Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-108433
Tsiviilasi
Võru Kinnisvara OÜ hagi Ain Lõivu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1612,30 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. aprilli 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Lõivu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Ain Lõiv (kostja), ik XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Võru Kinnisvara OÜ (hageja), rk 10287913; esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Üksnes asjaolu, et korteriomanike üldkoosolekul ei ole arutatud kostja võlgnevuse küsimust, ei anna alust võla tasumisest loobumiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on hageja nimetatud varasema võlgnevuse likvideerinud. Asjaolu, et kostja on üldkoosolekul deklareerinud, et ta ei tasu remondifondimakseid, ei muuda kostja vastavat kohustust olematuks. Hageja väide KOS § 21 lg 4 järgimata jätmise kohta ei ole asjakohane. Samuti ei ole üldkoosoleku otsusega seatud remondifondi vahendite käsutamist sõltuvusse korteriomanikust. Paljasõnaline on kostja väide, et ta on arveid tasudes märkinud ülekannet tehes „teenustasu“ ja on soovinud, et siis valitseja arvestaks maha kõigepealt valitseja tehtud kulutused ning remondifond jääks eraldi arvestusse. Tegelikult on kostja tasunud näiteks perioodil 01.12.2015-30.04.2017 (v.a. juuli 2016) igakuiselt 80 eurot, kuid kogu arve on tal sel perioodil kõikunud 70,71- 51,20 euro vahel ja sellest remondifondi summa on olnud (v.a. aprill 2016) 44,30 eurot kuus. Kostja on 2016. – 2017. a ülekandele märkinud küll makse nimetuseks „teenustasu“, kuid samas on kandnud tegelikult üle teenustasust ligi kuus korda suuremaid summasid. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maksete tegemisel määranud, et ta täidab teatud osa oma kohustusest, mistõttu on põhjendatud, et hageja tugineb arvestamisel võlaõigusseaduse § 88 lõike 6 punktile 1, mille kohaselt kui kumbki pool ei ole eraldi määranud, milliste kohustuste täitmiseks on raha arvestatud, arvestatakse makseid ajaliselt kõige varasema nõude katteks. Seega arvestas hageja 30.11.2015. a kuni 31.03.2017. a kostja tasutud summad kostja varasema võlgnevuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks perioodil 2011 jaanuar kuni oktoober 2015 talle esitatud arveid nõuetekohaselt, sh õigeaegselt, täitnud ja et tal ei olnud 2015. a novembri seisuga haldus- ja kommunaalkulude ning remondifondi maksete võlgnevust ning võlgnevuse esinemist on hageja ka kostjale esitatud igakuulistel arvetel fikseerinud. Kostja maksekäitumisest on selgelt näha, et kostja on teinud ebaregulaarseid makseid oma kohustuste täitmiseks ning sellest ei nähtu seost tema väidetava keeldumisega ainult remondifondi maksete tasumisest. Samuti ei ole põhjendatud korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel määratud remondifondi kogutavate maksete tasumisest keeldumine. Kuna kostja on hageja ees olnud võlas pikema aja vältel, on hageja arvestanud vaidlusaluse perioodi jooksul kostja tehtud makseid varasemate võlgnevuste katteks. Hageja selgituste ja kohtule esitatud koondi kohaselt, mida kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud, algasid kostja võlgnevused alates 30. novembriks 2010 tasuda jäänud arvest nr 407. Asja materjalidest nähtuvalt on XX elamu korteriomanike 17.04.2012 ja 21.02.2017 üldkoosolekutel kinnitatud kuni maja korteriomanike üldkoosoleku uue vastavasisulise otsuseni (tl 21,80) põhimõtted, mille kohaselt arve mittetähtaegsel tasumisel makstakse viivist kuni 0,06% (2012.a. otsuse p 4.8 järgi 0,25%) tasumata summalt iga maksetähtaega ületava päeva kohta. Selline määr oli kooskõlas ka 1. jaanuarini 2018 kehtinud korteriühistu seaduse § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Alates
vähendamist, sh viivise nõude suuruse piiramist, nõuda viivise maksmiseks kohustatud isik. Viivise vähendamiseks või piiramiseks on õigustatud isiku sellekohane taotlus vältimatult vajalik.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.