Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Tsiviilasi nr 2-16-13377

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on töövõtulepingu alusel tehtud töös puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamine summas 1 500 €, seega antud asja hagihind on 1 500 €. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 1 500 €, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise 2(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Hageja nõue kostja vastu tuleneb väidetavast töövõtulepingu rikkumisest, kuna töövõtja (kostja) tehtud töö oli puudustega. Tellija (hageja) teavitas töövõtjat puudustest ja andis aega nende kõrvaldamiseks. Töövõtja hakkas puudusi kõrvaldama, kuid kuna see ei vastanud tellija arvates lepingu tingimustele, tööd tellija nõudmisel lõpetati. Töövõtja töös puuduste kõrvaldamist oli tellija sunnitud laskma parandada teise töövõtja poolt ning teinud selleks kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 29.04.2015. a lepingu nr 56 järgi (I kd, tl 4, tõlge tl-l 6) kohustas kostja (töövõtja) asendama aadressil Kangelaste 44, Narva linn, asuva hageja (tellija) elamu katusel 17 ventilatsioonitoru. Poolte vahel puudub vaidlus, et töö sai 2015. aasta mais kostja poolt tehtud, hagejale üle antud ja hageja poolt kinni makstud. Hageja leiab, et kostja teostatud töö ei vastanud lepingutingustele, kuna hiljem selgus, et töövõtja „rebis ära“ pehme katusekatte torude ümber. See põhjustas ülemise korruse korterite süstemaatilised üleujutamised ja vastavad elanike kaebused alates vihmaperioodist oktoobrisnovembris 2015. 2015. a detsembris tuvastati töövõtja töö puudus usaldusväärselt. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et puuduvad VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud eeldused kostja vastu rahalise nõude esitamiseks. Pärast tellija poolt 11.01.2016 kirjaliku pretensiooni teatamist töös esinenud puuduste kohta, milles on tellija palunud parandustööd teha niipea, kui seda ilmastikutingimused võimaldavad, parandas töövõtja need väidetavad puudused kahe päeva jooksul 2016. a juulis. Hageja objektil kasutatud tehnoloogiat on töövõtja kasutanud ka teistel objektidel ja probleeme ei olnud. Hageja ei kaasanud kostjat töö puuduse tuvastamisele katuse ülevaatusel X OÜ poolt 31.07.2016. X OÜ ehitise auditi 4.08.2016. a aruandega tutvus kostja alles hagiavalduse saamisel. VÕS § 642 lg 1 esimesest lausest lähtuvalt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega vastutab põhimõtteliselt töövõtja alati töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 644 lg 1 esimene lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega seadusest tuleneb töövõtja vabanemine kohustusest, kui tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 järgi teatanud. 3(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 646 lg 5 mõttes, kuna puudub vaidlus, et väidetavaid töövõtja töö puuduseid on teise töövõtja poolt kõrvaldatud (II kd, tl 27). Hageja nõude eeldusena tuleb esmalt tuvastada töövõtulepingu rikkumine. Lähtuvalt VÕS § 23 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4 võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja väitel ilmnesid kostja töö puudused 2015. a oktoobris-novembris ja seisnesid selles, et kostja kui töövõtja „rebis ära“ pehme katusekatte torude ümber, mistõttu hakkasid alates vihmaperioodist ülemise korruse korterite süstemaatilised üleujutused ette tulema. Oma väidete tõenduseks esitas hageja X AS 4.08.2016 (I kd, tl 15-24) dokumentaalse tõendi nimega „Ehitise auditi aruanne Narva, Kangelaste 44 korterelamu katusel kanalisatsiooni õhutustorude asendamisel tekkinud puuduste tuvastamine“ (Aruanne). Aruanne kohaselt lõigati kostja töö käigus olemasolevad asbesttsemendist torud kõrgusel 100150mm katusekattest ja torude pealt lõigati olemasolev hüdroisolatsioon/katusekate maha (I kd, tl 17). Ülejäänud asbesttsemendist toruosadele paigaldati selleks mitte ettenähtud Alipai110 deflektorid (kasutatakse katuse alarõhutusdeflektoritena). Deflektoritorude diameeter on suurem kui ülejäänud asbesttoru diameeter ja toru ning defleektori vahele jäi tühi pilu (I kd, tl 20). Ekspluatatsiooni käigus selgus, et torude veeaur hakkas kondenseeruma deflektori seintes ja vesi jookseb mööda pilu katusekatte alla (I kd, tl 21). Samuti Aruandest tuleneb, et 2016. a suvel tegi OÜ Imhotepkomp garantiiremondi, mille käigus valati deflektori seinte ja asbesttoru vahele bituumenmastiks Novipro (I kd, tl 21). KÜ esindajate ja 2005. aastal katuse remondi teinud töödejuhataja X Xi 15.07.2016. a korduva ülevaatuse käigus selgus, et parandustööde kvaliteet ei vasta. Bituumenmastiksiga hüdroisoleerimine teostati arvatavasti hooletult, kuna eksperdi poolt visuaalkontrolli käigus 31.07.2016 tuvastati, et pilud ikkagi enamikule kohtadele jäid ja kondensvesi jookseb siiani katusekatte alla. Torude omavaheline ühendus ei ole hermeetiline. Vesi on hoopis kogunenud paljudes kohtades katusekatte all. Selgus ka, et IMHOTEPCOMP OÜga deflektorite ümber paigaldatud pinnale sulatatav katusekate sai ka paigaldatud hooletult. Katusekatte materjal kinnitatakse vastavalt nõuetele ettevalmistatud alusele gaasipõletiga sulatades-keevitades. Siinkohal on teda paigaldatud valmistamata alusele ja üleüldse rikuti paigaldustehnoloogia ning gaasipõleti jäeti piisaval määral kasutamata. Paigaldatud katuse pealiskatet ei saa kasutada tegelikult ainukese hüdroisolatsioonina ning selle all peaks olema tehtud korralik hüdroisolatsioon. Hetkel on katte all õhumullid, mis on nüüdseks veega täidetud ja kohati jookseb vesi ka katte alt väljapoole. Kate on kohati eraldunud aluskihist. Ka mastiksiga pilude täitmisel läks mastiks kattest väljapoole (I kd, tl 22). 22.02.2018 kohtuistungil (II kd, tl 43-52) üle kuulati hageja taotlusel tunnistaja X X (II kd, tl 50 pöördel-51 pöördel), kes on töötaja ettevõttes, mis on kostja töö puudusi kõrvaldanud. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta tegeleb katusetöödega alates 1993. aastast ehk juba 25 aastat ja firmas Alakki töötab alates 2013. aastast. 2015.a detsembris on talle helistanud X (hageja seaduslik esindaja) ning öelnud, et nendel on probleem katusega. Tunnistaja tuli kohale ja nägi imelikku konstruktsiooni katusel. Katusele paigaldati aeraatorid, mis kasutatakse katuse „piruka“ kuivatamiseks. Tuvastati, et tegu oli kanalisatsiooni ja ventilatsioonitoruga, mis peab olema katusest 20 cm kuni 2 m. Kuid toru lõigati 10-15 cm katuse pinnast. Torult maha võeti ruberoid 4(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

hüdroisolatsiooni kate umbes 30 cm ja pealt oli kaetud „kuppel“. Ääred ümber jäid kleepimata. Vesi sattus äärte alla hoopis katusel, kuna neid ei ole keevitatud. X helistas kostjale, tema tuli ja vaatas. Peale seda on firma, kus tunnistaja töötab, tööd ümber teinud. Tunnistaja juhtis kostja esindaja tähelepanu, et toru ümber puudub mastiks. Nende vahel toimunud vestluse käigus küsis kostja tunnistaja käest kas on võimalik mastiksiga täita, tunnistaja vastas, et see probleemi ei lahenda. Tunnistaja tegi tööd ümber, pani suuremat ruberoiditükki toru ümber ja keevitas ääred kinni. Kui tunnistaja astus jalaga ruberoidi peale, sealt voolas vett, mis räägib sellest, et ääred jäid kinni keevitamata. Tunnistajale öeldi, et firma, kes tegi tööd enne, on lekke kõrvaldamiseks püüdnud teha oma tööd ümber, kuid leke jätkub. Hageja kortermaja korteri x elaniku A. X 19.04.2016 avalduse (I kd, tl 166) kohaselt palub ta võtta tarvitusele abinõud katuse läbijooksmise osas viienda korruse rõdul ja tualeti katusel. 7.06.2016 avalduses (I kd, tl 167, tõlge tl 167 pöördel) palub A. X korduvalt võtta tarvitusele abinõud katuse läbijooksmise osas tema korteris. Katus jookseb tualeti torust läbi. Laed ja seinad tualetis ja toas on lumest ja vihmadest pidevalt märjad. 15.02.2018. a õiendi (II kd, tl 8-9, tõlge tl-l 10) kohaselt 2016. aasta aprilli (täpset kuupäeva ei mäleta) avalduses võis A. X oskamatult nimetada tõmbekanalisatsiooni ventilatsioonišahtiks. Ta võis neid väljendeid kuulda ajal, mil arutati tema korteris tekkinud probleemi - ilmus niiskus lakke tualetiruumis ja tualeti naabruses. Enam kusagil mujal A. X korteris niiskust laes ei olnud. A. Xl ei ole tehnikaharidust, on lõpetanud ainult keskkooli, mistõttu ta võis ebatäpselt väljenduda esimeses avalduses. Mäletab, et selle avalduse peale on tema juures käinud komisjon T.Xga eesotsas. Alguses leiti, et see on juhuslik niiskus. Kuid juures hakkas niiskus laes järsult suurenema, tapeedid hakkasid seintelt ära tulema ja ilmus hallitus välja. A. X kirjutas uue avalduse. Märkas, et kõik, nagu kevadelgi, tuleb vahetult torult tõmbekanalisatsiooniks. Taas tuli komisjon ja otsustati, et probleem on selles töös, mida on üks firma teostanud (nime ei mäleta), kes asendas sellesama tualetiventilatsiooni asbesttorud, arvatavasti 2015. aastal. A. X nägi, et sinna tõsteti mingisugused mustad torud üles. Pärast seda, kui 2016. aasta augustis, s.o mõne kuu pärast asendas teine firma need mustad torud ja paigaldas uue ruberoidi, läbijooksud A. X korteris lakkasid ja ta pani uued tapeedid seinale. Rõdu kohta on ta esimeses avalduses kirjutanud vaid sellepärast, et 2016. aasta kevadel on olnud juhus, et tugev vihm ujutas tal selle rõdu üle. Kuid see ei ole ühistu süül, aga tormituule tõttu. A. X tahtis öelda, et teda ujutatakse üle igast küljest. Ta elab üksi ja palus abi. Hageja kortermaja elaniku A. X avaldustega, mis on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 ja § 272 mõttes, leiab kohus tõendatuks hageja väide ülemise korruse korterite süstemaatilisest üleujutusest. Poolte töövõtulepingu p-st 7 tulenevalt (I kd, tl 6) pidi töövõtja teostama ehitustööd vastavalt TT-le (tehnilistele tingimustele). 11.01.2018 kohtuistungil (I kd, tl 137-144) mõlemad pooled kinnitasid, et nad ei arutanud omavahel, millised need nn. TT-d (tehnilised tingimused) on, millele töö peab vastama. Lähtudes VÕS § 635 lg-st 1, on töövõtuleping mingi tulemuse saavutamisele suunatud leping ja töövõtulepingu esemeks on seega tulemuse saavutamiseks vajalikke tööde tegemine. Kohtu poolt 12.09.2018 määratud (II kd, tl 160-161) ehitustehnilise ekspertiisi (II kd, tl 169-176) käigus tuli riiklikult tunnustatud ekspert Ain Luhse kokkuvõttes (II kd, tl 175 pöördel-176) järeldusele, et üldehitustööde teostamiseks toodetud ja ette nähtud ehituselementide, detailide kasutamine ehitise tehnosüsteemide ehitamiseks/remondiks ei ole asjakohane ning juba eelduslikult ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust. Katuse alarõhutuulutite ja kanalisatsiooni tuulutustorude ehitus, paigaldusviisid kui ka paigaldamise eesmärk on erinevad. Kui katuse alarõhutuulutid, antud juhul ALIPAI 5(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

paigaldatakse katuse katte aluse soojustuse tuulutamiseks ja seega ka sealt õhus oleva veeauru eemaldamiseks, kondenseerumise vältimiseks, ehk vahetult katusekatte all olevate konstruktsioonide kuivana hoidmiseks, siis kanalisatsioonitorustikele paigaldatakse tuulutustorud eelkõige kanalisatsiooni kasutamisest torustikes tekkivate rõhuerinevuste kompenseerimiseks. ... Mõiste „deflektor“ kasutamine ei ole asjakohane, sest standard EVS 846:2013 mõistet „deflektor“ ei käsitle. Tuulutatavate lamekatuste katete all õhuliikumist soodustavate ja seega ka õhus oleva veeauru kondenseerumise vältimiseks lamekatustele paigaldatavate alarõhu tuulutite paigaldamine kanalisatsiooni tuulutiks ei ole asjakohane mõõtmete ja paigaldusviiside tõttu ega võimalda kanalisatsioonitorustiku puhul nõutavate vee- ja aurutihedate liidete ehitamist. Bituumeni valamine kanalisatsiooni säilinud asbesttsemendist tuulutustorude otste ja paigaldatud alarõhu tuulutite korpuse vahele ei ole asjakohane, sest bituumeni kui materjali omadused sõltuvad olulisel määral temperatuuridest ning bituumen ei moodusta nõutava püsivuse tugevusega toruliitmikku. Bituumen ei asenda puuduvat katusekatte osa ja selle ülespöördeid. Hoonete kanalisatsioonitorustikud ehitatakse tänapäeval valdavas ulatuses muhvliidetega ja kummitihenditega plasttorudest. Erinevaist materjalidest torustike liitmike ja ühenduste tegemiseks heaks kiidetud ning kasutatavad materjalid on esitletud hoone kanalisatsiooni ehitamist käsitleva standardi EVS 846:2013 osas 8.2.4. Standardid ega ka käsiraamatud ei näe ette bituumenist kanalisatsioonitorustike liidete ehitamist. Igale konkreetsele temperatuurile vastab maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus, nn küllastusniiskus, samuti vastab igale konkreetsele õhu niiskusesisaldusele teatud temperatuur, mille puhul veeaur hakkab kondenseeruma (ehk kastepunkt). Kui võtta näitena lähtekohaks temperatuur 20° C ja suhteliseks õhuniiskuseks 50% (tavapärane eluruumi suhteline õhuniiskus), siis õhu absoluutseks niiskuseks on 9g/m3, küllastusniiskuseks (RH 100%) on ca 18 g/m3 ja kastepunktiks on 8°C. Arvestades kanalisatsioonitorustikes olevaid positiivseid temperatuure, pidevalt olmereovee aurude olemasolu ning Eestis esinevaid välistemperatuure on külmematel perioodidel kanalisatsiooni tuulutustorude sisepinnal toimuva kondenseerumise näol tegemist pigem pideva protsessiga. Kanalisatsioonitorustikus kui püsivalt niiskes keskkonnas olev olmereovee aur kondenseerub paigaldatud alarõhu tuuluti sisepinnal taas olmereoveeks, millele lisanduvad tuuluti avast osaliselt tuuluti konstruktsiooni sisepinnale sattuvad sademed ning need valguvad ehitatud ebatiheda kanalisatsiooni tuulutuse tõttu elamu katusekatte all olevatele konstruktsioonidele, millele lisanduvad veel alarõhu tuulutite paigaldamisvigadest tulenevad katusekatte lekkeveed. Vastates kohtu küsimustele (II kd, tl 176-176 pöördel) tuli ekspert järeldusele, et OÜ IMHOTEPKOMP poolt teostatud kanalisatsiooni tuulutustorude vahetamisel ei ole kasutatud selleks ette nähtud detaile, seega ei ole ka järgitud tehnoloogilisi nõudeid. Kanalisatsioonitorustikele paigaldatakse tuulutustorud kanalisatsioonis tekkivate rõhuerinevuste kompenseerimiseks. Deflektoreid kasutatakse torustikes parema tõmbe tekitamiseks. Deflektorite paigaldamine kanalisatsiooni tuulutustorudele ei ole üldjuhul vajalik. Ekspert vastas eitavalt küsimusele kas OÜ IMHOTEPKOMP poolt teostatud väljavahetatavate ruberoidi lehtede ümber välise ventilatsioonikanali paigaldamise tööde tehnoloogia vastas ehitusnõuetele. Muuhulgas, kas oli piisav paigaldatava ruberoidi lehe äärte (mööda õmblusi) paigusmääring, s.t neid ääri (õmblusi) gaasipõletiga töötlemata? Samuti ekspert tuli järeldusele, et nõuetekohaselt ehitatud tuulutustorudest valgub tuulutustorudes tekkiv kondensaat kanalisatsioonitorustikku. Bituumen ei ole asjakohane materjal kanalisatsioonitorustike liitmike ehitamiseks. Bituumeni valamisega asbesttsemendist tuulutustorude otste ja paigaldatud alarõhutuuluti ALIPAI korpuse vahele ei ole võimalik ehitada 6(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

nõuetekohast kanalisatsioonitorustiku liitmikku, betoonmaterjalidest ja plastist torude ühendused tehakse kummitihenditega. Ekspert kinnitas 7. küsimusele vastates ehitusfirma (AS X) poolt läbiviidud ehitusauditi järeldusi. Ekspert samuti vastas jaatavalt 8. küsimusele, et katusekatte eemaldamine betoonist aluskihilt toob kaasa sadevete lekked. Kostjal ei olnud eksperdile küsimusi ei enne ekspertiisi määramist ega pärast ekspertiisi tulemusega tutvumist. Kostja taotlusel teostatud tööde mahtu ja tehnoloogia, samuti kasutatud materjali kohta kuulati 22.02.2018 kohtuistungil üle (II kd, tl 43-52) asjatundjad X x (II kd, tl 45 pöördel - 47) ja X X (II kd, tl 47 pöördel – 48 pöördel) ning tunnistaja x x (II kd, tl 49 - 50), samuti vaadati videosalvestis katusetööde tehnoloogia kohta, mis oli väidetavalt kasutatud ka hagejal teostatud tööde käigus. Asjatundjad leidsid, et videosalvestises kajastatud töötehnoloogia vastab sellistele töödele esitatavate nõuetele ja ehitusnormidele. Kuid videol salvestatud tööd on tehtud teisel objektil ning tõendamata, et sama tehnoloogia kasutati hageja objektil. Kostja tunnistaja V. B ütlused selle kohta, et hageja objektil kasutati sama tehnoloogia, mis on kajastatud videosalvestisel, ümber lükati hageja tunnistaja X Xi ütlusega, samuti Aruandes ja ehitustehnilise ekspertiisi järeldustega. Tunnistaja X Xi ütlusega, samuti Aruandes ja ehitustehnilise ekspertiisi käigus tuvastatud asjaolude ning järelduste alusel kogumis loeb kohus tõendatuks poolte töövõtulepingu rikkumine kostja poolt, kuna hagejale tehtud töö ei vastanud ehitusstandartidest tulenevatele tehnoloogilistele nõuetele. Kuna ehitusekspert kinnitas ehitusfirma (AS X) teostatud ehitusauditi järeldusi, loeb kohus asjakohatuteks kostja väited, et Aruannet koostanud I F on erapooletu. Järgnevalt kontrollib kohus kas hageja teavitanud kostjat lepingu rikkumisest ja kas andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vastavalt poolte töövõtulepingu p-le 3 „Tööde mittekvaliteetne teostamine, viimistlematused kajastatakse aktis F-2.“ Sama lepingu p-i 4 kohaselt „Tööde mittekvaliteetsel teostamisel, viimistlematuste olemasolul teostab Töövõtja ümbertegemise omal arvel seitsme päeva jooksul peale defektide avastamist.“ Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtulepingus nimetatud akti F-2 pooled ei koostanud. Aktiga F-2 seonduvat arutati 11.01.2018 kohtuistungil (I kd, tl 138 pöördel). Hageja seletuste kohaselt see akt ei olnud koostatud kuna poolte vahel olid usaldusväärsed suhted, samuti kostja on nõustunud vabatahtlikult kõrvaldada puudused. Kohus leiab, et poolte töövõtulepingu tingimus, et tööde ebakvaliteetse teostamise kohta koostatakse akt F-2 on pooltele siduv. Hageja väidab hagiavalduses, et teavitanud kostjat töö puudustest peale uue vihmaperioodi algust 2016. a juulis. Kohtule esitatud dokumendist (I kd, tl 9, tõlge tl-l 10) tulenevalt hageja teatanud 11.01.2016 kostjale, et 2015.aasta oktoobris ilmnes viiendas trepikojas maja katusest vee leke. OÜ Alakki spetsialistid avastasid, et kostja firma teostatud tööde puhul oli rikutud katusekatet. OÜ Alakki taastas katte viienda trepikoja osas. Hageja palub kostjat niipea kui seda ilmastiku tingimused 7(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

lubavad, vaadata üle kõik kohad, kus kostja töid teostas, ja taastada katusekate. Taastamisel palutakse kasutada sellist viisi, mille abil oli see töö teostatud viienda trepikoja osas firma Alakki poolt. Nimetatud kirja sai kostja seaduslik esindaja isiklikult kätte 11.01.2016. Kohus leiab, et sellest dokumendist üheselt tuleneb, et esimest korda teavitas hageja kostjat tema töö puudustest 11.01.2016 ning et selleks ajaks oli juba OÜ Alakki poolt osaliselt puudused kõrvaldatud (viiendas trepikojas). Samuti kirjast on tuvastatav, et kostjat ei kaasanud tema töös puuduste tuvastamisele. Hageja 13.07.2016 kirjast (I kd, tl 11, tõlge tl-l 12) tulenevalt 11.07.2016 hakkas kostja teostama garantiitöid pärast 2015. aasta aprillis tehtud ehituspraaki. Kuid katusekatte taastamise asemel selle üleulatusega ventilatsioonitorude peale, kallab kostja firma bituummastiksit ülevalt läbi „kaane“, seda maha võtmata. See töö ei paranda kostja tehtud praaki, kuna kostja poolt oli katusekate ära rebitud 2015. aasta aprillis ventilatsioonitorude ümber. Hageja teeb kostjale ettepaneku taastada katusekate selle üleulatusega ülejäänud 16 tk ventilatsioonitoru peale (märkus: üks toru oli renoveeritud 2015. aasta detsembris firma OÜ Alakki poolt, viies trepikoda). Täiendus: kolme ventilatsioonitoru ümber on juba kogunenud vihmavesi olulises mahus, mis nõuab selle vee eelnevat eemaldamist. Muidu see rohke niiskus, varem või hiljem imbub läbi hoone viiendate korruste eluruumidesse. Selle kirjaga loeb kohus tõendatuks, et vaatamata töövõtulepingust tuleva akti F-2 koostamata jätmisele, hakkas kostja 11.07.2016 puuduste kõrvaldamise tööd ja tegi neid kahe päeva jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja katkestas kostja tööd, kuna leidis, et kostja poolt kasutatud tehnoloogia ehk bituummastiksi kasutamine ei paranda olukorda. Hageja 11.01.2016 ja 13.07.2016 on tõendatud, et hageja teavitas kostjat puudustest ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, samuti, et kostja hakkas puudusi kõrvaldama. Hageja 19.07.2016 kirja (I kd, tl 13, tõlge tl-l 14) kohaselt poolte esindajad pidasid läbirääkimised ning käisid järjekordselt ühiselt katuse ülevaatusel 18.07.2016. Hageja edastas kostjale OÜ Alakki, keda hageja kavatses palgata kostja tehtud praagi parandamiseks, hinnapakkumise. Hageja tegi kostjale ettepaneku võtta vastu otsus arve tasumiseks korteriühistule pärast garantiitööde teostamist OÜ Alakki poolt. Kirjas on märkus, et garantiitööde teostamise kostja firma ülesandeks tegemine on võimatu, kuna kostja möödunud nädalal pehme katte taastamise asemel selle üleulatusega ventilatsioonitorudele, mis oli kõrvaldatud kostja töötajate poolt 2015.aastal, hakkas kostja lihtsalt mastiksiga pealt üle valama. See toob kaasa täiendavad kulutused mastiksi eemaldamiseks. Vastavalt VÕS § 647 lg-le 1 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et ehitusnõuetele peab vastama nii tellitud töö kui ka selles puuduste kõrvaldamiseks tehtud töö. Kohus on juba varem tuvastanud Aruandega ja eksperdi arvamusega, et nii põhitöö kui ka selles puuduste kõrvaldamiseks tehtud töö ei vastanud ehitusnõuetele. Seoses sellega leiab kohus, et hageja saab nõuda kostjalt hüvitada kostja puudustega töö parandamisest tekkinud kulutused. 16.08.2016. a esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni (I kd, tl 27, tõlge tl-l 28). Hageja väitel, millele kostja vastuväidet ei esitanud, kostja pretensioonile ei vastanud. VÕS § 646 lg 4 järgi töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. 8(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

Vastavalt 10.08.2016 tööde vastuvõtuaktile (II kd, tl 27) hageja kulutused seoses OÜ Alakki tehtud töödega on kokku 1 493,84 €, seejuures otsesed kulud (töökulud, töötasu, materjalid, transport ja mehhanismid, prügi väljavedu ja utiliseerimine) moodustavad kokku 1 061 €. Aktis kajastatud kulud on arvutatud lähtudes kogusest 17. Kohus leiab, et kuna OÜ Alakki lasi parandada hageja 5. trepikojal paigaldatud deflektorit enne kostjat teavitamist töö puudustest, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt selles osas kantud kulud. Kohus arvestab sellest lähtuvalt vastuvõtuaktis toodud summat ümber. Lähtudes kogusest 16 hageja põhjendatud otsesed kulud on 998,60 €. Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (33,8%) töötasult 512 € on 173,06 €. Käibemaks (20%) summalt 1 171,66 € (998,60+173,06) on 234,33 €. Lähtudes eeltoodust arvestusest leiab kohus, et hageja kulutuste väljamõistmine kostjalt seoses OÜ Alakki tööga on põhjendatud summas 1 171,66 €. Kohus jätab arvestamata Alakki OÜ eelarve katuse remondiks (I kd, tl 170), kuna see on koostatud lähtudes kogusest 18 ja hiljem summa oli muudetud vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule vastavalt juba viidatud tööde 10.08.2016 vastuvõtuaktile (II kd, tl 27). Hageja nõuab kostjalt ka kulude hüvitamist summas 360 €. Nimetatud kulu tulenes sellest, et hageja pöördus AS-i X poole kostja poolt teostatud tööde lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks. AS X koostas 4.08.2016 „Ehitise auditi aruanne Narva, Kangelaste 44 korterelamu katusel kanalisatsiooni õhutustorude asendamisel tekkinud puuduste tuvastamine“ (I kd, tl 15-24). Kohus leiab, et hageja kulud summas 360 € ei kuulu VÕS § 646 lg 4 kaitse alla, kuid see nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele varaline või mittevaraline kahju. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on juba varem tuvastanud, et kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust, tekitades sellega hagejale kahju töö ümbertegemiseks kantud kulude näol. Samuti leiab kohus, et hagejal ei tekiks kahju kui kostja täidaks oma töövõtulepingust tulenevat tööd vastavalt sellistele töödele ettenähtud ehitusnõuetele, seega on tõendatud põhjuslik seos kostja lepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et hageja kulutused summas 360 € kostja poolt lepingu rikkumise tuvastamiseks on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kulude suurusele ei esitanud vastuväidet ka kostja. 9(10)

Tsiviilasi nr 2-16-13377

Lähtudes kõigest eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud kokku summas 1 531,66 € (1 171,66+360), kuid hageja nõudis kokku 1 500 € väljamõistmist, et vähendada riigilõivu suurust. Arvestades hageja nõude suurust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kõik otsuses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vastanud.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja tema enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja menetluskulud jäeti tema enda kanda, ei ole kostjale hüvitatavaid kulusid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palus enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.