Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-121803

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja seisukohad Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S V allkirjastanud 21.01.2016 Bigbank AS-ga tarbijakrediidilepingu nr SL16-01-1430642. Kostja sai laenu 2500 eurot, intressimääraga 17,90% aastas, lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 25.02.2020. Lepingu kohaselt pi-di kostja tasuma igakuiselt osamakseid vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja lepingut ei täitnud ja oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bigbank AS talle 18.12.2017 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis Bigbank AS 11.01.2018 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning leping loeti ülesöelduks 11.01.2018. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja poolt tasumata põhivõlg-nevus AS-i Bigbank ees 1762,85 eurot. Enne lepingu ülesütlemist on kostjal tasumata laenuintress alates 25.09.2017 maksest kuni 11.01.2018 kogusummas 113,55 eurot. AS Bigbank loovutas 31.01.2018 nõude hagejale. 02.02.2018 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale võla kohta tasulised meeldetuletused ka 07.05.2018 ja 11.07.2018. Hageja on kostjaga mitmel korral püüdnud telefoni ja e-kirja teel ühendust võtta, kuid kahjuks kostja ei ole endale võetud kohustusi täitnud. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 1762,85 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata laenuintress 113,55 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, millele lisandub viivis. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutav viivis 284,43 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks tasumata laenu põhiosa 1762,85 eurot, enne laenulepingu ülesütlemist tasumata laenuintress 113,55 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise seisuga 06.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 284,43 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 1762,85 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 07.12.2018 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 250 eurot, menet2

2-18-121803 luskulude katteks 20 eurot ning menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Aktsiaselts Lowell Eesti arveldusarvele x. Selgituseks märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Hageja esitas 29.01.2019 täiendava seisukoha, mille kohaselt laenuandja Bigbank AS on kostjale laenu vormistamisel, lepingu allkirjastamisel ja meeldetuletuste saatmisel saatnud kirju e-postile xxx. Lepingu sõlmimisel suheldi kliendiga ka korduvalt telefoni teel (nt küsiti juurde konto väljavõtet jne). Ka laenutaotlus esitati internetis. Hagiavaldusele tõenditena lisatud ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise kiri on allkirjastamata, kuid kostjale postiga saadetud ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise kiri olid allkirjastatud. Hageja lisab, et ametlikult e-posti aadressilt saadetud kirju ei allkirjastata. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 18.12.2017 tähitud kirjaga, triipkood xx. Kiri toimetati kätte 23.12.2017. Lepingu ülesütlemise kiri saadeti kostjale 11.01.2018 tähitud kirjaga, triipkood xxx. Kuid seda kirja kostja poolt vastu ei võetud ja tagastati 02.02.2018 kirja saatjale.

Kostja seisukohad Kostja vastuses nõuet ei tunnista. Vastuse kohaselt on Bigbank AS poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 lg 1 alusel. Hageja lisas hagiavaldusele lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse. Samas nimetatud dokumendid ei ole kellegi poolt allkirjastatud omakäeliselt ega digitaalselt. Lisaks sellele, ei ole hageja märkinud, millisel viisil need dokumendid olid edastatud kostjale, kas kostja on need kätte saadud. Kostja väidab, et ei saanud kätte ega varem näinud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse. Kuna hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, mis kuupäeval ning millisel viisil need dokumendid on vähemalt saadetud kostjale, samuti ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on need kätte saanud, siis on kostja seisukohal, et lepingu ülesütlemine Bigbank AS poolt on tühine ning hageja hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Lähtudes sellest, et kostja arvates hageja hagiavaldust tuleb jätta läbivaatamata, kostja ei pea vajalikuks pikemalt analüüsida hageja hagiavalduses toodud asjaolusid ning hagiavaldusele lisatud tõendeid. Menetluse käik Poolte nõusolekul määras kohus, et lahendab asja kirjalikus menetluses andes menetlusosalistele lõplike seisukohtade ning menetluskulude esitamiseks tähtaja. Pooled täiendavaid seisukohti kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et:

2-18-121803 -

21.01.2016 on allkirjastatud S Vi (kostja) ja Bigbank AS vahel tarbijakrediidileping nr SL16-01-1430642; kostja sai laenu 2500 eurot, intressimääraga 17,90% aastas, lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 25.02.2020; lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt osamakseid vastavalt maksegraafikule.

Poolte vahel on vaidlus: -

Kas laenuleping on laenuandja poolt korrektselt üles öeldud.

Esmalt annab kohus hinnangu laenulepingu ülesütlemise suhtes. VÕS § 195 lg 1-2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 196 lg 2-3 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus selgitab, et lisaks ülesütlemise materiaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused. Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet, et lepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust, ehk, et reaalselt kostja täitis lepingulisi kohustusi. Seega loeb kohus, et lepingu ülesütlemise materiaalsed nõuded olid täidetud. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele. Kostja väidab, et hageja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust talle esitanud ning need on allkirjastamata. Hageja poolt 29.01.2019 kohtule esitatud tõenditest selgub, et kostjale on nii lepingu ülesütlemise avaldus kui ka sellele eelnev hoiatus edastatud nii posti teel kui ka e-posti aadressile, kusjuures sama e-posti vahendusel olid osapooled ka varem suhelnud. Posti teel on dokumendid saadetud aadressile, mida kostja ka kohtule esitatud vastuses märgib. Seega leiab kohus, et laenuandja kasutas temale teadaolevaid infokanaleid, et laenusaajale kätte toimetada nii hoiatus ja lepingu ülesütlemise avaldus. Seega leiab kohus, et lepingu ülesütlemise avaldus oli kostjale kätte toimetatud vastavalt seadusele. Kostja leiab, et ülesütlemisavaldus oli tühine, kuna see ei olnud allkirjastatud. Hageja selgituste kohaselt ongi tavaliselt elektrooniliselt edastatavad teated, nõuded, meeldetuletused jne. allkirjastamata.

2-18-121803 TsÜS § 77 lg 1-2 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Antud juhul leidis kohus, et kostjale on seadusega kooskõlas lepingu ülesütlemise avaldus kätte toimetatud. Kui kostja sai ülesütlemise avalduse kätte ja leidis, et see on tühine, oli ka temal kui ühel lepingu osapoolel õigus pöörduda teise lepingu osapoole poole selgituste saamiseks. Kostja pigem ei esitanud ühtegi vastuväidet lepingu ülesütlemise tühisuse kohta. Seega saab kohus järeldada, et kostja aktsepteeris ainult kirjalikku vormi, mistõttu ülesütlmise avaldus on kehtiv. Järgnevalt annab kohus hinnangu võlgnevuse suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida muuhulgas lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8 lg 1). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenu, laenusaaja aga kohustub selle tagasi maksma samas koguses (VÕS § 396). Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaaja käsutusse krediidi ning saaja kohustub tasuma sellelt intressi ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4). Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud. Kostja ei ole ka esitanud ühtegi vastuväidet võlgnevuse ja viiviste suhtes esitanud. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude loovutamist ja selle kättesaamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt võib pank laenulepingu üles öelda ja nõuda kogu võlasumma tasumist juhul, kui laenuvõtja on osalises või täielikus viivituses vähemalt kolmele üksteisele järgneva osamaksega ja pank on edutult andnud vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et pank ütleb tähtajaks maksete tasumata jätmise korral üles (lepingu p 5.1.1). Laenuandja saatis kostjale hoiatuse ning hiljem lepingu ülesütlemise teate ja andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja on teavitanud nõude loovutamisest ning andnud tähtaja võlgnevuse tasumisest, seda nii 02.02.2018, 07.02.2018 kui ka 11.07.2018.a. Seega oli

2-18-121803 kostja teadlik nii nõude loovutamisest kui ka nõude täitmise kohustusest. Kostja hageja poolt pakutud võimalustele ning antud tähtaegadele ei ole reageerinud. Laenulepingu ülesütlemisel muutuvad sissenõutavaks kogu laenu tagastamise nõue, sõltumata varasemast maksegraafikust (VÕS § 399). Analoogiline tagajärg on krediidilepingu erakorralisel ülesütlemisel – ülesütlemisel muutub kogu tagasi maksmata krediidi tagasimaksmise nõue sissenõutavaks, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. VÕS § 416 lg 3 kohaselt tuleb ülesütlemise hetkeks veel tagasimaksmata krediidi brutosummat vähendada ülesütlemisele järgnevale ajale langeva intressi ja tarbija poolt tasumisele kuuluvate muude krediidikulude võrra. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja poolt tasumata põhivõlgnevus AS-i Bigbank ees 1762,85 eurot ning laenuintress alates 25.09.2017 maksest kuni 11.01.2018 kogusummas 113,55 eurot. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja oma maksekohustust rikkus. Üldjuhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib laenuandja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summani, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude: laenu põhiosa 1762,85 eurot, enne laenulepingu ülesütlemist tasumata laenuintress 113,55 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise seisuga 06.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 284,43 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

2-18-121803 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 270 eurot (tl 34). Seega kohustub kostja tasuma hagejale menetluskulude katteks 270 eurot, millele lisandub viivis kuni riigilõivu tasumiseni.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.