2-18-9547
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
05.03.2019. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-18-9547
Tsiviilasi
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Esku küla, Pilistvere tee 4 korteriühistu hagi Txxxxx Vxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jõgeva maakond Põltsamaa vald, Esku küla, Pilistvere tee 4 korteriühistu (registrikood: 80200753; asukoht: Pilistvere tee 4, Esku küla, Põltsamaa vald, 48005 Jõgeva maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Vxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; sideaadres: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-18-9547 2.4 Juhul, kui kostja viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega, kohustub kostja tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 2.5 Juhul, kui kostja viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega kauem kui 14 päeva, on hagejal õigus koheselt pöörduda kohtutäituri poole kogu summa ,s.o 757,80 eurot sissenõudmiseks.
Põltsamaa vald, Esku küla, Pilistvere tee 4 korteriühistu esitas 20.06.2018. a hagi Txxxx Vxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt majandamiskulude võlgnevuse summas 1101,95 eurot, millest 1071,28 eurot on põhivõlgnevus ning 30,67 eurot viivis. Tartu Maakohtu 16.07.2018. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Põltsamaa vald, Esku küla, Pilistvere tee 4 korteriühistu lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo ja kostja Txxxx Vxxxxxxx sõlmisid 11.02.2019. a tsiviilasjas nr 2-18-9547 kompromisslepingu, mille esitasid 19.02.2019. a allkirjastatult kohtule.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
2-18-9547 TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe kalendripäevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalise kinnitavad, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Maksekorralduse nr 495 kohaselt on korteriühistu ESKU 11 hagiavalduse esitamisel 20.06.2018. a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank) riigilõivu 200 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot korteriühistu ESKU 11 arveldusarvele nr EE181010220038599010 AS-is SEB Pank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.