Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.03.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5534
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
D OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) hagi M OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) ja OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm (asukoht Maria Mägi advokaadibüroo Tatari 25 10116 TALLINN) vastu nõude tunnustamiseks OÜ M (pankrotis) pankrotimenetluses 3 500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud D OÜ kanda.
Jätta M OÜ ja OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada oma nõuet summas 300 000 eurot OÜ M (pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Harju Maakohus kuulutas 09.10.2017 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 300 000 euro suuruse nõude. 19.03.2018
toimunud nõuete kaitsmise koosolekul selgus, et enne koosolekut esitas hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite M OÜ, millega liitus koosolekul ka võlgniku pankrotihaldur Maire Arm. Hageja omab nõuet võlgniku vastu summas 300 000 eurot, mille aluseks on 14.10.2016 garantiikiri, millega võlgnik garanteeris hageja ees xxxx äriühingu xxxx kohustusi. Kostja M OÜ vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Garantiist tulenevalt tekkis võlgnikul kohustus täita XXXX kohustused järgmiste tingimuste esinemisel: 1) hagejal on õigus nõuda 02.05.2016 sõlmitud lepingust nr. 194 tulenevate kohustuste täitmist xxxx; 2) hageja on esitanud xxxx nõude kohustuste täitmisteks ja XXXX on selle kätte saanud; 3) XXXX ei ole täitnud kohustusi; 4) hageja on esitanud võlgnikule nõudekirja, milles on selgitanud kohustuse rikkumisega seonduvat koos vastavate tõenditega ning andnud garantii täitmiseks 5 päeva. Punktide 1-3 osas ei ole hageja mistahes tõendeid esitanud ega asjaolusid selgitanud. Vastavalt punktis 4 märgitud nõudena võiks käsitleda hageja 06.12.2017 esitatud nõudeavaldust. Samas ei sisalda ka see mistahes teavet ega selgitusi garantiinõude maksmapaneku eelduseks olevate asjaolude osas. Garantiikiri on näiline. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku nõue hageja vastu summas 65 000 eurot. Kui garantiist tulenevad kohustused oleks reaalselt olemas, siis oleks esinenud alus nõuete tasaarvestamiseks, kuid seda ei ole tehtud. Võlgniku esitatud ja vandega kinnitatud varade ja võlgade nimekirjas puuduvad andmed väidetavalt hagejale väljastatud garantii osas. Kui garantiikiri ei ole näiline, siis on see antud välja õigusvastaselt ja ilma ainuosaniku otsuseta. Niivõrd suures sumas garantii väljastamine väljus ettevõtte igapäevasest tavapärasest majandustegevusest ja eeldas osanike vastavat otsust. Kostja OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata kuna nõue tegelikkuses puudub. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole maininud garantiikohustuse olemasolu pankrotimenetluses esitatud dokumentides. Nii võlgnik kui ka Läti äriühing Xxxx on otseselt seotud võlgniku juhatuse liikme A S. Ei ole eluliselt usutav, et võlgniku juhatuse liige, andes korduvalt teavet pankrotiasja menetlevale kohtule, ajutisele ja väljakuulutamise järgsele pankrotihaldurile (ja seda vandega kohtus kinnitanud), ei teadnud sedavõrd suure garantiikohustuse olemasolu enne pankrotimenetluse algust. Seega sellist kohustust ega garantiikirja enne pankrotimenetluse algust ei eksisteerinud. Garantii ei ole antud võlgniku poolt. Garandiks on märgitud M OÜ, võlgniku ärinimi on Osaühing M, mis ei ole samased. Garandi registrikoodiks on märgitud xxxx. Võlgniku registrikood on xxxx, mis ei ole ligilähedanegi garantiikirjas märgitule. Garandi andmed lähevad pigem kokku äriühing M T OÜ registriandmetega – registrinumber xxxx on sisuliselt sama kui garantiikirjas (garantiikirjal on registrikoodist puudu viimane number 5). Garantiikiri ei sisalda teavet garantii sisu (sh väidetava garantiisündmuse) kohta. Garantiikirjal puudub kuupäev selle koostamise ja allkirjastamise kohta. Garantiikiri on loodud tagantjärele, et saavutada võlgnikule arvestatav kohustus – see on hagejale oluline juba seetõttu, et võlgnikul on nõue hageja vastu ja pankrotihaldur on käesolevaks ajaks esitanud juba kaks kohustuse täitmise nõuet hagejale.
Kui juhatuse liige on tõepoolest garantiikirja allkirjastanud ja kõnelause kohustuse oma ülejäänud äriühingute ees võtnud peale pankrotimenetluse algatamist, siis on see tehing tühine algusest peale. Seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et garantiikohustus on võetud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, asub pankrotihaldur seisukohale, et sellist garantiikohustust äriühingul ei ole olemas või on see tühine algusest peale. Antud asjas oli võlgnik lõpetanud majandus- või kutsetegevuse ajaks, mil A S juhatuse liikmeks asus. Tulenevalt ajutise pankrotihalduri ettekandest oli äriühingu tegevus lõppenud hiljemalt 2017.a. alguseks, pangakonto SEB Pangas suleti 2016. Hagejal on puudunud tegevus kuni käesoleva ajani. Seega on garantii andmine võlgniku poolt seadusega vastuolus. Üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg 1 annab haldurile võimaluse võlasuhte lõpetamiseks tulenevalt pankrotimenetluse eripärast, s.o eraldi aluse lepingu lõpetamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 9 mõttes. Kuivõrd haldur loobub igal juhul väidetava garantiikohustuse täitmisest (isegi kui see tegelikkuses eksisteeriks), puudub hagejal ka garantiilepingust tulenev nõue. Kohtu põhjendused 24.01.2019 toimunud istungil nõustusid hageja ja kostja OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur asja arutama kirjalikus menetluses. Kostja M OÜ teatas pärast istungit kirjalikult, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Poolte nõusolekul lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Harju Maakohus kuulutas 09.10.2017 välja OÜ M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Maire Armi (t lk 3). Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 300 000 euro suuruse nõude (t lk 4-5). 19.03.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul (t lk 6-7) selgus, et enne koosolekut esitas hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite M OÜ, millega liitus koosolekul ka võlgniku pankrotihaldur Maire Arm. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 10.04.2018, seega tähtaegselt. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja on oma nõude alusena tuginenud garantiikirjale (t lk 8). VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiikirja kohaselt kohustus garant garanteerima garantii saajale kokku kuni 300 000 euro tasumise juhul, kui XXXX ei täida D OÜ ja XXXX vahel sõlmitud lepingut. See vastab garantiisuhte tunnusele. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik garantii andjaks. Garantiikirja kohaselt on garandina nimetatud M OÜ, aadress xxxx, esindaja A S ja registrikood xxxx. Võlgniku pankrotihaldur on tuginenud sellele, et garandi nimi on kirjutatud teises vormis kui võlgniku nimi ning garandi nimi ja registrikood viitavad pigem äriühingule M T OÜ. Kohus nõustub, et garantiikirjas nimetatud andmed ei viita võlgnikule. Äriregistri väljavõtetest (t lk 134-135) nähtub, et võlgniku ärinimi on Osaühing M
(registrikood xxxx). Samuti eksisteerib äriühing M TOÜ (registrikood xxxx). Praktikas kasutavad äriühingud oma nime sageli muul kujul kui äriregistris kirjas - nt kasutatakse sõna „osaühing“ asemel lühendit OÜ (mis on lubatav äriseadustiku § 9 lg 3 järgi) või pannakse täiend teise kohta kui äriregistris märgitud nimes. Osaühing M nimetamine M OÜ-ks ei annaks iseenesest alust pidada garanti teiseks isikuks kui võlgnik, küll aga saab selle järelduse teha registrikoodi tõttu. Äriseadustiku § 42 sätestab, et ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood. Kuigi garantiikirjas märgitud registrikoodist on üks number puudu, siis on tegu siiski täiesti teistsuguse registrikoodiga kui on võlgnikul. Kuna koodist on üks number puudu, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada garantii andja isik, see võib olla M Teenindus OÜ aga ka mõni muu äriühing, mille registrikood sarnaneb garantiikirjas märgitud koodiga. M Teenindus OÜ kasuks räägib lisaks registrikoodi sarnasusele ka see, et garantiikirja allkirjastanud A S on ka M Teenindus OÜ juhatuse liige, lisaks on M Teenindus OÜ asukoht alates 2017.a jaanuarist Pronksi 4-24, Tallinn (võlgnik ei ole vähemasti äriregistri kohaselt sellel aadressil asunud). Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole nõude aluseks olevat garantiid andnud. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata, kuna hagejal puudub nõue võlgniku vastu. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, puudub vajadus analüüsida kostjate muid vastuväiteid garantiikirja tühisuse või garantii realiseerimise eelduste kohta. Otsuses viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kuna need on asjasse puutumatud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad ei ole menetluse vältel oma menetluskulude nimekirju esitanud, kuigi kohus on sellele menetlusse võtmise määruses tähelepanu juhtinud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Kostjad ei ole esitanud selliseid menetlusdokumente, millelt tulnuks tasuda riigilõiv ja kohtule teadaolevalt pole kostjatel tekkinud ka muid kohtukulusid. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ M OÜ-d esindas alguses (menetluskulude tagatise taotluse esitamisel) juhatuse liige ning alates 29.06.2018 lepingulise esindajana jurist Mark Obolenski. Lepingulise esindaja kulu ei ole võimalik kindlaks määrata toimikumaterjalide pinnalt, kuna kohtule ei ole teada lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamise ajakulu ega tunnitasu. M OÜ menetluskulud jäävad seetõttu kindlaks määramata. OÜ M (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm osales menetluses ise, õigusabikulusid seega ei ole tekkinud ja menetluskulud jäävad kindlaks määramata. Kuivõrd kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et menetluskulude nimekirjad ja tõendid tuleb esitada koos oma menetlusdokumentidega, kuid kostjad menetluskulude kohta dokumente ei esitanud, ei saa kostjad taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik Kohtunik Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2019.a kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.