Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2(15)

ning teavitas kostjat Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest. 03.04.2023 vastas kostja kirjalikult hageja kohustuste täitmise ettepanekule, et on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul ning ostja pole neid ise põhjustanud. Hageja vastas kostja 03.04.2023 vastusele 05.04.2023, kus tõi uuesti välja sõidukil esinevad vead ning tegi taas ettepaneku lepingust taganemiseks. Ühtlasi saatis hageja kostjale Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise. Samas kirjas tegi hageja ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll. Kostja teatas 09.04.2023 vastuses, et ei nõustu hageja seisukohtadega ning keeldub igasugusest koostööst. 11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse seoses kostja olulise lepingurikkumisega, milles teatas, et on valmis sõiduki tagastama. Kostja vastas lepingust taganemise avaldusele 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda, seega kostja ei tule hageja viidatud ajal ja kohas sõidukit vastu võtma ega ole nõus müügihinda tagastama. Hageja on pidanud tegema vältimatud kulutusi, mis on tingitud kostja lepingurikkumisest ja mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hagejale on seetõttu tekkinud kahju kokku summas 2411,78 eurot. Kuivõrd hageja taganes lepingust 11.04.2023 ja teatas kostjale, et taganeb lepingust alates 11.04.2023, siis on hagejal alates müügilepingu sõlmimisest ja raha üleandmisest kuni selle ajani õigus nõuda kostjalt intressi ostuhinna summalt 4800 eurot. Intress alates müügilepingu sõlmimisest ja raha (ostuhinna) saamisest kuni lepingust taganemiseni on 22,36 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud hagejale ostuhinda, aga leping lõppes 11.04.2023 ning siis muutus ka ostuhinna tagastamise kohustus sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.04.2023. Alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni võlgneb kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka viivised kahju hüvitamise nõudelt 2411,78 eurolt alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4 800 eurot, intressi 22,36 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 405,76 eurot. Samuti palub hageja määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto Audi 2.0 Diisel Automaat, registreerimismärgiga 000XXX tagastama üheaegselt. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas 2 411,78 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhinõudelt viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määras. Kostja vastuväide hagile 2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millest ajendatuna hageja tehingu tagasitäitmist nõuab. Kui hageja sai aru, et tema asja nõutud viisil kasutada ei saa, pidanuks ta asja säilitama esialgsel muutmata kujul. Asjale parenduste tegemine viitab hageja kavatsusele asi endale jätta. Kuni ekspertiisi tegemiseni on autoga sõidetud 2980 kilomeetrit, seega võisid ja pidid aktis toodud vead tekkima ostu-müügitehingu sõlmimisest ja asja üleandmisest tunduvalt hiljem. Hageja väide nagu oleks temale olnud väga oluline, et sõiduk oleks äsja toodud Saksamaalt, tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kontrollis ostu-müügilepingu sõlmimise ja asja üleandmise eelselt auto seisukorda eriseadme – kompuuteriga ja mingeid vigu ei avastanud. Täielikult arusaamatuks jääb hageja väide, et sõitu alustades ei olnud n.ö. vedu. Tegemist on diiselautoga, millel puudub bensiinimootori erksus. Teel võib olla konarusi, tee võib kulgeda ülesmäge ja ka sellisel juhul automaatkäigukastiga auto ei hakka

3(15)

piduripedaali vabastamisel koheselt liikuma. Ostja ostis 16 (kuusteist) aastat vana kasutatud sõiduki. Ostja pidi aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil ei saa olla uue sõiduki omadusi. Hagejal oli ostu-müügilepingu sõlmimisel kaasas spetsialist, kes kontrollis autot kompuutriga ja tegi ühtlasi proovisõitu, kiites auto omadusi ja käiguvahetuse sujuvust. Ei oma sisulist tähtsust, mitut autot hageja korraga müüb. Eksperdi arvamus, et tehingu sooritamise hetkel oli sellise auto turuhind 2500.- eurot, tuleb jätta tähelepanuta. Pooltel on mistahes hinnas õigus kokku leppida. Hind on ostu-müügilepingu oluline tingimus. Ostjal on õigus nõuda kas asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist või taganeda ostu- müügilepingust, hageja aga kasutab mitut õiguskaitsevahendit korraga. Asjal peavad olema tema harilikud sedalaadi asjade jaoks ettenähtud omadused. Ostja kontrollis auto üle, teostas proovisõidu, järelikult need omadused asjal esinesid. Esimese astme kohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4800 eurot, intressi 11,18 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 405,76 eurot, kahju hüvitise 2399,78 eurot, tasumata põhivõlgnevuselt (s.o. 7199,78 eurot) edasiulatuv viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitise väljamõistmiseks 12 euro ja intressi nõude 11,18 euro ulatuses. Jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3 811 eurot ja viivise. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal õigus eeldada, et tegemist on sõidukiga, mis oli äsja toodud Saksamaalt, kuid hageja poolt esitatud portaali CarVertical 03.04.2023 taustauuringust aga nähtub, et sõidukit müüdi Leedus juba alates 2022. aasta juulist ja see on registreeritud Eestis alles veebruaris 2023. Seega Eestis on sõiduk esimest korda registreeritud alles 07.02.2023 ehk 8 kuud pärast sõiduki Saksamaa registrist kustutamist ning müügikuulutuses avaldatud info sellest, et sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, ei ole tõene avaldus. Müügikuulutuses avaldas kostja sõiduki läbisõidu mõõdiku näiduks 165 700 km. Kohus loeb Reval Auto 19.04.2023 üldkontrolli lehega ja sellele lisatud arvega tõendatuks, et mootori juhtplokist loetud läbisõidu tulemiks oli sõiduautol tegelikkuses 19.04.2013 seisuga 193 194 km, kusjuures üldkontrolli lehelt nähtub, et 19.04.2023 seisuga oli odomeetri näit 168343 km. Seega oli sõiduki tegelik läbisõit ca 25 000 km suurem, kui kostja müügikuulutuses avaldas. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et müügikuulutuses avaldatud sõiduki läbisõit ei olnud tõene. Müügikuulutuses avaldas kostja sedagi, et sõiduk on heas sõidukorras. Hageja ja Hõbenool OÜ vahelisest kirjavahetusest nähtub, et vahetult peale sõiduki omandamist 26.03.2023 on hageja pöördunud Hõbenool OÜ poole seoses murega, et auto käigukast ei tööta korrapäraselt. Hõbenool OÜ 03.04.2023 arvest (dtl 44) nähtub, et sõiduautole teostatud käigukasti spetsiaaldiagnostika käigus tuvastati sõiduautol puudustena käigukastirike, võimalik turbodefekt ning mootori tahmamine. Kohtule esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et ekspert on leidnud, et sõiduki Audi A4 reg märk 000XXX seisukord halb. Sõiduk on tugevalt kulunud, esineb hulgaliselt rikkeid ja tehniline seisukord ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele (lõtkud esisilla liigendites, puuduv DPF filter). Esineb kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise jälgi. Ekspert leidis, et sõiduki seisukord ei vasta müügikuulutuses olevale informatsioonile,

4(15)

sõidukil esineb märkimisväärseid rikkeid, mida pole müügikuulutuses avaldatud (käigukasti rike, vaid osaliselt kõrvaldatud avariilised vigastused, DPF puudumine jms). Kostja on kohtule esitanud Transporter OÜ 21.02.2023 arve tõendamaks, et sõiduautole on teostatud vahetult enne müüki remonttööd. Kohus leiab, et asjaolust, et 21.02.2023 on sõidukile teostatud remonttööd, ei saa järeldada, et sõiduk sai müügi hetkeks sellisesse seisukorda, et see vastaks teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ega nähtu sedagi, et autol oleks teostatud töid seonduvalt käigukasti rikkega. Samuti ei tõenda tehnoülevaatuse läbimine, et sõiduk oli selle müümise hetkel ja vahetult peale seda heas sõidukorras ega ka F-K Motors OÜ 01.02.2023 arve. Kohus nõustub hagejaga selles, et arvel toodud üldsõnaline viide ei tõenda, et sõiduki seisukord vastas tehnilistele nõuetele ja müügikuulutuses toodud infole ning müügilepingu sõlmimisel sõidukil puudusi ei olnud. Eeltooduga on tõendamist leidnud hageja väited sellest, et vahetult peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil vead ja müügikuulutuses avaldatud teave sellest, et sõiduk on heas sõidukorras ei vastanud tõele. Kohtule ei ole pooled esitanud tõendeid sellest, missugustele tingimustele pidi müüdav auto suulise müügilepingu kohaselt vastama. Samas oli hagejal õigus tugineda lepingueelsetel läbirääkimistel talle avaldatud teabele auto omaduste kohta, sh müügikuulutuses märgitule ja selles kajastatud tingimustele sellest, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, sõiduk on õige läbisõiduga ning sõiduk on heas sõidukorras. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk ei vastanud ühelegi eelpool nimetatud ja kokkulepitud tingimustele, kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et müügilepingu sõlmimisel oleks kostja avaldanud hagejale, et müügikuulutuses avaldatu ei ole nimetatud puuduste osas tõene ja müüja on seega selles osas müügilepingut rikkunud. Vaidlus puudub, et hageja ostis sõiduki igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole sõiduk selle varjatud puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Kostja teadmine oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest ei välista kostja vastutust. Kohus leiab, et viidatud puudused on olulised puudused. Sõiduauto õige läbisõit võib oluliselt mõjutada võimaliku ostja otsustust sõiduki ostmisel või ostmata jätmisel ka juhul, kui vahe on tegelikkusega 25 000 km. Hageja on menetluses ka selgitanud, et tema jaoks oli oluline, et sõiduk on toodud otse Saksamaalt ja ta väljendas seda ka kostjale. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid vaidlustanud. Hageja poolt kohtule esitatud Hõbenool OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks sõidukil esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele 4493 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et puuduste kõrvaldamine ületab sõiduki ostuhinna, mistõttu ei saa lugeda sõiduki kvaliteeti keskmisele vastavaks ega sõidukit sõidukorras olevaks. Vastupidiselt kostjale leiab, kohus, et hageja ei pidanud otsima varjatud puudusi, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalse vaatluse käigus ega rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Vastuseks kostja vastuväidetele sellest, et puudused on tekkinud peale omanikuvahetust, märgib kohus, et Hõbenool OÜ 11.04.2024 hinnapakkumisest nähtub, et probleemid ja puudused ei ole sõidukil tekkinud üleöö, vaid on olnud pikaajalise kulumisprotsessi tulemus. Sisuliselt sama on kinnitanud ka ekspert. Eksperdi arvamusest nähtub, et sõidukil avastatud puudused pole tekkinud peale sõiduki omanikuvahetust 2023 märtsis ca 1300 km läbimisel. Sõidukil avastatud puudused on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel, ebapiisava remondi tõttu ning avariiliste vigastuste vaid osalisel ja ebakvaliteetsel kõrvaldamisel.

5(15)

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 11.04.2023 kostjale müügilepingust taganemise avalduse, millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust ning kostja on avalduse kätte saanud, millele kostja vastas 16.04.2024. Kohus leiab, et taganemisavaldus esitati kostjale tähtaegselt ja selle üle pooltel ka vaidlus puudub. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 4800 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2411,78 eurot. Kostja ei ole hageja eelpool nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on kandnud vajalikke kulutusi seoses müügilepingu esemega järgnevalt: tasunud 09.03.2023 riigilõivu sõiduki omanikuvahetuse vormistamiseks 48 eurot, tasunud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalile 09.03.2023 sõiduki liikluskindlustuse 26,69 eurot, perioodi eest 09.04.2023-08.04.2024 liikluskindlustuse arve Inges Kindlustus AS-ile summas 71,59 eurot ja tasunud perioodil 10.03.2023-18.05.2023 sõiduauto eest kaskokindlustuse makseid 85,02 eurot. Kuna hageja ei saanud sõidukit eesmärgipäraselt kasutada ja peab sõiduki tagastama, siis on nimetatud kulu hageja kahju. 28.03.2023 on hageja peale lepingu eseme puuduste avastamist teostanud AutoDNA.ee sõiduki taustakontrolli tasudes 14,90 eurot ning carVertical sõiduki taustakontrolli eest tasunud 03.04.2023 hageja selgituste kohaselt ühe päringu eest 10,99 eurot. Kohus leiab, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hagejal olnud vajalik ka vastavasisulisi tasulisi päringuid teostada. 14.03.2023 ja 20.03.2023 on hagejale esitatud arved Ojara Motors OÜ poolt sõiduki parandamiseks vajalike varuosade eest kokku 949,91 eurot, mis on tasutud sularahas. Kostja vaidleb nendele kulutustele vastu ja leiab, et tema ei pea hüvitama hageja tehtud kulutusi, kuna hageja soovis autot parandada eesmärgiga seda endale jätta. Hageja on 13.03.2024 seisukohas usutavalt selgitanud, et kuivõrd sõidukil ilmnesid paari päeva jooksul pärast selle ostmist sõitmist takistavad vead, kuid hagejal oli tarvis sõidukit kasutada, siis püüdis hageja need puudused ise kõrvaldada, eeldades, et tegemist on vaid kergesti kõrvaldatavate puudustega. Kui selgus, et puudused on olulised, mida kerge parandamisega kõrvaldada ei saa, siis alles pöördus hageja Hõbenool OÜ ja Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduse poole, viimaks läbi sõiduki täiendav kontroll. Puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kindlakstegemiseks tehtud kulutustest tekkis hagejale kahju, mida ei oleks olnud, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist kuludega, mis olid vajalikud sõiduki parandamiseks. Lisaks on hageja esitanud 30.06.2023 Raja Haldus OÜ arve, mille kohaselt on arve esitatud sõiduauto tehnilise seisukorra tuvastamise ja kirjaliku ekspertarvamuse koostamise eest 350 eurot, Hõbenool OÜ arve käigukasti diagnostika eest 75 eurot ja Reval Auto Esindused OÜ arve sõiduki kontrolli eest 206,68 eurot. Nimetatud kulud seonduvad kahju kindlakstegemiseks vajaliku kuluga. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostjalt ostetud sõidukit hageja kasutada ei saanud ja hagejal oli liikumisvahendit tarvis, siis oli hageja sunnitud võtma sihtotstarbelise laenu 14.06.2023 uue auto ostuks, millega kaasnes lepingutasu 156 eurot ja esitanud ka vastava tõendi. Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele vastu vaielnud. Kohus leiab, et vastavat kulutust ei oleks hageja pidanud tegema, kui ta oleks saanud kasutada kostjalt ostetud sõidukit sihipäraselt ja hagejal ei tulnuks juunis võtta sihtotstarbelist laenu uue sõiduki soetamiseks juhul, kui kostja oleks peale taganemisavalduse saamist hagejale sõiduki müügihinna tagastanud, mistõttu on tegemist hüvitatava kahjuga.

6(15)

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 405 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. Antud juhul on hageja advokaadibüroo arvega ja maksekorraldusega tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud advokaadibüroo poole ning hagejale on osutatud 2,25 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 405 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu suurus. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu 2,25 tunni ulatuses. Hageja on enda kahjuna nimetanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja lepingust taganemise avalduse näidise eest 12 eurot tasumise, kuid vastav kahju hüvitamise nõue on jäänud hageja poolt tõendamata. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja tasunud 12 eurot taganemise avalduse näidise saamiseks, jääb hageja kahju hüvitamise nõue eeltoodud ulatuses rahuldamata. Kohus on seisukohal, et ülejäänud ulatuses kuuluvad hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mittevastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid kandma. Seega kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude summas 2399,78 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel intressi summas 22,36 eurot väljamõistmise nõude perioodi 09.03.2023 kuni 11.04.2023 eest (34 päeva). Kostja intressi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-10 p-s 15 märkinud, et VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Sama lõike kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2023 oli 2,5 % aastas. Hageja tasus müügilepingu alusel kostjale 4800 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on vastavalt summalt arvestatud VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intress aga 11,18 eurot, mitte 22,36 eurot, nagu hageja märgib. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivis kokku 405,76 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause võlgneb perioodi 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 eest kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista (vt viivisekalkulaator). Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja märgib, et kuivõrd kahju hüvitamise nõuet konkreetsel kujul hageja kostjale varasemalt esitanud ei ole, siis ei nõua hageja kahju hüvitamise nõudelt viivist tagasiulatuvalt, küll aga nõuab hageja edasiulatuvalt kogu nõudesummalt (4 800 + 2 411,78 = 7 211,78) viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestatud põhimõttest. Ka edasiulatuvale viivisenõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivitusintress VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 7199,78 eurot (4800+2399,78) alates hagi

7(15)

esitamisele järgnevast päevast, s.o 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Hageja on hagiavalduses palunud määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto tagastama üheaegselt. Seega taotleb hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et käesolevas asjas menetleb kohus üksnes hageja raha saamisele suunatud nõuet kostja vastu. Kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet omandi tagasisaamiseks. Otsuse resolutsiooniga seega sellist nõuet ei lahendata ja seda ei saa teha ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise raames. Seetõttu ei saa siduda kostja raha maksmise kohustust hageja kohustusega tagastada müügilepingu ese. Üksnes hageja rahalise nõude rahuldamiseks ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramine vajalik, kuna hagejal on võimalik müügilepingu ese tagastada vabatahtlikult. VÕS § 111 ja TMS § 21 sätestatut arvestades pöörab kohus tähelepanu sellele, et hageja ongi juba kohtueelselt pakkunud kostjale oma kohustuse täitmist, s.o sõiduauto tagastamist. Kostja apellatsioonkaebus 4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellant on seisukohal, et kuna hageja ostis 16 aastat vana sõiduki ei oma 25 000 km läbisõit sõiduki kulumisastmele ja kvaliteedile faktiliselt mingit mõju, tegemist on kasutatud ja mitte uue tarbeesemega. Valmistajatehase kohaselt on näiteks sõiduauto Audi A6 tavapäevane hooldevälp 30 000 km. läbimisel. Järelikult seda marki (Audi) autode puhul on juba valmistajatehas ette näinud, et 25 000 km enam läbimine ei muuda auto tehnilist seisukorda määral, et auto selle läbimise järgselt vajaks üldseisundi hindamist või remonti. Kohus viitas eksperdi arvamusele, mille kohaselt võib läbisõit olla veel suurem ning ekspert viitab arvamuse alusena salongi kulumisastmele, millist arvamust ei saa pidada asjakohaseks. Ekspert (antud juhul asjatundja) saab anda arvamuse üksnes küsimuste osas ja ulatuses, millised küsimused temale arvamuse andmiseks on esitatud. Kostja esindaja juhtis oma viimases Pärnu Maakohtule esitatud seisukohas kohtu tähelepanu asjaolule, et eksperdile (asjatundjale) hageja poolt esitatud küsimused on oma olemuselt aga äärmiselt ebaprofessionaalsed ja tehnikakauge isiku poolt esitatud, mistõttu vaidluse lahendamiseks ebapiisavad. Nii näiteks esitab hageja küsimuse, kas sõidukil esinevad vead olid olemas valduse üleandmise hetkel või tekkisid need peale sõidukiga 1300 km läbimist. Seejuures loetleb hageja etteruttavalt ja imperatiivselt üles sõidukil esinevad vead, kuigi loogiliselt oleks ta pidanud sõidukil esinenud vead (rikked) laskma tuvastada isikul keda hageja ennatlikult nimetab eksperdiks. Seega pole esitatud küsimust millised vead (rikked) esinesid vaidlusalusel sõidukil ostu-müügilepingu sõlmimise ja valduse üleandmise hetkel. Eksperdina esinevale isikule pole esitatud küsimust, millise kilometraaži läbimise järgselt kuuluvad autol need detailid, milles rikked esinesid tavapärase kulumise tagajärjel väljavahetamisele (milline on nende detailide tavapärane ressurss). Eksperdina esinevale isikule pole esitatud küsimust selles, kas sõidukil väidetavalt esinenud rikked on tuvastatavad diagnostikaseadmega veakoodide tuvastamiseks sõiduki mälus esinevate veateadete kaudu, näiteks kasutades seadet Bosch KTS -560 või sellise seadme analooge.

8(15)

Kostja on pöördunud erinevate autoesinduste poole ning teda on teavitatud asjaolust, et hageja poolt viidatud turbo registreerib sõiduki mälus veateate ainüksi juhul, kui sõiduauto pöörded on turbo rakendumiseks liiga madalad, mistõttu hageja väited turbo rikkest ei ole tõsiselt võetavad ja hageja poolt viidatud asjatundja Raul Põdersalu oma selgituses turbo rikkele üldse ei viita. Vastab tõele, et kohtule on hageja poolt esitatud erinevad eraõiguslike juriidiliste isikute hinnangud vaidlusalusel autol esinevate puuduste kohta. Kuid nagu hageja ise väidab, on nende hinnangute eest tasutud sularahas, mistõttu tuleb lähtuda põhimõttest, et „ kes maksab tellib ka muusika”. Ametliku tehnoülevaatuse läbimise vaidlustamise võimalus ei tulene seadusest. Juhul, kui kohus tehnoülevaatuse andmeid tõendina ei käsitle, peab ta tõendama, et kellegile tehnoülevaatust läbiviinud isikutest st. Maanteeameti ametnikule on alust esitada süüdistus ametialases võltsimises ja tegema esildise uurimisorganile (politseiamet, prokuratuur). Kohtuotsuse läbiva teemana jääb kõlama väide, et see, et auto ei olnud toodud otse Saksamaalt vaid viibis mõne aja Leedus ning et läbisõit oli avaldatust 25 000 km suurem, on olulised puudused. Samas viitab kohus otsuse p 20 ise sellele, et iseenesest on usutav, et kostja ei pruukinud vigade olemasolust teada, kuna puuduvad andmed, et sõiduk oleks peale Eestisse saabumist läbinud diagnostika, mille alusel sõidukil esinevaid puudusi sõiduki korrasoleku osas ja läbitud kilometraaži osas oleks saanud kindlaks teha. Järelikult on tegemist selliste puudustega, mille olemasolu eest kostja ei vastuta. Jällegi hageja poolt „ostetud” tõendi Hõbenool OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks sõidukil esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele 4493 eurot. Jääb arusaamatuks, miks hageja sellisel juhul autot korda ei teinud ja niisama edasi sõitis. Järelikult auto tehniline seisukord ikkagi võimaldas autot maanteeliikluses kasutada ja hageja poolt viidatud remontöid võib õigusega lugeda kosmeetilisteks, millised sõiduomadusi ei mõjuta. Järjekordse üllatusena kostja jaoks otsuse p. 21 kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hageja pidi arvestama, et ta ostab 16 vana kasutatud auto ja rõhutab endiselt, et auto pidi müügikuulutusest tulenevalt olema äsja toodud Saksamaalt ja läbisõit pidi olema õige ja sõiduk on heas sõidukorras. Seega analüüsib kohus kostja vastutuse alusena üksnes müügikuulutust, kuna ostu-müügilepingut kirjalikul kujul koostatud ei ole ning jõuab järeldusele, et ainuüksi läbisõit ja sõidukorras olek on määravaks komponendiks ostuotsustuse tegemisel, seega esines sõidukil oluline puudus. Milles puudus täpsemalt esines, seda kohus ei selgita, kuna vahetult enne ostu-müügilepingu sõlmimist oli sõiduk edukalt läbinud tehnoülevaatuse. Tegelikkuses oleks asja läbi vaatav kohus pidanud lähtuma hageja kogu protsessi läbivast väitest autol käigukasti rikke esinemise või puudumise kohta ja otsustama, kas sellist liiki auto puhul sellise läbisõiduga on sedalaadi rike tavaline või mitte, st. kas asi vastas tavalise kulumise astmele ja ja sedalaadi asjadele esitatavatele harilikele nõuetele. Samas ei ole kohus selgitanud, milles seisnes sõiduki lepingutingimustele mittevastavus, piiritledes seda üksnes tegelikust veidi suurema läbisõiduga ja sellega, et sõiduk tegelikult oli peale Saksamaalt äratoomist mõne aja ka Leedus seisnud. Jäetakse tähelepanuta, et mingist lepingutingimustele mittevastavusest pole võimalik rääkida olukorras, kus ostu-müügilepingut füüsilisel kujul üldse ei eksisteeri.

9(15)

Käsiraha maksmine toimus kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 06.03.2023.a., omandiõiguse üleminek toimus 09.03.2024.a. Vahepealne aeg oli hagejale piisav selleks, et teha järelepärimine CarVerticali, et välja selgitada, kas müügikuulustuses esitatud andmed selle kohta, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, vastavad tõele. Kostja ei teinud hagejale takistusi ka selleks, et viia sõiduk läbisõidu kontrollimiseks Audi müügiesindusse Reval Auto, mida hageja ei teinud. Mootori juhtplokist võetud läbisõidu tulem ei pruugi kasutatud autode puhul vastata tegelikkusele, kuna juhtplokk on vahetatav ja praktikas sageli välja vahetatud kasutatud varuosa vastu. Sellise vahetuse korral, juhul kui juhtplokki ümber ei kodeerita, jääb juhtplokki selle eelmise auto läbisõidu näit, millelt nimetatud varuosa oli võetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist ostu-müügilepingu objektis olevate puudustega, millised ei vastaks seda laadi esemete tavapärasest kulumisest tulevale seisukorrale. Arusaamatuks jääb ka kohtu viide otsuse p. 37, et kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet omandi tagasisaamiseks. Sellega tehakse kostjale kohtu poolt sisuliselt ettepanek alusetu hagi omaksvõtuks. Apellant jääb oma seisukoha juurde, et pooltele tuleb anda võrdsed õigused oma protsessuaalsete õiguste realiseerimisel. Eeltoodule tuginedes ei pea kostja õigeks pöörduda ise täiendavate küsimustega asjatundja (kohtuotsuses nimetatud eksperdina) poole vaid soovib seda teha kohtu vahendusel. Sellekohase taotluse esitas apellant Pärnu Maakohtule, kuid taotluse rahuldamata jätmist pole Pärnu Maakohus mingil viisil põhjendanud, millest nähtuvalt on apellandi hinnangul taotlus rahuldamata jäetud täielikult alusetult, kuna kostja soovis selle tõendiga tõendada tõendamiseseme määravat asjaolu, s.o. müüdud asjas kostjale teadaolevalt varjatud puuduste mitteesinemist. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsus 6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. 7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises.    

  

hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat registreerimismärgiga 000XXX ostu-müügilepingu (dtl 120-123); hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna kokku 4 800 eurot kahes osas (dtl 15-16); kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle 09.03.2023; müügikuulutuses avaldas kostja, et sõiduk on äsja Saksamaalt toodud, heas sõidukorras, õige läbisõiduga, tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab mootori- ja käigukastiõli ning kütusefiltri vahetust, läbisõit 165 700 km (dtl 17); 11.03.2023 teavitas hageja kostjat suuliselt sõidukil esinevate puuduste ilmnemisest (dtl 54-56, 60-61); perioodil 13.03-25.03.2023 lasi hageja sõidukil teostada hädavajalikud remonttööd (dtl 188-189); 27.03.2023 esitas hageja kostjale ettepaneku sõidukil esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja puuduseid ei kõrvalda, taganeb hageja müügilepingust ning tagastab ostetud sõiduki (dtl 54-56);

10(15)





 

 

03.04.3023 teatas kostja hagejale, et ta on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul müüjalt ostjale ning ostja pole neid ise põhjustanud (dtl 57-59); 03.04.2023 ja 05.04.2023 teavitas hageja kostjat Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest ning edastas Hõbenool OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise ning tegi ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll (dtl 57-59); 09.04.2023 vastuses teatas kostja, et keeldub hagejaga koostööst (dtl 60-61); 11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse koos lisadega, millele kostja vastas 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda (dtl 62101). 09.05.2023 teavitas hageja kostjat hagejale lepingurikkumise tõttu tekitatud kahjust ja selle suurusest ning andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks (dtl 180-181); 15.05.2023 teatas kostja, et jääb enda seisukoha juurde ja leiab, et lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud ning ta ei nõustu kahju hüvitamisega (dtl 180-181).

8.Apellatsioonkaebuse esitas kostja, vaidlustades maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud, seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles hagi ja hageja taotlused jäid rahuldamata. Apellatsioonkaebuse ulatust arvestades on poolte vahel seega vaidlus selles, kas maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud.

11(15)

eseme omaduste kohta ei vasta tõele, tuleb asuda seisukohale, et lepingu ese pidi vastama müügikuulutuses avaldatule.

12(15)

sõidukile kehtestatud nõuetele, kuna DPF filter on eemaldatud. Asjatundja osutas, et esineb kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise jälgi (dtl 117). Asjatundja tõi esile, et sõidukil esinevad puudused ei saanud tekkida peale sõiduki omanikuvahetust 2023.a. Seega tuvastas maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti sõidukil esinevad rikked ning ka selle, et rikked esinesid sõidukil enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.

13(15)

14(15)

kohaselt on hagejale apellatsiooniastmes õigusabi osutatud 6,5 tunni ulatuses. PRIORE Advokaadibüroo hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 195,20 eurot. Vastavalt PRIORE Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule on T.Y kandnud tsiviilasjas nr 2-24-80 apellatsiooniastmes õigusabikulusid summas 1268,80 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista, koos kohustusega tasuda viiviseid, kui kostja õigeaegselt kohustust ei täida. Kuna kostja esitas asjas uue tõendi, siis täiendas hageja menetluskulude nimekirja suurendades menetluskulude nõuet. Arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1268,80 euro ulatuses. Teenuse tunnihinna suurus vastab valitsevale kohtupraktikale. Seega tuleb hageja kasuks nimetatud suuruses menetluskulude hüvitis kostjalt välja mõista ning vastavalt hageja taotlusele märkida, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb maksta viivist. /allkirjastatud digitaalselt/

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.