lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-15912/7

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-15912/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-15912

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2019 a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. R. (R.) hagi V. P., R. A., O. S., A. K.i ja K. I. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V. R. (IK xxx, xxx) Hageja lepinguline esindaja: Advokaat Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21 A, Tartu 51014; e-post [email protected]) Kostjad: V. P.- xxx R. A. – xxx O. S.- xxx A. K.- xxx K. I. – xxx

RESOLUTSIOON

Keelduda V. R. hagi menetlusse võtmisest.

Saata kohtumäärus täitmiseks hagejale ja tema esindajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.V. R. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V. P., R. A., O. S.e, A. K.i ja K. I. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Maakohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja kohtule järgmised taotlused: Esialgse õigusK.tse kohaldamiseks hagejat kahjustavate ebaõigete andmete sulgemiseks ja töötlemise lõpetamiseks tulenevalt isikuandmete K.tse seaduse (IKS) § 21 ja § 24; Eeltõendamismenetluse korraldamist, mille raames nõuda tõendina välja kinnipeeturegistri sissekannete tegemise kohta andmed andmete töötlejalt tagamaks tõendi säilimise ja kasutamise kohtumenetlustes; Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise raames tuvastada kostjate lepinguliste kohustuste rikkumised – ravi – ja diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, tegevisloata tervishoiuteenuse osutamised, hoolsus- ja ravikvaliteedinõuete rikkumised ning seeläbi hagejale tervisekahju põhjustamine; Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise raames tuvastada huvide konflikt ja põhiseaduslik vastuolu PS § 28 olukorras, kus vangla tervishoiuteenust osutavad töötajad (kostjad) on lepingulises ja palgalises sõltuvussuhtes vanglast (justiitsministeeriumist) kui avalik-õiguslikust sunnimehhanismist ja on seeläbi otseselt mõjutatavad ja manipuleeritavad tervishoiuteenuse osutamise protsessis; Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude raames tuvastada, et V. P., R. A.d, O. S. ja A. K.it mõjutati ja survestati vanglaametnike (sh K. I.) poolt osutama hagejale tervishoiuteenust vangla eesmärkidest lähtuvalt ja seega arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel; Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude raames tuvastada kostjate V. P., R. A. poolt dokumenteerimiskohustuse rikkumine ja pöörata tõendamiskoormis kostjatele; Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude raames tuvastada seonduvalt K. I. tegevusega, et a) hindas kvalifikatsiooni- ja tegevusluba omamamata hageja töövõimelisust ja terviseseisundit, tunnistas õigusvastaselt hageja töövõimeliseks ja võimeliseks kandma kartserikaristust; b) 21.06.2017 tervisetõendi väjastamine tähendab dokumendi võltimist KarS § 344 tähenduses ja tegevusloata tervishoiuteenuse osutamist KarS § 372 tähenduses; c) K. I. fabritseeris endale Terviseameti tegevusloa registreerimistunistuse D12345 K. I. ja osutas selle alusel õigusvastaselt tervishoiuteenust; d) K. I. mõjutas ja survestas 20.10.2017 O. S. hagejale tervishoiuteenuse osutamise protsessis osutama trevishoiuteenust üldisest tasemest madalamal tasemel e) K. I. õigusvastane tegevus põhjustas hagejale tervisekahju sh füüsilisi ja vaimseid kahjustusi; Võtta seisukoht kostjate suhtes kriminaalvastutuse kohaldamise kohta. Mittevaralise kahju 20 000 väljamõistmist kostjatelt solidaarselt; Varalise kahju kindlaksmääramist ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.29.11.2018.a. määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 18.12.2018.a. esitas V. R. maakohtule omapoolse selgituse, kuid ei kõrvaldanud hagi käiguta jätmise määruses viidatud puuduseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 3401 lg 1 kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (TsMS § 3401 lg 2). Maakohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja maakohtu osundatud puuduseid ei kõrvaldanud. V. R. esitas küll omapoolse selgituse / seisukoha maakohtu käiguta jätmise määrusele, kuid see sisaldas peamiselt selgitust selles, miks hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga.

4.Kohus on seisukohal, et lisaks TsMS § 340 1 lg 2 sätestatule (puuduste kõrvaldamata jätmine), esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel - hagi ei ole esitatud hageja seadusega K.tstud õiguse ega huvi K.tseks või eesmärgil, milleks riik peaks andma õigusK.tset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt määrati hageja Viru Vangla käskkirjaga tööle (majandustöödel koristajana). Hageja keeldus töö tegemisest tervislikel põhjustel, väidetavalt psüühiliste probleemide tõttu (tl 25). Kostjad hagejale töö tegemisest vabastust ei väljastanud ja hindasid ta töövõimeliseks. Hagejat karistati korduvalt kartseriga, mille tõttu süvenes väidetavalt hageja haigusseisund ja tekitati täiendavat tervisekahju. Töö tegemisest vabastamist saanuks hageja saavutada üksnes halduskohtumenetluses.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tulenevalt VangS § 52 lg 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ühe esitatud nõude - mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuleks teha kindlaks kostja(te) käitumise õigusvastasus, kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada õiguslikult võimalikuks olukorras kus kostja(te) tegevus oli kooskõlas hageja kui kinnipeetava suhtes kehtivate halduse üksikaktidega. Hageja leiab, et tema töövõimeliseks hindamine kostjate poolt ning asjakohase raviteenuse saamiseks pädeva eriarsti juurde ravile ning tegevusvõime hindamiseks suunamata jätmine on tõlgendatav raviveana VÕS § 762 tähenduses. Hageja märgib, et kostja(te)le oli teada tema psüühikahäire ning kostja võis küll tuvastada, et hageja on somaatiliselt töövõimeline, kuid jättis seejuures tähelepanuta varasemalt diagnoositud psüühikahäire (depressioon), mis tingis hageja töövõimetuse. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise osas, siis ei ole hageja põhistanud endal niisuguse mittevaralise kahju (äärmiselt rasked psüühilised kannatused) tekkimist, mille puhul saaks õigustatuks pidada rahalise hüvitise väljamõistmist ja mis oleks tekkinud kostja(te) tegevuse(tüse) tagajärjel.
6.Kostja(te) otsustuse mitte vabastada hagejat tervislikel põhjustel (majandustööde) tegemisest tagajärjeks oli ainult see, et hagejal tulnuks teha kinnipidamisasutuses kergemaid majandustöid (psühhiaatri kinnitusel võis V. R. teha koristustöid 1 h päevas, vt tl 20-21).

32-leheküljelises hagiavalduses ei ole toodud ainsatki väidet / argumenti, põhistust selle kohta, et kergemate majandustööde (koritustööde) tegemise tagajärjel oleks hageja tervislik seisund halvenenud. Ei ole eluliselt usutav, et selliste tööde tegemisel hageja tervislik seisund halveneks määral, mis võiks tingida hagejale mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise. Hageja eesmärk oli vanglas määratud töö tegemisest vabastuse saamine. Mittevaralise kahju nõude rahuldamine ei muudaks olematuks hageja kohustust teha vanglas oma terviseseisundile vastavat tööd. Seega on mittevaralise kahju nõue perspektiivitu, kuivõrd sellega ei ole võimalik eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Muuhulgas osundab kohus V. R. meditsiinidokumentides psühhiaater L. E. märkele, et V. R. on väitnud korduvalt, et tal on oma tõekspidamised ja arusaamad töökorraldusest Viru Vanglas ja nendest ta taganeda ei kavatse (tl 29)

7.Kohus möönab, et pidev kartserikaristuse kandmine võis süvendada kinnipeetava stressi / depressiooni, kuid kartserikaristuse pidevat kohaldamist ei saa ette heita kostjatele. Kohus lisab, et Viru Maakohtu 04.02.2019.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 vabastati hageja enne tähtaega talle Harju Maakohtu 07.09.2016.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni ehk kuni 13.06.2022 ja määrati katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve A. kohustades V. R.a järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtumääruse kohaselt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ xxx, mis tegeleb katuse – ja fassaaditöödega ning üldehitusega. Eeltoodust järeldub, et hageja on töövõimeline ning tervislik seisund võimaldab töötada.
8.Hageja esitatud rea tuvastusnõuete osas ei ole hageja põhjendanud õiguslikku huvi nimetatud rikkumiste tuvastamiseks (TsMS § 368). Tuvastusnõuete (tuvastada kostjate lepinguliste kohustuste rikkumised – ravi – ja diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, tegevisloata tervishoiuteenuse osutamised, hoolsus- ja ravikvaliteedinõuete rikkumised ; tuvastada huvide konflikt ja põhiseaduslik vastuolu PS § 28 olukorras, kus kostjad on lepingulises ja palgalises sõltuvussuhtes vanglast kui avalik-õiguslikust sunnimehhanismist ja on seeläbi otseselt mõjutatavad ja manipuleeritavad ; tuvastada, et V. P., R. A.d, O. S. ja A. K.it mõjutati ja survestati vanglaametnike (sh K. I.) poolt osutama hagejale tervishoiuteenust vangla eesmärkidest lähtuvalt ja seega arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel jt.) selgitused piI.uvad peamiselt üksnes asjaolude kirjeldusega, põhjendamata on õigusK.tsevajadus (TsMS § 372 lg 2 p 2). Mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kohtul tuvastada kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud, mistõttu puudub vajadus eraldi tuvastusnõuded esitada.
9.Hagi tagamist saab kohus määrata ja rakendada ainult avaldusele, mille on otsustanud menetlusse võtta (vt Riigikohtu 16.11.2004.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei lahenda kohus hagi tagamise taotlust.
10.Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja