist tasaarvestuse avaldusega. Kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avalduses ja nõudes on viide poolte vahel 31.07.2017 sõlmitud alltöövõtulepingule nr 17_048_2. Kostja leidis, et tal on selle lepingu täitmisest tulenev nõue hageja vastu summas 479 799,06 eurot. Kostja tasaarvestas selle nõude tellija ja töövõtja vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 16038-03 tuleneva nõudega kinnipeetud garantiiaegse tagatise tagastamiseks summas 7 816,09 eurot. Lisaks nõudis kostja tasaarvestuse avalduses hagejalt viiviste ja muude maksete tasumiseks 405 769,24 eurot.
7.Hageja leidis, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus. Kostja väidet tasaarvestuse kohta lahendati
Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-18-3402. Ka selles tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tasu teostatud tööde eest ja kostja viitas tasaarvestusele 31.07.2017 sõlmitud alltöövõtulepingust nr 17_048_2 tuleneva nõudega hageja vastu. Selle tsiviilasja tasaarvestuse asjaolud on sarnased kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avaldusega. Kohtu 28.06.2019 otsusega jäeti kostja vastuväited rahuldamata ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu ja menetluskulud. Kostja vaidlustas kohtuotsuse Tallinna Ringkonnakohtus. Kohtulahend ei ole veel jõustunud.
8.Hageja leidis, et tegu on tüüpilise kostja käitumisega, kus kostja on teinud ehituse alapakkumise ja alapakkumisest tulenevat kahju katta alltöövõtjatele tasu mitte maksmisega või maksmise edasilükkamisega. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peaks lepingu alusel hagejale tagastama 7 816,09 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et nõue on muutunud sissenõutavaks ja võlgnik ei ole seda tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on sisulist põhjust teha tasaarvestus. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu ja viitas VÕS § 200 lõikele 4.
9.Harju Maakohtus analüüsis tsiviilasjas nr 2-18-3402 põhjalikult alltöövõtulepingust nr 17_048_2 tulenevaid kostja nõudeid ning leidis, et kohtu ette toodud asjaolud välistasid tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning tasaarvestuse kehtivuse. Hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
10.Pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt tellis kostja hagejalt töö, hageja teostas töö, pretensioone tööle ei olnud ega ole. Kostja on kohustatud hagejale tagastama garantiiraha, kuid keeldub selle tagastamisest ja lepingu täitmisest. Kostja on lepingut rikkunud. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist.
11.Nõutava raha tasumise tähtaeg on 19.12.2019. Ehitustööde alltöövõtulepingu nr 1603803 eritingimusete p. 2.9.5. kohaselt on viivis 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Tasumata on 7 816,09 eurot. Viivis päevas on 3,91 eurot. Viivise arvestus algab 20.12.2019.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja viitas vastuses 15.08.2017 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 17_048_2, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas mulla- ja katenditöid. Kostja selgitab oma vastuses selle lepinguga seotud asjaolusid, mis on arutusel Tallinna Ringkonnakohtus menetluses tsiviilasjas nr 2-18-3402. Selles vaidluses esile toodud asjaoludele tugineb kostja oma tasaarvestuse avalduses, millega ta soovib hageja nõuet tasaarvestada. Kostja ei ole sisuliselt hageja nõudele vastu vaielnud ning on vastu vaielnud üksnes viivisele.
13.Üleandmise - vastuvõtmise aktist nähtub, et garantiiajaks peeti kinni hageja töövõtutasu ja selle pidi kostja pärast garantiiaja möödumist välja maksma. Hageja andis kostjale lepinguobjekti üle 20.10.2017. Selle üle poolte vahel vaidlust olla ei saa. Lepingu eritingimuste p 2.9.5 nägi ette viivise suuruse. Tööde käigus peetakse igalt aktis näidatud tööde maksumuse summalt kinni garantiisumma, mis moodustabki objekti lõpuks garantiitagatise. Eraldi arvet sellele summale ei esitata, kuna see summa kajastub aktides, selle pealt tasutakse käibemaks ja see summa jääb tellija kätte. Tellijal oli kohustus tema kätte jäänud summa töövõtjale välja maksta peale garantiitähtaja möödumist.
14.7816,09 eurot jäi tellija deposiiti ning kostja oleks pidanud hagejale tagatise välja maksma 19.12.2019. Seda tähtaega ei ole kostja vaidlustanud. Hageja pöördus 28.11.2019 kirjaga kostja poole tagatisraha tagastamise nõudega. Hageja jääb viivisenõude juurde. Kostja menetluse peatamise taotlusele vaidles hageja vastu.
15.29.10.2024 seisukohas nõustus hageja menetluse uuendamisega. 29.11.2024 lõplikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete ja nõude juurde. Hageja arvestab viivist alates 20.12.2019 lepingus toodud määras 0,5% päevas tasumata summalt. Alates 20.12.2019 kuni 28.11.2024 on kostja viivises
1439 päeva. Viivise summa on 5 626,49 eurot.
16.Kostjal ei ole hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja tugineb ainult tasaarvestusele. Hageja tasaarvestusega ei nõustu. Kostja väidab, et hageja on tunnistanud enda kohustust tasuda kostjale tsiviilasjas nr 2-18-3402 töö teostamiseks kasutatud materjalide ja tehnika maksumus summas 78 976,42 eurot + km. Selles summas soovib hageja nüüd teha tasaarvestust. Tsiviilasjas nr 2-18-3402 lahendati hageja põhitööde nõuet kostja vastu summas 85 236,23 eurot, kuid leiti, et enne tasaarvestuse tegemist ei muutunud hageja nõue kostja vastu seoses lisatööde tegemisega sissenõutavaks ja seetõttu lisatööde tasu ei arvestatud. Selle tõttu leidis kohus, et põhitööde maksumuse summa on väiksem kui hageja poolt kostjale tasumisele kuuluv materjalide ja seadmete kasutamise maksumuse summa ning võimalik on teha tasaarvestus 94 771,70 eurot - 85 236,23 eurot - 4866,36 eurot = 4 669,11 eurot (Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 lahend p 15).
17.Sellest tulenevalt tunnistati eelviidatud tsiviilasjas hageja nõuet kostja vastu seoses Tartu objekti tasumata töödega 4866,36 euro ja lisanduva viivise osas. Tagatisraha nõude lahendamisel ei oma ringkonnakohtu arvestus tähtsust, sest lähtuvalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist anti käesolevas vaidluses käsitletud tööd üle 20.10.2017. Tagatisraha nõue muutus sissenõutavaks 19.12.2019 (24 kuud + 60 päeva). Kostja tegi tasaarvestuse 23.05.2019. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Sellise nõude ette tasaarvestamine, mille tulevase maksmise kohustusest on kostja teadlik, kuid mida ta veel maksma ei pea, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohane kostja väide, et töövõtja hagi esemeks olev nõue on lõppenud enne 19.12.2019 hagiga kohtusse pöördumist.
18.Hageja esitas kostja vastu tsiviilasjas nr 2-22-7230 hagi võla sissenõudmiseks, mis koosnes tasumata lepingujärgsete tööde tasunõudest 85 236,23 eurot ja lisatööde tasu nõudest 89 754 eurot. Kokku oli kosjal hagejale tasumata 174 990,23 eurot. Sellest summast arvestas hageja maha tööde tegemisel kasutatud masinate ja materjalide maksumuse 97 662 eurot (käsitletud ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 lahendis) ning nõude summaks tasumata tööde eest jäi 77 328,23 eurot, millele lisandub tagatusraha nõue. Pooled vaidlevad veel võimalike leppetrahvide jms teemal. Pooltevahelises rahalises nõudes ei ole kohtulahend jõustunud. Ei ole teada, kas kostjal on õigus midagi tasaarvestada.
19.Sisuliselt ei ole kostja hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja tasaarvestusele vaidleb hageja vastu, kuna kostja võlgneb hagejale palju suurema summa, kui on kostja tasaarvestusavalduses näidatud summa.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 550 eurot ja kulud õigusabile. Õigusabi on kokku osutatud 12 h 30 min. Hagi esitamiseks vajalike dokumentide analüüsile kulus 4 h 30 min, hagiavalduse koostamisele kulus 4 tundi. Kostja vastuse analüüsile kulus 3 tundi 30 min. Hageja 09.02.202 vastuse koostamisele kulus 30 min ja lõplike seisukohtade koostamisele 2 tundi. Õigusabi tasu on 150 eurot tunnis ja kokku on õigusabi tasu 1875 eurot. Tasu ei sisalda käibemaksu, õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohuslane. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 2425 eurot (550 eurot + 1875 eurot).
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja vaidles hagile vastu. 09.12.2016 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 16038-031, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana tegema ehitustöid Puka alevikus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustike I etapi ehitamisel (Puka leping). 15.08.2017 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 17_048_2, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas (Kastani, Koidu, Mahlamäe ja Vahe tänaval) mulla- ja
katenditöid (Rapla leping). 07.09.2017 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 17047-01, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana ehitama RMK puukooli teed Tartu linnas (Rõõmu tn 7, 9 ja 13) (Tartu leping).
22.Rapla lepingu objektiks olevate tööde tegemiseks oli hagejale vajalik mh täitematerjal (liiv, killustik) ning tehnika (greider, buldooser, rover). Kuna hagejal oli raskusi materjali ja tehnika hankimisega (mis Rapla lepingu järgi oli tema kohustus), nõustus kostja andma ise materjali ja aitama tehnikaga. 13.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mis vastavalt kokkuleppe p-le 5 jõustus tagasiulatuvalt 31.07.2017. Kokkuleppe järgi oli kostjal õigus materjalide ja seadmete eest tasutud või tasumisele kuuluvad summad pidada kinni hagejale tasumisele kuuluvatest summadest. Kasutatud materjal kuulus kostjale (hageja võttis liiva ja killustikku kostjale kuuluvast Künka karjäärist. Tööde tegemiseks kasutatud tehnikast kuulus kostjale buldooser Geider, buldooser Kaurits OÜ-le ja GNSS rover kuulus THEK Automaatika OÜ-le.
23.Kostja aktsepteeris hageja Rapla lepingu alusel esitatud teostatud tööde aktid. Kostja aktsepteeris akti 1 teostatud tööde eest 2017. augustis, millega tehti mahaarvamine seoses materjalidega summas 2422,80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja aktsepteeris akti 2 teostatud tööde eest 2017. a septembris, millega tehti mahaarvamine seoses materjalide ja tehnikaga summas 33 035,99 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja aktsepteeris akti 3 teostatud tööde kohta 2017. a oktoobris, millega tehti mahaarvamine seoses materjalide ja tehnikaga arvestades lisatöid 52 992,35 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja ei aktsepteerinud hageja Rapla lepingu alusel esitatud teostatud tööde akti nr 4 teostatud tööde kohta 2017. a novembris.
24.Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtule 03.03.2018 hagi, mille esemeks oli Tartu lepingu alusel teostatud tööde eest võlgnevuse nõue 5603,25 eurot ja viivise nõue. Hageja oli juba enne hagiga kohtusse pöördumist ehk 02.03.2018 nõudekirjas nr T800-1/4694 seisukohal, et hageja võlgneb kostjale materjali ja tehnika eest täiendavalt 81 028 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas kohtuväliselt (22.05.2018. a kirja lk-l 3) ja kohtuvaidluses, et ta tunnustab vastavat kosja nõuet materjali ja tehnika eest summas 78 976,42 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tuletas 02.03.2018 nõudekirjas hagejale meelde, et viimane võlgneb talle 81 028 eurot ja käibemaksu ning viitas õigusele see tasaarvestada Tartu lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
25.28.06.2018 vastuses hagiavaldusele esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, tuginedes mh nõudele materjalide ja tehnika eest. Vastusena tasaarvestuse vastuväitele teatas hageja, et tal on lisaks 03.03.2018 hagi esemeks olevale nõudele kostja vastu veel täiendavaid nõudeid. Hageja leidis, et tal on tasunõue seoses Rapla lepingu alusel teostatud „lisatöödega“ kokku summas 84 870 eurot, millele lisandub käibemaks, tasunõue seoses Rapla lepingu alusel teostatud töödega vastavalt aktile 4 summas 71 030,19 eurot, millele lisandub käibemaks ja Rapla lepingu alusel antud ehitusaegse tagatise tagastamise nõue summas 7190,80 eurot. Kostja vaidles nendele nõuetele vastu.
26.Rapla lepingu p 2.3.2 järgi oli tööde üleandmise tähtaeg 10.10.2017. Töid tähtajaks üle ei antud. Kostja leidis, et tal on tulenevalt Rapla lepingu tähtaja ületamisest hageja vastu leppetrahvinõue seisuga 14.02.2018. a summas 87 764,48 eurot ning seisuga 18.07.2018 summas 193 356,35 eurot, kulude hüvitamise nõue (kulud omanikujärelevalvele, projektijuhtimiskulu, ajutine liikluskorraldus ja liiklusmärkide rent, talihooldus) summas 10 687,50 eurot. Kostja leidis, et ta on tasaarvestanud hagi esemeks oleva Tartu lepingust tuleneva nõude juba enne hagi esitamist 02.03.2018 kirjaga.
27.28.06.2018 vastuses hagiavaldusele esitas kostja Tartu lepingu alusel esitatud nõudele tasaarvestuse vastuväite, tuginedes uuesti leppetrahvi nõudele ja kulutuste nõudele ning täiendavalt ka nõudele materjalide ja tehnika eest Rapla lepingu alusel. Harju Maakohtu 18.06.2019 otsusega hageja
hagi rahuldati. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist.
28.Kostja esitas hageja vastu Rapla lepingu alusel materjalide ja tehnika nõude summas 81 028 eurot ja kulude hüvitamise nõude tulenevalt tähtaja ületamisest (kulud omanikujärelevalvele, projektijuhtimiskulu, ajutine liikluskorraldus ja liiklusmärkide rent, talihooldus) summas 10 687,50 eurot. Hageja tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika eest summas 78 976,42 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja ei nõustunud maakohtu põhjendusega, et tema tasaarvestuse nõue on tõendamata.
29.Käesolevas asjas esitatud hagi esemeks on Puka lepingu alusel põhivõlgnevus 7816,09 eurot ja viivis. Kostja hinnangul puudub vaidlus selle üle, et kostja esitas hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse. Hagile lisatud kostja 23.05.2019 kirjast nr T800-1/7207 nähtub, et kostja on tasaarvestanud Puka lepingu garantiiaegse tagatise summas 7816,09 eurot oma nõudega hageja vastu materjali ja tehnika eest.
30.Hageja ei ole põhistanud, miks puudub kostjal tasaarvestuse õigus. Hageja on ilmselt järeldanud, et tsiviilasjas nr 2-18-3402 otsusega on tuvastatud, et kostja nõue seoses materjalide ja tehnikaga ei ole kehtiv.
31.Kostja pidas arusaamatuks hageja tuginemist VÕS § 635 lg-le 1 ja seisukohale, et töövõtjal on õigus saada teostatud tööde eest tasu. Vaidluse esemeks on garantiiaegse tagatise tagastamine. Asjaolu, et kostja pidas kooskõlas lepingu tingimustega garantiiaegse tagatise kinni hagejale tasumisele kuulunud summast, ei muuda garantiiaja tagatist töövõtulepingu järgseks tasuks tehtud tööde eest.
32.Hagiga taotletakse viivist alates 20.12.2019 0,05 % päevas viitega Puka lepingu eritingimuste p-le
2.9.5.Puka lepingu eritingimuste p 2.9.5 sätestab, et tellija on kohustatud tasuma viivist 0,05% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest „arvete tasumisega viivitamisel“. Hagi esemeks ei ole tasunõue tööde eest, mille saamiseks pidi töövõtja kooskõlas Puka lepingu üldtingimuste p-ga 5.2 esitama arveid. Garantiiaja tagatis ei ole tasu tehtud tööde eest.
33.Hageja on allkirjastanud 25.10.2017 alltöövõtu üleandmise-vastuvõtmise akti, mille p-s 4.1 on kokku lepitud, et 7816,09 eurot jääb tellija deposiiti seoses hageja kohustusega anda garantiiaja tagatis suurusega 3% lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga. Kostja ei tunnista viivisenõuet.
34.Kostja on hagi esemeks oleva põhinõude kehtivalt tasaarvestanud 23.05.2019 kirjaga nr T8001/7207. Kostja on teostanud tasaarvestuse tuginedes, nõudele hageja vastu materjalide ja tehnika eest. Hagi esemeks olev põhinõue on lõppenud enne 19.12.2019. a hagiga kohtusse pöördumist. Kostja esitas ka menetluse peatamise taotluse, et menetlus peatataks kuni teise tsiviilasja vaidluse lahendamiseni.
35.04.10.2024 esitas kostja menetluse uuendamise taotluse. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-18-3402 21.06.2023 tehtud otsuse kohaselt tunnustas hageja kostja nõuet materjalide ja tehnika eest antud tsiviilasjas vähemalt 94 771 euro ulatuses ja tsiviilasjas nr 2-22-7230 summas 97 662 eurot. Mõlemad summad on suuremad kui see, mida kostja on kasutanud tasaarvestuseks 23.05.2019 kirjas. Kostja nõue materjalide ja tehnika eest muutus kogu ulatuses sissenõutavaks 02.03.2018 seisuga (kohtuotsuse punkt 14.2) ehk enne hagi esemeks oleva nõude sissenõutavaks muutumist.
36.03.12.2024 seisukohtades kordas kostja, et ta esitab tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestus on tehtud kohtuväliselt 23.05.2019 kirjaga nr T800-1/7207 enne hagi esitamist. Nähtuvalt 23.05.2019 tasaarvestusavalduse lk 1 p-st (v) ja lk 3 viiendast punktist hõlmab see muuhulgas käesoleva tsiviilasja hagi esemeks olev põhivõlgnevust 7816,09 eurot Puka lepingu alusel.
37.Tasaarvestusavalduse järgi sõlmis hageja 15.08.2017 kostjaga lepingu nr 17_048_2, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas mulla- ja katenditöid. Kuna hagejal oli raskusi materjali ja tehnika hankimisega, nõustus kostja andma ise materjali ja aitama tehnikaga. Osaliselt teostati tasaarvestused Rapla lepingu alusel esitatud aktides 1-3. Seejärel üles jäänud hageja võlgnevusest materjali ja tehnika eest tasaarvestas kostja 23.05.2019 kirjaga erinevad hageja nõuded.
38.Kostja esitas materjali ja tehnika nõude osas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite tsiviilasjas nr 218-3402, mille esemeks oli hageja nõue kostja vastu Tartu lepingu alusel. Kuivõrd tsiviilasjas 2-183402 tuli tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue materjalide ja tehnika eest, esitas kostja taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsuse punkti 12 kohaselt tunnustas kohus kostja nõuet hageja vastu materjalide ja tehnika eest vähemalt (78 976,42 eurot + km 20%) 94 771 euro ulatuses, mis on oluliselt suurem, kui nõude osa, mida kostja on kasutanud tasaarvestuseks 23.05.2019 kirjas.
39.TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on pooltele siduv ka see, kui kohus tasaarvestuse vastuväite rahuldab ehk tuvastab, et kostjal on hageja vastu nõue. TsMS § 442 lg 5 ja § 457 lg 2 koostoimest tuleneb, et resolutsioonis sellist tasaarvestust ei märgita ja õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu tuvastamine nähtub kohtulahendi põhjendustest.
40.Kuigi tsiviilasjas nr 2-18-3402 tehtud Harju Maakohtu 15.06.2022 otsuse resolutsioon tasaarvestust ei nimeta, ei oma see otsuse siduvuse seisukohast mingit tähtsust. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidlustanud, et kostjale kuulus 23.05.2019 seisuga tema vastu materjalide ja tehnika eest nõue suurusega vähemalt 94 771,70 eurot. Antud ulatuses tunnustas hageja kostja nõuet materjali ja tehnika eest juba 22.05.2018 kirjas. Kostja on seisukohal, et hageja võlgnes materjali ja tehnika eest 97 662 eurot. Hageja on tunnustanud kohustust tasuda kostjale materjali ja tehnika eest 97 662 eurot tsiviilasjas nr 2-22-7230 esitatud hagis ja selle asjaolu võttis hageja omaks ka 28.11.2022 istungil, mis on protokollitud. Hageja jäi selle juurde, et kostja nõude suuruseks on 97 662 eurot, ka 30.09.2024 tsiviilasjas nr 2-22-7230 eurot esitatud menetlusdokumendis.
41.Tsiviilasjas nr 2-18-3402 oli nõudest materjali ja tehnika eest menetluslikuks tasaarvestuseks kasutatud ulatus 4866,36 eurot. Kostja on 23.05.2019 kirjas märkinud, et kasutab tasaarvestuseks, mh käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi esemeks oleva põhivõlgnevusega summas 7816,09 eurot, oma nõuet hageja vastu materjali ja tehnika eest 74 029,82 euro ulatuses. Hageja tasaarvestatavate nõuete hulgas on viimasena nimetatud garantiiaegne tagatise summas 1981,41 eurot. Tegelikult oli hageja antud garantiiaegne tagatis 736,89 euro võrra väiksem. Vastav asjaolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 218-3402 tehtud kohtuotsustega. Asjaolu, et tagatis oli üksnes 1244,52 eurot, kinnitab hageja hagiavalduses, mida kohus menetleb tsiviilasjana nr 2-20-7330.
42.Eeltoodust tulenevalt on 23.05.2019 kirjaga kasutatud tasaarvestuseks kostja nõudest 74 029,82 eurot – 736,89 eurot = 73 292,93 eurot. Seega ka pärast kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust tsiviilasjas nr 2-18-3402 ja 23.05.2019 kohtuvälist tasaarvestusavaldust, võlgneb hageja kostjale materjalide ja tehnika eest veel 97 662 eurot – 73 292,93 eurot – 4866,36 eurot = 19 502,71 eurot.
43.Kuna kostja on teinud tasaarvestuse, on hageja nõue lõppenud 02.03.2018. Vaidlus puudub, et kostja on hagi esemeks oleva nõude tasaarvestamiseks esitanud hagejale 23.05.2019 kirja. Hagi kohaselt muutus hagi esemeks olev nõue sissenõutavaks 19.12.2019. Hageja arvamus, et kostja ei saanud hageja nõuet tasaarvestada enne, kui hageja nõue muutus sissenõutavaks, on ekslik. VÕS § 197 lg 1 järgi on tasaarvestuse eelduseks see, et tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS ei keela tasaarvestaval poolel enda kohustuse täitmist enne sissenõutavaks muutumist. Oluline on, et sissenõutavaks oleks muutunud teise poole kohustus. Kostja kasutas tasaarvestuseks oma nõuet hageja vastu materjalide ja tehnika eest, mis muutus kogu ulatuses sissenõutavaks 02.03.2018. a seisuga.
44.Hageja väide, et VÕS § 197 lg-t 1 järgiv tasaarvestusavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, on sisustamata ning ilmselgelt alusetu. Hagiavalduse järgi andis hageja hagi esemeks oleva garantiiaegse tagatise alates 20.10.2017. Ei ole ühtegi seaduse sätet ega lepingu punkti, mis keelas kostjal seejärel ükskõik millal tagatis tagastada. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega lõppes hagi esemeks olev nõue 23.05.2019 tasaarvestusavalduse alusel juba enne selle sissenõutavaks muutumist ehk täpsemalt 02.03.2018, mil hagejal oli kohustus tasuda kostjale materjalide ja tehnika eest.
45.Hageja ei ole tasaarvestust teostanud, mh tsiviilasjas nr 2-22-7230. Hageja ei ole esitanud kostjale seoses viimase nõudega materjali ja tehnika eest mitte kunagi tasaarvestusavaldust. On õige, et Harju Maakohus menetleb tsiviilasjana 2-22-7230 hageja 15.05.2022 hagiavalduse alusel nõuet kostja vastu summas 4 91 021,74 eurot. Hageja on selles tsiviilasjas esitanud erinevad nõuded seoses Rapla lepingu täitmisega (põhitööde tasunõue, lisatööde tasunõue, ehitusperioodi tagatis).
46.Hageja selgitas käesolevas asjas 29.11.2024 esitatud seisukohas, et tsiviilasja nr 2-22-7230 haginõue koosneb “tasumata lepingujärgsete tööde teostamise eest tasumise nõudest 85 236,23 eurot ja lisatööde tegemise eest tasu nõudes 89 754 eurot. Kokku on kosjal hagejale tasumata 174 990,23 eurot. Sellest summast arvestas hageja maha tasu tööde tegemise kasutatud masinate ja materjalide maksumuse 97 662 eurot ning nõudesummaks tasumata tööde eest jääb 77 328,23 eurot, millele lisandub tagatisraha nõue.
47.Kostja on tsiviilasjas nr 2-22-7230 korduvalt viidanud, et hageja ei ole esitanud kostjale tasaarvestusavaldust. Olukorras, kus hageja loetleb hagis suure hulga enda erinevaid nõudeid (kokku 188 683,74 euro ulatuses) ning seejärel selgitab, et on hagi esitamisel midagi maha arvestanud, on hageja esitanud tasunõuded lihtsalt väiksemana, aga millised nõuded ja millises ulatuses, see on selgusetu. Vaatamata korduvatele selgitustele jäi hageja selle juurde, et on 97 662 eurot võtnud maha lisa- ja muudatustööde maksumusest kokku.
48.Tsiviilasjas nr 2-22-7230 on hageja selgitanud, et kõigi põhi- ja lisatööde tasunõuded muutusid sissenõutavateks 01.07.2018 ja ehitusperioodi tagatise nõue 01.09.2022 ehk hiljem kui kostja nõue hageja vastu seoses materjali ja tehnikaga. Seega isegi, kui hageja oleks esitanud kohtuvälise tasaarvestusavalduse (mida hageja ei väida ja mida ta ei ole faktiliselt esitanud) või kui hageja oleks esitanud tsiviilasjas nr 2-22-7230 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite (mida hageja ei väida ja mida hageja ei ole faktiliselt esitanud), oleks see toimetu. Kostja on teinud kehtiva tasaarvestuse 23.05.2019 kirjaga, millest tulenevalt on hagi esemeks olev nõue lõppenud 02.03.2018 (VÕS § 197 lg 2), millest tulenevalt puudub hagejal kostja vastu ka viivisenõue.
49.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 2822,80 eurot. Õigusabi osutati tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta mahus 10,63 tundi ehk 1700,80 eurot. Õigusabikulud tunnihinnaga 220 eurot (ei sisalda käibemaksu) osutati mahus 5,1 tundi ehk 1122 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulusid pidas kostja ülepaisutatuteks.
KOHTU PÕHJENDUSED
50.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
51.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitööde tegemiseks Puka alevikus; 2) lepingu järgi pidi hageja andma garantiiaja tagatise, mis vastab 3% lepingu hinnast koos käibemaksuga ning tagatis pidi olema jõus veel vähemalt 60 päeva möödumiseni pärast garantiiaja lõppemist; 3) hageja esitas pärast lepingu lõppemist kostjale nõuda tagastada garantiiaegne tagatis summas 7816,09 eurot; 4) 15.08.2017 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu Rapla linnas mulla- ja katenditööde tegemiseks; 5) 07.09.2017 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu RMK puukooli teede rajamiseks Tartu linnas; 6) Rapla linnas tehtavate tööde jaoks oli hagejale vajalik täitematerjal ja tehnika, mille hankimine lepingu alusel oli hageja kohustus, kuid mille tagas talle kostja; 7) hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2018 kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjal õigus materjalide ja seadmete kasutamise eest tasutavad summad kinni pidada hagejale tasumisele kuuluvatest summadest; 8) kostja saatis hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas materjalide ja seadmete kasutamise tasud hagejale maksmisele kuuluvate summadega, sealhulgas tagatisrahaga; 9) hageja saatis kostjale 28.11.2019 tagatisraha tagastamise nõude.
52.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada või tuleb kostjal tasuda hagejale alltöövõtulepingu nr 16038-03 alusel tagatisraha 7816,09 eurot ning viivis lepingulise määra alusel 0,05% päevas alates 20.12.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
53.Hageja leidis, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus, sest hageja on sellele vastu vaielnud. Kostja tasaarvestust juba lahendati tsiviilasjas nr 2-18-3402. Kostjal ei ole nõudele sisulisi vastuväiteid, kostja on tuginenud ainult tasaarvestusele. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Hageja esitas asjas 2-22-7230 kostja vastu tasunõude väljamõistmiseks hagi, milles arvestas nõudest maha kostjale materjalide ja tehnika eest tasumisele kuuluva 97 662 eurot.
54.Kostja leidis, et hageja nõue tema vastu on tasaarvestusega lõppenud enne, kui hageja hagiavalduse esitas 19.12.2019. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse 23.05.2019 ning seadusest ei tulene, et tasaarvestada ei saa nõuet, mis pole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole põhistanud, miks ei ole kostjal tasaarvestuse õigust. Sisuliselt on hageja korduvalt kohtuväliselt ja ka tsiviilasja nr 2-227230 menetlusdokumentidest tunnistanud kostja nõuet, mille alusel tasaarvestus tehti. Hageja ise tasaarvestuse avaldust esitanud ei ole. Kostja õigust teha tasaarvestus on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga asjas 2-18-3402. Ka pärast kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust tsiviilasjas nr 29
18-3402 ja 23.05.2019 kohtuvälist tasaarvestusavaldust võlgneb hageja kostjale materjalide ja tehnika eest veel 97 662 eurot – 73 292,93 eurot – 4866,36 eurot = 19 502,71 eurot.
55.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest nõue on kostja tasaarvestusega lõppenud enne, kui hageja hagiga kohtusse pöördus. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust ei tulene, et tasaarvestust saab teha üksnes siis, kui mõlemad tasaarvestatavad nõuded on muutunud sissenõutavateks.
56.VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodud sätete koostoimest tuleneb, et kui üks pool on esitanud tasaarvestuse avalduse, lõpeb selle tulemusena ka vastaspoole nõue kattuvas ulatuses ning nõue lõpeb pärast avalduse esitamist ajast, mil nõuet tasaarvestada sai. Kuna nõude tasaarvestamine ei sõltu nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid sellest, kas nõudel on põhimõtteliselt olemas seadusest või lepingust tulenev alus, lõppes hageja nõue kostja vastu juba pärast kostja tasaarvestuse avalduse esitamist.
57.VÕS § 200 lõikes 1 on toodud tasaarvestuse piirangud ehk loetelu nõuetest, mida ei saa tasaarvestada. Selles loetelus ei ole märgitud, et tasaarvestada ei saa nõuet, mis tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 200 lg 4 näeb ette, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on ekslikult järeldanud, et üksnes tema formaalsed vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuse avalduse esitamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed.
58.Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestust välistavad vastuväited VÕS § 200 lg 4 tähenduses on üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (RK TKo 2-19-15657, p 12, 2-19-6689, p 12.1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja üksnes formaalselt avaldada, et ta ei nõustu tasaarvestuse avaldusega, vaid tal oleks tulnud välja tuua ning tõendada asjaolud, mis kostja nõude maksmapaneku täielikult välistaksid. Seda ei ole hageja teinud.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu (dtl 10-30) Puka aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike I etapi ehitustööde tegemiseks. Lepingu eritingimuste punkti 2.5.4 järgi oli garantiiaja tagatiseks 3% lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga. Punkti 2.5.5 järgi pidi garantii olema jõus vähemalt 60 päeva möödumiseni garantiiaja lõppemisest. Punkti 2.4.2 järgi oli garantii kestuseks 24 kuud alates teostatud tööde ehituse omanikule üleandmisest. Lepingu lisa nr 13 (dtl 31-32) kohaselt oli lepingu hinnaks koos käibemaksuga 260 536,20 eurot. Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (dtl 33) anti tööd üle. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejal oli õigus kostjalt tagasi taotleda Puka alltöövõtulepingu alusel kostjale jäänud garantiitagatis.
60.Kostja esitas hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse ja nõude (dtl 42-44, dtl 146-148), milles leidis, et tal on hageja vastu lepingu tähtaja ületamisest tingitud kulude nõue 10 687,50 eurot ja
materjalide ning tehnika andmisest tulenev nõue kokku 81 028 eurot. Eeltoodule lisandus kostja leppetrahvi nõue 388 083,56 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõuded hageja nõuetega, sealhulgas tagatise nõudega alltöövõtulepingu nr 16038-03 alusel summas 7816,09 eurot ehk selle nõudega, mida hageja nõudis hagiavalduses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai kostja avalduse kätte. Kohtu hinnangul lõppes hageja nõue nõuda kostjalt Puka lepingu alusel makstud tagatise tagastamist ajal, mil ta sai kostja avalduse kätte ehk hiljemalt mais 2019. Hageja nõue lõppes sõltumata sellest, millisel ajal oleks tal endal olnud õigus hakata kostjalt tagatise tagastamist nõudma. Pooled ei vaidle selle üle, et muid põhjuseid peale tasaarvestuse avalduses toodu kostjal tagatise tagastamata jätmiseks ei olnud.
61.Kuna kostja esitas tasaarvestuse avalduse enne, kui hageja hagiavaldusega 19.12.2019 kohtusse pöördus, tuleb hageja tagatise tagastamise nõue jätta rahuldamata, sest kostja kohustus on tasaarvestuse kaudu lõppenud. Kostja teavitas hagejat ka täiendavalt 12.12.2019 (dtl 45) ehk enne hagiavalduse esitamist, et on hageja tagatise tagastamise nõude 29.05.2019 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestanud.
62.Harju Maakohtu 28.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3402 (dtl 34-41) rahuldati hageja hagi kostja vastu. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud tasaarvestuse aluseid. Pooled ei vaidle selle üle, et antud Harju Maakohtu otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ning vaidlus saadeti maakohtule tagasi uueks lahendamiseks. Tsiviilasjas 2-18-3402 tehtud uues Harju Maakohtu 15.06.2022 otsuse (dtl 150-154) punktis 18 viitas kohus hageja 18.06.2018 menetlusdokumendile, milles viimane kinnitas, et võlgneb kostjale materjalide ja masinate rendi eest 78 976,42 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et tasaarvestuse eeldused on täidetud, mistõttu jäeti hageja tasunõue rahuldamata.
63.Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-18-3402 21.06.2023 otsuse (dtl 98-106, 124-132), millega jäeti jõusse varasem Harju Maakohtu 15.06.2022 otsus ja täiendati otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus osundas, et hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja hankis töödeks materjalid, mille kulu pidi hageja kostjale hüvitama (otsuse p 11.1). Tsiviilasjas nr 2-22-7230 oli hageja esitanud ka hagiavalduse (dtl 174-178, 158-160), milles tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika rendi eest 97 662 euro ulatuses. Seega ei pidanud osas, milles hageja nõustus kostja nõude aluseks olevate asjaoludega, kostja neid asjaolusid tõendama. Otsuse punktis 15 tuvastas ringkonnakohus, et kostja materjalide ja tehnika kasutamisest tulenev nõue oli suurem, kui hageja tasunõue lepingu alusel ning kostja sai oma nõude hagi nõudega tasaarvestada. Hageja nõue lõppes seetõttu juba enne selle sissenõutavaks muutumist. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud (Riigikohtu määrus dtl 134).
64.Eeltoodust tulenevalt on samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses tehtud jõustunud lahendiga tuvastatud kostja tasaarvestusavalduse kehtivus. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 2 näeb ette, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 457 lg 2 eesmärk on välistada korduvad kohtuvaidlused sama nõude üle. Seega olukorras, kus varem on kohus tasaarvestusele sisulise hinnangu andnud, ei saa sama tasaarvestuse üle järgmistes kohtuasjades enam vaielda. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul kokkuvõtvalt, et kuna kohus on juba andnud sisulise hinnangu kostja tasaarvestuse avalduse kehtivusele jõustunud kohtulahendis asjas 2-18-3402, ei saa hageja enam järgnevates kohtuvaidlustes tugineda sellele, et kostja tasaarvestuse avaldus tema nõude lõppemist kaasa ei too.
65.Kohus ühtlasi nõustub kostja viitega, et hageja ise ei ole esitanud kostja vastu ühtegi tasaarvestuse avaldust ning hageja on korduvalt nõustunud sellega, et kostjal on tema vastu rahaline nõue tulenevalt
materjalide ja tehnika kasutamisest. Nii saatis hageja kostjale 22.05.2018 kirja (dtl 155-156), milles ta muuhulgas avaldas, et on nõus, et võlgneb kostjale materjalide maksumuse ning tehnika kasutamise eest 78 976,42 eurot, millele lisandub käibemaks.
66.Tsiviilasjas nr 2-22-7230 esitatud hagiavalduses tunnistas hageja kostja nõuet (dtl 174-178, dtl 158-160). Kohtule samas asjas 30.09.2024 esitatud seisukoha (dtl 166-172) punktis 12 kinnitas hageja taas, et kostjal on tema vastu nõue summas 97 662 eurot. Ka Harju Maakohtu samas asjas peetud istungil 28.11.2022 (dtl 161-164) kinnitas hageja, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja nõude suuruseks hageja vastu on 97 662 eurot. Asjakohatu on seejuures hageja väide, et arvestades kostja nõuet, esitas ta asjas 2-22-7230 seetõttu väiksema rahalise nõude. Hageja esitas hagiavalduse antud asjas 15.05.2022, mil käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ja teised kostja tasaarvestuse avalduses esitatud hageja nõuded olid juba kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse esitamise tõttu lõppenud.
67.Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue 7816,09 euro väljamõistmiseks kostjalt jätta rahuldamata, sest nõue on lõppenud kostja tasaarvestuse avalduse esitamisega 23.05.2019 tulenevalt kostja nõudest hageja vastu. Hageja on nõustunud, et kostja nõue tema vastu on suurem tema nõudest kostja vastu. Kuna hageja nõue on tasaarvestuse avaldusega lõppenud, on alusetu ja tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivise nõue.
68.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
69.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 2822,80 eurot. Õigusabi osutati tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta mahus 10,63 tundi ehk 1700,80 eurot. Õigusabikulud tunnihinnaga 220 eurot (ei sisalda käibemaksu) osutati mahus 5,1 tundi ehk 1122 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kooskõlas vaidluse keerukusega ja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2822,80 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2822,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.