Nikolay Shakhovi hagi Risto Paesalu vastu müügilepingust taganemise tunnustamiseks ja 15 106 euro 69 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
15 106 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolay Shakhovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nikolay Shakhov (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anne Hindpere-Raudsik Vastustaja (kostja): Risto Paesalu (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Nikolay Shakhovi kanda.
3.Välja mõista Nikolay Shakhovilt Risto Paesalu kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 390 eurot.
Kohustada Nikolay Shakhovit tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 390 eurot Risto Paesalule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nikolay Shakhov (hageja) esitas 30. juunil 2015 Viru Maakohtule hagi Risto Paesalu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 22 000 eurot. 14. juuni 2017 hagi terviktekstis palus hageja järgmist: 1) tunnustada hageja õigust müügilepingust taganemiseks; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu lõpetamisega seotud kulud 15 106 eurot 69 senti; 3) kohustada kostjat vastu võtma auto Honda CR-V; 4) mõista kostjalt hageja kasuks lisakulutused. 10. mai 2018 kohtuistungil jäi hageja hagi terviktekstis toodud nõuete 1-3 juurde ja loobus nõudest 4. 11. juuni 2018 menetlusdokumendis palus hageja järgmist: 1) kaasata menetlusse AS SEB Liising; 2) kompenseerida heausksele ostjale (hagejale) tema tehtud kulutused 1100 eurot (parkla ja teisaldamise kulud); 3) pakkuda kostjale auto tagasiostu võimalust summas 10 000 eurot; 4) nõuda AS-ilt SEB Liising välja kahju, mida hageja on kandnud; 5) tuvastada liisingulepingu lõppemine. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt AS-i SEB Liisingu kaudu sõiduki Honda CR-V (394 BJP). Kostja müüs sõiduki AS-ile SEB Liising. Hageja sõlmis omakorda AS-iga SEB Liising liisingulepingu nr 201325005. Sõiduki müügihinnaks lepiti kokku 22 000 eurot. Hageja sai sõidukit kasutada vaid 14 kuud, sest 19. juuli 2015 peeti sõiduk piiripunktis kinni, kuna sõiduki VIN-koodil olid manipuleerimistunnused ja indentifitseerimiskleebistel esinesid võltsimistunnused. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) aktile on sõiduk varastatud Saksamaalt ja kuulutatud tagaotsitavaks. Sellega seoses ei ole hagejal võimalik sõidukit kasutada ega sellele tehnilist ülevaatust teha. PPA teatas 26. jaanuaril 2015 hagejale, et sõiduk on tagastatud AS-ile SEB Liising. Hageja esitas 16. veebruaril 2015 AS-ile SEB Liising müügilepingust taganemise avalduse. Hageja viitas võlaõigusseaduse VÕS § 222 lg-le 1 ning § 365 lg-le 1. AS SEB Liising teatas
11.septembril 2015 hagejale, et liisinguleping on üles öeldud ning hagejal tuleb tasuda võlgnevus 15 106 eurot 69 senti 11. oktoobriks 2015. Sellise kulutuse katteks pidi hageja võtma väikelaenu.
Samuti oli hagejal kohustus hüvitada AS-ile SEB Liising kõik liisingulepingu ülesütlemisega tekkinud kulud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et müügilepingust taganemisel peab hageja tõendama puuduse olemasolu müügitehingu hetkel või asja üleandmisele eelnevalt. Praegusel juhul sellised tõendid puuduvad. Kostja sai taganemise avalduse kätte 21. septembril 2015 koos hagiavaldusega. Eelnevalt ei ole teda probleemist ja ka taganemisest teavitatud. Hageja on minetanud taganemise eeltingimuseks oleva mõistliku tähtaja (VÕS § 118 lg 1).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 29. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1460 eurot 48 senti. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja 11. juuni 2018 menetlusdokumendis esitanud sisuliselt täiendavad nõuded. Sellises menetlusstaadiumis, kus kohus määrab tähtaja kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei saa menetlusosaline esitada taotlusi uute menetlusosaliste kaasamiseks ega ka täiendavaid tõendeid. Maakohus lähtus otsuse tegemisel hagi terviktekstis esitatud nõuetest 1-3. Müügilepingust taganemise kohta märkis maakohus järgmist. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg-le 1, § 217 lg 2 p-le 4, § 218 lg-le 1, § 118 lg-le 1, § 220 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-43-15. Maakohus asus seisukohale, et hageja on minetanud taganemise eeltingimuseks oleva mõistliku tähtaja. Hageja sai 19. juulil 2014 teada, et tema liisingusse võetud sõiduk peeti kinni seoses VIN-koodi võltsimiskahtlusega. Hageja sai hiljemalt
14.jaanuaril 2015 PPA vastusest teada ekspertiisi tulemustest, auto vargusest Saksamaal ning sellest, et tagaotsitava sõiduki kinnipidamisest on teavitatud Saksamaa ametivõime. Samuti sai hageja sellest vastusest teada, et sõiduk tagastati omanikule (AS-ile SEB Liising). Hageja on väitnud, et ta edastas taganemise avalduse kostjale 30. märtsil 2015 ning kostja sai selle kätte
31.märtsil 2015. Oma väiteid ei ole hageja tõendanud. Kostja kinnitab, et sai taganemise avalduse kätte 21. septembril 2015 koos hagiavaldusega. Hageja ei ole kostja kinnitust ümber lükanud. Hageja ei ole selgitanud, millistest kulutustest koosneb 15 106 euro 69 sendi suurune nõue. Hageja ei ole esitanud ka kulutusi tõendavaid dokumente. Hageja on taotlenud, et kohus kohustaks kostjat sõiduki vastu võtma. Maakohus asus seisukohale, et selle nõude rahuldamise eelduseks on hageja esimese nõude rahuldamine. Kuna lepingust ei ole kehtivalt taganetud, ei saa esitada ka tagasitäitmise nõuet.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on otsuse põhjendustes märgitud informatsioon ekslik selles osas, et tegelikkuses tasus hageja komisjonimüügi eest Möller Auto OÜ-le 1000 eurot. Hageja ei teadnud, kuidas dokumendid peavad olema vormistatud. Hageja esindaja Roland Harjaks saatis 16. veebruaril 2015 mitmeid järelepärimisi, millele ei vastatud. 19. märtsil 2015 vastas Ilja Sipari, et müüjaks on kostja ning AS SEB Liising andis nõusoleku müügilepingust taganemiseks. Kiri saadeti kostjale 2015 märtsi lõpus ja kostja on kirja kätte saanud, kuid ei vastanud sellele. Kompromissina on pakutud sõiduki asendamist, kuid tulutult.
Hagejale jääb arusaamatuks, miks ei kaasatud taotluse alusel menetlusse AS SEB Liising. Sõiduk oli perioodil 13. jaanuarist 2015 kuni 30. märtsini 2017 AS-i SEB Liisingu valduses. Sõiduki kättesaamisel olid sellel väga mitmed vigastused, mida sõiduki äravõtmisel 19. juulil 2014 ei olnud. Sõiduki hind langes. Põhjendus, miks esitati algselt nõue kostja vastu, tuleneb VÕS § 365 lg-st 1. Hageja püüdis leida kohtuvälist lahendust müüjaga, mida tõendavad toimikus olevad tõendid. Mõistlik tähtaeg (6 kuud) algab pärast seda, kui sõiduki kinnipidamisele tuli PPA 14. jaanuari 2015 vastus. Lepingust taganemise avalduse saatis hageja esindaja AS-ile SEB Liising. Sellega tegeles Roland Harjaks ning tõenduseks on vaid tema saadetud e-kirjad. Sõidukit ei saa kasutada, sest puudub ülevaatus ja seda ei tehta enne, kui sõidukile tuleb teha uued investeeringud.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
29.oktoobri 2018 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Viru Maakohtu 29. oktoobri 2018 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt sõlmis AS SEB Liising kostjaga müügilepingu (I kd tl 9-10) nr 201325005. Müügilepingu p 2 järgi müüja (kostja) müüs ja ostja (AS SEB Liising) ostis liisinguvõtja (hageja) soovil sõiduauto Honda CR-V. AS SEB Liising ja hageja vahel sõlmiti liisinguleping nr 201325005 (I kd tl 14), millega liisinguandja kohustus liisingueseme (sõiduauto Honda CR-V) andma liisinguvõtja (hageja) kasutusse ning liisinguvõtja (hageja) kohustus tasuma AS-le SEB Liising saadud krediidi eest (liisingueseme kasutamise eest) igakuiseid osamakseid. 19.07.2014 peeti Koidula piiripunktis liisingulepingu alusel hageja kasutuses olnud sõiduauto Honda CR-V kinni (I kd tl 21-22), kuna sõiduki VIN-koodil olid manipuleerimistunnused ja indentifitseerimiskleebistel esinesid võltsimistunnused. PPA teatas hagejale 14.01.2015, et Honda CR-V on 26.02.2013 varastatud Saksamaa Liitvabariigist. Hageja väitel taganes ta liisinguandja nõusolekul müügilepingust ja saatis kostjale taganemisavalduse 30.03.2015, mille kostja sai kätte 31.03.2015. Kostja vastuväite kohaselt sai ta taganemisavalduse kätte 21.09.2015 koos hagiavaldusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja sai taganemisavalduse kätte 31.03.2015, siis tuleb eeldada, et kostja sai taganemisavalduse kätte tema poolt nimetatud ajal, s.o 21.09.2015. Ainuüksi see, et hageja märkis hagiavalduse lisana 9 lepingust taganemise avalduse kättesaamise kinnistuse, kuid mida tegelikult maakohtule ei esitatud, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja on saanud taganemisavalduse kätte enne tema poolt nimetatud tähtpäeva.
8.Iseenesest õige on hageja seisukoht, et VÕS § 365 näeb erandina ette võimaluse, et liisinguvõtja saab otse oma nimel esitada müüja vastu (liisinguandjale kuuluvaid) müügilepingu rikkumisest
tekkinud nõudeid, sh on tal õigus liisinguandja nõusolekul müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda. Samas aga nimetatud nõuete rahuldamiseks peab olema täidetud seaduses sätestatud eeldused. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest või pidi sellest teada saama. Hageja seisukoha järgi on ebaõige maakohtu järeldus, et ta ei teinud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul, sest ta püüdis leida kohtuvälist lahendust müüjaga ning mõistlik tähtaeg (6 kuud) algas pärast seda, kui sõiduki kinnipidamisele tuli PPA 14. jaanuari 2015 vastus. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et maakohus ongi mõistliku tähtaja sisustamisel lähtunud PPA poolt hagejale saadetud vastuse kuupäevast 14. jaanuar 2015 (vt maakohtu otsuse p 21.8). Käesoleval juhul sai hageja teada väidetavast olulisest lepingurikkumisest 14. jaanuaril 2015, kuid kostja on taganemise avalduse kätte saanud alles 21. septembril 2015. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja oli lepingust taganemise avalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse lepingust taganeda, sest ta ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 21, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
9.Kuna hageja oli lepingust taganemise ajaks minetanud õiguse lepingust taganeda, siis ei ole ta kehtivalt lepingust taganenud ning seetõttu nõuded, mis on seotud lepingust taganemise tagajärgedega, ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes täpsustatud hagiavaldusest (II kd tl 83-85) on taganemise tagajärjel tekkiva nõudena käsitletav nõue kohustada kostjat vastu võtma sõiduauto Honda CR-V. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, siis ei ole tal tagasitäitmise nõuet, sh kostjal ei ole kohustust võtta tagasi sõiduauto Honda CR-V.
10.Hageja on esitanud maakohtule nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks liisingulepingu lõpetamisega seotud kulud 15 106 eurot 69 senti (II kd tl 83-85). Kuna hageja nõuab kostjalt summat, mida ta tasus kolmandale isikule liisingulepingu lõpetamisel sõiduauto omandi saamiseks, siis on ringkonnakohtu arvates ka nimetatud nõue seotud müügilepingu tagasitäitmisega ning hageja saaks esitada kostja vastu nõude vaid sel juhul, kui ta oleks kehtivalt taganenud müügilepingust (ja seetõttu lõpetas kolmas isik liisingulepingu), kuid antud juhul on müügileping kehtiv. Hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu müüjapoolse müügilepingu mittekohasest täitmisest tuleneva kahju hüvitamiseks (s.o kahju hüvitamiseks, mis hagejal tekkis seoses sellega, et liisinguese, mille kostja müüs liisinguandjale, oli varastatud). Hagiavaldusest nähtuvalt on liisingulepingu lõpetamise kulude nõue seotud sõiduauto tagastamisega kostjale, s.o lepingust taganemisega.
11.Hageja väitel on talle arusaamatu, miks ei kaasatud tema taotluse alusel menetlusse AS-i SEB Liising. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 11.06.2018 menetlusdokumendis (II kd tl 121-124) taotluse kaasata menetlusse AS SEB Liising. Samas menetlusdokumendis palus hageja: 1) kompenseerida heausksele ostjale (hagejale) tema tehtud kulutused summas 1100 eurot (parkla ja teisaldamise tasu); 2) pakkuda kostjale auto tagasiostu võimalust 10 000 euro eest; 3) nõuda AS-lt SEB Liising välja kahjud, millised on kantud kostja poolt; 4) tuvastada liisingulepingu lõpetamine.
Hageja taotlusest ei nähtu, milline staatus peaks olema AS-il SEB Liising käesolevas menetluses, s.o kas ta soovib AS SEB Liising kaasamist kolmanda isikuna (sel juhul ei saa ta esitada nõudeid AS SEB Liising vastu) või on hageja tahteks esitada AS SEB Liising vastu hagi (sel juhul peaks AS SEB Liising olema kostja). Hageja soovile esitada hagi AS SEB Liising vastu viitab hageja nõue AS SEB Liising vastu kahjude hüvitamiseks ning nõue tuvastada liisingulepingu lõpetamine. Hageja menetlusdokumendis esitatud nõude osas kompenseerida talle kulutused 1100 eurot ei ole märgitud, kellelt hageja soovib kulutuste kompenseerimist. Menetlusdokumendis märgitud hageja taotlus pakkuda kostjale auto tagasiostu võimalust summas 10 000 eurot ei ole käsitletav nõudena kohtule, vaid on hageja ettepanek kostjale vaidluse lahendamiseks ning selle kohta ei saaks maakohus võtta seisukohta. Lähtudes hageja 11.06.2018 menetlusdokumendis märgitud taotluste ebaselgusest on maakohus õigustatult jätnud kaasamata AS-i SEB Liising kolmanda isikuna ning ei ole käsitlenud taotlusi ka kui puudustega hagi AS-i SEB Liising vastu. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 2.9.
12.Kuna antud menetluses ei ole menetlusosalisena AS-i SEB Liising, siis on asjakohatud hageja väide seoses sellega, et sõiduk oli perioodil 13. jaanuarist 2015 kuni 30. märtsini 2017 AS-i SEB Liisingu valduses ning sõiduki kättesaamisel oli sellel mitmed vigastused, mida sõiduki äravõtmisel 19. juulil 2014 ei olnud. Hageja väide, et sõidukit ei saa kasutada, sest puudub ülevaatus ja seda ei tehta enne, kui sõidukile on tehtud vajalikud investeeringud, võib iseenesest olla seotud nõudega kostja vastu osas, mis puudutab kostja poolt müügilepingu rikkumist, kuid antud juhul ei ole hageja esitanud kostja vastu lisaks müügilepingust taganemisele muud müügilepingu rikkumisest tulenevat konkreetset nõuet (s.o ei ole esitanud maakohtule kahju hüvitamise nõuet, millest nähtuks, milline kahju talle tekkis kostja poolt müügilepingu rikkumisest ja konkreetne kahju suurus).
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja taotleb ringkonnakohtus menetluskulude 390 eurot väljamõistmist hagejalt. Taotluse kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot ning ajakuluks 3 tundi 15 min (sh vastuse koostamine 2 tundi 30 min + hageja täiendavale arvamusele arvamuse koostamine 45 min). Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus kuulub TsMS § 175 lg 1 alusel rahuldamisele. Menetluskulud ringkonnakohtus 390 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks. Kostja on esitanud ringkonnakohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
14.Hageja algne nõue kostja vastu oli 22 000 eurot, 14. juuni 2017 hagi terviktekstis palus hageja välja mõista kostjalt liisingulepingu lõpetamisega seotud kulud 15 106 eurot 69 senti. TsMS § 134 lg 3 kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seega on antud juhul hagihinnaks 15 106 eurot 69 senti. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 900 eurot, kuid lähtudes hagihinnast on riigilõivu suurus 700 eurot. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et tal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.