Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 3 422 eurot ja viivise 39,01 eurot. Summa koosneb sõiduki ostuhinnast 2 799 eurot, õigusabikuludest 468 eurot, kostjale dokumentide kättetoimetamise kulust 120 eurot ja sõiduki ülevaatuse kulust 35 eurot. Viivist on arvestatud 05.07.2022-30.08.2022 eest viivist põhisummalt 3 422 eurot määraga 7,3% aastas. Hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2022 müügilepingu sõiduki Mazda 6 (XXX) ostmiseks hinnaga 2 799 eurot. Kostjat esindas tehingu tegemisel keegi M. B. (hiljem selgus, et vend N. A.). Kostja kinnitusel, oli sõiduk heas korras ja äsja margiesinduses Inchcape hooldatud. Pärast auto valduse saamist avastas hageja autol rea olulisi puudusi: läbiroosteatud põhi, küljekarbid ja pagasiruumi põrand; katkine tagavedrustuse keerdvedru; sertifitseerimata ääretuled jm. Kostja keeldus sõidukit tagasi ostmast ning hageja esitas 14.06.2022 lepingust taganemise avalduse (kätte toimetatud 29.06.2022). Kostja rikkus lepingut oluliselt, sest sõidukil ei olnud kokkulepitud omadusi. Sõiduk oli liikluseks sobimatu ning tehniliselt vigane, see ei läbiks ülevaatust. Kostja keeldus probleemi lahendamisest, ei võtnud sõidukit tagasi ning ei tagastanud raha. Sõiduk on hoiustatud Suur-Sõjamäel ning kostjale vajadusel üleandmiseks valmis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Sõiduki ostuhind oli 1 600 eurot (sularahas) ning hinda langetati läbirääkimiste käigus. Auto oli 16 vana ja tavapärases selliselt sõidukilt oodatavas seisukorras; hageja ei saa eeldada kasutatud sõidukilt uueväärse sõidukiga analoogseid omandusi. Auto sõitis hästi ja ühtegi puudust ei olnud võimalik tajuda. Hageja teadis või pidi teadma puudustest. Tehingu käigus vahetas N. A. sõiduki veljed ning tõstis auto tungrauaga üles. Hageja pidi nägema auto põhja või tal oli selleks vähemalt võimalus. Ostjale pakuti auto ülevaatamist esinduses või remonditöökojas, kuid ta keeldus sellest. Ostja ei ole nõudnud VÕS § 222 lg 1 kohaselt asja parendamist ja asendamist ega see seetõttu lepingust taganeda. Ostuhinna tagastamise nõue ei ole muutnud sissenõutavaks, sest autot ei ole tagastatud (VÕS § 223 lg 7). Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud. Kulutuste kandmiseks puudus vajadus, sest kostja oli valmis asja lahendama kompromissiga ning pakkus sõiduki tagasi ostmist 1 600 euroga. Kui taganemine on kehtiv, peab hageja hüvitama kostjale sõiduki kasutamise takistuse ja sõiduki enda käes hoidmisega tekitatud kasutuseelise. Analoogse auto rendikulu ühes kuus on 300 eurot ning 34 kuu eest kuulub hüvitamisele kasutuseelis 10 200 eurot. Kostja tasaarvestab selle nõude menetluslikult hageja nõuetega. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-d 1-3). Lihtmenetluses võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2). Pooled ei vaidle, et 18.05.2022 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu sõiduauto Mazda 6, registreerimismärgiga XXX, ostmiseks (dtl 40). Tehingu ajendiks oli kostja müügikuulutus (dtl 2

34). Tehingu tegemisel, auto hagejale esitlemisel ning üleandmisel esindas kostjat tema vend N. A.. Pooled ei vaidle, et auto müügihind tasuti sularahas ning raha üleandmist-vastuvõtmist ei vormistatud kirjalikult; vaidlus on müügihinna summas. A-Ülevaatuse aktiga on kindlaks tehtud, et 24.05.2022 olid sõidukil järgmised olulised puudused: i. Küljekarbid(lävekarbid) ja sõiduki põhi korrodeerunud, mille tulemusel tekkinud roosteaugud. Roosteauke parandatud ehitusliku montaaživahuga, mis ei ole selleks sobilik parandusviis. ii. Läbiv rooste ka pakiruumi põhjal vasakus nurgas iii. Taga parempoolne keerdvedru katki iv. Ees ääretulede lambid ei vasta nõuetele (E sertifitseerimata); samuti rida ebaolulisi puudusi (dtl 41). 14.06.2022 esitas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse (dtl 43). Hageja nõudis ostuhinna 2 799 eurot tagastamist ning kaasneva kahju hüvitamist (ülevaatuse kulu ja õigusabikulu). Kohus leiab, et hagejal oli esitatud asjaoludel õigus lepingust taganeda vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1-2. Täpsema kokkuleppe puudumisel saab müügilepingu tingimuste sisustamisel lähtuda auto müügikuulutuses lubatust (dtl 34). Kuulutus kui müüjapoolne lepingueelselt avaldatud eseme täpne spetsifikatsioon ning üleskutse esitada vastavatel tingimustel oferte kinnitab poolte arusaamist lepingueseme omadustest ja kvaliteedist (VÕS § 29 lg 5 p 1). Kuulutus sisaldas kinnitust, et „Eestis uuena ostetud, õige ja kontrollitav läbisõit vaid 139861 km. Väga heas korras, tehtud hooldus ( õli, filtrid, kõik uued pidurikettad ja klotsid)“. Samuti saab lähtuda VÕS § 77 lg-st 1, mille kohaselt täpsema lepingulise kokkuleppe puudumisel peab asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Esitatud tõenditest ei nähtu, et vastavad puudused oleksid olnud lepingukokkuleppe osa või sedalaadi ja sellise vanusega auto puhul tavapärane ja loomulik osa auto omadustest. Auto puhul, mida esitletakse olevat madala läbisõiduga, „väga heas korras“ ja äsja läbinud hoolduse, ei saa eeldada tõsiste strukturaalsete puuduste esinemist nagu purunenud tagavedrustuse keerdvedru ning läbiroostetanud põhi, küljekarbid ja pagasiruumi põhi. Kostjal on küll õigus, et 16 aastase kasutatud auto puhul ei saa eeldada selle vastavust uueväärse auto kvaliteedile ning teatud sõlmede hooldamise ja remondivajadus on loomulik, kuid „väga heas korras“ auto ei saa olla tõsiste ja ohtlike tehniliste puudustega. Keskmine eeldatava kvaliteet eeldab, et auto on sõidukorras ning tõsiseid struktuurseid puudusi sellel ei esine. Veelgi enam, ametliku esinduse hoolduskleebisega (dtl 38) jäeti hagejale mulje, et tegemist on ametliku esinduse poolt hooldatud sõidukiga, mille puhul võib eeldada keskmisest paremat tehnilist seisukorda. Isegi, kui kostja ei eksitanud kleebisega ostjat tahtlikult ning kleebis oligi „informatiivne“ N. A.i tehtud hooldustööde kinnitamiseks, pidi müüjale olema arusaadav kleebise võimalik eksitav iseloom ning selle tähendust oleks pidanud olulise informatsioonina ostjale avaldama lepingueelsete läbirääkimiste käigus (VÕS § 14 lg 1-2). Samuti ei ole tõendatud, et hageja puudusi teadis või oleks pidanud teadma (VÕS § 218 lg 4). Hageja puudustest teadmist ning seetõttu kuulutusega võrreldes hinna alandamist tõendab kostja tunnistaja N. A.i ütlustega (dtl 789-793). Tunnistaja ütlused kinnitavad ostja sõnul nii auto madalamat ostuhinda (1 600 eurot), hoolduse teostamist N. A.i enda mitte ametliku hoolduse poolt, kui ka seda, et auto velgede vahetamise käigus vaadati auto põhja. Kohtu hinnangul ei ole N. A.i ütlused objektiivsed ning usaldusväärsed; nende alusel ei saa lugeda kostja väidetud asjaolusid tõendatuks (TsMS § 232 lg 1). N. A. on kostja lähikondne (vend) ning mis veelgi olulisem, tegutses kostja esindajana vaidlusaluse tehingu tegemisel. Kogu kostjale etteheidetav tegevus väljendus N. A.i tegevuses. Etteheited, et ostjat ei teavitatud asja olulistest puudustest, lepingueset esitleti sihilikult paremana kui see tegelikult oli, ostjat eksitati ametliku esinduse hoolduskleebisega jms, seonduvad otseselt N. A.i tegevusega tehingueelsetel läbirääkimistel ja tehingu läbiviimisel. Antud ütlused puudutavad seega tunnistaja enda tegevust ja 3

avaldusi, mitte tema poolt objektiivselt tajutud sündmust. Märkimisväärne on, et tunnistaja selgitas kohtuistungil, et tema räägitu on „see mida ta on juba kohtule kirjalikult esitanud“ (dtl 791; alates 00:20:37, täpne sõnastus kontrollitav helisalvestuselt). Kostja esimene sisuline vastus, mis esitati enne riigi õigusabi korras esindaja määramist, on alates teisest lõigust sündmuste käiku ja tehingu tegemist kajastavas osas kirjutatud mina-vormis ning tehingu vahetult teinud isiku ehk N. A.i perspektiivis (dtl 178). See kinnitab, et tunnistaja esindas oma õe huve ka algselt kohtumenetluses ning koostas kostja esialgsed vastuväited hagile. Teisisõnu ja kokkuvõtteks, 29.04.2025 istungil kordas tunnistaja iseenda tegevust õigustavat narratiivi, mille ta ise oli kohtuvaidluse tarbeks eelnevalt koostanud. Selliseid ütlusi ei saa pidada objektiivseks ja usaldusväärseks ning oma tõendusliku väärtuse poolest ei erine need poole paljasõnalistest väidetest. Seega ei ole tõendatud, et puudused olid lepingutingimuste osa või hageja teadis nendest või pidi nendest teadma. Ostjapoolne esinduses auto kontrollist keeldumine ei vabasta müüjat vastutusest. Kohus nõustub hagejaga, et puuduste iseloomu tõttu ei olnud need mitte-eksperdist ostja välisel vaatlusel tuvastatavad. Ostja võis märgata autol ja küljekarpidel roostelaike, kuid ei pidanud aru saama auto põhja ja pagasiruumi läbiroostetamisest. Eriti juhul, kui müüja oli roostekahjustusi püüdnud ehitusvahuga parandada (ei ole vaidluse all, et N. A. tegi autole parandustöid enne müüki). Samuti ei pidanud hageja autos reisijana sõites aru saama ühe tagumise keerdvedru purunemisest. Ääretulede lampide e-sertifitseerimine ei ole eriteadmisteta arusaadav. Kohtu arvates kohaldub antud juhtumile ka VÕS § 221 lg 1 p 2, mille puhul võib ostja endiselt tugineda puudustele ka siis, kui ta asja korrektselt üle ei vaadanud, kuid müüja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest ning ei avaldanud seda. N. A.i ütluste kohaselt on ta 20-aastase staažiga autoremondilukksepp, sh 10 aastat on ta tegelenud Mazdadega (dtl 789-793). Olles äsja teostanud autole hooldustööd ning selle käigus ka montaaživahuga parandanud läbivaid roostekahjustusi, pidi ta olema ette heidetud puudutest teadlik. Tõendatud ei ole, et puudusi oleks ostjale avaldatud. Kostja on õigesti välja toonud, et hageja ei esitanud vastavalt VÕS § 222 lg-le 1 nõuet auto parandamiseks või asendamiseks. Hageja enda väitel soovis ta auto tagasiostmist, st nõudis koheselt lepingu tagasitäitmist. VÕS § 223 lg 1 p 4 alusel oli taganemine siiski lubatud, kuivõrd lepingutingimustele mittevastavus oli tõsine. Tegemist ei olnud visuaalsete defektidega vaid auto struktuurse osa läbiroostetamisega. Isegi kui sellised defektid oleksid parandatavad, ei oleks see VÕS §222 lg 21 aluses auto hinda arvestades kuluefektiivne ning mõistlikult eeldatav. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda olulise rikkumise puhul. Kohtu hinnangul on A-Ülevaatuse aktiga (dtl 41) olulise lepingurikkumise esinemine tuvastatud. Lepingust taganemise korral tuleb leping tagasi täita ning tagastada kõik lepingu alusel saadu (VÕS § 189 lg 1). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt auto müügihinna tagastamist, samal ajal pidi hageja tagastama kostjale auto. Sõiduki müügikuulutusega on tõendatud, et sõiduki hind oli 2 799 eurot (dtl 34). Kostja vastuväited madalama müügihinna kohta põhinevad N. A.i ütlustel, mis ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 799 euro tagastamist. Kostja viidatud VÕS § 223 lg 7 poolte lepingulisel suhtele ei kohaldu, sest tegemist ei ole tarbijalemüügiga. Tehingu mõlemad pooled olid majandus- ja kutsetegevusega mittetegelevad füüsilised isikud. Hageja nõue ostuhinna tagastamiseks muutub sissenõutavaks auto kostjale üleandmiseks valmispanekuga (VÕS § 189 lg 1 teine lause ja § 111 lg 4-5). Hageja on menetluse vältel läbivalt kinnitanud, et auto on hoiustatud Suur-Sõjamäel ning kostjale üleandmiseks valmis. Hageja on esitanud foto hoiustatud sõidukist (dtl 227). Kohtu hinnangul on hageja teinud omalt poolt kõik võimaliku, et leping vastavalt seadusele tagasi täita. VÕS § 115 lg 1 alusel võib hageja nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna 4

kostja keeldus taganemisavaldust aktsepteerimast ja lepingut tagasi täitmast, oli kohtu hinnangul hageja õigustatud tegema kulutusi õigusabile (468 eurot; dtl 124) ja dokumentide kättetoimetamisele (120 eurot; 89). Kuna kostja keeldus omakohustusi täitmast, võis hageja eeldada õigusvaidluse tekkimist, mis tingis vajaduse kasutada professionaalset abi ning tõendada kohtutäituri abil taganemisavalduse kättetoimetamist. Seega on kahju hüvitamine põhjendatud 588 euro ulatuses. A-Ülevaatuse poolse puuduste tuvastamise kulu (35 eurot; dtl 32) on kandnud A. K., mitte hageja. Kuigi hageja seletuse kohaselt tasus ta kulu ema kaardiga (dtl 537, alates 00:24:13), ei muuda see kulu hageja kuluks. Asja materjalide juures ei ole tõendeid, mis kinnitaks vastava nõude hüvitisnõude loovutamist hagejale, hageja poolt emale kulu hüvitamist vms. Seetõttu jääb hageja põhinõue 35 euro ulatuses rahuldamata. Hageja põhinõue muutus sissenõutavaks vastavalt nõudekirjale (dtl 42) viie päeva möödumisel selle kättetoimetamisest. Kiri toimetati kätte 29.06.2022 (dtl 53), st tähtaja viimane päev oli 04.07.2022 ning nõue muutus sissenõutavaks 05.07.2022. Hageja viivisearvestuse kohaselt arvestas ta perioodi 05.07.2022-30.08.2022 eest viivist põhisummalt 3 422 eurot määraga 7,3% aastas (viivitatud päevade arv 57). Kuna välja mõistetav põhisumma on 3 387 eurot, kuulub sama perioodi eest välja mõistmisele viivis 38,61 eurot. Kohus lähtub samast viivisemäärast 7,3% aastas ning 57-päevalisest viivitusest. Kostja esitatud kasutuseelise tasaarvestuse vastuväide jääb rahuldamata (dtl 752). Hageja ei ole rikkunud sõiduki kostjale tagastamise kohustust VÕS § 189 lg 1 alusel; kostja on ise sellest keeldunud, sest peab taganemist alusetuks. Olukorra, kus kostja ei ole saanud sõidukit väidetavalt kasutada, on põhjustanud tema ise. Kostja argumentatsioon on ka sisuliselt puudulik. Esitatud rendikuulutused (dtl 755-758) ei puuduta analoogset sõidukit. Nagu eelnevalt tuvastatud, oli müügilepingu ese oluliste puudustega ning liiklemiseks sisuliselt kõlbmatu. Tõenditena esitatud rendikuulutused kajastavad sõidukorras ja otstarbeliselt kasutatavaid sõidukeid, mis on väärtuslikumad. Analoogse sõiduki rendikulu on tõendamata. Kuna kostjal ei ole vastastikust rahalist nõuet hageja vastu, jääb tasaarvestus rahuldamata (VÕS § 197 lg-d 1-2). Kostjalt kuulub välja mõistmisele põhinõue 3387 eurot ja viivis 38,61 eurot. Hagi jääb rahuldamata 35 euro ja vastava viivise osas. Põhinõude järgi arvestatuna rahuldab kohus hagi 98,98% ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud 98,98% ulatuses J. A. kanda ja 1,02% ulatuses I. K. kanda. 02.05.2025 nimekirja järgi on hageja menetluskulude suuruseks kokku 6 911,14, sh õigusteenuse kulu 6 491,14 eurot (käibemaksuga; füüsilise isikuna ei ole hageja käibemaksukohustuslane; tunnihind 140 eurot käibemaksuta) ning riigilõiv 420 eurot. Kohus ei pea nimekirjas esitatud toimingutest vajalikuks ja põhjendatuks (TsMS § 175 lg 1) 02.09.2022 ja 11.02.2025 kulusid hagi tagamise avalduste koostamisele (336 eurot ja 823,50 eurot) – avaldused jäid rahuldamata. Hageja on lisaks tasunud 3 x 70 eurot hagi tagamise avalduste eest, kuid avalduste rahuldamata jäämise tõttu ei ole vastava kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Kohus vähendab 16.01.2023 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 0,5h võrra, st põhjendatud kulu on 420 eurot ning 84 euro ulatuses on kulu põhjendamatu. Samamoodi vähendab kohus04.04.2023 seisukoha koostamise kulu 0,5h võrra, st põhjendatud kulu on 504 eurot ning 84 euro ulatuses on kulu põhjendamatu. Muus osas on hageja esindaja toimingud olnud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Toimingute ajakulu vastab toimingute mahule ja sisule. Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 5 163,64 (6 491,14 – 336 – 823,50 – 84 – 84) eurot. Kostja peab sellest hüvitama 98,98% 5

ehk 5 110,97 eurot. Kulu sisaldab käibemaksu, kuna füüsilise isikuna puudub hagejal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kohus määras kostjale 18.03.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eeltoodu tähendab, et kostjal ei ole kohustust riigi õigusabi kulu hüvitada ka kohtuasja kaotamise puhul ning kulu ei mõisteta välja riigi tuludesse (vt Riigikohtu juhis asjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Küll aga ei välista see kulu välja mõistmist hagejalt, kui hagi jääb rahuldamata (viidatud lahendi p 24). Kuna hagi jäi rahuldamata 1,02% ulatuses ja vastavalt kulud hageja kanda, tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista 1,02% menetlusabi kulust. Kohus on 19.08.2024, 04.03.2025 ja 27.05.2025 määrustega määranud kindlaks riigi õigusabi tasu kogusummas 1 284 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hagejal tuleb hüvitada sellest 1,02% ehk 13,10 eurot. Summa tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel välja mõista riigi tuludesse, lähtudes TsMS §-s 179 sätestatud korrast. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Lember Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.05.2025 kohtuotsus.

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.