Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (6)

2-18-12151

2 (6)

2-18-12151

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud Pärnu Maakohus 25.09.2018 määrusega kuulutas välja Kristel Liepkaluse pankroti ja määras pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri 30.01.2019 koostatud aruande kohaselt Kristel Liepkaluse (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 24.10.2018, kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 28.01.2019. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ning sisse nõutud kõik sissenõutavad summad. Muu vara ning tagasivõitmise võimalused menetluses puuduvad. Käesoleva aruande esitamisega teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud halduri poolt kinnipeetud summas xxxxxxxxxxx € ning väljamakse ajutise halduri tasu (osaline, 25.09.2018 määrusel alusel, sh. käibemaks) xxxxxxxxxxx € ning panga teenustasud 0,76 €, kokku xxxxxxxxxxx €. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses on tunnustatud vaid II rahuldamisjärgu nõue. Väljamakseid teostatud ei ole vahendite puudumis tõttu. Pankrotimenetluses jääb tunnustatud nõuetest saamata kokku 17262,61 eurot Pankrotimenetluses puudus pandivara, samuti puudub võlgnikul tänaseks müüdav pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Kristel Liepkaluse (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse ajal on teinud pankrotihaldur vajalikke kulusid bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paberile, koopiatele, transpordile jms). Kulud on olnud kokku xxxxxxxxxxx, sh. xxxxxxxxxxx on kinnitatud 28.01.2019 kohtumäärusega ning xxxxxxxxxxx on kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgnik töötu ning tema sissetulekuks oli töötutoetus. Alates oktoobrist töötab võlgnik OÜ-s Väärikas Vanadus ja tema töötasu ületab vähesel määral miinimumpalka. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses puudub müümata vara. Tema sissetulekust on TMS 10.06.2018 muudatustest tulenevalt lubatud teha küll vähesel määral kinnipidamisi, kuid oluliste vahendite pankrotivarasse laekumine ei ole lähiajal tõenäoline. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb PankrS § 172 lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik Kristel Liepkaluse maksejõuetuse peamiseks põhjuseks abikaasale võlgniku nimel laenude võtmise võimaldamine ning hilisem ühtede laenude teistega kustutamine. Ajutise halduri hinnangul kujunes maksejõuetus lõplikult välja 2017.a detsembriks, kui tehti esimene kohtulahend temalt võlgade väljamõistmiseks. Kristel Liepkaluse maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud. PankrS § 65 lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti PankrS § 171 lõike 11 alusel ja

3 (6)

2-18-12151 võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur palub kinnitada käesolev lõpparuanne Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses ja lõpetada Kristel Liepkaluse (pankrotis) pankrotimenetlus; vabastada Andrus Õnnik (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palun välja maksta OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX; algatada Kristel Liepkaluse suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus; teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimusid võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 24.10.2018 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 4 võlausaldajat II rahuldamisjärgus on esitanud nõuded summas 17262,61 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 17262,61 eurot. Kristel Liepkalusel puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgnik töötu ning tema sissetulekuks oli töötutoetus. Alates oktoobrist töötab võlgnik OÜ-s Väärikas Vanadus ja tema töötasu ületab vähesel määral miinimumpalka. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse 4 (6)

2-18-12151 seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Kristel Liepkaluse kanda. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku 10 tundi arvestusega xxxxxxxxxxxt töötunni kohta, kuid haldur palub määrata tema tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot. Vastavalt PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €). Kohustustest vabastamine menetlus. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 24.10.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. PankrS § 172 lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus on Kristel Liepkalus`e ära kuulanud ja ta on nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Kristel Liepkaluse suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, tööle asumisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab Kristel Liepkalust, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa

5 (6)

2-18-12151 hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 176 lõikes 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. See tähendab, et võlgniku alaealiste laste elatise nõuded ei lõpe ka siis, kui võlgnik läbib edukalt kohustustest vabastamise (reeglina 5-aastase) menetluse ja PankrS § 175 lg 1 alusel kohus vabastab võlgniku ülejäänud kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.