Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Võru Autopood OÜ kanda. Välja mõista Võru Autopood OÜ-lt menetluskuluna 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot M. S. kasuks hageja taotlusel ERGO Insurance SE kontole nr EE472200221049641283 AS Swedbank. Välja mõista Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks menetluskuludelt summas 890 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 890 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA VÕRU AUTOPOOD OÜ NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED 1.Võru Autopood OÜ hagiavalduse kohaselt kuulus sõiduauto Mercedes Benz C 200 reg nr xxxxxx kolmandale isikule L. K. ́ule. Omanik soovis sõiduautot müüa ning sõlmis hagejaga 12.04.2016.a. maaklerlepingu, mille kohaselt kohustus hageja vahendama müüja omandis oleva sõiduki müügilepingu maakleri poolt leitud ostjaga. Lepingu kohaselt tuli hagejal auto müüa hinnaga 2900 €, sellest rahast sai hageja endale maakleritasu 125 €. Selle lepingu täitmiseks tõi L. K. auto hageja territooriumile ja väljastas hagejale auto müügi volituse. Volituse kohaselt oli hagejal õigus müüja eest müügileping sõlmida ja auto ostjalt raha vastu võtta. Hageja hakkas autole ostjat otsima. Autot soovis osta kostja. Kostja vaatas auto üle, tegi proovisõidu, teostas sõidukile enne ostmist ülevaatuse tema poolt valitud autotöökojas. Mingeid tehnilisi vigastusi või puudusi autol ei olnud. Hageja edastas kostjale auto omaniku ja hageja vahel sõlmitud maaklerlepingu koopia ja volikirja, mille kohaselt esindas hageja auto omanikku müügitehingu sõlmimisel. Kuna kostjal puudus raha sõiduki ostmiseks, sõlmis kostja raha laenamiseks lepingu Väikeliising Eesti OÜ-ga. Auto müügitehingu teostamiseks sõlmis hageja 03.05.2016.a. lähtuvalt auto omanikult saadud volitusest auto ostu finantseeriva Väikeliising Eesti OÜ-ga ja kostjaga müügilepingu. Samal päeval andis hageja kostjale auto valduse üle. Peale Väikeliising Eesti OÜ-lt ja kostjalt raha saamist maksis hageja auto omanikule välja saadaoleva auto maksumuse 2775 €. 09.05.2016.a. esitas kostja Maanteeameti liiklusregistri büroole taotluse sõiduki registreerimiseks seoses omanikuvahetusega koos lisadokumentidega: hageja ja L. K. vahelise maaklerlepingu ning selle lisaga nr 1 ja L. K. poolt hagejale väljastatud volikirjaga auto müügiks. 20.09.2016.a. saatis kostja oma esindaja kaudu hagejale lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja. Lepingust taganemise põhjuseks oli väidetav auto tehniline rike. Auto mootoririkke põhjustanud puudus olnud väidatavalt olemas juba sõiduki üleandmisel. Avaldusele oli lisatud OÜ Autoteh müügiarve 24.08.2016.a. summas 396 € auto starteri ja elektrisüsteemi remondi kohta. Veel oli taganemisavaldusele lisatud OÜ Autoteh 2 (15)

kalkulatsioon 12.09.2016.a. auto mootori vahetuse teostamiseks. Hageja esitas Autoteh OÜ-le päringu kalkulatsiooni koostamise asjaolude kohta. Autoteh OÜ vastas päringule, et mootoris puudus õli. Kostja väitis taganemisavalduses, et hageja oleks pidanud auto remontima ja kuna ta seda ei teinud, tagastab kostja hagejale auto ning soovib tasutud raha tagasi koos oma laenulepingust tulenevate maksetega. Taganemisavaldusega koos esitas kostja hagejale nõude sõiduki maksumuse 3075 € ja tekitatud kahju 684,72 €, s.o kokku 3759,72 € tasumiseks. Hageja ei olnud taganemisega nõus ning ei tagastanud kostjale tasutud sõiduki maksumuse raha. Kostja esitas avalduse Tarbijavaidluste komisjonile. Komisjon otsustas 07.02.2017.a. välja mõista Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks sõiduki maksumuse 3075 eurot, vahendajale tasutud intressid summas 429, 07 eurot ning sõiduki remondi maksumuse summas 396 eurot, kokku 3900, 07 eurot. Kuna hageja ei nõustu Tarbijakomisjoni otsusega esitab hageja TKS § 60 lg 2 alusel hagi. Hageja soovib, et kohus tuvastaks auto müügilepingust taganemise tühisuse ning hageja õiguse mitte tasuda kostjale Tarbijavaidluste komisjoni poolt väljamõistetud 3759,72 €. Hageja nõude aluseks on eelkõige VÕS §-d 619 ja 658 lg 1. Hageja tegutses auto müümisel maaklerina ja kostja teadis seda. Seega ei saa olla hageja vastutav auto puuduste eest isegi siis, kui need puudused oleksid auto üleandmisel kostjale olemas olnud. Müügitehingu teostamiseks sõlmis kostja 03.05.2016.a. Väikeliising Eesti OÜ-ga auto ostu finantseerimiseks müügilepingu. Selle lepingu poolteks olid Väikeliising Eesti OÜ ja M. S. . Hageja oli lepingu seotud pooleks. Lepingus on tema kohta kirjas müüja. Tema oli müüja selles mõttes, et auto asus tema territooriumil, tema ei olnud auto omanik. Seda tunnistas ka kostja, kui esitas auto omanikuvahetuseks liiklusregistri büroole maaklerlepingu ja volituse, mitte aga müügilepingu, kus müüjaks oli näidatud hageja. Poolte tegelik ühine tahe oli selline, et kostja ostab L. Konikult auto. Väikeliising Eesti OÜ-ga lepingut sõlmides eksisid lepinguosalised lepingusse termini „müüja“ märkimisel. Seda tõendab muuhulgas 01.05.2016 sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping, kus müüjaks on hoopis Väikeliising Eesti OÜ ja ostjaks M. S. . Seega ei vastuta hageja (maakler) müügiobjekti tehnilise seisukorra eest. Auto tehnilise seisukorra eest ei vastuta ka sõiduki omanik, müüja, sest auto müüja ja ostja vahel ei olnud kokku lepitud mitte mingeid auto omadusi. Järelikult peaks auto vastama tavalistele kasutatud auto omadustele. Kostja ei ole tõendanud, millised on auto puudused ja kui mingid puudused isegi on, siis ei tõendanud kostja, et need olid olemas auto valduse talle üleandmise ajal. Auto oli remonditöökojas üle 5 kuu hiljem auto valduse kostjale üleandmisest alates. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt teostati autole 02.05.2016.a. tehniline ülevaatus, millest nähtub rikke info: mootoripõhi õline. Selle ülevaatuse teostas kostja. Järelikult oli ta teadlik, et autol oli mingi mootoriga seotud rike ja ta oli nõus sellist rikkega autot ostma. Isegi kui autol oleks puudus, ei tulene need müüjast. Seega ei ole olemas mitte ühtegi alust, mille olemasolul auto müüja vastutaks auto puuduste eest. Auto müümisel ei ole müüja reklaaminud autot kui tehniliselt heas korras asja, ei ole antud garantiid. Kostja ei saanud autot ostes tekkida lootust, et 2003.a. valmistatud 13 aastat vana auto puhul on tegemist kvaliteetse, tehniliselt korras ja usaldusväärse kasutatud autoga. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Vana kasutatud autot ostes on elementaarne, kõigile autode ostmisega kokku puutunud inimestele teada, et eelkõige tuleb autol vahetada õlid ja filtrid. Rike, juhul kui see olemas on, võib olla seotud auto mittenõuetekohase kastutamisega kostja poolt. Kõike eeltoodut arvestades ei vastuta müüja auto puuduste eest, isegi kui eeldada, et puudused olemas on. Nõude täpsustuse kohaselt palub hageja tuvastada hageja õigust mitte maksta kostjale Tarbijavaidluste komisjoni poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud sõiduki maksumus 3075 eurot, vahendajale tasutud 3 (15)

intressid summas 429,07 eurot ning sõiduki remondi maksumus summas 396 eurot, kokku 3900, 07 eurot (I kd, tl 44-45).

KOSTJA MAIKO SAIA VASTUVÄITED

HAGEJA MAIKO SAIA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

498,97 eurot. Kostja ei teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisel, et sõidukil oleks mingeid puudusi, mis välistavad sõiduki kasutamise. Kolmteist päeva pärast müügilepingu sõlmimist sõiduk enam ei käivitunud ja hageja viis sõiduki kostjale puuduste kõrvaldamiseks. Kostja viga kindlaks ei teinud ja puudust ei kõrvaldanud ning sisuliselt hageja pretensiooni ei lahendanud. (02.05.2016, kui hageja tegi sõidukiga proovisõitu, siis purunes generaatori rihm ja pingutusrull, mille Võru Autopood OÜ parandas). Kuna kostja sõiduki puudusi ei kõrvaldanud, siis viis hageja sõiduki Autoteh OÜ-sse remonti. Sõidukil parandati starter, teostati elektritööd ja teostati diagnostika, hageja tasus nimetatud teostatud tööde eest kokku 396 eurot. Pärast remonti jõudis starter mootorit ringi vedada, seega starteri remont õnnestus, kuid vaatamata sellele mootor siiski ei käivitunud. Autoteh OÜ tegi kindlaks, et viga on sõiduki mootoris. Kuna mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, siis oli õli muutunud tahkeks. Mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad olid saanud selle tagajärjel kahjustada ja vajasid vahetamist, Autoteh OÜ remondi kalkulatsiooni järgi oleks sõiduki remondi esialgne maksumus 1706 – 2256 eurot. Arvestades sõiduki maksumust ei olnud sõiduki remont antud juhul otstarbekas. Kuna kostja ei tasunud hagejale sõiduki starteri remondiga seonduvalt tehtud ja eelnevalt ära märgitud kulutusi, siis ei olnud hagejal alust arvata, et kostja hüvitaks hagejale sõiduki mootori remondiga seonduvad kulutused. 20.09.2016 esitas M. S. Võru Autopood OÜ sõiduki müügilepingust taganemise avalduse ja nõudis sõiduki maksumuse tagastamist ja tekitatud kahju hüvitamist. Võru Autopood OÜ nõuet ei tunnistanud, vaid väitis, et ei ole M. S. müügilepingut sõlminud. 08.11.2016 esitas allakirjutanu hageja nimel avalduse Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjonile. 01.12.2016 saatis vahendaja M. S. lepingulisele esindajale omapoolsed selgitused müügilepingute kohta, kus vahendaja märkis muuhulgas, et vahendajat, kui finantseerijat, pakkus hagejale välja kostja, vahendaja oli antud tehingu puhul finantseerija, kes finantseeris kostja ja hageja vahelist tehingut. 07.02.2017 Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega rahuldati hageja avaldus ja mõisteti kostjalt välja sõiduki maksumus ja tekitatud kahju. Võru Autopood OÜ Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsust ei täitnud, mistõttu M. S. pöördub hagiga kohtu poole. Kasutatud asjade müügil tuleb asi lugeda lepingutingimustele mittevastavaks siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Sõidukiga sarnase kasutatud sõiduki puhul võib eeldada, et sõiduki mootor on käivitatav ja, et sõiduk on sihtotstarbeliselt kasutatav, mis käesoleval juhul aga nii ei ole. Seega ei vasta sõiduk müügilepingu tingimustele, sest sellel on defekt, mis tõi kaasa sõiduki mootori purunemise, mistõttu ei ole sõiduki mootori käivitamine ega sõiduki sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Müügileping ei sisalda poolte kokkulepet, et sõiduk ei ole sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases seisukorras (st sihtotstarbeliselt kasutatav), samuti ei ole pooled müügilepingus kokku leppinud, et müüakse mootori rikkega sõiduk, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Käesoleval juhul on sõidukil ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise. Müügilepingu punktide 1.2.4 ja 1.2.5 näol on VÕS § 35 lg 1 kohaselt tegemist tühiste tüüptingimustega, sest selline tingimus kahjustab tarbijast ostjat, s.o hagejat ebamõistlikult. Sõiduki andis hagejale üle kostja ning viimase kohustuseks oli koostada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja kohustuseks oli hagejat teavitada ka kauba omadustest ja sellel esinevatest puudustest, mida kostja ei teinud. Kostja näol on tegemist äriühinguga, kes tegutseb oma majandustegevuses igapäevaselt kasutatud sõidukite müümisega aga hageja on tavaline tarbija, kes ei saa tavapärase vaatluse käigus kindlaks teha sõidukil esinevaid varjatud puudusi. Kostja tunnistab kirjavahetuses hagejaga, et enne müügitehingut avastatud puudused, s.o generaatori rihma ja pingutusrulli, parandas kostja ise ja kostja poolt 15.12.2016 Tarbijakaitseametile esitatud orderi põhjal on näha, et kostja tegi seda oma 5 (15)

kuludega. Sõiduki puudused avastati kolmeteistkümne päeva jooksul alates sõiduki hagejale üleandmisest, seega vastutab kostja sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Asjaolu, et müügilepingus sisaldub punkt, et ostja kohustub põhjalikult kontrollima ostetava sõiduki seisukorda või laskma seda kontrollida vastaval spetsialistil, ei välista kostja vastutust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest tegemist oli varjatud puudusega, millest hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik ei olnud. Sõidukil on ilmnenud varjatud puudused, mistõttu ei vasta sõiduk müügilepingu tingimustele ning M. S. on VÕS § 222 lg 1 kohaselt õigus Võru Autopood OÜ-lt nõuda sõiduki parandamist. Kuna Võru Autopood OÜ on õigustamatult keeldunud sõiduki parandamisest, siis oli M. S. VÕS § 223 lg 1 ja lg 3 kohaselt õigus müügilepingust taganeda. Hageja on 20.09.2016 esitanud kostjale taganemisavalduse, millega hageja on kostja eelviidatud rikkumise tõttu müügilepingust taganenud ning kostja on hageja taganemisavalduse kätte saanud, mida kinnitab kostja 03.10.2016 vastus. Seoses müügilepingust taganemisega nõuab hageja VÕS § 189 lg 1 kohaselt kostjalt müügilepingu alusel müüjale tasutud sõiduki ostuhinna, so 3075 euro tagastamist. Seoses kostjapoolse müügilepingu rikkumisega on hageja kandnud kulutusi sõiduki remondile summas 396 eurot ja müügitehingu vahendajale tasutud intressi näol vastavalt maksegraafikule, millise kahju on kostja kohustatud VÕS § 128 lg 3 kohaselt hagejale hüvitama. Tasutud intressid ja tulevikus makstavad intressid on kahju, mille kostja on hagejale tekitanud sellega, et müüs tarbijale läbi vahendaja oluliste puudustega sõiduki, mille tõttu ei ole tarbija saanud sõidukit kasutada, kuid vaatamata sellele on hageja kohustatud vahendajale maksma sõiduki eest igakuiselt maksegraafiku alusel osamakseid ja intresse. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 885,97 eurot (so kulutused sõiduki remondile summas 396,00 eurot, tasutud intressid seisuga 24.03.2017 summas 498,97 eurot). Hageja nõudis 20.09.2016 taganemisavaldusega ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist kokku 3759,72 eurot ja Tarbijakaitseameti tarbijavaidluste komisjoni otsusega mõisteti välja kokku 3900,07 eurot (lisandusid selleks ajaks tasutud intressid), mistõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 2 alusel viivise tasumist alates 21.09.2016 kuni 24.03.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise aja seisuga 24.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks (21.09.2016-24.03.2017) kokku 153,63 eurot. M. S. nõuab Võru Autopood OÜ-lt viivise väljamõistmist tagastatavalt ostuhinnalt ja kahju hüviselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni ostuhinna ja kahju hüvitise tasumiseni.

KOSTJA VÕRU AUTOPOOD OÜ VASTUVÄITED

KOHTU POOLT

JÄRELDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

NENDEST

TEHTUD

6 (15)

7 (15)

Väikeliising Eesti OÜ ja M. S. vahel on sõlmitud ka osamaksetega tasumise müügileping nr 1AU01033. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohtu hinnangul väljendavad nimetatud lepingud Võru Autopood OÜ tegelikku tahet müüa sõiduauto MB C 200 registrimärgiga 133 MHT M. S. ja M. S. tegelikku tahet nimetatud sõiduk osta, samuti Väikeliising Eesti OÜ tahet finantseerida müügileping ostjaga kokkulepitud kujul. Väikeliising Eesti OÜ on selgitanud (II kd, tl 103-104, 174), et teda kui võimalikku finantseerijat pakkus välja Võru Autopood OÜ, Väikeliising Eesti OÜ tegutseb InBank-i krediidiagendina ning tema ainsaks tegevuseks on sõidukitele sihtfinantseeringu (tarbijakrediit) pakkumine, Väikeliising Eesti OÜ lepingute sõlmimisel kinnitavad ostja ja müüja oma õigusi ja kohustusi. Väikeliising Eesti OÜ on Võru Autopood OÜ tasunud 03.05.2016 2550 eurot (II kd, tl 156). Müügilepingu MU009564 p 2.2 kohaselt on sõiduki müüjal vastutus sõiduki tehnilise seisukorra osas lõpliku ostja ees ja vaidlused, mis tekivad sõiduki tehnilise seisukorra tõttu, lahendavad sõiduki müüja ja lõplik ostja omavahel; müüja on lepingu punktis 3.2 kinnitanud, et käesoleva müügilepingu järgi üleantav sõiduk on müüja ainuomandis ja müüdaval sõidukil ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi (I kd, 14, II kd, tl 152-153).

8 (15)

kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele. Lepingus ei leppinud pooled kokku selles, et müügilepingu esemeks on sõidukõlbmatu sõiduk. Kuna müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Riigikohus on 07.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2310 (p 12) selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Riigikohus on 30.septembri 2015.a. otsuses nr 3-2-1-100-15 p 33 selgitanud, et „Hageja vastutust ei välista ega piira kostjate kinnitus müügilepingus, et nad on teadlikud ehitiste ja rajatiste seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (Riigikohtu 26. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 13). See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest.“ Riigikohus on 10.oktoobri 2018.a. otsuses tsiviilasjas nr 2-14-37663 asunud seisukohale, et Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (Riigikohtu 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31). Maakohus luges asjatundja

9 (15)

„mootoripõhi õline“. OÜ Autoteh 12.09.2016 arvamusest nähtub (I kd, tl 25-27), et OÜ Autoteh hinnangul ei ole MB C200 CDI reg nr 133 MHT mootori remont otstarbekas, sest mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, õli on muutunud tahkeks ja mootoris on teadmata perioodil puudunud õlitus, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad on saanud kahjustada ja tuleks vahetada. Peale mootori kapikambrikaane, õlifiltri eemaldamist ja veendumist, et mootoris puudub õli, on koostatud remondi kalkulatsioon esialgse kogumaksumusega 1706-2256 eurot. TsMS § 272 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 293 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et OÜ Autoteh on sõidukite remonti teostav äriühing ning käsitletav asjatundjana. Asjast ei nähtu, et vastaspool oleks esitanud tõendi, mis OÜ Autoteh avaldatu ümber lükkaks või vähemalt kahtluse alla seaks, mistõttu puudub kohtul alus kahelda OÜ Autoteh tõendi usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul on M. S. tõendanud, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Auto registreerimistunnistusest nähtuvalt oli sõiduki esmase registreerimise aeg 02.04.2003 (I kd tl 8). Seega oli müügilepingu sõlmimise ajal tegemist 13-aasta vanuse sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole aga tegemist tavapärase kasutamisest tingitud puudusega. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Asjatundja arvamusest nähtub, et auto mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, õli on muutunud tahkeks ja mootoris on teadmata perioodil puudunud õlitus, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad on saanud kahjustada ja tuleb vahetada. Ka enne auto ostmist 02.05.2016 läbiviidud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardil on märkus, et mootoripõhi on õline. Asjaolu, et tegemist oli varjatud puudustega, kinnitab see, et puudused oskas välja tuua spetsialist, ning see, et puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Pealegi tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

10 (15)

mitte koostada üleandmise-vastuvõtmise akti. Sellisel juhul eeldatakse, et auto oli üleandmise hetkel täiuslikus seisukorras. Akti mittetäielikul täitmisel eeldatakse, et autol esinesid ainult need vead, mis aktis kirjeldatud. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 3 ja p 11 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt; piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. Kohus on seisukohal, et M. S. on õigesti märkinud, et lepingus leppisid pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Müügilepingu p-des 1,2,4 ja 1.2.5 fikseeritud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Samas kohaldub käesolevas asjas erinormina ka VÕS § 237 lg 1, mille järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised. Sõiduki andis M. S. üle Võru Autopood OÜ ning viimase kohustuseks oli koostada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Võru Autopood OÜ näol on tegemist äriühinguga, kes tegutseb oma majandustegevuses igapäevaselt kasutatud sõidukite müümisega aga M. S. on tavaline tarbija, kes ei saa tavapärase vaatluse käigus kindlaks teha sõidukil esinevaid varjatud puudusi.

11 (15)

taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe, vajalik on esile tuua taganemise aluseks olevad asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et M. S. taganemisavaldus on Võru Autopood OÜ kätte toimetatud ja seega on täidetud taganemise formaalsed eeldused. Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. M. S. hagiavaldusest nähtuvalt oli temapoolseks müügilepingu sõlmimise tingimuseks saada endale sõidukorras sõiduk ning Võru Autopood OÜ kinnituse kohaselt oli eseme üleandmisel tegemist tehniliselt korras sõidukiga. Poolte kirjavahetusest (I kd, tl 25-28) nähtuvalt pöördus M. S. 13 päeva möödudes auto ostmisest Võru Autopood OÜ poole, kuna auto ei käivitunud enam ja nõudis auto parandamist, kuid Võru Autopood OÜ keeldus sõiduki remondist, mispeale laskis M. S. teostada starteri remondi, kuid auto jätkuvalt ei käivitunud. Asjatundja hinnangul ( I kd, tl 25-27) ei ole MB C200 CDI reg nr 133 MHT mootori remont otstarbekas, sest mootoris kasutatud õli ja õlifilter on pikka aega vahetamata, õli on muutunud tahkeks ja mootoris on teadmata perioodil puudunud õlitus, mootori liikuvad ja õlitust vajavad osad on saanud kahjustada ja tuleks vahetada. Kohus leiab, et kuna mootori rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukiga liigelda, siis ei olnud sellel kokkulepitud omadusi. Seega rikkus Võru Autopood OÜ kohustust, mille täpne järgimine oli pooltevahelise kokkuleppe tingimustest tulenevalt M. S. huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis andis M. S. õiguse lepingust taganeda. Seega on täidetud ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning M. S. poolt lepingust taganemine oli kehtiv. Praegusel juhul nõudis M. S. Võru Autopood OÜ-lt esmalt sõiduki parandamist, millest Võru Autopood OÜ keeldus. Seega on M. S. käitunud heas usus ega esitanud koheselt taganemisavaldust, kuigi VÕS § 223 lg 3 järgi oli tal selleks õigus. Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. M. S. nõuab seoses lepingust taganemisega kõigepealt müügilepingu alusel tasutud 3075 eurot tagastamist, mis kuulub rahuldamisele. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Seega vaidlusalune sõiduk tuleb M. S. Võru Autopood OÜ tagastada.

12 (15)

Hageja esitas nõude mõista kostjalt välja järgmised kulutused: 1. auto remont 396 eurot- kuna Võru Autopood OÜ puudusi ei kõrvaldanud, viis M. S. selle remonti Autoteh OÜ-sse ning tasus starteri parandamise ja diagnostika eest 396 eurot. Müügiarvega ja maksekorralduse koopiaga on tõendatud (I kd, tl 24), et M. S. on tasunud 30.08.2016 MB remonditööde ja diagnostika eest kokku 396 eurot; 2. müügitehingut finantseerinud osamaksetega tasumise müügilepingu nr 1AU01033 alusel Väikeliising Eesti OÜ kahe aasta jooksul intressidena tasutud 498,97 eurot. Vastavalt osamaksetega tasumise müügilepingu nr 1AU01033 lisaks olevale maksegraafikule ja M. S. pangatehingute väljavõttele (II kd, tl 157, 160-162) on M. S. tasunud hagi esitamiseni müügilepingu alusel tasumisele kuuluvatelt summadelt intresse kokku 498,97 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustub M. S. , et tasutud intressid on kahju, mille kaupleja on tarbijale tekitanud sellega, et müüs tarbijale läbi vahendaja oluliste puudustega sõiduki, mille tõttu ei ole tarbija saanud sõidukit kasutada, kuid on kohustatud vahendajale maksma sõiduki eest igakuiselt maksegraafiku alusel osamakseid; kuna Võru Autopood OÜ keeldus remondi tegemisest tegi M. S. kulutusi puudustega auto remondile. Kuna sõiduki remondiga ja puudustega auto müügihinna tasumisega seotud kulude kandmine on põhjustatud OÜ Autopood OÜ-st, siis kuuluvad need M. S. nõuded rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et Võru Autopood OÜ müüs M. S. sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud, siis tuleb asuda seisukohale, et Võru Autopood OÜ poolt lepingu rikkumine, M. S. tekkinud kahju kohtu poolt tuvastatud ulatuses ja põhjusliku seose olemasolu Võru Autopood OÜ lepingu rikkumise ja M. S. tekkinud kahju vahel on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kuna M. S. on tõendanud kulutuste tegemise nõutavas summas ja Võru Autopood OÜ ei ole esitanud tõendeid, et tegemist ei olnud põhjendatud kulutustega, tuleb M. S. kahju hüvitamise nõue Võru Autopoodn OÜ vastu summas 885.97 € rahuldada.

13 (15)

remondikulu 396 eurot ja rohkem tasutud osamaksete 288,72 eurot tagastamist hiljemalt 09.10.2016. Seega muutus tagastamiskohustus sissenõutavaks alates 10.10.2016 ning alates sellest ajast on M. S. õigus saada viivist. Hagiavalduse esitamisel on M. S. suurendanud vahendajale tasutud intresside nõuet 498,97 eurole. Kohus mõistab Võru Autopood OÜ välja viivise kindla summana hagi esitamise aja seisuga ning alates 25.03.2017 on Võru Autopood OÜ kohustatud tasuma viivist kuni kohase täitmiseni. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 10.10.2016 kuni käesoleva ajani 0,00% aastas. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 10.10.2016 kuni käesoleva ajani 8 % aastas. Seega moodustab väljamõistetava viivise suurus 10.10.2016- 24.03.2017 136,61 eurot. Peale selle tuleb välja mõista Võru Autopood OÜ-lt M. S. kasuks viivis alates 25.märtsist 2017.a. kuni põhivõlgnevuse 3969,97 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kohtupraktika kohaselt koos sissenõutavaks muutunud viivisega 136,61 eurot mitte rohkem kui põhivõlgnevuse 3969,97 euro suuruses.

MENETLUSKULUD

14 (15)

TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud M. S. menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. M. S. esindaja tunnitasu 90 eurot (lisandub käibemaks) loeb kohus kohtupraktikast lähtudes mõistlikuks tasuks. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. M. S. on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning seetõttu tuleb õigusabikulusid arvestada koos käibemaksuga. M. S. esindaja on osutanud menetluskulude nimekirja kohaselt koos 21.01.2019 kohtuistungil osalemise ajaga hagejale õigusabi kokku 5 tundi, mille kohus loeb, arvestades asja keerukust ja esitatud menetlusdokumentide mahtu, asjas toimunud kaht kohtuistungit, põhjendatud ja vajalikuks, ning esindaja õigusabikuluks M. S. esindaja tasu kogusummas 5x 90+ km 20%= 540 eurot. Seega tuleb OÜ Võru Autopood välja mõista menetluskuluna 350+540 = 890 eurot M. S. kasuks. Vastavalt M. S. taotlusele (II kd, 182) tuleb Võru Autopood OÜ-l TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (890 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.