Osaühing Vaiknurm hagi A käsunduslepingujärgse tasu nõudes
Hagihind
2057,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing Vaiknurm (registrikood 11205892; asukoht: Tiigi tn 10-51, Tartu linn), seaduslik esindaja Fred Puss
esindajad
T
vastu
Kostja: A T (isikukood XXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt A Tlt hageja Osaühing Vaiknurm kasuks käsunduslepingu järgne tasu 2057,48 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja A T kanda.
2.Välja mõista kostjalt A Tlt hageja Osaühing Vaiiknurm kasuks menetluskulu – riigilõiv 250 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Osaühing Vaiknurm esitas 20.07.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A Tlt 2057,48 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik A T esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas makseettepaneku koostanud kohus 05.09.2018 määrusega TsMS § 486 lg 1 p 1 alusel maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 07.09.2018. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas hagiavalduse 01.10.2018. 09.10.2018 määrusega Tartu Maakohus keeldus Osaühing Vaiknurm hagi A T vastu võla nõudes menetlusse võtmisest ning andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Alates 13.11.2018 on asi Pärnu Maakohtu Kuressaaree kohtumaja menetluses.
2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt 08.04.2016 sõlmisid A T (kostja) ja Fred Puss (hageja esindaja) käsunduslepingu U Lu pärimisasja ajamiseks (kostja 21.08.2018 esitatud vastuväite lisa 1). Lepingu järgi hageja esindaja kohustus koguma ja edastama pärandi hooldajale tõendeid pärandi taotlemise kohta, vahendama dokumente kostja ja pärandi hooldaja vahel jmt. Kostja kohustus temale pärandiosa laekumise korral maksma 16% laekunud summast OÜ Vaiknurm esitatava arve alusel. Pärimisosa pärijatele välja maksmise algul esitas hageja esindaja kostjale OÜ Vaiknurm kaudu arve (tõend E) lepingus kokku lepitud teenustasu kohta (2057.48 eurot). 2018. aasta algul sai kostja oma osa pärandist kätte, kuid esitas 29.01.2018 ekirjaga lepingu ülesütlemisteate "Tsiviilseadustiku üldosa seaduse b 92 järgi". Kuna hageja esindaja sellega ei nõustunud, siis 18.03.2018 pakkus ta e-kirjaga kompromissi, kuid sellest kostja keeldus. 20.07.2018 esitas hageja esindaja OÜ Vaiknurme esindajana maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Selle peale esitas kostja 21.08.2018 vastuväite. Selles esinevad muuhulgas järgmised asjaolud ja põhjendused: 1) hageja esindaja ei selgitanud kostjale asja piisavalt ning kostjal ei olnud mõistlikke võimalusi selgituste saamiseks. 2) 17.01.2018 võttis pärandi hooldaja kostjaga ühendust ning organiseeris temale pärandiosa üleandmise, mille järel kostja mõistis, et esindaja olemasolu selles asjas polnud üleüldse vajalik. 3) kostja tühistas lepingu hageja esindajaga, edastades talle 29.01.2018 vastava avalduse. Hageja vastuväited nimetatud asjaoludele on järgmised: 1) hageja esindaja seletas kostjale asja oma esimeses kirjalikus pöördumises 31.03.2016 (kostja 21.08.2018 esitatud vastuväite lisa 2) ning telefonikõnedes. Lisaks selgitas hageja esindaja kostjale asjaolusid telefonitsi 24.10.2017 ning samal päeval hiljem saadetud e-kirjas (tõend A), milles hageja esindaja pakkus välja kompromissina teenustasu alandamise. Kui hageja esindaja helistas kostjale 12.12.2017, ei soovinud kostja temaga kõnelda ning lõpetas kõne. 18.03.2018 selgitas hageja esindaja e-kirjas kostjale veel lisaks omalt poolt asjaolusid ning pakkus välja uue kompromissi teenustasu alandamise näol (tõend B). Sellele vastas kostja e-kirjaga 01.04.2018 (tõend C), kus keeldus kompromissist. Kokkuvõttes, asja selgitamise kohta on ebaõige kostja väide, et hageja esindaja ei selgitanud kostjale asja piisavalt ning kostjal ei olnud mõistlikke võimalusi selgituste saamiseks. Pooleteise aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist ei küsinud kostja kordagi hageja esindajalt midagi ei telefonitsi ega kirjalikult. 2) Et kostja läks kompromissile pärandi hooldajaga, näitab, et ta oli asjas enda esindamisega ja selle eest tasumisega nõus. Ta nõustus lisaks pärandi hooldaja poolt palgatud Suurbritannia firmale, kes Suurbritannia poolse töö ära tegi, tasuma ka pärandi hooldajale tema tulemustasuna 12,5% kostjale laekunud summast. Selle kohta ei olnud kostjal pärandi hooldajaga mingit lepingut ning pärandi hooldajal puudus õigus seda summat automaatselt kostja pärandiosast maha arvata. Ilma lepinguta oleks seaduslik olnud tunnitasuline arvestus reaalselt tehtud töö eest, nagu pärandi hooldaja ühes teises pärimisasjas on hageja esindajale ka selgitanud. Esindaja olemasolu antud pärimisasjas polnud aga üldse vajalik, ka kostja oleks võinud ise kogu
2-18-115193
asjaajamise enda peale võtta, selgitada välja ja tõestada kõik pärimisõiguslikud isikud jne. Et isikul on peaaegu alati kõikides asjades võimalik mitte valida esindajat, on üldine teave. Igaühel on õigus ise ennast kohtus esindada, ise ennast ravida, ise endale süüa teha jne. Esindamise mittevajalikkuse mitte selgitamist võtta hageja esindaja poolse lepingurikkumisena on alusetu. Kostja aga valis oma esindajaks hageja esindaja, sõlmides temaga lepingu. Sarnaselt tegid veel 14 pärijat selles pärimisasjas, nendest 11 on praeguseks maksnud lepingujärgse teenustasu arve alusel. Seega pole põhjendatud väita, et valdav osa pärijaid olid ebamõistlikud inimesed, nagu kostja oma vastuväites esile toob, öeldes, nagu „ei oleks Puudutatud isikuga sarnane mõistlik isik lepingut sõlminud“. Hageja esindaja kontrollis omalt poolt pärandi hooldaja kogutud andmeid pärijate kohta ning pärandi jagamise õigsust (tõend D). On tulnud ette, et sama pärandi hooldaja on varasemates analoogsetes asjades jaganud pärandi valesti. Kasutades ka antud pärimisasjas nimetatud valesid jagamispõhimõtteid, mida pärandi hooldaja kasutas aastakümneid Inglismaa pärimisasjade puhul, oleks kostja saanud mitte 1/14 osa pärandist, nagu ta praegu sai, vaid ainult 1/22 osa pärandist. Alles hageja esindaja juhtis pärandi hooldaja tähelepanu juba praeguse pärimisasja ajamise ajal ühe teise pärimisasja puhul, et pärandi hooldaja jagab summasid valesti. See võimaldas kostjal saada nüüd oluliselt suurema osa pärandist. 3) kostja tühistas lepingu hageja esindajaga 29.01.2018, olles oma osa pärandist kätte saanud 17.01.2018. Seega tekkis tal kohe pärandiosa kätte saades kohustus tasuda hageja esindajaga sõlmitud lepingus määratud summa OÜ Vaiknurm esitatud arve alusel. Saada oma väidetavast eksimusest aru 12 päeva pärast raha kättesaamist, mitte aga pärimisasja ajamise käigus 21 kuu jooksul, näib lepinguga endale võetud kohustusest kõrvale hoidmise soovina.
3.18.11.2018 teatas hageja, et on nõus asja lahendamisega samasuguse kompromissi sõlmimisega, mille hageja pakkus välja kostjale e-posti teel 24.10.2017 (hagiavaldusele lisatud tõend A) ehk teenustasuna 15% asemel 10% kostjale laekunud summast, mis on 1285.93 eurot (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis eurot ja üheksakümmend kolm senti). Lisaks sellele soovib hageja kompromissi korral kostjalt veerandi riigilõivu ehk 62.50 euro (kuuskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) kompenseerimist hagejale.
KOSTJA SEISUKOHT
4.Kostja esitas vastuse hagile 04.12.2019. Kostja selgitab, mis on maksmisest keeldumise põhjus. Kõik algas nii, et Puss helistas ja ütles, et on Isikuloo Keskusest Tartust ja kostjal olevat Inglismaalt pärandus saada. Ei tahtnud seda uskuda, aga pärast teda helistas Mahhov ja rääkis sama. Kuna õde usaldas Isikuloo Keskust rohkem, siis valis kostja selle. Puss ütles, et tema on Eesti poolne pärandi hooldaja ja tasub kõik vajalikud kulud ja pärijad maksavad pärast talle, et, kellelegi teisele me maksma ei pea. Kostja oli sellega nõus. Käsunduslepingu esimeses versioonis ei olnud OÜ Vaiknurme kohta veel midagi kirjutatud, kuna kostja sünniaasta ja kuupäev olid valed, siis palus kostja uue saata. Kahjuks ei pannud ridasid teisel versioonil enam tähele, siis oli sinna lisatud juurde, et raha tuleb OÜ Vaiknurme arvele kanda. Pärast selgus, et nii Isikuloo Keskus kui ka OÜ Vaiknurm on mõlemad Pussi firmad. Kui hageja esindaja oleks kohe selle firma nimega esinenud, kostja ei oleks ju teda valinud. Käsunduslepingus p. 3 on ju öeldud et kui pärijad ei saa Pussi toimingute tulemusena osa pärandaja pärandist, ei pea nad kompenseerima mingeid kulutusi väljaminekute ja kulutatud aja eest. Kirjutas, et viib pärijad jooksvalt kõigega kurssi. Siis oli vaikus pea poolteist aastat. Kuni 28.09.2017 tuli vastus, et pärimisasja ajamine on lõpule jõudnud. See lahendus aga oli paras üllatus kostjale. Selgus et tegelik pärandihooldaja on hoopis Mahhov ja Pussil ei ole võimalustki hooldajaks saada (mida tema teadis juba algusest peale). Kostjale ei ole esitatud tõendeid Pussi tegevuse kohta Inglismaal ja ka Eestis. Volituse edasiandmisega loobus Puss oma kohustustest kostja ees, kuna
2-18-115193
ta ei sõlminud mingit lepingut kulutuste osas Mahhoviga. Kostjal ei ole tema ees kohustusi, kuna kostja tasus selleks, et pärandit kätte saada, Mahhovile, kirjutades vabastuskirjale alla. Praegusel juhul peab kostja maksma kolmekordset tasu pärandi vastuvõtmise eest. Kostja oleks ju kohe siis Mahhovi valinud. Aga Pussil oli kergelt raha saada soov nii suur, et ei öelnud meile midagi. Mahhov oli ka tasu tehtud töö eest maha võtnud. Kuna Mahhovi käes oli kogu päranduse raha, tema seda Pussile üle ei kandnud, olgugi et Pussil oli kostja volitus. Puss väitis, et tema ei teadnud sellest midagi, aga mille alusel ta siis arve esitas. Kui kostja küsis, et kas ta tegi Mahhoviga koostööd, siis vastas Puss eitavalt. Selgus, et 23.09.2017 oli Mahhovi aruanne pärandi summadega tema käes, mille ta meile saatis 28.09.2017. Kostja kinnitusel pärijatest kolm ei ole Pussile maksnud, aga rahulolematuid on palju. Kuna teiste summad olid väiksemad ei tahtnud nad kohtuga tegemist teha ja lihtsam variant oli ära maksta, et hingerahu saada. Neist kolmest sai kohtukutse ainult kostja, kuigi dokumente ja kirju kirjutas kostja koos õega. Ka kostjal ei olnud tol perioodil aega mõelda, ega ole siiani, kuna kostja abikaasal oli 18.09.2017 ajuinfarkt ja kostjal läheb kogujõud teisteks toiminguteks. Aga kostja katsub enam vähem mõtteid koguda. Mahhovi dokumentidega koos oli ka vabastuskiri, millest kostja ei saanud aru, Puss ei osanud seda lahti seletada, kuigi ta olevat palju pärandiasjadega tegelenud. Mahhov oma kirjas seletas lahti. Kuidas on võimalik, et ühtset seadust ei ole. Nüüd väidab Puss, et kuna me allkirjastasime vabastuskirja, siis on temal õigus raha nõuda. Kostja sõlmis lepingu Pussiga, mitte Oü Vaiknurmega. Vastuväite esitas kostja seetõttu, et kohus uuriks antud isiku, Fred Pussi tegevuse seaduslikkust pärimisasjades. Kostja lisab vastusele kõik endale saadetud kirjad ja need mida palus õetütrel Pussile ja Mahhovile saata.
HAGEJA SELGITUSED KOSTJA VASTUSELE
5.14.12.2018 esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja hinnangul kostja kirjeldus asjade kronoloogilisest käigust on õige, kuid hageja peab vajalikuks osasid tema väiteid ja hinnanguid kommenteerida. Küsimus, kes esitab teenuste eest arve, pole selles asjas oluline. Sageli kasutatakse äritegevuses näiteks poe nime või kaubamärki, kuigi teenuse osutaja juriidilise isiku nimi ei kattu sellega. Näiteks kui kellelegi helistab keegi Grossi poest, on tal kahtlemata õigus ka nii väita, kuigi juriidiliselt esindab ta OG Elektra ASi. Sellise loogika järgi ei tohiks keegi nimetada ennast ka Postimehe ajakirjanikuks, sest ta juriidiliselt allub AS Eesti Meediale. Esmases telefonikõnes selgus, et kostja on ajakirjanduse kaudu tuttav hageja esindaja Fred Pussi tegevusega suguvõsauurimise valdkonnas ning see oli põhjus, miks valiti tema, mitte konkurendi kasuks. Kostja väide, et poolteist aastat oli vahepeal vaikust, kuigi hageja oli lubanud kostjat kursis hoida, on täpne. Vahepeal teavet pärimisasja kohta ei laekunud, see tuligi hagejale alles poolteist aastat hiljem, 23.09.2017, nagu on ka kostja vastuses viidatud, ning pärast pärandi hooldajalt saadud materjalidele lisade (näiteks kogu sugupuu) ja kaaskirja vormistamist saadeti see 28.09.2017 kõigile 14 pärijale, keda hageja esindas. Kostja väide, et tal pole kohustust pärast Mahhovile tasumist enam hagejale tasuda, pole õige. Hageja selgitas talle enne Mahhovile tasumist, et Mahhovil on õigus tunnitasule, mitte protsenditasule pärandist, kuna vastav kokkulepe Mahhovi ja kostja vahel puudub (hageja kiri käesolevas asjas 01.20.1028, tõend A). Telefonitsi suuliste selgituste saamisest kostja keeldus. Nagu näha kostja poolt nüüd esitatud tõendist (04.12.2018 esitatud dokumendi lk 17), on ta sedasama ka Mahhovilt küsinud ning saanud Mahhovilt vastuseks juriidiliselt korrektse manipuleeriva vastuse oma teenustasu õigustamiseks. Hageja on viidanud (juba nimetatud tõendis A) Mahhovi poolt kostjale saadetud kirjalikule väitele ühes teises (täpselt samaaegses)
2-18-115193
pärimisasjas Inglismaalt, et ta on õigus võtta tunnitasu, mitte protsenditasu. Et kostja läks hoolimata hageja selgitustest kokkuleppele Mahhoviga, makstes talle tema protsenditasu, ei tühista kostja kohustust täita leping ka tema suhtes hagejaga. Kostja kirjutab: "Kui me küsisime, et kas ta tegi Mahhoviga koostööd, siis vastas ta eitavalt". Selle lause mõte on arusaamatu. Koostöö oli kogutud andmete vahetamine ja võrdlemine ning hagejapoolne kontroll Mahhovi esitatud aruande üle. Koostöö muus osas puudub, st tegu on eri teenusepakkujatega, mitte ühe firma töötajatega. Kontroll Mahhovi aruande üle on üks osa pärijate õiguste kaitsest. Nagu kostja on varem näidanud, jagas Mahhov veel juba nimetatud pärimisasja alustamise järel Inglismaa pärandeid ekslikult,mitte järgides Inglismaa reegleid ning sellise jagamise tõttu oleks kostja saanud oluliselt väiksema summa raha. Hageja paranduse tõttu Mahhovi aruandesse teises samaaegselt käinud Inglismaa pärimisasjas sai kostja omale pärandist suurema osa. Hageja jääb oma esialgse hagi juurde, kuna kohtu kaudu välja pakutud kompromissist kostja keeldus.
6.06.01.2019 esitas hageja kohtu ettepanekul kõik dokumentaalsed tõendid kostjale osutatud teenuste (toimingute) kohta pärimisasja ajamisel Inglismaal ja Eestis ning selgituse asjaolu kohta, kas käsunduslepingu ülesütlemine kostja poolt on hageja hinnangul kehtiv või mitte. Hageja selgituste kohaselt Inglismaal avaldatakse osade pärimisasjade kohta teave Eesti väljaandega "Ametlikud Teadaanded" võrreldavalt veebilehel. Teavitatakse pärimisasjadest, kus pärijaid pole leitud ning antakse olemasolev teave pärandaja kohta. Sellise avaldatud teabe alusel hakkavad tööle pärijate otsijad. Eestis on sellele spetsialiseerunud peamiselt kaks inimest – hageja esindaja ning vandeadvokaat Ivo Mahhov (advokaadibüroo Välisõigusabi kaudu). Avaldatud teave pärandaja kohta oli, et surnud on U L, sündinud XXXXXXXXXning pärit IdaEuroopast, tõenäoliselt vallaline ja lasteta. Pärandi suurust sellistes teadaannetes ei avaldata. Jälgides igapäevaselt avaldatavaid teateid, märkas F. Puss eesti nime, kuigi viidatud polnud Eestile. Olles tegelenud 30 aastat suguvõsauurimustega ning viimased 18 aastat elukutselise suguvõsauurijana (lõpetanud TÜ ajaloo-osakonna arhiivinduse erialal), kasutas F. Puss omandatud teadmisi ja kogemusi, et leida üles U Lu andmed Eestist. Selgus, et tal oli õde, kes hukkus põgenemisel läände ning lapsi tal polnud. Seega tuli uurida kaugemalt, et selgitada välja kolmanda ringi pärijad (tädid-onud ja nende järeltulijad). U Lul oli ema poolt 13 onu-tädi (sündinud 1873 kuni 1902) ning isa poolt 6 onu-tädi (sündinud 1880 kuni 1896). Inglismaal kehtivad per stirpes pärimisreeglid, mille järgi jagavad surnud sugulase järeltulijad tema osa võrdselt. Näiteks kui üks õde on elus ja teine on surnud, kuid tal on kaks last, saavad kaks last kumbki 25% ning elusolev õde 50%. Seega tuli U Lu pärijate välja selgitamiseks uurida kõikide nimetatud 19. sajandil sündinud 19 onu ja tädi järeltulijaid esimeste elusolevate inimesteni. Osadel puhkudel tuli välja selgitada kolm põlve järeltulijaid, kellest osa elasid Rootsis, Venemaal, Austraalias. Kõikidele elusolevatele pärijatele, sealhulgas kostjale, saatis F. Puss 31.03.2016 postiga kirja koos ettepanekuga sõlmida käsundusleping ning anda F. Pussile volikiri. Sellele järgnesid paljud telefonivestlused pärijatega asjaolude täpsustamiseks ning 24 pärijast 14 sõlmisid F. Pussiga käsunduslepingu ning andsid talle volituse asjaajamiseks. Kuna kostjale 31.03.2016 saadetud käsunduslepingusse oli sattunud vale sünniaeg (24 pärijale kirjade laiali saatmise puhul on selline eksitus inimlik), saatis F. Puss 05.04.2016 kostja õele (samuti pärija antud asjas) uue lepingu parandatud andmetega, kuna suuliselt oli kostjaga kokkulepe, et võib saata kirjad naabruses elavatele õdedele koos. Kirjas kirjutas F. Puss: "Aitäh suulise kokkuleppe eest U Lu pärimisasjas koostööd teha! Palun vabandust, et varem A Tle saadetud lepingusse oli sattunud vale sünniaeg. Parandasin sünniaja ning lisasin punkti 2.2.2 ka arve esitaja nime ning selle, et tegu ei ole käibemaksukohustuslasega. Lepingus asendasin ka lepingupoole nime, mis
2-18-115193
korduvalt esines, sõnaga „käsundiandja“, et ei tekiks nimede mitmekordsel asendamisel paljude lepingute ettevalmistamisel ühtegi viga. Muid muudatusi ei teinud." Sellele sai F. Puss vastuse (allkirjastatud lepingu) posti teel, mille kättesaamisest teatas kostjale e-postiga 11.04.2016. 06.04.2016 saatis F. Puss Inglismaal Treasury Solicitorile, kes U Lu pärandi avanemisest kuulutas, e-kirja, kus teatas, et esindab osasid U Lu pärijaid ning lisas dokumentidena U Lu sugupuu, ühe pärija volikirja ning väljavõtte kirikuraamatust. F. Puss küsis juhendeid edasiste asjaajamise kohta. E-kiri on lisatud tõendina B1, lisad tõenditena B2, B3, B4. Vastuse sai F. Puss e-postiga (tõend D), kus öeldi, et kirjast ei selgu sugulus pärandajaga ning soovitati esitada veelgi lihtsam sugupuu sugulussuhte näitamiseks. Samal ajal, kuna pärijatega suheldes oli selgunud, et nende poole on pöördunud samas küsimuses ka vandeadvokaat Ivo Mahhov, suhtles F. Puss temaga. Kuna F. Puss pole kindel, millises mahus vandeadvokaadi e-kirju on tal luba kohtule avaldada, lisab F. Puss ühe enda saadetud e-kirja 05.04.2016 (tõend C). E-kirju vandeadvokaat Mahhoviga on F. Puss käesolevas pärimisasjas vahetanud kokku umbes 40 (kogu suhtlus toimus e-posti teel). F. Puss lisab nendest tõenditena järgmised e-kirjad: 1) kirjavahetus 03.-05.06.2016 (tõend F) selle kohta, kus F. Puss teatas, keda ta antud asjas esindab ning küsis, kas Mahhov on teinud taotluse pärandi administreerimiseks ning vastus on: "Jah, olen, annan teada, kui asi on selge". Kuna administreerimiseks saab saada üks taotleja, ei olnud F. Pussil enam võimalik samasugust taotlust teha. 2) 24.09.2016 (tõend G) küsis F. Puss Mahhovilt asjade seisu kohta ning kas võib oma klientide andmed ja volikirjad talle kui pärandi administraatorile juba ära saata. Vastuseks sai, et uudiseid ei ole, kuid võib andmed ja volikirjad ära saata. 3) kirjavahetus 15.-16.09.2017 (tõend H), kus Mahhov teatas, et on pärandi administreerimist lõpetamas ning soovis koopiaid volikirjadest ning F. Pussi kogutud andmeid pärijate suguluse kohta pärandajaga. F. Puss vastas, et saadab andmed mõne päeva pärast. 4) kirjavahetus 18.09.2017 (tõend I1), kust nähtub, et F. Puss saatis sugulussuhete andmed ning igaühe pärandiosa (tõend I2) ja volikirjad (tõend I3). Mahhov jagas veel 2016. aastal (st juba siinse pärimisasja avanemise järel) Inglismaa pärimisasjades pärandit vale süsteemi järgi ning kostja oleks Mahhovi poolt tollal kasutatud jaotuse järgi saanud väiksema osa pärandist (9627,24 eurot, nüüd sai aga 15 128,52 eurot). Seetõttu oli vajalik kontrollida Mahhovi jagamise vastavust Inglismaa pärimisreeglitele. 5) kirjavahetus 18.-23.09.2017 (tõend J) U Lu pärandi jaotamise kohta O V küsimuses. Kuna pärandisumma täpne jaotamine sõltub iga pärija õigusest, on ka kõikide teiste pärijate õigustega tegelemine osa kostja pärimisõigusega tegelemisest. F. Puss on kirjavahetusest eemaldanud osad teise pärimisasja kohta, mis ei ole siinse küsimusega seotud. 6) kirjavahetus 23.-24.09.2017 (tõend K1) pärandi hooldamise aruande saatmise kohta ja pärija A P küsimuses. Ühele kirjale lisas Mahhov ka oma aruande (tõend K2). 7) kirjavahetus 11.10.2017 (tõend M) pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta. 8) kirjavahetus 17.-19.10.2017 (tõend N) pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta. 28.09.2017 saatis F. Puss enda klientidele (sh kostjale) Mahhovi aruande ning enda aruande (tõend L1). Sealhulgas selgitas paljudes punktides lahti ka Mahhovi aruannet: kuidas tekib kellegi pärimisõigus Inglismaa seaduste järgi, mis on Mahhovi aruandes toodud dokumendid ja lisas nende tõlked eesti keelde. Samuti lisas enda koostatud sugupuu pärijate ning ka teiste (varem surnute, st mitte pärimisõiguslike sugulaste) kohta (tõend L2), kuna muuhulgas kostja avaldas nende andmete vastu aprillis 2016 telefonitsi huvi. 22.10.2017 saatis F. Puss kostjale e-kirja (tõend O), mis võtab kokku vaidluse põhjuse. Sellele vaatamata oli kostja nõus Mahhovi poolt ilma lepinguta võetud tasuga ning keeldus maksmast tasu F. Pussiga sõlmitud lepingu alusel (hagiavalduses vastuväidete punkt 2).
2-18-115193
Selgitus asjaolu kohta, kas käsunduslepingu ülesütlemine kostja poolt on kehtiv või mitte. Hageja leiab, et ülesütlemine ei ole kehtiv kahel põhjusel: 1) ülesütlemise alus on ebaõige, nagu on selgitatud hagiavalduses vastuväidete punktis 3. Selle järgi sai kostja oma eksimusest aru ja ütles lepingu üles alles 12 päeva pärast raha kättesaamist, kuid raha kättesaamise hetkest oli tal juba tekkinud kohustus tasuda hagejaga sõlmitud lepingu punkti 2.2.2 alusel hageja poolt esitatud arve. 2) ülesütlemiseks puudus ka sisuline põhjus, kuna hageja on täitnud lepingus kokku lepitud endale võetud kohustused. Kuna pärandi hooldajaks (lepingu punktid 2.1.3-4) sai Mahhov, toimuski suhtlemine tema läbi. Kostja kandis pärandi taotlemiseks vajalikud kulud (lepingu punkt 2.1.5) tema töösektsiooni ulatuses (sugupuu dokumenteerimine, pärijatega suhtlemine ning pärandi hooldajaga suhtlemine ning andmete vahendamine pärijateni; rohkem polnud hagejal enam võimalik teha, kuna pärandile oli hooldajaks määratud Mahhov ning Inglismaal vastavate edasiste ülesannete täitmise sai kokku leppida ainult tema). Pärandi hooldaja Mahhovi ja kostja rahaliste suhete küsimus ei oma puutumust hageja ja kostja vaheliste kohustustega. Et kostja oli nõus Mahhovi tehtud mahaarvamistega tema pärandiosast ja ei protesteerinud nende vastu, ei vabasta kostjat hageja ees võetud kohustuste täitmisest.
KOSTJA VASTUS HAGEJA SELGITUSTELE
7.24.01.2019 vastuses hageja 06.01.2019 selgitustele kostja selgitab U Lu pärimisasja (kui vaidlusaluse lepingueseme) tausta. Kui isik sureb Suurbritannias jätmata testamenti ning Suurbritannia ametiasutused ei suuda lahkunu sugulasi tuvastada, realiseerib riik lahkunu vara ning saadud summa moodustab Bona Vacantia ehk omandita päranditombu. Lahkunu nimi avaldatakse Suurbritannia vastava ametiasutuse poolt (Bona Vacantia Division, edaspidi BVD) poolt veebis. Lahkunud isikute sugulastel on võimalik pöörduda BVD poole 12 aasta jooksul peale lahkunu vara realiseerimise lõppemist, nõudes oma pärandiosa koos vahepeal laekunud intressidega. Juhul kui mõni lahkunud sugulane esitab nõude, peab too esitama BVD-le oma nõude tõestamiseks sugupuu, millest nähtuvad ka kõik teised lahkunu sugulased (elavad ja surnud) ja tõendid, mis kinnitavad nõude olemasolu. Ülaltoodud info on BVD-le vajalik, et arvutada Suurbritannia seaduse kohaselt pärandiosa suurus, millele nõude esitajal on õigus ja mis sõltub sugulusastmest. BVD toob oma kodulehel välja ka info eraettevõtjate kohta nagu Välisõigusabi Advokaadibüroo OÜ (edaspidi VAO) ja Eesti Isikuloo Keskus OÜ (viimase nime alt võttis kostjaga ühendust hageja esindaja Fred Puss (edaspidi hageja esindaja)), kes pakuvad pärandiosa taotlemisel sugulastele kõrge vahendustasu eest oma teenuseid (edaspidi Vahendajad).Tulenevalt võrdlemisi lihtsast pärandi taotlemise protsessist, ei ole vahendajate kasutamine pärandi taotlemisel vajalik. Küll aga on teatud vahendajad (nagu VAO ja Hageja/Eesti Isikuloo Keskus) spetsialiseerunud igapäevaselt BVD nimekirja sirvimisele ning lahkunu sugulastega kontakteerimisele. Viimased ei ole üldjuhul oma sugulasest ja/või tema surmast isegi teadlikud. Nimetatud Vahendajad üritavad luua sugulastele pildi sugulaste teel olevast administratiivsest kadalipust ja takistustest, mis võimaldab pärandiosa kätte saada üksnes läbi nende teenuste. Kostja toob siinkohal välja, et on senini lähtunud oma seisukohtade esitamisel ekslikult asjaolust, et Suurbritannia seaduste järgi saab Bona Vacantia pärandiosa kättesaamisel BVD-d ees sugulasi esindada ainult üks Vahendaja. Eksimus tulenes hageja esindaja põhjendusest (mille kostja sai alles peale pärandiosa väljamaksmist VAO poolt) ja mis sisaldub ka hageja esindaja poolt kohtule esitatud seisukohas. Tegelikkuses ei tulene Suurbritannia seadustest piirangut esindajate arvule, kes võivad ühe Bona Vacantia suhtes BVD-le taotlusi esitada. Piirangu sisuks on, et ühel lahkunu sugulasel ei või oma pärandiosa taotlemisel olla rohkem kui üks esindaja, mis ajendab vahendajaid sugulastega võimalikult kiirelt lepinguid sõlmima ning nende nimel taotlusi esitama. Kuna VAO-1 ei olnud volitust esindada kostjat pärandiasjas enne, kui VAO oli saanud peale 15.07.2017 vastava volituse hageja esindajalt, jääb mõistetamatuks,
2-18-115193
miks ei esindanud hageja esindaja kostjat otse BVD ees. Kostja kirjavahetusest BVD-ga nähtub, et hageja esindaja tegi BVD-le taotluse sugulaste esindamiseks, mille peale BVD nõudis täpsustatud sugupuu esitamist. Kas hageja esindaja esitas BVD-le täpsustatud sugupuu, mis vastuse ta BVD-It sai ja miks hageja esindaja loobus kostja esindamisest BVD ees, jääb kostjale ebaselgeks. Lepingu sõlmimine. Hageja esindaja võttis kostjaga esimest korda ühendust 1.04.2016 telefoni teel, tutvustades ennast kui Eesti Isikuloo Keskuse esindajana ja teavitades kostjat Suurbritannias lahkunud U Lust ja et kostja on U Lu sugulane, kellel võib olla õigus U Lu Bona Vacantia pärandiosale. Hageja esindaja tegi kostjale ettepaneku sõlmida leping kostja esindamiseks antud pärimisasjas. Kostja, kes suhtus nimetatud teavitusse ja ettepanekusse esialgu skeptiliselt sai aga peagi samasisulise kõne ja ettepaneku VAO esindajalt Ivo Mahhovilt. Kostja rõhutab siinkohal et mõlemad, nii hageja esindaja kui VAO esindaja Ivo Mahhov (edaspidi ühiselt Esindajad) rõhusid Suurbritannia pärimisasjas Vahendaja olemasolu vajalikkusele, selgitamata kostjale: U Lu pärandiasja olemust: Et Bona Vacantia pärandiosa on võimalik taotleda BVD-lt otse, ilma vahendajateta; ja kuidas toimub pärandi taotlemise protsess, milliseid dokumente on vaja ja millised on võimalikud riskid ja negatiivsed tagajärjed puudutatud isikule (muuhulgas ka asjaolu, et pärandiasjas saab BVD ees lahkunu sugulasi esindada ainult üks vahendaja nagu Hageja esindaja väidab); kuidas jagunevad hageja esindaja ja VAO rollid pärandiasja taotlemisel. Kostja allkirjastas hageja esindajaga lepingu millega volitas hageja esindajat kostjat pärandiosa taotlemisel esindama. Muuhulgas sisaldas lepingpunkti 2,1,5, mis kohustas hageja esindajat katma kõiki pärandiosa taotlemise kulusid ning punkti 3, mis vabastas kostja lepingujärgse tasu maksmise kohustusest, kui pärandiosa ei laekunud kostjale Hageja esindaja toimingute tulemusel. Kostja rõhub siinkohal asjaolule, et kuigi hageja esindajaga sõlmitud lepingus sätestatud esindusõiguse ulatus ja eesmärk on sõnastatud üldiselt, oli nii hageja esindaja kui kostja tegelik tahe lepingut sõlmides see, et hageja esindaja esindab kostjat BVD ees. Kostja on seisukohal, et punktides nimetatud asjaolude teatavaks tegemine enne lepingu sõlmimist oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav mõlemalt esindajalt (kuigi tehing sõlmiti lõpuks hageja esindajaga). Lisaks pidid mõlemad esindajad kui välismaal elavate eestlaste pärimisasjades pikaajalist kogemust omavad vahendajad teadma, et lepingu sõlmimisel kostja eksimusse jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Sarnane mõistlik isik ei oleks asjaoludega kursis olles allkirjastanud lepingut kummagi esindajaga. Kostja leiab, et hageja esindaja poolt kostjale saadetud teavitus, mis kannab kuupäeva 31.03.2016 (hoolimata kuupäevast jõudis nimetatud teavitus kostjani peale telefonikõnet) ei sisaldanud infot, mida hageja esindaja oleks hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud lepingu sõlmimiseks kostjale esitama. Teavitusest nähtub üksnes a) et hageja esindajal on vaja kostja volitust, b) eelduslik pärandi suurus ja c) küsimusi teiste lahkunu sugulaste kohta. Lepingu täitmine Hageja esindaja väidab, et BVD-le pärandiosa administreerimise taotluse esitamisega täitis hageja esindaja kostjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust. Hageja esindaja esitas BVDle taotluse sugulaste pärandiosa administreerimiseks 06.04.2016. Leping kostjaga sõlmiti 08.04.2016. ehk kaks päeva peale BVD-le taotluse esitamist ja seega ei saa hageja esindaja väita, et täitis lepingust tulenevat kohustust kostja ees. Hageja esindaja muutis lepingu täitmise käigus oma tegevussuunda ning otsustas ühel hetkel, et ei esinda kostjat ja teisi lahkunu sugulasi BVD ees vaid VAO ees, mistõttu tekkis olukord, kus pärandiosa vahendasid kaks vahendajat. Hageja esindaja oleks pidanud käsundisaaja lojaalsus- ja hoolsuskohustusest (VÕS § 620 lg 1) kostja ees ja hea usu põhimõttest tulenevalt kostjat teavitama asjaolust, et hageja esindaja ei esinda teda enam otseselt pärimisasjas vaid
2-18-115193
järgmise vahendaja ees. Samasugune teavitamiskohustus oleks hageja esindaja olnud ka siis, kui tõepoolest oleks selgunud, et Suurbritannia pärimisseadused ei võimalda hageja esindajal kostjat BVD ees esindada ning nimetatud ainuesindusõigus on üksnes VAO-1. Hageja esindaja ei vaevunud aga vastavat infot kostjaga jagama. ' Hageja esindaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et ainuke tegevus mida hageja esindaja kostja esindamisel sisuliselt tegi, oli 18.09.2017 VAO-le järgmise info edastamine: kostja isik, sugulusaste ja volikiri kostja esindamiseks. Seejuures omas VAO jaoks tähtust üksnes volikiri kostja esindamiseks kuna VAO oli kostjaga isiku ja sugulusastmega kursis juba enne seda, kui hageja esindaja ja kostja lepingu sõlmisid. Nimelt nähtub hageja esindaja poolt kohtule esitatud seisukoha punkti D esimesest lauses ja hageja esindaja poolt kohtule esitatud e-kirja 05.04.2016 esimesest lõigust, et VAO võttis kõigi U Lu sugulastega, sealjuures ka kostjaga, ühendust samaaegselt hageja esindajaga ja ilma hageja esindaja vahenduseta. Eeltoodust on selge, et ilma hageja esindajata oleks kostja saanud pärandi kätte ka siis, kui ta oleks andnud vastava volituse otse VAO-le. Viimane oleks seda ilmtingimata ka ise küsinud, kuna kostja isik ja kontaktandmed olid VAO-1 olemas. U Lu sugulasi esindas BVD ees ainult VAO, mis selgus alles pärandiosa väljamaksmisel, kuna väljamakse tuli otse VAO-lt. Seejuures arvestati pärandiosa väljamakselt kostjale maha VAO kulud summas 1891,06 EUR. Kostja, mõistes oma eksimust hageja esindajaga lepingu sõlmimisel peale VAO poolt toimunud pärandiosa väljamakset, esitas hageja esindajale nõuetekohase lepingu tühistamise avalduse 29.01.2018. kooskõlas TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2-ga ja TsÜS § 98 lg 1-ga. Hageja esindaja pidi mõistma, et tegeleb lepingu täitmisel halvas usus ning tema tegevused mängisid pärandi administreerimisel marginaalset rolli. Eeltoodust nähtuvad asjaolud, et kui kostja keeldus hageja arvet tasumast, oli hageja esindaja nõus viivitamata lepingujärgset tasu kuni 50% vähendama. Mis puudutab küsimust, miks hageja esindaja otsustas oma tegevuses suunda muuta ning kostjat ja teisi sugulasi teise vahendaja ees esindada, siis kostja leiab, et hageja esindaja mõistis VAOga suheldes ja BVD-le taotlust esitades, et VAO esindab juba mitut sugulast kellega oli leping ka hageja esindajal endal ning VAO oli jõudnud nende suhtes teha BVD-le taotluse enne hageja esindajat. Hageja esindaja motiiv kostjat BVD ees mitte esindada vaid esindada kõiki temaga lepingu sõlminud sugulasi BVD ees tulenes hageja esindaja omakasupüüdlikusest, kuna hageja esindaja mõistis, et niiviisi on tal võimalik teenida pärandiosadelt rohkem vaheltkasu. Kostja taotleb kohtult jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA 24.01.2019 VASTUSE OSAS.
8.Hageja leiab, et kostja väitega, et vahendajate kasutamine pärandi taotlemisel pole vajalik, saab nõustuda. Vahendajate kasutamine on vajalik vaid väga üksikutes situatsioonides. Transpordi vahendajat (nt ühistransporti) pole vaja kasutada, vaid võib käia jalgsi. Leiba võib küpsetada ning riideid õmmelda ise jne. Paraku suure osa asju, milles pädevus puudub, teevad kõik inimesed vahendajate kaudu, nii ka antud asjas, kui kostja ehk pärija otsustas asjaajamise anda esindajale. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kui administreerimine on BVD poolt üle antud, pole võimalik enam BVD-le teise isiku poolt taotlust esitada. Sinnani on see võimalik ja taotluse administreerimiseks hageja esitas ning sai vastuse (hageja 06.01.2019 vastuse tõendid B1-B4 ja D), kuid suheldes VAOga selgus, et administreerimistaotluse on ka nemad juba esitanud (hageja 06.01.2019 vastuse tõend F). Administeerimiseks aga ei saa BVD kahte esindajat määrata. Teavitamine toimus muuhulgas telefoni teel, nagu on märgitud. Seega pole võimalik telefonivestluse puhul väita, mida hageja kostjale selgitas ja mida mitte ning seda ei ürita ka hageja siinkohal teha. Leping sõlmiti VÕS nõudeid täites ning kostjal oli alati võimalus küsida
2-18-115193
lisaküsimusi ning loobuda lepingust enne oma pärandiosa kätte saamist (mis toimus 21 kuud pärast lepingu sõlmimist). Kostja teatas lepingu üles ütlemisest hagejale aga 12 päeva pärast raha kätte saamist. Raha kätte saamise hetkel oli tal juba tekkinud sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja teenuse eest tasuda. Vastuses on öeldud, et leping kostjaga sõlmiti 08.04.2016, kuid hageja esitas BVD-le taotluse juba 06.04.2016. Nagu hageja oma 06.01.2019 vastuse punktis B kirjutab (ja mida tõendab sellele lisatud tõend A), oli 05.04.2016 suuline nõusolek kostjalt tema esindamiseks juba saadud. Hageja selgitab, et VAO esindas BVD ees vaid ühte sugulast - H M, nagu selgub ka hageja 06.01.2019 vastuse tõendist K2. Ühtegi teist sugulast ta BVD ees ei esindanud. Hageja tegevuse olulisusena rõhutab hageja veelkord juba hagiavalduses välja toodud kontrollimomenti VAO tegevuse üle, kuna VAO varasema pärandijaotuse praktika tulemusena oleks kostja saanud väiksema osa pärandist, kui ta sai pärast seda, mil hageja esindaja juhtis VAO tähelepanu pärimisreeglite ekslikule tõlgendamisele. Asjaolu, et hageja oli nõus oma teenustasu vähendama, selgitab hageja esindaja sellega, et hageja oli ühe kõige suurema pärandiosa saaja (1/14 pärandist) võrreldes teiste pärijatega, kellest mõni sai temaga võrreldes suurusjärgu võrra vähem (1/140). Hageja tegevus kõikide pärijatega oli aga töö mõttes võrdne. Edasiste vaidluste välistamiseks ning asja lõpetamiseks pakkuski hageja teenustasu vähendamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Asja materjalidest nähtuvalt kostja allkirjastas 08.04.2016 käsunduslepingu, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et F. Puss kohustub teavitama käsundiandjat tema õigusest pärida osa tema sugulase U Lu varast, taotlema vajalikke tõendeid, mis on vajalikud pärandi taotlemiseks ning suguluse tõestamiseks, nõutama pärandi hooldajalt pärandi taotlemiseks vajalikku dokumentatsiooni ning edastama selle käsundiandjale, edastama käsundiandja pärandiosa taotlemiseks vajalikud dokumendid pärandi hooldajale, võimalusel taotlema pärandi administreerimist, kandma pärandi taotlemiseks vajalikud kulud, täitma nimetatud kohustused 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kui käsundiandja täidab õigeaegselt kohustuse volitada käsundisaajat pärandi taotlemisel ning pärandiosa kättesaamisel maksab 21 päeva jooksul 16% käsundiandjale laekunud rahast OÜ Vaiknurme esitatud arve alusel. Käsunduslepingu p 3 kohaselt ei pea pärijad kompenseerima mingeid kulutusi väljaminekute ja kulutatud aja eest kui pärijad ei saa käsundisaaja toimingute tulemusena osa pärandaja pärandist. Kostja on andnud F. Pussile volikirja pärandiasja ajamisel.
11.23.09.2017 saatis pärandi hooldajaks määratud kolmas isik I. Mahhov pärijatele, sh kostjale kirja pärandiosade väljamaksmise kohta. Kostjale on pärandiosa välja makstud 17.01.2018. 29.01.2018 teatas kostja hageja esindajale e-kirjaga käsunduslepingu tühistamisest („Otsustasime Teiega sõlmitud lepingu üles öelda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse b 92 järgi, kuna Te ei täitnud meiega sõlmitud lepingu kohustusi“).
12.Kostja on vastuses hagile märkinud, et sõlmis käsunduslepingu hageja esindajaga, kuna õde usaldas hageja esindajat rohkem. Samuti on kostja on vastuses hagile väitnud, et Mahhov helistas peale seda, kui kostjale oli helistanud hageja esindaja ning rääkis samuti pärandusest Inglismaalt. Seega kostja pidi olema teadlik, et pärimisasjaga tegeleb ka I. Mahhov ning kostja on selgitanud, et sõlmis lepingu hageja esindajaga, kuna usaldas teda rohkem kui I. Mahhovit. 24.01.2019 esitatud seisukohas leiab kostja, et hageja esindaja poolt kostjale saadetud teavitus ei sisaldanud infot, mida hageja esindaja oleks hea usu põhimõttest tulenevalt pidanud lepingu
2-18-115193
sõlmimiseks kostjale esitama. Teavitusest nähtub üksnes a) et hageja esindajal on vaja kostja volitust, b) eelduslik pärandi suurus ja c) küsimusi teiste lahkunu sugulaste kohta. Kostja 24.01.2019 seisukohast nähtuvalt oli kostja lepingu sõlmimisel eksimuses ning sarnane mõistlik isik ei oleks asjaoludega kursis olles allkirjastanud lepingut esindamiseks Suurbritannia pärimisasjas.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõike 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lõike esimese lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus leiab, et kostja seisukoht on vastuoluline. Ühest küljest leiab kostja, et pärandiosa taotlemiseks ei olnud üldse vaja esindajat. Samas on kostja maksekäsumenetluses esitatud vastuväites seisukohal, et kostjal kui 70 aastasel pensionäril puuduvad eriteadmised Suurbritannia pärimisasjadest ning nendega seotut toimingutest. Kohtule jääb samuti arusaamatuks, milles kostja eksimus seisnes. Kostja teatas lepingu tühistamisest peale seda, kui pärand oli talle välja makstud ning kostja oli andnud vabastuskirja pärandiosaga seotud kulude väljamaksmiseks kolmandale isikule. Kohus asub seisukohale, et kostja väide, et käsundusleping on tühine eksimuse tõttu, ei saa olla kostja esitatud faktiliste asjaolude järgi õige. Poolte vahel sõlmitud käsundusleping on kehtiv.
15.Hageja esindaja on selgitanud oma tegevust käsunduslepingu sõlmimisel ning täitmisel. Hageja esindaja on selgitanud, et kuna kostjale 31.03.2016 saadetud käsunduslepingusse oli sattunud vale sünniaeg, saatis F. Puss 05.04.2016 lepingu parandatud andmetega, kuna suuliselt oli kostjaga kokkulepe, et võib saata kirjad naabruses elavatele õdedele koos. Kirjas kirjutas F. Puss: "Aitäh suulise kokkuleppe eest U Lu pärimisasjas koostööd teha! Palun vabandust, et varem A Tle saadetud lepingusse oli sattunud vale sünniaeg. Parandasin sünniaja ning lisasin punkti 2.2.2 ka arve esitaja nime ning selle, et tegu ei ole käibemaksukohustuslasega. Lepingus asendasin ka lepingupoole nime, mis korduvalt esines, sõnaga „käsundiandja“, et ei tekiks nimede mitmekordsel asendamisel paljude lepingute ettevalmistamisel ühtegi viga. Muid muudatusi ei teinud." Sellele sai F. Puss vastuse (allkirjastatud lepingu) posti teel, mille kättesaamisest teatas kostjale e-postiga 11.04.2016.
16.Kostja ei ole nimetatud asjaolule ka vastu vaielnud ning toimiku materjalidest nähtub nii kostja poolt allkirjastatud käsundusleping kui ka hageja saadetud e-kiri.
17.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 06.04.2016 saatis F. Puss Inglismaal Treasury Solicitorile, kes U Lu pärandi avanemisest kuulutas, e-kirja, kus teatas, et esindab osasid U Lu pärijaid ning lisas dokumentidena U Lu sugupuu, ühe pärija volikirja ning väljavõtte kirikuraamatust. F. Puss küsis juhendeid edasiste asjaajamise kohta. Vastuse sai F. Puss epostiga, kus öeldi, et kirjast ei selgu sugulus pärandajaga ning soovitati esitada veelgi lihtsam sugupuu sugulussuhte näitamiseks.
2-18-115193
Hageja esindaja on pidanud e-kirjavahetust I. Mahhoviga. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et 05.04.2016 on saatnud hageja esindaja e-kirja I. Mahhovile seoses U. Lepiku pärimisasjaga. Samuti on hageja esindaja esitanud kohtule tõendid selle kohta, et F. Puss teatas I.. Mahhovile 05.06.2016 e-kirjaga, keda ta antud asjas esindab ning küsis, kas Mahhov on teinud taotluse pärandi administreerimiseks, 24.09.20116 e-kirjaga, kas võib oma klientide andmed ja volikirjad talle kui pärandi administraatorile juba ära saata, 15.-16.09.2017 e-kirjaga teatas, et edastab andmeid pärijate suguluse kohta pärandajaga. 18.09.2016 kirjavahetusest nähtub, et F. Puss saatis sugulussuhete andmed ning igaühe pärandiosa ja volikirjad. Hageja esindaja on selgitanud, et kostja oleks Mahhovi poolt kasutatud jaotuse järgi saanud väiksema osa pärandist (9627,24 eurot, nüüd sai aga 15 128,52 eurot). Seetõttu oli vajalik kontrollida Mahhovi jagamise vastavust Inglismaa pärimisreeglitele. 18.-23.09.2017 kirjavahetusest nähtuvalt on hageja esindaja saatnud teate U Lu pärandi jaotamise kohta O Va küsimuses. Hageja esindaja selgituste kohaselt on ka kõikide teiste pärijate õigustega tegelemine osa kostja pärimisõigusega tegelemisest, kuna pärandisumma täpne jaotamine sõltub iga pärija õigusest. 23.-24.09.2017 on hageja esindaja pidanud kirjavahetust pärandi hooldamise aruande saatmise kohta ja pärija A Pi küsimuses; 11.10.2017 pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta; 17.-19.10.2017 pärijatelt (mh kostjalt) dokumentide saamise ning raha välja maksmise kohta. 28.09.2017 saatis F. Puss enda klientidele (sh kostjale) Mahhovi aruande ning enda aruande, milles selgitas ka Mahhovi aruannet ning tõlkis aruandele lisatud dokumendid eesti keelde, samuti lisas enda koostatud sugupuu pärijate ning ka teiste (varem surnute, st mitte pärimisõiguslike sugulaste) kohta. 22.10.2017 saatis F. Puss kostjale e-kirja, milles selgitas pärandi hooldajale tasu maksmist ning vabastuskirjade väljaandmist.
18.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta on pärandi kätte saanud tänu Välisõigusabi Advokaadibüroo vandeadvokaat Ivo Mahhovi tegevusele ja selle eest ka tasunud ning et kostjal ei ole F. Pussi ees kohustusi. Kostja on seisukohal, volituse edasiandmisega loobus Puss oma kohustustest kostja ees, kuna ta ei sõlminud mingit lepingut kulutuste osas Mahhoviga. Samuti leiab kostja, et hageja esindaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et ainuke tegevus mida hageja esindaja kostja esindamisel sisuliselt tegi, oli 18.09.2017 Välisõigusabi Advokaadibüroole kostja isiku, sugulusaste ja volikirja edastamine, kusjuures kostja hinnangul Välisõigusabi Advokaadibüroo jaoks omas tähtust üksnes volikiri kostja esindamiseks, kuna VAO oli kostjaga isiku ja sugulusastmega kursis juba enne seda, kui hageja esindaja ja kostja lepingu sõlmisid. Seetõttu on kostja seisukohal, et kostja oleks ilma hageja esindajata kostja saanud pärandi kätte ka siis, kui ta oleks andnud vastava volituse otse Välisõigusabi Advokaadibüroole.
19.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu poleks hageja esindaja käsunduslepingu täitmiseks toiminguid teinud. Kohtule esitatud asjaolude ning tõendite põhjal leiab kohus, et hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvad toimingud, mida F. Puss on teinud pärandi taotlemiseks A. Tasa esindajana Inglismaal ja Eestis. Hageja esindaja on teinud toiminguid vastavalt käsunduslepingus kokkulepitule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pärimismenetluse kestel oleks kostja tundnud huvi käsundi täitmise vastu, esitanud täiendavaid juhiseid vms. Seega hageja on kohtule esitatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt käsunduslepingut kohaselt täitnud. See, et kostja otsustas teha pärandi vastuvõtmiseks toiminguid hageja esindaja vahenduseta, ei muuda käsunduslepingut iseenesest kehtetuks.
2-18-115193
20.VÕS § 630 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. VÕS § 631 kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kostjal oli võimalus küsida lisaküsimusi ning loobuda lepingust enne oma pärandiosa kätte saamist.
21.Kostja 24.01.2019 seisukoha kohaselt kostja mõistis oma eksimust hageja esindajaga lepingu sõlmimisel peale Välisõigusabi Advokaadibüroo poolt toimunud pärandiosa väljamakset ning esitas hageja esindajale nõuetekohase lepingu tühistamise avalduse 29.01.2018. kooskõlas TsÜS § 92 lg 3 p 1 ja 2-ga ja TsÜS § 98 lg 1-ga. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja pidi mõistma, et tegeleb lepingu täitmisel halvas usus ning tema tegevused mängisid pärandi administreerimisel marginaalset rolli. Eeltoodust nähtuvad asjaolud, et kui kostja keeldus hageja arvet tasumast, oli hageja esindaja nõus viivitamata lepingujärgset tasu kuni 50% vähendama.
22.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kompromissi pakkumine näitab, et hageja pidas oma tegevust pärandi administreerimisega seoses marginaalseks. Kompromiss on kohtu hinnangul otstarbekas edasiste vaidluste välistamiseks ning asja lõpetamiseks, mitte indikaatoriks nõude põhjendamatuse kohta.
23.Tulenevalt VÕS § 630 lõikest 1 saab tähtajatu käsunduslepingu üles öelda lepingu kehtivuse ajal, mitte peale lepingu lõppu. Kostja teatas lepingu üles ütlemisest hagejale aga 12 päeva pärast raha kätte saamist. Raha kätte saamise hetkel oli kostjal juba tekkinud sõlmitud lepingu järgi kohustus hageja teenuse eest tasuda.
24.Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Käsunduslepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 16% pärandi summast. Kostja väide, et tal pole kohustust pärast Mahhovile tasumist enam hagejale tasuda, on alusetu. Et kostja läks hoolimata hageja selgitustest kokkuleppele Mahhoviga, makstes talle tema protsenditasu, ei tühista kostja kohustust täita leping hageja suhtes. Kostja pärandiosa suurus oli 12859,25 eurot, seega peab kostja hagejale tasuma 2057,48 eurot.
25.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 250 eurot. Muid menetluskulusid hagejal tekkinud ei ole. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.