lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-57660/28

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 12.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-57660/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2209
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 415 lg 1, 2Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeTsMS § 315 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine menetlusosalise korraldamiselTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 702 lg 1, 2Teistmise alusedTsMS § 104 lg 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määruse (EÜ) nr 44/2001Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-57660/55Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-22-103789/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.06.20232-19-8728/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.01.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-10-57660

Määruse kuupäev

Tartu, 12. märts 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

BIGBANK AS hagi Helena Matikaineni vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-57660

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helena Matikaineni teistmisavaldus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja BIGBANK AS Kostja Helena Matikainen, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2019. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-57660. Saata asi hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Teistmisavaldus rahuldada.
3.Tagastada Angelika Õispuule Helena Matikaineni eest teistmisavalduselt tasutud kautsjon.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 703 lg 2Teistmise piirangud
TsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaeg

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.BIGBANK AS (hageja) esitas 18. novembril 2010 Harju Maakohtule hagi Helena Matikaineni (kostja) vastu 93 195 krooni 17 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtul ei õnnestunud kostjale hagiavalduses esitatud aadressidel hagimaterjale kätte toimetada. Kahele erinevale aadressile saadetud hagimaterjalid tagastati märkega, et isik ei ela sellel aadressil. Hagiavalduses märgitud telefoninumbrile helistades ei olnud number kättesaadav. Kohus tegi omal algatusel päringud rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile. Rahvastikuregistris oli kostja kehtiv aadress märgitud Tallinna kesklinna täpsusega. Maksu- ja Tolliametil ning Põhja prefektuuril puudusid andmed kostja asukoha

2-10-57660 kohta. Põhja prefektuur edastas kohtule isiku teadaoleva kontakttelefoni. Sellelt telefoninumbrilt vastati kohtu päringule, et sellist isikut ei teata. Harju Maakohus kohustas 14. detsembril 2010 hagejat välja selgitama kostja andmed ning kirjeldama kohtule, mida hageja on teinud selleks, et kostja andmed välja selgitada. Hageja lisaandmeid või -selgitusi kohtule ei esitanud.

3.Hageja palus 24. jaanuaril 2011 Harju Maakohtul toimetada kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult. Harju Maakohus rahuldas hageja taotluse ja toimetas kostjale menetlusdokumendi avalikult kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt. Hagimaterjalide väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 26. jaanuaril 2011. Kostja hagile ei vastanud.
4.Harju Maakohus rahuldas 30. märtsil 2011 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 5956 eurot 26 senti ja tagastamata krediidisummalt alates 19. novembrist 2010 kuni krediidi täieliku tagastamiseni viivise 24,74% aastas. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 581 eurot 60 senti. Tagaseljaotsus toimetati kätte avalikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja esitas 10. septembril 2018 Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a tagaseljaotsuse peale Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub tagaseljaotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Teistmisavalduse põhjenduste kohaselt elab kostja alates 2007. aastast Rootsi Kuningriigis. See asjaolu nähtub nii Eesti kui ka Rootsi rahvastikuregistrist. Juba hagi esitamise ajal elas kostja alaliselt Rootsi Kuningriigis ning menetlusdokumendid oleks tulnud talle saata tema elukoha aadressile Rootsis. Kohus ei saatnud hagimaterjale kostja registreeritud aadressile Rootsis. Seega ei olnud täidetud TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kostjat ei teavitatud toimunud menetlusest seaduse kohaselt ning hagi vaadati läbi tema osavõtuta, kuigi lahend tehti tema kohta. Kostja sai kohtuotsuse kätte 11. juulil 2018 e-toimiku kaudu lepingulise esindaja vahendusel. Kuivõrd kostja elab Rootsis, siis tulenevalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ (Brüsseli I määrus) art 16 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule. Hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
6.Hageja vaidles teistmisavaldusele vastu. Kostja elas 2007. aastal maksekäsuavalduse esitamise ajal Eestis ning teadis seetõttu oma võlgnevusest. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus teavitada hagejat sellest, kui ta asub elama teise riiki. Hageja ei saanud teada, et kostja elab Rootsis. Hageja esitas päringu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile kostja asukoha tuvastamiseks. Põhja prefektuur vastas, et Harju Maakohtule on juba esitatud informatsioon kostja viibimiskoha kohta ning kohtuotsuses on märgitud, et kostja aadress on teadmata. Hageja on teinud kõik endast mõistlikult oodatava, et leida kostja tegelik elukoht. Hagejal ei olnud kohustust esitada päringuid teistesse riikidesse.
7.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 4. detsembril 2018 asja kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

2(5)

2-10-57660

8.Riigikohus palus 6. detsembril 2018 kostjal selgitada, miks ei nähtunud 1. detsembril 2010 Eesti rahvastikuregistrist, et kostja elukoht on Rootsis, ning millal on rahvastikuregistrisse tehtud sissekanded kostja elukoha muutumise kohta pärast 27. aprilli 2009. Kostja Riigikohtu küsimusele ei vastanud.
9.Riigikohus palus 6. detsembril 2018 rahvastikuregistrit haldaval Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT) selgitada, millistel põhjustel ei nähtunud 1. detsembril 2010 Eesti rahvastikuregistrist see, et kostja elukoht on Rootsis. Riigikohus palus selgitada, kuidas registrikandeid parandatakse, kas seda tehakse ka tagantjärele ja millal on rahvastikuregistrisse tehtud sissekanded kostja elukoha muutumise kohta pärast 27. aprilli 2009. SMIT-i vastuse kohaselt ei nähtunud Helena Matikaineni elukohta 1. detsembril 2010 põhjusel, et muudatus on tehtud hiljem, 9. jaanuari 2012 kostja esitatud Rootsi rahvastikuregistri väljavõtte alusel. Registrikandeid parandatakse tagantjärele, erandjuhtudel välisriigist toodud tõestatud dokumendi alusel, kui Siseministeerium annab selleks loa.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 710 lg 1 alusel tühistada ja asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
11.TsMS § 702 lg 1 võimaldab jõustunud kohtulahendi uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud alustel. Kostja on teistmise alusena tuginenud TsMS § 702 lg 2 p-le 2, kuivõrd teda ei olnud seaduse kohaselt toimunud menetlusest teavitatud.
12.Teistmisavalduse kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse kätte 11. juulil 2018 e-toimiku kaudu enda lepingulise esindaja vahendusel. Hageja ei ole seda väidet vaidlustanud. Muid andmeid kolleegiumil tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta ei ole. Teistmisavalduse esitas kostja 10. septembril 2018. Seega on teistmisavaldus TsMS § 704 lg 1 järgi tähtaegne.
13.Kolleegium peab esiteks vajalikuks selgitada, et praegusel juhul ei välista teistmist TsMS § 703 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt ei ole teistmine lubatud mh juhul, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti, kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et tagaseljaotsuse peale saab esitada kaja TsMS § 415 järgi, kuid teistmise aluste olemasolul ka Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel (Riigikohtu 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p-d 9–10; 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06, p-d 9–10). See tähendab, et isikul on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. Kui isik ei ole kaja esitanud ja tagaseljaotsus on kaja esitamata jätmise tõttu jõustunud, siis on teistmisavaldus lubatav (vt Riigikohtu 7. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 8). Lisaks on Riigikohus leidnud, et TsMS § 703 lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb TsMS § 702 lg 2 p-st 2 (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 12). Samas on Riigikohus hiljem leidnud, et TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud olukorras, kus menetlusosaline oleks saanud maakohtu rikkumistele tugineda kajas, kuid ei ole seda võimalust kasutanud (Riigikohtu 13. aprilli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-16, p-d 6-7).

3(5)

2-10-57660 Kolleegium jääb seisukohale, et kui isiku suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning samadel asjaoludel oleks võimalik esitada nii kaja kui ka teistmisavaldus, siis võib menetlusosaline valida, kumba võimalust kasutada. Kolleegium juhib tähelepanu, et menetlusosalisel tuleb ühe või teise võimaluse valimisel arvestada menetlusreeglite erisustega. Ühest küljest on kaja esitamise tähtaeg lühem, kui teistmisavalduse esitamise tähtaeg (vrd TsMS § 415 lg 2 ja § 704 lg 1). Teisalt on menetlusosalisel tihti kajaga lihtsam kui teistmisavaldusega saavutada menetluse taastamine. Näiteks võib kaja TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt esitada mõjuva põhjuse olemasolust sõltumata, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Seega on kaja puhul menetluse taastamise aluseks juba üksnes see, et hagi ei ole isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt kätte toimetatud. Seevastu ei esine alust teistmiseks põhjusel, et hagi on TsMS § 317 lg 1 kohaselt avalikult kätte toimetatud. Seetõttu oleks menetlusosalisel tihti lihtsam, mõistlikum ja kiirem esitada kaja.

14.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul kostjale seaduse kohaselt hagiavaldust kätte toimetatud ega menetlusest teatatud. Seetõttu tuleb teistmisavaldus rahuldada. TsMS § 702 lg 2 p 2 järgi on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures peab kohus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et kostja aadress välja selgitada ja hagi kätte toimetada (vt nt Riigikohtu
29.märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9; 3. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09, p-d 10–11; 7. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7). Kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks on kasutatud avalikku kättetoimetamist (TsMS § 317). Kolleegiumi arvates ei kasutanud maakohus eelnevalt kõiki mõistlikke võimalusi hagiavalduse kättetoimetamiseks. Esiteks oleks maakohus pidanud reageerima hageja tegevusetusele, kui hageja ei esitanud maakohtule selgitust selle kohta, mida ta on teinud selleks, et kostja andmed välja selgitada. Tulenevalt TsMS § 317 lg-st 2 on ennekõike hagejal kohustus kostja andmed välja selgitada ja kohtule esitada. Maakohtu poolt Maksu- ja Tolliametile tehtud päringust nähtus, et kohtule oli teada kostja viimane tööandja. Kui kohtule on mõne avaliku registri pidaja või teise ametiasutuse kaudu teada isik, kes on teinud kostjale väljamakseid (nt tööandja), siis on mõistlik ja võimalik pöörduda kostja elukoha teadasaamiseks väljamaksed teinud isiku poole (Riigikohtu
3.detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09, p 11). Praegusel juhul maakohus viimasele tööandjale päringut kostja asukoha kohta ei teinud. Kohus sai kostja viibimiskoha kohta küsida andmeid ka linnavalitsuselt. Seda võimalust maakohus samuti ei kasutanud. Samuti oleks võinud kohus kasutada hagimaterjalide kättetoimetamiseks ka kohtutäituri abi TsMS § 315 lg 1 järgi. Välistatud ei ole võimalus, et sel teel oleks kohus saanud andmeid kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Seega ei kasutanud maakohus talle teadaolevate andmete alusel ära kõiki mõistlikke võimalusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Seetõttu ei olnud alust kohaldada TsMS § 317 lg-t 1.

4(5)

2-10-57660

15.Teistmisavalduses tugineb kostja muu hulgas sellele, et hagi esitamise ajal kehtinud Brüsseli I määruse art 16 lg 2 järgi ei allunud asi Eesti kohtule. Poolte esitatud asjaolude järgi ei ole see kostja väide siiski põhjendatud. Kostja on õigesti viidanud, et kohtualluvuse määramiseks tuleb kohaldada Brüsseli I määrust. Praegu kehtiva Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 66 lg 1 järgi kohaldatakse Brüssel I bis määruse sätteid üksnes 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste suhtes. Vaidlusalusel juhul esitati hagi 18. novembril 2010 ning seega tuleb kohaldada Brüsseli I määrust.
16.Kostja viidatud Brüsseli I määruse art 16 lg 2 järgi on tarbijalepingute puhul üldjuhul asja kohtualluvus tarbija alalise elukoha riigis. Brüsseli I määruse art 17 p 3 kohaselt võib Brüsseli I määruse 4. jao sätetest (kohtualluvus tarbijalepingute puhul) kõrvale kalduda muu hulgas kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 10.2 teise lause järgi juhul, kui krediidisaaja või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või krediidisaaja või käendaja elukoht ei ole hagi esitamisel teada, tuleb vaidlused lahendada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kuigi eelviidatud punktis on kokku lepitud vaidluse lahendamine Tartu Maakohtus ning praegusel juhul on hagi esitatud Harju Maakohtusse, järeldub sellest lepingutingimusest siiski poolte tahe lahendada asi Eesti kohtus. Üldtingimuste p 10.2 vastab nii Brüsseli I määruse art 17 p 3 kui ka TsMS § 104 lg 3 p 2 tingimustele. Brüsseli I määrus ei reguleeri küsimust, milline kohus liikmesriigi sees peab asja lahendama. Seega allub asja lahendamine Eesti kohtule.
17.Kolleegium saadab asja vastavalt kostja taotlusele Harju Maakohtule. Samas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et laenulepingu üldtingimuste p-s 10.2 leppisid pooled kokku asja lahendamises Tartu Maakohtus (Tartu kohtumajas). Asja uuel läbivaatamisel tuleb Harju Maakohtul kontrollida riigisisest kohtualluvust. Sealjuures saab maakohus küsida ka poolte seisukohta.
18.Kolleegium peab obiter dictum’i korras siiski vajalikuks märkida, et kui pärast asja lahendamist tagaseljaotsusega selgub, et asja lahendamine ei allunud Euroopa Liidu asjakohase regulatsiooni järgi Eesti kohtule, siis võib teistmise alusena olla kohaldatav TsMS § 702 lg 2 p 9 koosmõjus TsMS § 407 lg 5 p-ga 22. Seega võib teistmisavalduse rahuldamiseks olla alust ka juhul, kui muid puudusi hagi lahendamisel ei esinenud, mh oli menetlusosalisele seaduse kohaselt menetlusest teatatud (TsMS § 702 lg 2 p 2).
19.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse läbivaatamiseks Harju Maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
20.Teistmisavalduse rahuldamise tõttu tuleb teistmisavalduselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval