Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019. a, Narva Kohtuasja number
2-18-18948
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
J Z hagi V Z ja V K vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised
Hageja: J Z (IK XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kostja I: V Z (IK XXX; elukoht: XXX) Kostja II: V K (IK XXX; elu-koht: XXX)
2-18-18948 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V Z ja V K vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes koos menetlusabi taotlusega. 3. jaanuari 2019 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma 250 eurot riigilõivu nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul iga kuu 11. kuupäevaks. Esimene osamakse tuli teha hiljemalt 11. jaanuariks 2019. Kohus selgitas, et otsustab hagi menetlusse võtmise pärast esimese osamakse tasumist. Iga järgmise riigilõivu osamakse tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja tasus esimese osamakse summas 62,50 eurot. Viru Maakohus 15.02.2019 määrusega võttis hagiavalduse menetlusse. Hageja teist osamakset ei ole tasunud, seega kohtu nõuet riigilõivu järgneva osamakse tasumiseks hageja ei täitnud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus rahuldas 03.01.2019 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 250 eurot nelja osamaksena kohtu poolt määratud ajaks. Kohus hoiatas hagejat, et järgneva osamakse tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 23.01.2019. Hageja tasus esimese osamakse summas 62,50 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu järgnevate osamaksete tasumiseks hageja ei täitnud. Kohus kontrollis riigilõivu laekumist Kohtuinfosüsteemist (NAPi kaudu), kuid tasumist ei tuvastanud. Hageja ei ole ka esitanud kohtule tõendeid riigilõivu osamakse tasumise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 11 kohaselt, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole esitatud nõude eest riigilõivu tasutud. Vastavalt TsMS § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 147 lg 3 kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Kuna hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kohtu määratud ajaks ja suuruses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud
2(3)
2-18-18948 Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tuleb lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.