Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, aadress Jõe 2a, Tallinn 10151) Hageja lepinguline esindaja: A.L. (OÜ GS Core, e-post [email protected]) Kostja: S. M. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 20.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core hagiavaldus S. M. ́i vastu.
2.Mõista S. M. ́ilt OÜ GS Core kasuks välja Bondora AS ja S. M. ́i vahel 19.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1746460 tulenev põhivõlg 4093,94 eurot.
3.Mõista S. M. ́ilt OÜ GS Core kasuks välja viivis põhivõlalt 4093,94 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 01.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 572,32 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (28.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 580 eurot ja mõista nimetatud summa S. M. ́ilt OÜ GS Core kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.16.02.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas OÜ GS Core avalduse maksekäsu kiirmenetluse S. M. vastu 6344,91 euro saamiseks ja edastas nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 29.02.2024 hagiavalduse Tartu Maakohtule, kes edastas 15.08.2024 määrusega asja kohtualluvuse kohaselt lahendamiseks Harju Maakohtule.
3.Kohus jättis 10.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 16.09.2024 vastuse kohtunõudele, milles kõrvaldas kohtumääruses osundatud puudused. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 16.09.2024 vastuses esitatud asjaoludest ja nõuetest.
4.Hagiavalduse ja 16.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid Bondora AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) 19.12.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr BL1746460, mille alusel sai kostja laenu 5847 eurot intressiga 11,35 % aastas. Leping sõlmiti viieks aastaks kuni 18.12.2024. Laenuandja on laenusumma kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 347 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht. Laenuleping nägi kostjale ette kohustuse teha igakuiseid makseid maksegraafikus ettenähtud summades ja tähtaegadel.
5.Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras.
6.Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 1406,06 eurot. Viimane makse laekus kostjalt 03.05.2021. Maksegraafikus märgitud intressikohustust sisaldavate kuumaksete maksetähtaegu ja summasid arvestades tasus kostja sellega üheksa esimese maksegraafikus 2/8
märgitud makse kohustused (kuni 18.09.2020) täielikult ja 19.10.2020 makse osaliselt 77,30 euro ulatuses. Rohkem makseid ei ole kostja tasunud.
7.Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (8 kuu maksed) saatis laenuandja kostjale 19.05.2021 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30päevase täiendava tähtaja võlgnetavate summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 18.06.2021 tasumata jätmisel öeldakse laenuleping 19.06.2021 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud.
8.21.06.2021, kui kostja võlgnes juba 9 kuu maksed (19.10.2020 – 18.06.2021), saatis laenuandja kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu üles. Teade saadeti kostja poolt laenuandjale teatatud e-postiaadressil, SMS-ga tema telefoninumbril ja tehti kättesaadavaks internetis laenuandja iseteeninduse saidil. Ülesütlemisteade jõudis faktiliselt kostjani ja kostjal tekkis võimalus sellega tutvuda ülesütlemisteate saatmise päeval 21.06.2021, alternatiivselt tuleb kokkuleppest tulenevalt lugeda ülesütlemisteade kostja poolt kättesaaduks hiljemalt 22.06.2021. Kostja võlga ei tasunud. 9. Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0 %), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 17 kuu põhiosamaksed kuni 18.05.2021 makseni (72,85 + 73,54 + 74,23 + 74,93 + 75,64 + 76,36 + 77,08 + 77,81 + 78,55 + 79,29 + 80,04 + 80,80 + 81,56 + 82,33 + 83,11 + 83,90 + 84,69 = 1336,71 eurot) ja lisaks osaliselt 69,35 euro ulatuses 18.06.2021 makse, millest on maksmata 16,14 eurot. Lepingu ülesütlemine ei olnud seega kehtiv, sest 21.06.2021 ülesütlemise ajal ei olnud kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses. Eeltoodu tagajärjel võlgneb kostja lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summana 3276,87 eurot.
10.20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hageja saatis kostjale kohustuse meelde tuletamiseks meeldetuletuskirjad 21.07.2023, 12.09.2023, 27.10.2023, 10.11.2023, 30.11.2023 ja 09.01.2024. Ka see ei ole pannud kostjat kohustust täitma.
11.Kostjale laenuna väljamakstud laenusumma oli 5500 eurot. Tagasimakseid on tehtud 1406,06 eurot. Põhiosa võlgnevus on 5500 – 1406,06 = 4093,94 eurot.
12.Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlga 4093,94 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3276,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 817,07 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast esitatud maksegraafiku järgselt. Samuti nõuab hageja põhivõlalt arvestatud viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
13.16.09.2025 vastuses kohtule korrigeeris hageja oma nõuet ja teatas, et kuivõrd oli valesti märkinud 18.06.2021 maksest tasumata summa, siis võlgneb kostja lepingu alusel sissenõutavaks muutunud summana 3223,66 eurot, s.o 18.06.2021 makse tasumata põhiosa 16,14 eurot ja 19.07.2021 – 19.02.2024 maksete põhiosamaksed 3207,52 eurot (86,30 + 87,12 + 87,94 + 88,77 + 89,61 + 90,46 + 91,31 + 92,18 + 93,05 + 93,93 + 94,82 + 95,72 + 96,62 + 97,53 + 98,46 + 99,39 + 100,33 + 101,28 + 102,24 + 103,20 + 104,18 + 105,16 + 106,16 + 3/8
107,16 + 108,18 + 109,20 + 110,23 + 111,27 + 112,33 + 113,39 + 114,46 + 115,54 = 3207,52) ning järgnevad põhiosa maksed muutuvad sissenõutavaks tulevikus vastavalt maksegraafiku maksetähtpäevade möödumisele. Nimetatud eksimus ei mõjuta põhivõla summat, vaid tulevikus sissenõutavaks muutunud maksete summasid.
14.Kohus toimetas hagi ja 16.09.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl 189191). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses, sh 20.05.2025 kohtuistungil, osalenud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4093,94 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 01.03.2024 sissenõutavaks muutunud summadelt kuni kohtuotsuse tegemise päevani (27.05.2025, k.a) ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
16.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 19.12.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr BL1746460 (dtl 106-126). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
17.Kohtule ei ole esitatud poolte allkirjadega lepingut. Hageja on selgitanud, et leping on poolte, sh ka kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 19.12.2019, kuna kostja on lepingu sõlminud krediidiandja portaali vahendusel, olles eelnevalt krediidiandja iseteeninduskeskkonda end elektrooniliselt tuvastades sisse loginud ja seal oma konto loonud ning seejärel lepingu pinkoodi abil digitaalselt allkirjastanud. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses (dtl 163-164). Kohus on tuvastanud, et lepingul on kostja poolelt IP aadress 93.185.253.87 (dtl 115; 126) ja leping sisaldab samas ka laenuandja kinnitamise IP aadressi. Hageja on kohtuistungil selgitanud, et kõik lepingudokumendid on kostja korraga kätte saanud, kõik dokumendid on talle kättesaadavad hetkel, kui ta hakkab lepingut kinnitama. Kostja näeb kõigepealt lepingut ja siis kinnitab seda (dtl 188, ajamärk 00:05:34 ja 00:05:58). Seega loeb kohus usutavaks, et kostjale on lepingu dokumendid olnud kättesaadavad.
18.Laenulepinguga koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 131-133), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga, kasutusse antava krediidi summa oli 5847 eurot, lepingu kehtivus 60 kuud, laen tuli tagasi maksta 60 osamaksena 4/8
suurusega 147,65 eurot. Intress oli 11,35% aastas ning krediidi kulukuse määr 22,66%. Lepingutasu 347 eurot, mis kuulus tasumisele laenu arvelt.
19.Kostjale on 19.12.2019 üle kantud 5500 eurot, s.o lepingujärgne laenusumma 5847 eurot, millest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 347 eurot (dtl 127). Võib eeldada, et kostja on võtnud laenu kasutusse, sest kostja on teinud tagasimakseid kokku 1406,06 eurot. Hageja ei ole esitanud laenu tagasimakse kohta tõendit. Siiski on kohtule usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud. Kostja vastuväidet hageja väidetele kohtule esitatud ei ole. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidileping oli kehtivalt sõlmitud.
20.Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas 5500 eurot kostjale üle kandnud (dtl 127). Vastavalt lepingu personaalsetele tingimustele (dtl 106) ja maksegraafikule (dtl 128-130) pidi kostja esimese tagasimakse summas 145,15 eurot tegema 20.01.2020. Kostja kohustus tasuma igakuiselt tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Viimase makse tähtaeg oli 18.12.2024. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud tagasimakseid summas 1406,06 eurot (dtl 98). Seega on tagastamata osamaksed ülejäänud osas.
21.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning on esitanud esialgse võlausaldaja poolt 19.02.2024 allkirjastatud kinnituse (dtl 146). Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 20.07.2022, kuid nõude loovutamise kinnitus on allkirjastatud 19.02.2024, seega ilmselt kohtu jaoks. Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjades, mis on saadetud kostjale alates 21.07.2023, et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele.
22.Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 22,66% aastas (dtl 59). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2019 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab tulemuseks 15%. Seega ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
23.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
24.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on 5/8
krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
25.Hageja on hagiavalduse p-s 1.2 (dtl 98) märkinud, et tal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja pool ning hageja asub hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras. Kuivõrd nõue oleks VÕS § 408 lg 4 alusel samasugune ka lepingus avaldamiseks kohustuslike andmete puuduste korral, ei selgita hageja täiendavalt lepingu andmetega seonduvat.
26.Kuna hageja on kinnitanud, et laenuandja ei ole järginud vastustustundliku laenamise põhimõtet ja hageja nõuab vaid tagastamata põhivõla summat, siis ei ole kohtul põhjust ega võimalust läbi viia analüüsi vastustustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas, kuna vastavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et vastustustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid vastupidist.
27.Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.
28.Hageja on hagis märkinud, et kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus (seaduslik intress oli 0 %), tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada ja lugeda, et tehtud maksetega oli kostja tegelikult tasunud 17 kuu põhiosamaksed ning kuna ülesütlemisavaldus tehti 21.06.2021, siis ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete) võlga kolme kuu maksete ulatuses ja ülesütlemine on vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ning ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud (dtl 99).
29.Kohus nõustub hagejaga, et 21.06.2021 ülesütlemine ei olnud kehtiv ja põhjalikumalt ülesütlemisega seotud asjaolusid ei analüüsi.
30.Kostjal tuli tagastada laenusumma maksegraafiku alusel. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik maksegraafiku järgsed osamaksed, st kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks.
31.Hageja on palunud välja mõista põhivõla 4093,94 eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3276,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 817,07 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kogu võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4093,94 eurot.
32.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. 33. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 6/8
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
34.Hageja on esitanud 16.09.2024 selgituse juba sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuse ja tulevikus sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kohta (dtl 165). Selgituse kohaselt oli hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue summas 3223,66 eurot ja tulevikus muutusid sissenõutavaks põhiosa maksed alates 18.03.2024 kuni 18.10.2024.
35.Hagi on esitatud 29.02.2024, seega mõistab kohus välja viivise vastavalt hageja taotlusele alates 01.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 27.05.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis tuleb välja mõista hagiavalduse esitamise ajal sissenõutavaks muutunud põhisummalt 3223,66 eurot ja edaspidi osamaksetelt vastavalt igale maksetähtpäevale järgnevast päevast (perioodil 19.03.2024-19.10.2024) sissenõutavaks muutunud põhisummalt, mis kokku moodustab 870,28 eurot. Viivise määraks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Arvestades et maksed muutusid sissenõutavaks järgmiselt: 19.03.2024 summa 116,64 eurot; 19.04.2024 summa 117,74 eurot; 21.05.2024 summa 118,85 eurot; 19.06.2024 summa 119,98 eurot; 19.07.2024 summa 121,11 eurot; 20.08.2024 summa 122,26 eurot; 19.09.2024 summa 123,42 eurot ja 19.10.2024 summa 30,28 eurot., on viivise summa kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2025 kokku 572,32 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
36.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis teatanud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv summas 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot, kokku 580 eurot (dtl 102). Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult 06.01.2025 määrusega. Kostja vastanud ei ole.
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
41.Hageja menetluskulu on 580 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust 560 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot. 7/8
42.. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
43.TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 484 2 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
44.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 580 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
45.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
46.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
47.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. 48. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.