(rk: 11482887), esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja): Korteriühistu KANGELASTE 44; Narva linn, Kangelaste prospekt 44 korteriühistu (rk: 80146002), esindaja Aleksandr Gamazin
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. märtsi 2019 otsus muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühing IMHOTEPKOMP kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 10.08.2016 maksekorraldus.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu KANGELASTE 44 (hageja) esitas 05.09.2016 maakohtule Osaühingu IMHOTEPKOMP (kostja) vastu hagi 1500 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja (tellija) 29.04.2015 lepingu nr 56 järgi kostjale (töövõtjale) ülesandeks asendada 17 ventilatsioonitoru Narvas Kangelaste 44 elamu katusel. 2015. a mais oli töö tehtud. Hiljem selgus, et kostja oli pehme katusekatte torude ümbert ära võtnud. See põhjustas alates vihmaperioodist 2015. a oktoobris–novembris ülemise korruse korterite süstemaatilised üleujutused. 2015. a detsembris oli praak kostja töös usaldusväärselt tuvastatud. Peale uue vihmaperioodi algust 2016. a juulis tegi hageja kostjale ettepaneku parandada praak 2-aastase garantiiaja raames. Pehme katusekatte taastamise asemel hakkasid kostja töötajad kallama neis kohtades peale bituummastiksit. Hageja katkestas sellise töö. 19.07.2016 tegi hageja kostjale ettepaneku anda nõusolek praagi parandamise eest tasumiseks. Kuna kostja nõusolekut ei andnud, oli hageja sunnitud tellima ekspertuuringu, mis maksis 360 eurot. 10.08.2016 parandas praagi teine töövõtja. Tööd maksid 1143,84 eurot. Kokku moodustavad kulud 1503,84 eurot. Hageja 16.08.2016 pretensioonile kulud hüvitada kostja ei vastanud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt vastas kostja töö lepingutingimustele ja puuduvad ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg-s 5 sätestatud eeldused kostja vastu rahalise nõude esitamiseks. Kostja sai hagejalt 11.01.2016 pretensiooni, kus hageja palus parandustööd teha niipea, kui ilm võimaldab. Kostja parandas väidetavad puudused 12.–13.07.2016. Hageja ei kaasanud kostjat töö puuduste tuvastamisele OÜ Vant poolt 31.07.2016 ega andnud kostjale võimalust töö parandada. Hageja nõutud kulude suurus ei ole põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. märtsi 2019 otsusega hagi ning mõistis Osaühingult IMHOTEPKOMP välja Korteriühistu KANGELASTE 44 kasuks 1500 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohustas kostja (töövõtja) 29.04.2015 lepingu nr 56 järgi asendama Narvas Kangelaste 44 asuva hageja (tellija) elamu katusel 17 ventilatsioonitoru. Töö sai 2015. a mais kostja poolt tehtud, hagejale üle antud ja hageja poolt tasutud. Tunnistaja Juri Trubini ütluse, AS Vant 04.08.2016 ehitise auditi aruande ja kohtu määratud ehitustehnilise ekspertiisiga on tõendatud kostja poolt töövõtulepingu rikkumine, kuna töö ei vastanud ehitusstandardidest tulenevatele tehnoloogilistele nõuetele. Hageja on kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 644 lg 1 järgi teatanud. Hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 646 lg 5 mõttes, kuna puudub vaidlus, et kostja töö väidetavaid puuduseid on kõrvaldanud teine töövõtja. Esimest korda teavitas hageja kostjat töö puudustest 11.01.2016. Hageja 13.07.2016 kirjaga on tõendatud, et kostja alustas 11.07.2016 puuduste kõrvaldamist ja tegi töid kahe päeva jooksul. Hageja katkestas tööd, kuna leidis, et kostja tehnoloogia ehk bituummastiksi kasutamine ei paranda olukorda. Hageja 19.07.2016 kirja kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi ja käisid järjekordselt ühiselt katuse ülevaatusel 18.07.2016. Hageja edastas kostjale OÜ Alakki hinnapakkumise ning tegi ettepaneku võtta vastu otsus arve tasumiseks pärast OÜ Alakki poolt garantiitööde teostamist. Ehitusnõuetele peab vastama nii tellitud töö kui ka selles puuduste kõrvaldamiseks tehtud töö. Kuna nii põhitöö kui ka selles puuduste kõrvaldamiseks tehtud töö ei vastanud ehitusnõuetele, saab hageja nõuda kostjalt kostja puudustega töö parandamisest tekkinud kulude hüvitamist. 16.08.2016 esitas hageja kostjale pretensiooni, millele kostja ei vastanud. Vastavalt 10.08.2016 tööde vastuvõtuaktile on hageja kulud seoses OÜ Alakki töödega 1493,84 eurot, seejuures otsesed kulud 1061 eurot. Kulud on arvutatud lähtudes kogusest 17. Kuna OÜ Alakki parandas viienda trepikoja deflektorit enne kostja teavitamist töö puudustest, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt selles osas kantud kulusid. Hageja kulude väljamõistmine kostjalt seoses OÜ Alakki töödega on põhjendatud summas 1171,66 eurot. Lähtudes kogusest 16 on hageja põhjendatud otsesed kulud 998,60 eurot. Sotsiaalmaks ja töötuskindlustus töötasult 512 eurot on 173,06 eurot. Käibemaks 1171,66 eurolt on 234,33 eurot. Hageja nõue AS Vant ehitise auditi aruande kulu 360 eurot hüvitamiseks on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg 1 järgi. Kostja on rikkunud töövõtulepingut, tekitades hagejale kahju töö ümbertegemise kulude näol. Hageja kulu kostja lepingurikkumise tuvastamiseks on otsene varaline kahju. Kulu suurusele ei esitanud vastuväidet ka kostja. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue põhjendatud summas 1531,66 eurot (1171,66 + 360). Hageja nõuab 1500 euro väljamõistmist ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Osaühing IMHOTEPKOMP esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11.märtsi 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on täitmata VÕS § 646 lg 5 järgne eeldus, s.o et kostja ei parandanud tööd mõistliku aja jooksul, mis oleks andnud hagejale õiguse lasta seda teha OÜ-l Alakki ja esitada kostjale hüvitamise nõue. Hageja pöördus kostja poole 11.01.2016 pretensiooniga ja palus teha parandustööd niipea, kui ilm lubab. Kostja hakkas tegutsema hageja pretensiooni lahendamiseks kohe, kui ilm lubas, ning tegi katusel tööd 12.–13.07.2016. Kostja juhatuse liige Valeri Zaitsev seletas 11.01.2018 kohtuistungil, et peale tööde tegemist 12.–13.07.2016 esitas hageja pretensiooni bituumenmastiksiga parandamise kohta. Hageja ei esitanud kostjale 2016. a juulis informatsiooni, et otsustada, kas hageja nägemus on põhjendatud. Kohtuvaidluses on tõusetunud mitmeid küsitavusi tööde tehnoloogiate osas. Hageja hakkas kostjalt nõudma OÜ
Alakki tööde kulu juba 19.07.2016. Sealjuures ei antud aega, et tuvastada, miks kostja 12.– 13.07.2016 tehtud tööd ei sobi, samuti ei antud võimalust asjatundjaga (AS Vant) katus üle vaadata ja tööd parandada; 2) ei ole nõutud summa põhjendatud. Kohtul oli põhjust kahelda hageja väidetes kantud kulutuste ja nende mõistlikkuse osas, sest hageja ei esitanud tõendeid kulutuste kandmise kohta, kuid kostja on esitanud tõendi, et Elifert OÜ oleks teinud sama töö 532,50 euro eest. OÜ Alakki ei teinud parandustöid VÕS § 646 lg 5 tähenduses, vaid tegi teise sisuga töid, kasutades ülemisi osasid kostja paigaldatud deflektoritest. Kohus ei võtnud seisukohta nende vastuväidete osas; 3) puudub alus hagi rahuldamiseks ka AS Vant aruande kulu osas, kuna kostja ei sattunud viivitusse puuduste kõrvaldamisega. VÕS § 128 lg 3 ja § 115 kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel.
5.Korteriühistu KANGELASTE 44 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub ühtlasi otsustada hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kohaldu OÜ Alakki kaasamisele VÕS § 646 lg 5 nõuded töövõtjale mõistliku tähtaja andmise kohta, kuna kostja 11.–12.07.2016 tehtud tööd olid juba parandustööd. Kostja parandas oma praaki sellisel viisil (hakkas 2015. a aprillis eemaldatud ruberoidkatte taastamise asemel ventilatsioonitorude ümbrust üle valama bituummastiksiga), et tal tuli keelata katusekatte edasine rikkumine. Hageja teavitas 19.07.2016 ettepanekuga kostjat korrektselt, et on sunnitud võtma teise firma praaki parandama, ja selgitas, miks kostja ei tohi jätkata „parandustöid“ bituumeniga. Kostja jäi 25.07.2016 vastuses bituumeni valamise juurde. Pärast seda kasutas hageja teisi VÕS § 646 lg-s 5 ette nähtud praagi parandamise võimalusi; 2) tõendab hageja kohustust tasuda OÜ-le Alakki tööde eest 1493,84 eurot OÜ Alakki arve nr 32. Esitatud on ka 10.08.2016 teostatud tööde akt. Maakohtus kostja summa tasumises ei kahelnud. Hageja lisab maksekorralduse OÜ Alakki arve tasumise kohta; 3) oli hageja kohustatud tõendama kostja poolt kahju tekitamist. Tõendite saamiseks tellis hageja ehitise auditi, mis kostja jämedaid rikkumisi kinnitas. AS-le Vant on makstud 360 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatule ei korda ringkonnakohus oma otsuses kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
7.1.Maakohus tuvastas riiklikult tunnustatud eksperdi A. Luhse arvamuse, AS Vant ehitise auditi aruande ja tunnistaja J. Trubini ütlustega, et kostja poolt hagejale töövõtulepingu alusel tehtud töö (elamu katuse 17 ventilatsioonitoru asendamine), samuti kostja poolt VÕS § 646 järgi selle töö parandamine oli puudustega ja ei vastanud ehitusnõuetele. Eelneva alusel leidis maakohus, et kostja rikkus oluliselt poolte vahelist töövõtulepingut. Nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
7.2.VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Maakohus tuvastas (vt käesoleva otsuse p 7.1), et kostja poolt tema poolt tehtud puudustega töö parandamine ei õnnestunud ning seega rikkus kostja oluliselt töövõtulepingut.
VÕS § 647 lg 3 sätestab, et käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seetõttu on ekslik apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja oleks pidanud talle määrama VÕS § 646 lg 5 alusel teistkordselt mõistliku tähtaja puudustega töö parandamiseks. VÕS § 647 lg 3 alusel hagejal selline kohustus puudus ning tal oli õigus lasta kostja poolt tehtud puudustega töö parandada kolmandal isikul ja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus rahuldas hageja kahjunõude VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 alusel, mitte VÕS § 646 lg 5 alusel.
7.3.Hageja leidis, et kostja tekitas talle seoses parandustöödega kahju 1143,84 eurot (vt hagiavaldus, I kd, tl 2). Maakohus leidis, et parandustöödega tekitatud kahju nõue on põhjendatud 1171,66 euro ulatuses, seega 27,82 euro võrra suuremas ulatuses hagiavalduses märgitust. Vastavalt TsMS §-le 439 kohus ei või otsuses ületada piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna maakohus on rikkunud TsMS §-s 439 sätestatut, loeb ringkonnakohus põhjendatud kahju suuruseks 1143,84 eurot. Selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Nimetatud maakohtu ebatäpsus ei too aga kaasa kohtuotsuse resolutsiooni muutmist, kuna põhjendatud kahju summa moodustab kokku 1503,84 eurot (1143,84+360) ning maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt nõutud summa, s.o 1500 eurot.
7.4.VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Nimetatud sätte alusel saab kannatanu nõuda kahju hüvitamist ka enne asja kordategemist, s.o kalkulatsiooni alusel. Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses esitatud see väide, et kuna hageja ei ole tõendanud kulutuste kandmist, võib tema kahju nõue olla põhjendamatu. Samas nähtub apellatsioonkaebuse vastusest, et hageja on kahjunõude aluseks oleva summa OÜ-le Alakki üle kandnud ja seega on põhjendamatu apellandi väide, et hageja nõue põhineb üksnes kalkulatsioonil. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et OÜ Alakki poolt tehtud tööd summas 1143,84 eurot kostja poolt tehtud tööde parandamiseks on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kostja esitatud Elifert OÜ kalkulatsioon (I kd, tl 201) on koostatud 09.02.2018, seega enam kui poolteist aastat pärast elamu katuse kordategemist, ega tõenda seepärast usaldusväärselt kulutuste reaalset suurust. Samuti ei ole kostja tõendanud, milliste lähteandmete alusel on nimetatud kalkulatsioon koostatud.
7.5.VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kulusid kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et AS Vant koostatud ehitise auditi aruanne, mille eest hageja tasus 360 eurot, on põhjendatud ja vajalik seoses kahjunõude esitamisega kostja vastu. Apellatsioonkaebuses on leitud, et nimetatud kahjusumma väljamõistmine eeldab kostja poolt lepingu olulist rikkumist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis (vt käesoleva otsuse p 7.2), rikkus kostja oluliselt poolte vahelist töövõtulepingut ning AS Vant ehitise auditi aruanne kui eriteadmistega isiku arvamus oli oluliseks tõendiks kostja poolt olulise lepingurikkumise tuvastamisel.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 10.08.2016 maksekorralduse.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.