Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (17)

Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus: Lihtsuse huvides kasutab kohus otsuses hagejat läbivalt hagejana ja kostja läbivalt kostjana, sõltumata sellest, et hageja on vastukostja ja kostja on vastuhageja. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED, VASTUVÄITED VASTUHAGILE HAGI (lk 1-3, 66)

25.04.2016 esitas hageja kostjale koogilõikuri Döinghaus UltraCut Filou (edaspidi koogilõikur) pakkumise nr 12763 (edaspidi „Pakkumine“1). Pakkumise punktis 5 on märgitud Koogilõikuri hinnaks 84 000 eurot (sisaldab käibemaksu). Pakkumise p 9 sätestas pakkumise täpsemad tingimused, sh koogilõikuri kasutuselevõtu (inglise keeles „Commissioning“) tingimused. Pakkumises on ühemõtteliselt sätestatud, et koogilõikuri kasutuselevõtu eest tuleb tasuda eraldi ehk kasutuselevõtuga seonduvad kulud tuleb kostjal kanda täiendavalt ja need ei sisaldu koogilõikuri hinnas, mis oli eraldiseisvalt ette nähtud punktis 5. Kasutuselevõtt hõlmas koogilõikuri paigaldamist ja kuivtestimist, katsekäivitust, vajaliku tuge ning meeskonna väljaõpet (pakkumise punkti 9). Kostjale aktsepteeris hageja poolt esitatud pakkumise ning nõustus selles sätestatud tingimustega. AS Xxxx (koogilõikuri ostu finantseerija) ning hageja sõlmisid 28. aprillil 2016 koogilõikuri ostumüügilepingu nr 127129-OM (edaspidi „müügileping“). Müügilepingus on otseselt viidatud ka hageja poolt esitatud Pakkumisele. AS Xxxx ja kostja sõlmisid omavahelise kapitalirendilepingu nr 127129, mille alusel kostja liisib AS Xxxx koogilõikurit.

tuli ära maksta 12.08.16, seega hagejal õigus nõuda kostjalt viivist arve tasumisega viivitamis eest 12. august 2016. Hagi esitamise aja seisuga on seadusjärgne viivis kokku esitamise seisuga kokku 183 eurot. Selliste kulude tekkimine oli ettenähtav kostjale, ta teadis, et tehnik tuleb Saksamaalt. Kuna kostja keeldus kohustust täitmast ja tekitas sellega otsest varalist kahju, siis hageja oli sunnitud pöörduma oma lepinguliste esindajate poole eesmärgiga lahendada vaidlus kohtuväliselt. Paraku ei ole kostja jätkuvalt, pärast korduvaid läbirääkimisi, nõustunud arve tasumisega. Õigusabi osutamine hagejale oli nähtuvalt hagiavalduses esile toodud asjaoludest ilmselgelt vajalik. See kahju on seoses kostja kohustuse rikkumisega. Hageja lepingulised esindajad on pidanud tegema hageja õiguste ja huvide kaitsmiseks muu hulgas järgmisi toiminguid: analüüs ja hageja seisukohtade koostamine kostja alusetule ning põhjendamatule 25. oktoobri 2016 nõudekirjale, kostja lepingulise esindajaga telefoni ja e-kirja vahendusel suhtlus seoses võimaliku kompromissi teemadel, kostja seadusliku esindaja A M 17. novembri 2016 e-kirja analüüs ja vastuse koostamine e-kirjas avaldatud seisukohtadele. Selle kohta on esitatud õigusabiteenuse arved nr 1618015, nr 1618018 ja nr 1618021. Arve nr 1618015 järgi on tehtud tööd 6,5 tundi, arve nr 161818 järgi 3,5 tundi ja arve 1618021 järgi 6,25 tundi (lk 68 p- 69). Arves nr 1618018 kajastatud kogusummast moodustab käesoleva vaidluse raames kantud summas 455 eurot ja arves nr 1618021 moodustab käesoleva vaidluse raames kantud õigusabikulu summas 812,5 eurot. Arve nr 1618918 on summas 845 eurot. Hageja on kandnud kohtumenetluse-eelsete läbirääkimistega seoses põhjendatult õigusabikulusid summas 2 112,5 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4 997,11 eurot, tekitatud kahju summas 2 112,50 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivised summas 183 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 4 997,11 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud, sj viivise nendelt palub jätta kostja kanda. VASTUVÄITED VASTUHAGILE (lk 115)

Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjal ei olnud õigus lepingust taganeda, sest hageja pole müügilepingut rikkunud. Ei ole õige, et tehasepoolne lukustussüsteem ei võimalda asja kasutada, ja et kostja jääb oluliselt ilma mida ta lootus saada lepinguga, sest kostja on asja kasutanud 24.05.16 alates oma majapidamises. Iga kolme kuu tagant ei lukustu masin, kõikidest lukustustes, milles on teavitatud, on ka eemaldatud. Kostja on viidanud et lõikamisprotsessis on puudused. Kuna fotodelt polnud võimalik aru saada, mis on probleem, oli tehasel vaja seda kontrollida interneti kaudu ja hageja teatas, et kostjal tuleb leppida selleks kokku aeg, kuid kostja sellele ei vastanud ja 13.08.17 teatas kostja esindaja, et tehnilist viga ei esine. Hageja on igakülgset abi andnud ja ei ole jäetud kordagi vastamata kostja küsimustele, masinat on hooldatud, seda kinnitavad ka kostja enda poolt kohtule esitatud vastavad tõendid. Lukustusmehanismi rakendumine ei ole asja puudus. Peale selle oli kostjale antud üle ka seadme kasutusjuhend, mille 3. leheküljel on viide kontrollpaneeli paroolide neljandale tasemele, mis on ainult tootjal. Seega teadis kostja lukustusmehanismist. Seega ei olnud kostjal õigus 3 (17)

lepingust taganeda, see on tehtud hilinemisega, arvestades et 24.08.16 oli väidetav puudus kostjale teada ja seega ei ole kostjal õigus tagasi saada müügihinda Ka ei ole selle tõttu kostjal õigus nõuda leppetrahvi, pealegi on see esitatud hilinenult. Kui kohus peaks leidma, et kostjal oli õigus taganeda, tuleb kostjal tasuda hagejale kasutuseeliseid.

KOSTJA VASTUVÄITED, VASTUAGI

VASTUVÄITED HAGILE (lk 44, 90) Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei ole kokku leppinud selles, et pakkumise nr 12763 p 9 nimetatud tingimus, mille järgi peab kostja tasuma eraldi p.-s 9 nimetatud teenuste eest. Läbiräämiste käigus vähenes asjas hind, kostja kasutas PRIA toetust. Pooltel oli kokkulepe, mis jäi alla kirjutamata, kuid selle p 3.5 märgitud tarnetingimus Incoterms ja vastav tarne aadress, toode pidi olema seadistatud vastavalt spetsifikatsioonile, hageja oli sellega nõus ja on seda ise kinnitanud. Läbirääkimiste käigus vähenes hind ja hageja saatis 25.04.16 pakkumise 12763, mis sisaldas inglisekeelset osa hinnaga 84 000 eurot (sh käibemaks). Müügilepingus on viidatud pakkumisele nr 12763 seoses lisavarustusega müügilepingu p –s 1.5. Seega on lepingu osaks vaid pakkumise osa, kus on kirjeldatutud lõikuri lisavarustust. Kostja pole kunagi nõustunud selliste kulude kandmisega, mis on kirjeldatud p 9 ja hageja on tõlgendanud kostja nõudekirja meelevaldselt. Hageja arve 22.07.16, mille järgi peab kostja tasuma hagejale 4997,11 eurot ei ole põhjendatud. Selle aluseks on tehase arve hagejale. Kostja ei ole neid kulusid kohustatud tasuma, sest selles pole pooled kokku leppinud. Ka kulud ise on ebamõistlikud: 920 eurot töö kulu, 1848,75 reisile kulunud tööaja kompensatsioon, 370,50 eurot reisi kulud lennujaama, 39 eurot parkimistasu, 360 eurot majutuskulusid, 626,01 lennukulusid. Tehase töötaja käis 24.05.16 kostja juures masinat käivitamas, milleks kulus 2 h ja rääkida saaks vaid tasust 2*115 eurot, mis on ka kõrge tasu. Mingit koolitust ei olnud. Mingite ebamääraste kulude kandmise kohustust ei tule VÕS § 215 lg 1, sest asja vastuvõtmise kulud ei ole tehase arves nimetatud transpordi, majutuskulud. Seade oli tegelikult ka juba seadistatud kui too kostjale toodi, tegemist oli lihtsa programmi seadistusega. Asjakohatu on väide, nagu oleks kostja viivitanud kulude arve vaidlustamisega. Vaid mõni päev hiljem kui arve esitati, kirjutas kostja, et pole nõus neid hüvitama. Lukustuse eemaldamisel 24.08.16 ei kulunud hageja 2 t nagu hageja väitis, sest tema enda akti kohaselt kulus tulemiseks mitu tundi ja kohalolekuks kolm tundi Kuna nõue pole põhjendatud, ei saa hageja nõuda ka viivist. Ka hageja õigusabikulude kui kahju nõue pole põhjendatud, kuna kostja pole kohustust rikkunud, arved on arusaamatud. Kostja taganes 05.12.16 müügilepingust, kuna seadmel oli peal lukustus, mida sai tehas kaugjuhtimise kaudu kontrollida, kuid ka sellises tingimuses ei olnud müügilepingus kokkulepet. Märgitud lukustus ei võimalda kostjal seadet kasutada vabalt ja takistab kostja tegevust. See on müügilepingu rikkumine ja kostjal oli õigus lepingust taganeda, kuna asi ei vasta müügilepingu tingimustele. Kompromissiks pakkus kostja 920 eurot nagu oli pakkunud seda kohtuväliselt. 4 (17)

VASTUHAGI (lk 90)

Kostja taganes 05.12.16 müügilepingust, kuna seadmel oli peal lukustus, mida sai tehas kaugjuhtimise kaudu kontrollida ja sellises tingimuses ei olnud müügilepingus kokkulepet. Lepingus on märge, et see pole kellegi õigustega koormatud. Märgitud lukustus ei võimalda kostjal seadet kasutada vabalt ja takistab kostja tegevust. See on müügilepingu rikkumine ja kostjal oli õigus lepingust taganeda, kuna asi ei vasta müügilepingu tingimustele. Kostja on 21.09.16 nõudnud lukustuse eemaldamist ja andnud tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Lukustumine jätkus ka 2017.a. Kostjal on alust arvate, et hageja ei täida kohustust edaspidi. Hageja vastas 21.09.16 et kui lukk eemaldada, jätab tehas seadme hoolduse pakkumata, kui probleem kuludega ei lahene. Seega on hageja keeldunud lukustust eemaldamast. Kuna kostja taganes müügilepingust, on tal õigus nõuda hagejalt 84 000 euro tagastamist. Kostjal on õigus nõuda lepingu 8.1 alusel leppetrahvi kuna hageja ei ole kostja nõudmisi tähtajaks täinud, vastavalt 3% müügihinnast ehk 2520 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 84 000 eurot ja leppetrahvi 2520 eurot ja menetluskulud palub jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Koogilõikuri seadistamisega seotud kulud VÕS 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 sätestab, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest, lg 3 sätestab, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumuse (aktsept) on otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 361 järgi kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega valib asja, mida soovib liisinguvõtja liisida ise VÕS 361 järgi (ei ole välistatud, et ka liisinguandja valib eseme § 362 lg 3 p 2). Nii omab vaidluses tähtsust, millist tahet avaldas VÕS § 16 lg 1 järgi hageja (müüja) pakkumuses kostjale ja millist tahet avaldas VÕS § 20 lg 1 järgi kostja kui liisingvõtja enne lepingu sõlmimist 5 (17)

müüjale ehk hagejale seoses ostetava asjaga – millist asja, milliste omaduste ning millistele võimalike lepingu tingimustega soovib ta asja liisida. Hageja poolt kohtule esitatud koogilõikuri pakkumise nr 12763 p 9 (pakkumise lk 4, t lk 5, tõlge t lk 9 p) sätestab pakkumise täpsemad tingimused, sh koogilõikuri kasutuselevõtu tingimused. Nimelt nähtub pakkumise p 9, et koogilõikuri kasutuselevõtu eest tuleb tasuda eraldi ehk kasutuselevõtuga seonduvad kulud tuleb kostjal kanda täiendavalt. Punkt 9 sisaldab kasutuselevõtuna koogilõikuri kuivtestimist, katsekäivitust, vajaliku tuge ning meeskonna väljaõpet. Koogilõikuri ostuhind on sätestatud p 5 (tõlge lk 9). Seega nähtub hageja tehtud pakkumises otseselt VÕS § 16 lg 1 järgi pakkumus, et hageja müüb koogilõikuri hinnaga 70 000 eurot + käibemaks 14 000 eurot, kokku 84 000 eurot p 5 järgi, kuid p 9 kohaselt lisanduvad sellele koogilõikuri kasutuselevõtu seonduvad kulud, milleks on kuivtestimine, katsekäivitus, vajalik tugi ning meeskonna väljaõpe. Hinnates märgitud pakkumist kui VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumust, on kohtu hinnangul üheselt selge hageja pakkumuse tingimused: asja müügihind on 84 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu 14 000 eurot ja et lisaks tuleb kanda eraldi kulusid kasutuselevõtu eest. Kohtule hageja poolt esitatud lõikuri müügilepingust, mis on sõlmitud AS Xxxx ning hageja vahel

esindaja nimele (vt pakkumise 1. leht), mõlemad pakkumised kannavad numbrit 12763 ja kuupäeva 25.04.16. Kostja esitas kohtule omakorda talle saadetud pakkumise ja ülalviidatud kokkuleppe ning poolte e-kirjavahetuse (lk 224-227, 228), millest nähtuvalt sai kostja just sellise pakkumise ning et pooled leppisid tingimused kokku selles kokkuleppes, millega oli kirjavahetuse kohaselt hageja nõus. Seda selgitas kostja juhatuse liige A. M ka kohtule vande all. Ta seletas, et hageja on võtnud kohtule esitatud pakkumiselt ära esimese lehekülje. Kui võrrelda seda pakkumist, mis oli Xxxx (lk 154) ja mille pank kui liisinguandja saatis kostjale siis kui hageja ja pank sõlmisid müügilepingu, tolle pakkumisega, mille esitas kostja 29.08.18 menetlusdokumendiga (lk 224-226p), siis ei erine need pakkumised oma tingimuste, eriti tingimuse p 9 poolest, mis sisaldab endas koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest eraldi tasumise kohustust. Kostja esitatutud pakkumise esimesel lehel ei ole küll sellist lehekülge, mis on pangale saadetud pakkumisel, kuid sisaldab täpselt sama moodi adressaadina kostja esindaja nime (A M, Xxxx OÜ), pakkumise numbrit nr 12763, lisaks tarnetingimusi. Samas ei nähtu kostja viidatud pakkumisest mitte kuskilt, et pakkumises poleks tingimuse p-s 9 sisalduvat koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest eraldi tasumise kohustust. Vastupidiselt on ka selle pakkumise p-s 9 sätestatud tingimus olemas. Kostja esitatud pakkumine ja kokkulepe (lk 227) on esitatud koos ning neist ei nähtu kuidagi, et kokkuleppest või pakkumisest oleks p 9 välja jäetud ja et seda oleks ka hageja aktsepteerinud või sellest pakkumisest oleks kehtiv vaid hind või üksnes viide nn spetsifikatsioonile. Kostja poolt eelviidatud pakkumine kannab kuupäeva 13.01.16. R. T ́i (hageja seaduslik, kes on kuulatud üle vande all) e-kirjast 21.04.16 (lk 228) kostjale, ei nähtu, et kokkuleppest, millega oli hageja nõus, oleks välja jäetud pakkumise p 9. Kostja juhatuse liige A. M seletas vande all, et lõplikult lepiti kokku müügihinnas ja midagi täiendavalt, st pakkumise p 9 nimetatud kulusid, ei tulnud tasuda. Samas seletas hageja juhatuse liige R. T vande all, et pooled rääkisid läbi selle, et hagejal kui müüjal ei olnud võimalik seadistada masinat, sest selleks puudus neil vastav tugi ning et koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest tuleb kostjal eraldi tasuda ja kulude kohta esitatakse vastav arve. Kostja juhatuse liikme A. Mu seletuse kohaselt ei pandud kokkuleppele allkirja, kuid pooled olid selle kokkuleppega nõus. Samas seletas ta, et pärast seda, kui tema arvates oli kõiges kokkuleppele jõutud (kokkulepe, pakkumine, mis on lk 227) oli vaja veelkord küsida hinnapakkumist, et formaalselt kinnitada tehingu hinda panga jaoks. Samas nähtub kostja poolt 29.08.18 menetlusdokumendiga esitatud pooltevahelisest ekirjavahetusest ja selle lisaks olevast kokkuleppest ning pakkumisest (lk 224-226p), et märgitud kokkulepe ja pakkumine sisaldab asja müügihinda 87805 eurot + käibemaks, sj sisaldab pakkumise p 9 eraldi kulude eest tasumise kohustust. Pakkumine, mille kohaselt pooled A. Mu seletuse kohaselt hinnas kokkuleppele jõudsid (70 000 + km), on esitatud ka pangale ning sisaldab hinnamuudatuse kokkulepet 70 000 + km (84 000 eurot). Mitte ühestki kostja esitatud dokumendist ei ole võimalik järeldada, et lepingu tingimiseks ei ole hageja pakkumise p 9 ja selle alusel tehtud lepingu sõlmimise pakkumus VÕS § 16 lg 1 mõttes. Kostja enda viidatud kokkuleppes on viide pakkumise numbrile, kuid siinjuures ei kajasta kostja viidatud kokkulepe, mis tema arvates on lõplikult siduv, tegelikult poolte poolt kokkulepitud hinda. Nimelt järgnes sellele tegelikult ju kostja enda seletuste kohaselt uue pakkumise esitamine ja mis oligi 25.04.16 esitatud pakkumine. Kostja seletus, et uut pakkumist oli vaja vaid üksnes panga jaoks, ei ole 7 (17)

veenev, sest tegelikult leppisid ju pooled kokku erinevalt sellest, mis oli kokkuleppes 11.04.18. Sellest kokkuleppest 11.04.18 endast pole võimalik järelda, nagu kohus ka eespool märkis, et pakkumise p 9 oleks välja jäetud või et hageja ja kostja oleksid vahetanud tahteavaldusi VÕS § 9 lg 1 järgi nii, et kokkulepe asendab hageja tehtud pakkumist ja lepingu sõlmimise pakkumust või et müügihind hind sisaldaks ka nn muid kulusid, seda enam, et hageja vastas, et ta tegi muudatused. Ainsaks muudatuseks, mis nähtub esitatud dokumentaalsetest tõenditest, on pakkumise 25.04.16 p 5 toodud asja müügihind (kokku 84 000 eurot), mitte muud. Nii ei ole kostja seletused vande all selles, et ostuhind ei sisaldanud kasutuselevõtu kulude eraldi tasumise kohustust, kooskõlas ei hageja tõendite ega kostja enda teiste tõenditega. Seega ei saa kostja tugineda märgitud 11.04.16 kokkuleppele kui väidetavalt ainsale nn pooli siduvale kokkuleppele, kui tegelikult leppisid pooled kokku teises müügihinnas (kui kokkulepe 11.04.16). Nimelt pidi sellele järgnema ja järgneski uus pakkumine, mis oligi 25.04.16 pakkumine ning selle alusel sõlmisid hageja ja kostja koogilõikuri müügilepingu ja pank ning kostja kapitalirendilepingu. Kõigis hageja pakkumistes sisaldus p 9 ning mitte kuskilt ei nähtu, et müügilepingust pangaga oleks välja jäänud pakkumise p 9 või et hageja ja kostja oleks omavahelisel kokkuleppel selle tingimuse välja jätnud. Hinnates eelviidatud dokumentaalseid tõendeid ja poolte vande all antud seletusi kogumis, leiab kohus, et asjas on tõendatud, et 1) hageja esitas 13. 01.16 pakkumise nr 12763 algselt suuremale müügihinnale kui pooled hiljem kokku leppisid, 2) pooled saavutasid kokkuleppe asja müügihinnas 70 000 + käibemaks, mis erineb sellest 11.04.18 kuupäeva kandvast kokkuleppest, mida pooled alla ei kirjutanud (lk 227), 3) pärast hinnas (70 000 + käibemaks) kokkuleppe saavutamist, saatis hageja 25.04.16 uue pakkumise nr 12763 kostjale ja pangale vastavalt kokkulepitud hinnale 70 000 eurot + km, kokku 84 000 eurot, 4) kõigi pakkumiste tingimuste sisu, välja arvatud asja müügihind, oli sama ja sisaldas endas ka p 9 nimetatud koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest eraldi tasumise kohustust, 5) selle viimase 25.04.16 pakkumise alusel sõlmiti müügileping hageja ja panga vahel ja kapitalirendileping panga ja kostja vahel, 6) hageja ja kostja 11.04.16 vahelisest kokkuleppest ei ole välistatud pakkumise tingimus 9. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et õiged ja tõendatud on hageja väited, et hageja tegi 25.04.16 pakkumise koos selle p-s 9 toodud tingimusega ning see pakkumine oli VÕS § 16 lg 1 järgne pakkumus kostjale, millega hageja avaldas VÕS § 9 lg 1 tähenduses tahet nimetatud tingimustel asi müüa ja leping sõlmida. Kuna hageja sõlmis sellise pakkumise alusel müügilepingu Xxxx ning kostja sõlmis pangaga omakorda liisinglepingu nr 12719, siis selle liisinglepingu sõlmimisega avaldas kostja VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumust ülalmärgitud hageja pakkumusele, avaldades sellega omakorda VÕS § 9 lg 1 järgi tahet olla õiguslikult seotud nende tingimustega ehk et tasuda nimetatud kulude eest eraldi. Seega on pooltel omavahel kokkulepe VÕS 9 lg 1 tähenduses, et kostja on kohustatud hagejale tasuma koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest eraldi vastavalt pakkumise tingimuste p 9. Mis puudutab hageja väidet, et kostja on ise oma kirjas 25.10.16 p 2.1 kinnitanud, et pooltel oli olemas kokkuleppe kulude eest eraldise tasumiseks, siis selline väide pole õige, kuna kirja p-s 3 on kostja vastupidist väitnud (lk 14-16). 8 (17)

Kulud ja nende koosseis Vaidlus puudus selles, et müügilepingu p 5 kohaselt läks koogilõikuri omandiõigus hagejalt üle AS Xxxxle ja et müügilepingu p 4.1 järgi kohustus hageja koogilõikuri otsese valduse andma üle andma kostjale ja et lõikuri otsene valdus on kostjale üle läinud ja et tehase tehnik käis kohapeal programme seadistamas kostja juures. Vaidlus puudub selles, et kostja keeldub tasumast koogilõikuri kasutuselevõtu kulude eest ehk kohustust täitmast. Nii on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 76 lg 1, 2 alusel nõuda kohustuse täitmist ja nende kulude tasumist. Kulude põhjendatus Punkt 9 sisaldab kasutuselevõtt koogilõikuri kuivtestimist, katsekäivitust, vajaliku tuge ning meeskonna väljaõpet. Hageja esitas kostjale 22.07.2016 koogilõikuri kasutuselevõtmisega seonduvate toimingute eest arve kogusummas 4 997,11 eurot (sisaldab käibemaksu) (lk 13). Hageja arvates oli sellise kulude tekkimine teada, kostja teadis, et tehnik tuleb Saksamaalt ja seega pidid kulud olema ettenähtavad. Kostja vaidles vastu kulude põhjendatusele, neid ei ole kooskõlastatud temaga, sj tõstis kostja ise asja paika, valmistas ette koha. Kostja arvates ei ole põhjendatud lennu- , lennupiletite, parkimise, hotelli, sõiduaja kulud, millel lisandub 8 h tööaega. Nimelt tutvustas tehnik kostjale masinat ja viibis seal vaid 2 h. Kostja ei vaidle sellel vastu, et hageja ise polnud võimeline masinat tutvustama, kuid põhjendatud saab olla vaid 2* 115 €, kuid ka see ületab tavapärast Eesti hinda. Kostja poolt kohtule esitatud (vt kostja vastuse lisa, lk 53) tootja xxxx arvest nr 4160013 (lk 15, tõlge 75) hagejale nähtub, et nõutud tasu on 4164,26 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve on esitatud tasumiseks hagejale ja sisaldab järgmist: 920 eurot on töö kulu (115 eurot/tund), 1848,75 eurot on reisile kulunud tööaja kulu, 370,50 eurot on reisi kulu Frankfurdi lennujaama, 39 eurot on parkimistest Frankfurdi lennujaamas, 360 eurot on majutuskulud, 626,01 eurot on lennupiletite kulu. Seega nõuab hageja kostjalt sisuliselt sama summa tasumist, mida nõudis tootja hagejalt. Hageja ise ei ole kulusid lahti kirjutanud. Kuna hageja korraldas asja ostu tootjalt ja müügi pangale, siis pidi hageja VÕS § 6 lg 1, 2 järgi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest arvestama omavahelises suhtes kostjaga nende kulude tasumisel kostja võimalike äratuntavate huvidega ega saanud eeldada, et kõik kulud, mida tootja kannab seoses asja ülespanemise, seadistamise, personaali koolitamisega, ja mille ta esitab tasumiseks hagejale, tuleb kanda kostjal täpselt samas ulatuses. VÕS § 6 lg 1, 2 järgi oli hageja kohustus arvestada kostja huvidega ja selgeks teha võimalike kulude suurus, mis tal tootja ees tekivad ja mida ta seetõttu nõuab kostjalt, et kostja saaks arvestada nende kuludega. Teisisõnu ei saanud ju kostja osaleda nende kulude suuruse arvestamisel ega läbirääkimistel ning üksnes hageja vande all antud seletustest tulenev, et hageja pidi esitama arve, ei tähenda, et kostjal tuleks kanda igasuguseid kulusid, mida tootja peab vajalikuks nõuda hagejalt seadme seadistamisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et p 9 nimetatud kulude eest tasumisel tuleb arvestada VÕS § 28 lg 1, 2. VÕS 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised ning lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta 9 (17)

lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Lisaks tuleb ka lepingu p 9 tingimust tõlgenda VÕS § 29 järgi. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgu tuleb lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Hageja seletas vande all (21.03.18, vt protokoll 212jj), et ta ei teadnud kui palju välismaa tehniku tööpäev maksab. Hageja seletas, et oli kokkulepe kostjaga, et kulude kohta tuleb esitada arve. Seega leiab kohus hageja seletusi vande all hinnates, et pooltel ei olnud kokkulepet kulude suuruse ja eraldi koosseisu kohta, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Pakkumise p 9 sätestab kulude koosseisu: paigaldus, kuivkäitamine, proovikäitus, tugiteenus, personali koolitamine. Seega ei ole võimalik VÕS § 29 lg 4, 5 p 1 järgi p 9 nimetatud kuludest koostoimes hageja seletustega järeldada, et p 9 sisaldab tootja tehase tehniku reisile kulunud tööaja kulu, transpordi (sj parkimise), majutuskulude maksmise kohustust. Õige on hageja seletusi vande all hinnates, et tõendatud on hageja väide, et kostjale oli teada, et seadistaja tuleb Saksamaalt, kuid seadistaja tulekuga seotud majutuskulusid, tarnspordikulusid, reisile kulunud tööaja kulusid ei ole võimalik vaadelda p 9 tähenduses paigalduse, kuivkäitamise, proovikäituse, tugiteenuse, personali koolitamise kuluna. Lepingut p 9 lugedes ja hageja seletusi hinnates ei ole võimalik VÕS § 29 lg 4 järgi kostjaga sarnasel mõistlikul ostjal aru saada, et kuivtestimise, katsekäivituse, vajaliku toe ning meeskonna väljaõpe tähendab ka tootja tehase isiku sõidukulusid (sh parkimine), reisile kulunud tööaja kulu, majutuskulusid. Neid kulusid ei ole võimalik vaadelda ei lepingu p 9 ega ka VÕS § 215 lg 1 järgi asja vastuvõtmise kuludena. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ega tõendatud pole hageja nõue selliste tootja tehase isiku sõidukulude (sh parkimine), reisile kulunud tööaja kulude, majutuskulude hüvitamiseks ning õige on kostja väide, et põhjendatuks saab pidada vaid reaalselt tööle ja koolitusele, toele kulunud aega kooskõlas p 9. Pooled ei vaielnud selle üle, et seade paigaldati üles 24.05.16, mille kohta on olemas vastav teenuse arve, kuid poolte poolt esitatud kohtule erinevad dokumendi originaalid (tegemist on nn kopeeruva dokumendiga). Kostja esitatud originaalaktis nr 510 on järgmised kanded (lk 148): 23.05.16 6.30, 17.30 (saabumine algus, lõpp), 24.05.16 8.00, 8.30 (saabumine algus, lõpp), 8.30, (paigaldus algus, lõpp) 25.05.16 kandeid pole. Hageja esitatud akti nr 510 tõlkel (lk 145) on järgmised kanded: 23.05.16 6.30, 17.30 (saabumine algus, lõpp), 24.05.16 8.00, 8.30 (saabumine algus, lõpp), 8.30, 16.30 (paigaldus algus, lõpp) 16.30, 16.45 (lahkumine, algus, lõpp) 25.05.16 12.00, 22.00 (lahkumine, algus, lõpp). 10 (17)

Sama akti originaal (lk 149), mille esitas hageja, sisaldab samu andmeid, mis tõlkel, kuid originaali nn koopeeritud osale (kopeeritud ehk 2 lk esilehest) on pastakaga tehtud eraldi kanded (muu tekst on koopeer) järgmiselt: 24.05.16 16.30 (paigaldus algus, lõpp) 16.30, 16.45 (lahkumine, algus, lõpp) 25.05.16 12.00, 22.00 (lahkumine, algus, lõpp) Nii ei ole selliseid /hageja esitatud dokumendi/ pastakaga märkeid kostja esitatud originaaldokumendil (lk 148), mis kannab mõlema poole allkirja. Lisaks ei ole kostja eksemplaril üldse 24.05.16 paigalduse lõpu kellaaja andmeid. Hageja tunnistaja K. K ütles, et seadistamine saksa tehnikuga kestis kl 9-16, samal ajal kui kostja tunnistaja E. E ütles, et see kestis kl 10st -14ni. Kui võrrelda hageja esitatud akti, mis kannab pastakaga tehtud käsikirjalisi, kostja esitatud akti originaaliga, kus sellised kanded puuduvad ja seda olukorras, kus kostja esitatud akt kannab mõlema poole allkirja, siis leiab kohus, et sellised lisatud andmed on kantud sinna akti ilma kostja teadmiseta ning kinnituseta. Seega ei saa hageja esitatud akt kinnitada kuidagi asjaolu, et seadistamine ja koolitus kestis 24.05.16 enam kui 2 h. Kui hageja tunnistaja ütluste kohaselt toimusid tööd kella 9-16, siis on need jäänud akti kandmata ja kostjaga kooskõlastamata, kuid sellest tulenevaid negatiivseid riske ei kanna kostja. Hinnates kostja tunnistaja ütlusi, kostja esitatud tööde akti nr 510 originaali kandeid, mis on poolte poolt alla kirjutatud ja millele ei ole mingeid käsikirjalisi märkusi, leiab kohus, et tõendamata on hageja väited, et masina seadistamine, koolitamine võttis aega 24.05.16 enam kui kaks tundi kostja juures kohapeal. Samas on kostja esitatud akti ja tema tunnistaja ütlustega tõendatud väide, et see kestis 2 tundi. Kohus tuvastas eespool, et tootja tehase arve nr 4160013 järgsetest kuludest, mille esitas hageja tasumiseks kostjale arvega A-160735566 22.07.16 (lk 13), ei ole kostjal lepingu p 9 järgi kohustust tasuda sõidukulude (sh parkimise), reisile kulunud tööaja kulude, majutuskulude eest, vaid on põhjendatud reaalselt tööle ja koolitusele, toele kulunud aeg. Seda, et saksa tehnik siiski seadistas masina, näitas ja selgitas masina käsitlemist kostja juhatuse liikmele, nähtub kostja tunnistaja ütlustest. Arvestades, et 24.05.16 paigaldati seade kostja tehases, seadistati seda ja koolitati kostjat ning see võttis 24.05.16 aega kokku 2 tundi, siis on põhjendatud ka kulude hüvitamine leping p 9 ja VÕS § 76 lg 1 alusel hagejale vastavalt 2*115 euro eest (230 eur). Kostja möönis sellise tasu suurust, sellise tunnitasu määr nähtub ka tootjatehase arvest. Muude arves nr 41600013 märgitud kulude ja seega ka hageja esitatud 22.07.16 arve A-160735566, mille summa on 4997,11 eurot, hüvitamine ei ole põhjendatud. Kuna kostja on keeldununud nende kulude hüvitamisest, siis rikub ta lepingu p 9 tulenevat kulude tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, §101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu p 9 alusel kohustuse täitmist ja vastavalt 230 eurot tasumist ning samuti on tal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral VÕS § 115 lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 järgi kahju hüvitamist ja viivist § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 järgi.

11 (17)

Kuivõrd hageja kahjunõue õigusabikulude hüvitamiseks hõlmab ka kostja taganemisavaldusele esitatud kohtueelseid vastuväite kulusid, siis lahendab kohus selle nõude pärast vastuhagi nõude lahendamist. Viivis VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lõige 1 II lause järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni seaduses sätestatud määras, milleks on VÕS § 94 sätestatud määr (mille Eesti Pank avaldab veebilehel) ja millele lisandub 8% aastas. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja seletustega vande all on tõendatud, et kulude kohta, mis tuli kostjal lepingu tingimuse p 9 järgi tasuda, tuleb arve, siis oli VÕS § 82 lg II poole järgi võlausaldajal ehk hagejal õigus määrata kohustuse täitmise tähtaeg. Kulude kohta esitas hageja kostjale arve A -160745566 22.07.16 tasumise tähtajaga 12.08.16. Kuna kostja pole kulude eest tasunud, siis on ta alates 13.08.16 viivituses ehk rikub VÕS § 100 järgi kohustust. Nii on hagejal õigus nõuda viidatud kulude nõudelt 230 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi arvates 13.08.16. Hagi esitamise ajaks 07.02.17 oli 230-lt eurolt seadusjärgne viivis vastavalt 9 eurot. TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda alates 08.02.17 viivist võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kohustuse täitmiseni. Vastuhagi VÕS § 217 lõige 1 sätestab, et ostjale üle antav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas. VÕS § 217 lõike 2 kohasel p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele juhul asja ei saa otstarbe kohaselt kasutada. VÕS § § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ning lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Kostja on pidanud masina lukustust oluliseks puuduseks, mis võimaldas tal lepingust taganeda, kuna see takistab tema tööprotsessi. Eelpool tuvastas kohus hagi raames, et 24.05.16 käis saksa tehnik kohapeal kostja juures ja selgitustele, seadistamisele kulus 2 tundi nagu kostja tõendas. Seega sai kostja asuda seadet kasutama 24.05.16. Kostja taganes 05.12.16 (lk 48) hagejale saadetud avaldusega lepingust. Vaidlus puudus selles, et hageja on selle kätte saanud. Kostja on taganemisavalduses tuginenud 12 (17)

sellele, et liisingandja on selleks andnud nõusoleku; ka selles puudus vaidlus. Nii on taganemine kostja poolt lubatud VÕS § 365 lg 1 järgi. Taganemise avalduses tugines kostja asjaolule, et koogilõikuril on nn lukustuv seade, masin lukustub ja see on tehase kontrolli all, kuid niisuguses tingimuses ei ole pooled kokku leppinud ehk et tehas kui kolmas isik saaks ostja liisitud asja kontrollida ja mõjutada seadme tööd. Avalduses on märgitud, et lukustumine leidis aset 24.08.16. Lisaks on taganemisavalduses viidatud, et 21.09.16 nõudis kostja puuduse kõrvaldamist, et hageja kõrvaldas puuduse ning lükkas selle edasi kuni 24.10.16. 24.10.16 ilmnes masina teavitus, mis teatas, et masin lukustub mõne aja pärast. Hageja on kohtule esitanud kostja 24.10.16 nõudekirja (lk 14), milles palub kostja hagejalt likvideerida lukustus ja lepingu rikkumine ning ka selles kirjas on viide 24.08.16 lukustusele. Kostja poolt kohtule esitatud 21.09.16 e-kirjast hagejale (lk 106) nähtuvalt on kostja nõudnud lukustuse eemaldamist ja lisaks on viited lõikamise protsessi puudusele ning kostja nõudis rikkumise kõrvaldamist 03.10.16 ja et vastasel juhul on kostja sunnitud teavitama vara omanikku Xxxx, et võtta vastu edaspidised otsused. Hageja e-kirjalisest vastusest 21.09.16 (lk 107) kostjale nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, kuidas tehase nõutud kulusid tasuda ja hageja vastas, et isegi kui lukk eemaldada ja kui tehas raha ei saa, ei paku tehas hooldust. Kostja on esitanud kohtule seadmega tehtud tööde aktid, mille sisu on järgmine: 23.11.16 vahetati lõikenuge, tehas tegi seadistused, uuendati kasutuslitsents, 21.12.16 vahetati lõikenuga, ühendati modemiga, 2017.a. mais tehti masinale hooldust, 31.07.17 ühendati modemiga, 08.08.17 uuendati litsentsi, 25.10.17 eemaldati lukustust (lk 162-167), 13.12.17 uuendati tarkvara, masin ei alustanud lõikeprotsessi (lk 196), 29.02.18 (lk 250) paigaldati andmeid, uuendati ja viide on tulevikus 01.10.18 lukustuse mahavõtmisele. 01.10.18 võeti maha lukustus (lk 251). Lõikeprotsessi ja lukustuste probleemidele on viidanud kostja 2017.a., mida kinnitab kostja e- kiri 12.07.17 (lk 109). Hageja vastusest (e-kiri) 21.07.17 nähtuvalt on tehas soovinud üle vaadata interneti teel, mis masinaga toimub, milleks on vaja aeg leppida kokku ja hageja on vastanud sellele, et 13.08.17, et lõikeprotsessi viga ei ole kordunud. Kostja esitatud 12.12.17 kirjas on kostja viidanud, et masin ei lõika, muud funktsioonid töötavad (lk 194), 16.01.18 e-kirjas ja fotodel on viide valele lõikamisele (lk 197-200), 01.02.18 kirjas ja fotol on viide veateatele (lk 202-204). Hinnates eelviidatud kostja saadetud 2017.a kirju hagejale, hageja vastuseid kostjale, tööde akte, milledega on kostja on soovinud tõendada, et seade lukustub jätkuvalt ka pärast taganemisavaldust ja kinnitab seega taganemise põhjendatust ning masina puudusi, ja millele tuginedes on hageja omakorda leidnud, et tegelikult on kostja saanud asja kasutada ja asjal ei ole puudusi, mis takistas oluliselt kostja tööd, leiab kohus, et õige on hageja väide, et seadme lukustumine ei ole koogilõikuri oluliseks puuduseks VÕS § 217 lg 1 ja 2 p 2 järgi, st justkui ei ole asja võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Nimelt, kui kostja sai asuda lõikurit kasutama 24.05.16 ja kasutas seda 2017.a. ja 2018.a ehk mitu aastat pärast 04.12.16 tehtud taganemisavaldust, milles ta pidas lukustumist oluliseks asja kasutamise puuduseks, ei ole võimalik sellist kasutuse jätkamist pidada mitme aasta vältel asja oluliseks puuduseks, mis võimalaks VÕS § 223 lg 1,3 järgi lepingust taganeda. Mitte ühestki 13 (17)

kostja tõendist ei nähtu, et kostja ei kasuta lõikurit pärast taganemist või et ta sooviks selle kuidagi hagejale tagasi anda. Teiseks. Olukorras, kus kostja sai 24.08.16 teada, et lõikur lukustub, kus ta 21.09.16 nõudis uuesti selle lukustuse kõrvaldamist hiljemalt 03.10.16, kus ta 24.10.16 palus lepingu rikkumine kõrvaldada, ja kus ta pidas seda niivõrd oluliseks asja puuduseks, on kohtu hinnangul 04.12.16 tehtud lepingust taganemine VÕS § 118 lg 1 p 1, 2 järgi ebamõistlikult hilja pärast rikkumisest, mis esmakordselt leidis aset 24.08.16 ja teist korda enne 21.09.16, teadasaamist. Siinkohal ei ole tähtsust hageja väitel sellest, et kostja pole korrektselt viidanud, millist õiguslikku hinnangut on kostja silmas pidanud asja puudustele viidates, kuna see pole kohtule siduv. Samuti ei ole üldse kohtu hinnangul tähtsust asjaolul, kas kostja sai lõikuri kasutusjuhendi või ei ja kas ta on kasutusjuhendist saanud teada ja osanud arvestada sellega, et kasutusjuhendi kontrollpaneeli kirjelduses (lk 3, toimiku lk 130) on viide paneeli paroolitasemele, mida võib kasutada tootja tehniline personal ehk et tehasel on olemas juurdepääs seadmele. Siinkohal on hageja siiski sellise kasutusjuhendi üleandmist liisingandjale tõendanud kohtule esitatud volituse ja üleandmisaktiga, (lk 128, 129, 130). Mis puudutab kostja esitatud 21.11.16 kirjavahetust hagejaga (lk 168), siis on siin omavahel suhelnud poolt lepingulised esindajad, kuidas ja mis moodi võiks kompromiss olla ja mis hõlmaks ka lukustuse küsimust, siis märgitud arutelu ei saa pidada kuidagi poolte teineteise nõudekirjaks või koostööst keeldumiseks või kohustuse täitmata jätmiseks hageja poolt. Mis puudutab väidetavalt seadme lõikeprotsessi puudusi, siis sellel alusel ei ole kostja 04.12.16 taganemisvalduses tuginenud ja selles osas on hageja masinat ka seadistanud, hooldanud, mida kinnitavad ülalviidatud tööde aktid ja millele viidates leidis hageja, et on oma hoolsuskohustust täitnud. Nimetatud kaalutlustel ei ole kostja 04.12.16 taganemisavaldusel õiguslikku toimet ja võlasuhe ei lõppenud VÕS § 189 p 5 järgi ja seega ei saa kostja nõuda hagejalt ka VÕS § 189 lg 1 alusel müügihinna tagastamist ja kostja vastuhagi nõue 84 000 € ulatuses rahuldamata. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ning VÕS 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kuna asjas on tõendanud, et hageja on hooldanud seadet, samuti on lukustused lahti teinud, mida kinnitavad kostja esitatud masina tööde aktid ja millele tugines ka hageja, siis ei saa kostja tugineda hageja ja liisingandja vahelisele müügilepingule ja VÕS § 365 lg 1 järgi nõuda selle p 8.1 (lk 11) alusel leppetrahvi 3% müügihinnast. Nimelt võib viidatud lepingu p 8.1 järgi nõuda leppetrahvi siis müüja ei kõrvalda ostja nõutud tähtaja jooksul rikkumist. Mitte üheski nõudekirjas, ei 21.09.16, 24.10.16 ega taganemisvalduses 04.12.16, mida kohus ülalpool vaatles, ei olnud kostja nõudnud hagejalt leppetrahvi. Lõikeprotsessi ja lukustuste probleemidele on viidanud kostja oma e-kirjas 12.07.17. Esmakordne leppetrahvi nõude esitas kostja oma 21.07.17 vastuhagis, mistõttu arvestades 12.07.17 esitatud pretensiooni, on kohtu 14 (17)

hinnangul leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul, arvates viimase rikkumise esinemisest. Küll aga ei olnud kostjal õigus ülalpool kohtu viidatud asjaoludel leppetrahvi nõuda ja kostja nõue leppetrahvi saamiseks VÕS § 76 lg 1, lepingu p 8.1, § VÕS 158 lg 1, § 365 lg 2 järgi 2520 eurot jääb rahuldama. Kohtul puudub vajadus ülaltoodu tõttu anda hinnangut kasutuseelise kohta esitatud väidetele. Hageja kahjunõue VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3 ja § 128 lg 2 järgi on võimalik kohustuse rikkumise korral võlausaldajal nõuda varalise kahjuna kulusid, milleks võivad olla kohtueelsed õigusabikulud. Selliste kulude tekkimine on lepingu rikkumise tagajärjena ettenähtav. Vaidlust ei ole selle üle, et enne kohtusse pöördumist on hageja esitanud kostjale nõude kohtuväliselt (lk 17, hageja 08.11.16 nõudekiri). Pooltevahelisest e-kirjavahetusest 2016.a. novembris (lk 20-23) nähtub, et pooled vaidlesid selle üle, kas masina seadistamise kulude eraldi tasumises kohustuses (vt ülalpool otsus tingimuste p 9 kohta) on pooled kokku leppinud ja kas masinal on puudus, milleks on kostja väidetel masina lukustumine. Selle kohta esitas kostja hagejale 24.10.16 oma nõudekirja (hageja esitatud tõend). Nii vaidlesid pooled enne kohtusse pöördumist samade küsimuste üle, mille üle vaidlevad käesolevas asjas. Mõlemad pooled on kasutanud kirjade koostamisel advokaadi teenust, seega on pidanud mõlemad pooled lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks vajalikuks kasutada õigusabi. Nii oli kostjale ettenähtav, et hagejal tekivad vaidluse tõttu selle üle, et kui kostja ei täida oma kohustust, õigusabi kulud, mis on VÕS § 128 lg 2 mõttes kahju ja mis on kostja kohustuse rikkumisega (mida kohus vaatles ülalpool otsuses) seoses VÕS § 127 lg 3 järgi. Eeltoodu annab hagejale õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3 ja § 128 lg 2 järgi. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hageja on esile toonud ja põhjendanud, et ta on kandnud kulusid enda nõuete koostamiseks, kostja nõutele vastamiseks, taganemisavaldusele vastamiseks, oma seisukohtade ja kompromissi läbirääkimisteks. Selle kohta on hagejale esitatud õigusabiteenuse arved nr 1618015, nr 1618018 ja nr 1618021 (lk 24-26). Hageja on ise toonud esile, et arves nr 1618018 kajastatud kogusummast moodustab kohtueelse vaidlusega 455 eurot ja arves nr 1618021 vastavalt 812,5 eurot. Vaidlusaluste küsimustega seotud kohtueelsed õigusabikulud on kolme arve järgi kokku 2 112,5 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis on tasutud ja milles puudus ka vaidlus (maksekorraldused, lk 27-32). Arvestuse (03.05.17 menetlusdokumendi p 2.5, lk 66p-67) kohaselt on hageja esindajal kulunud aega ülalviidatud töö tegemiseks 16 h ja 25 min (6,5 h +3,5 h + 6,25 h), mis on 8- tunnise tööpäeva arvestuse juures veidi üle 2 tööpäeva. Sellest arvestusest nähtuvalt on hageja esindajal kulunud aega kompromissi otsimisele ca 2-3 tundi ning kostja taganemisavaldusele ning kostja nõudekirjale vastamisele 6,5-7,5 h. Nii leiab kohus, et sisuliselt on esindaja hageja nõude maksma 15 (17)

panemisega kohtueelselt kulutanud aega tööle keskmiselt 7 h ja kostja nõuete ja taganemisavaldusega tegelemiseks sama palju ja ülejäänud aja kompromissi otsimisele. Kuna kõik kulud on arvestuse järgi kokku 2112,50 eurot, siis on tasu ühes tunnis 128,68 eurot (16h ja 25 min on 985 min, 2112,5 eurot : 985 min teeb 2,14 eurot minutis, seega 2,14 € korda 60 min on tunnitasu 128,68 eurot). Seega tuleb pidada põhjendatud hageja kahjuks VÕS § 128 lg 2, 3 järgi kohtu hinnangul 14 h eest kokku 1801,52 eurot, st et ülejäänud nn kompromissi otsimisele pühendatud aja (16 h ja 25 min – 14 tundi) võrra on kohus hüvitist vähendanud kookõlas VÕS § 140 lg 1, kuna selliste kulude hüvitamine on äärmisel ebamõistlik kostja suhtes, sest ka kostja on otsinud kompromissi. Kohtu hinnangul on mõistlik vähenda kahju hüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel ka sellel põhjusel, et hageja kulude nõue lepingu tingimuste p 9 järgi ei olnud enamas ulatuses tõendatud, põhjendatud. Põhiosa vaidluse keset taandus sellele, kas tingimuste p 9 järgi oli kostja üldse kohustatud neid kulusid kandma, samal ajal kui tõendatud ja põhjendatud kulud ise moodustavad vaid 230 eurot ja millises osas oli kostjal õigus. Seega on kulude enda nõue ebaproportsionaalselt väike võrreldes selle küsimusega, kas hagejal on üldse õigus neid nõuda tingimuse p 9 järgi. Kohtu hinnangul ei võimalda aga selline olukord nõuda kostjalt kahju hüvitist seega täies ulatuses nn 14 tunni eest ja oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtu arvates on põhjendatud vähendada hüvitist seetõttu VÕS § 140 lg 1 järgi poole võrra ehk 900,76 eurole. Mis puudutab kostja soovi tasaarvesta oma kohtueelsed õigusabikulud hageja vastava nõudega, siis ei ole see põhjendatud. Kostja rikkus lepingut ja jättis lepingu tingimuste p 9 järgi kulud maksmata ning hageja kandis kahju (kohtueelsed õigusabikulud). Seega kannab kostja oma kohustuse rikkumise tõttu kulude tekkimise riski ega oma vastavat nõuet hageja vastu, mida VÕS § 200 lg 1, 4, § 107 lg 1 järgi tasaarvestada. Kokkuvõte Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista põhivõlga 230 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 9 eurot ja alates 08.02.17 võlgnetavalt põhivõlalt viivist TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II aluse järgi kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hagejale kahju hüvitist 900,76 eurot. Kostja vastuhagi hagejalt 84000 euro väljamõistmiseks ning leppetrahvi väljamõistmiseks 2520 eurot jääb rahuldamata. Poolte argumentatsioon, kas ja mis moodi oli masinal garantii, kes ja kuidas ja millal pidi garantii järgselt ja tasu eest või mitte tegema hooldust, ei ole vaidluse objektiks ja kohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Samuti ei oma vaidluses mingit tähtsust, mis asjaoludel ja kas kostja pidi saama masina soetamiseks PRIA toetust, kuivõrd see puudutab kostja enda ja PRIA vahelist suhtlust ja seega ei anna kohus poolte sellekohastele väidetele hinnangut. Menetluskulude jaotus, tõendite vastuvõtmise taotlus Kulude jaotus 16 (17)

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja soovis hagis saada (ühekordselt koos viivisega) 7292,61 euro, kohus mõistis välja 1139,76 €, kostja oli pakkunud oma esimeses menetlusdokumendis (vastuses) kompromissiks 920 eurot. Seega ületab kohtu poolt välja mõistetud summa ebaoluliselt suurema summa kui pakkus kostja kompromissiks. Kostja vastuhagi, mis põhiosas puudutas just lepingust taganemist, jäi rahuldamata. Hageja kahjunõue, mida kohus vähendas, hõlmas ka kohtueelseid kulusid kostja taganemise avaldusele, mille üle käis vaidlus ka kohtus. Kostja kasutas kohtueelselt samades küsimustes õigusabi. Kohtu poolt hagejale väljamõistetud summa osas võinuks pooled saavutada kompromissi kasvõi ligilähedaselt, kuid hageja pole olnud sellega nõus. Kostja ei esitanud vastuhagi koheselt, vaid alles kohtule esitatud 3. menetlusdokumendis. Arvestades kohtuvaidluse ja kohtueelse vaidluse iseloomu ja poolte kantud kulusid kohtueelsele vaidlusele, kostja pakutud kompromissi, hagejale väljamõistetud summa suurust, vastuhagi esitamise aega ja selle rahuldamata jätmist, on kohtu hinnangul õiglane ja võimalik TsMS § 162 lg 4 koos § 163 lg 2 jätta mõlema poole menetluskulud nii hagis kui vastuhagis nende endi kanda. Nimelt on kohtu arvates äärmiselt ebamõistlik neid kulusid poolte vahel hakata jaotama. Tõendi vastuvõtmise taotlus Kohus pidas istungid, pooled soovisid menetluse jätkamist kirjalikus menetluses ja soovisid vastavalt 03.12.2018 istungi protokollile esitada kirjalikult kohtuvaidluste teesid. Kohus määras 03.12.18 kirjaliku menetluse, otsuse avaldamise aja ja kohtuvaidluste kirjalike teeside esitamise aja. Hageja ei teavitanud 03.12.18, et kavatseb veel mingeid tõendeid esitada, kuid esitas 14.01.19 täiendavate tõendite vastuvõtmise taotluse. Tõendeid oli hakanud ta koguma alles pärast tunnistajate, poolte ärakuulamist ja see nähtub esitatud kirjadest 14.12.18, 17.12.18, 09.01.19 (lk 260- 267). Tõenditega on soovinud hageja seada kahtluse alla kostja tõendid. Kostja vaidles taotlusele vastu. Kohus jätab menetlemata hageja 14.01.19 esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse TsMS § 331 lg 1 järgi, kuna põhjustab asja venimist ning igasugune võimalus nende esitamise võimalusele on minetatud. (digitaalne allkiri) Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.