Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2019 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

2-18-19419

2-18-19419

kättesaamisest. R. L.le toimetati hagiavaldus ja 28.12.2018.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes xx xx xxxx.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid R. L.le kättetoimetatuks xx xx xxxx.a dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R. L. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 11.03.2019.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas. Koos hagiavaldusega on hageja kohtule esitanud mh 02.04.2015.a ja 04.04.2015.a liitumislepingud koos üldtingimustega. Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p. 7.10 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07 % (null koma null seitse protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest ning juriidilise isiku puhul 0,15 % (null koma viisteist protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub ELISA viivise arvestamisel Võlaõigusseaduses sätestatust. Tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab Klient. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 oli 0,05% aastas ja alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 0,00%. Viivisesumma väljaarvutamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 teise lause mõistes viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Lähtudes eeltoodust tuleb eelduslikult hinnata tühiseks

2-18-19419

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab perioodil 01.01.2015 kuni 30.06.2016 intressimäära 24,15% (3 x 8,05%) ja alates 01.07.2016 intressimäära 24% (3 x 8%). Hageja nõuab viivist määras 25,55% aastas (0,07% x 365 päeva). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja poolt esitatud asjaoludel oli maksetähtaeg 18.12.2015, seega kohustus muutus sissenõutavaks 19.12.2015, mis on ka viivise arvestamise alguspäevaks. Tulenevalt asjaolust, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja viivise nõude. Hageja on arvestanud viiviseid maksetähtpäevast, mitte maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Kohus mõistab välja kostjalt seadusest tulenevalt viivise alates maksetähtpäevale järgnevast päevast 19.12.2015.a kuni 20.12.2018.a. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kuni hagiavalduse esitamiseni kostjalt viiviste tasumist summas 155,66 eurot järgneva arvestuse kohaselt: 1) 646,70 eurot x 8,05% / 365 kalendripäevaga x 13 kalendripäevaga: periood 19.12.2015 kuni 31.12.2015 = 1,85 eurot; 2) 646,70 eurot x 8,05% / 366 kalendripäevaga x 182 kalendripäevaga: periood 01.01.2016 kuni 30.06.2016 = 25,89 eurot; 3) 646,70 eurot x 8,00% / 366 kalendripäevaga x 184 kalendripäevaga: periood 01.07.2016 kuni 31.12.2016 = 26,01 eurot; 4) 646,70 eurot x 8,00% / 365 kalendripäevaga x 719 kalendripäeva: periood 01.01.2017 kuni 20.12.2018 = 101,91 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Pärnu Maakohtule 21.12.2018.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt R. L.lt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud summas 420 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

2-18-19419

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ ning hageja esindamise eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud hagejale arve summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud hagiavaldus kolmel lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. PlusPlus Legal OÜ esitatud arvel nr 53401 on teenuse nimetuseks „Esindustasu R. L. kohtumenetluses: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine“. Käesolevas menetluses on hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine lepingulise esindaja esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et 3 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning dokumentide komplekteerimine ja analüüs ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 420 eurot. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 21.12.2018.a, seega on menetlus kestnud 82 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 29,06 % ulatuses ja kostja kanda 70,94% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ning esindaja kulu 200 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 283,76 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

2-18-19419

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.