T.Y hagiavaldus V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõudes
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.Y hagi V.Y vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V.Y hageja T.Y kasuks põhivõlg 4800 eurot, intress 11,18 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 405,76 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 2399,78 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (s.o. 7199,78 eurot) edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
7.Jätta menetluskulud kostja V.Y kanda.
8.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 3811 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3811 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
2-24-80 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.T.Y esitas Pärnu Maakohtule hagi V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat, läbisõiduga 165 700, registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu ning vormistasid sõiduki omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses. Hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna 4 800 eurot kahes osas - 06.03.2023 lepingu käsirahana 450 eurot ning 09.03.2023 ülejäänud ostuhinna 4 350 eurot. Kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle 09.03.2023. Peale sõiduki valduse üleandmist ja paaripäevast kasutamist selgus, et sõidukil esinevad sõitmist takistavad vead. Nii näiteks ilmnes linnasõidul, et ristmikel/fooride taga kohapealt sõitu alustades ei olnud nö vedu. Tavapäraselt piduri pedaali vabastades alustab sõiduk veeremist. Antud sõiduk vedu ei alustanud, selleks tuli tugevalt vajutada gaasipedaalile. Samuti aeglustades liikumist enne seisma jäämist (nt foori taga) hakkas sõiduk algselt justkui kiirendama ja siis suri välja ning käigukast läks avariirežiimile. Need vead proovisõidul, mis sooritati maanteel, ei ilmnenud. 11.03.2023 õhtul helistas hageja kostjale ning teatas ilmnenud puudustest ning tegi ettepaneku lepingust taganemiseks. Kostja lubas kaaluda, kas ja milliseid sõiduki remonttöid ta võiks kompenseerida, kuid konkreetset kokkulepet sõidukil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamise osas pooled ei sõlminud. Soovides siiski sõidukit kasutada ja lootuses sõiduk korda saada, tellis hageja perioodil 13.03-25.03.2023 sõiduki remontimiseks hooldusvahendeid ja varuosasid ning korraldas sõiduki hädavajalike remonttööde teostamise. Sõidukil ilmnenud vigade tõttu sõiduki tausta uurimisel selgus, et ka sõiduki päritolu ei vasta müügikuulutuses kirjeldatule ja Transpordiametis registreeritule ning müügikuulutuses avaldatud erinevaid omadusi/lisasid tegelikkuses sõidukil ei eksisteeri. Müügikuulutuse kohaselt müüs kostja sõidukit kui äsja Saksamaalt toodut, õige läbisõiduga ning heas sõidukorras olevat. Lisaks kinnitas kostja müügikuulutuses, et tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab kütusefiltri, mootori- ja käigukastiõli vahetust. Hageja on sõiduki soetamisel tuginenud eelviidatud kostja kirjalikele ja ka sõidukiga tutvumisel antud suulistele avaldustele. Tegelikkuses sõiduk ei olnud äsja toodud Saksamaalt, ei olnud õige läbisõiduga ega olnud heas sõidukorras. Kuigi kostja on hagejale müünud sõiduki eraisikuna, siis on sõidukite müük tegelikult kostja ettevõtlus. Seega müüs kostja ka hagejale sõiduki majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna ja hageja oli müügilepingut sõlmides tarbija.
2.27.03.2023 andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks ning ettepanekute tegemiseks. Hageja helistas 03.04.3023 kostjale ning teavitas kostjat H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest. 03.04.2023 vastas kostja kirjalikult hageja kohustuste täitmise ettepanekule, et on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul ning ostja pole neid ise põhjustanud. Hageja vastas kostja 03.04.2023 vastusele 05.04.2023, kus tõi uuesti välja sõidukil esinevad vead ning tegi taas ettepaneku lepingust
2-24-80 taganemiseks. Ühtlasi saatis hageja kostjale H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise. Samas kirjas tegi hageja ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll. Kostja teatas 09.04.2023 vastuses, et ei nõustu hageja seisukohtadega ning keeldub igasugusest koostööst. 11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse seoses kostja olulise lepingurikkumisega, milles teatas, et on valmis sõiduki tagastama. Kostja vastas lepingust taganemise avaldusele 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda, seega kostja ei tule hageja viidatud ajal ja kohas sõidukit vastu võtma ega ole nõus müügihinda tagastama. Hageja lepinguline esindaja edastas 09.05.2023 kostjale kirja, milles palus teatada, kas kostja jääb oma seisukoha juurde ja keeldub tagasitäitmisest või on kostja valmis asja kohtuväliselt lahendama, tagastades lepingu alusel saadud ostuhinna 4800 eurot ning saades tagasi hagejale müüdud sõiduki. Hageja esindaja selgitas kirjas, et kuivõrd hagejale on kostja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju, mis on seotud sõiduki parandamisega seotud kuludega summas 1528,61 eurot ja kahju kindlakstegemisega seotud õigusabikuludega summas 405 eurot, siis tuleb kostjal hüvitada ka kahju, mille suurus on kokku 1933,61 eurot. Kostja vastas, et jääb enda seisukoha juurde ja lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja on seisukohal, et kõike ülaltoodut arvestades on kostjaga sõlmitud müügilepingust taganemine põhjendatud ning taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Müügikuulutus on osa lepingust. Kostja avaldatud müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele ning kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud. Hageja ostis sõiduki igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole sõiduk selle varjatud puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Sõiduki kordategemiseks kuluks suurem summa, kui oli sõiduki müügihind. Seega on hagejal õigus nõuda tasutud ostuhinna 4800 euro tagastamist, tagastades kostjale sõiduki. Eeltoodud asjaoludel on hageja pidanud tegema vältimatud kulutusi, mis on tingitud kostja lepingurikkumisest ja mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hagejale on seetõttu tekkinud kahju kokku summas 2411,78 eurot. Kuivõrd hageja taganes lepingust 11.04.2023 ja teatas kostjale, et taganeb lepingust alates 11.04.2023, siis on hagejal alates müügilepingu sõlmimisest ja raha üleandmisest kuni selle ajani õigus nõuda kostjalt intressi ostuhinna summalt 4800 eurot. Intress alates müügilepingu sõlmimisest ja raha (ostuhinna) saamisest kuni lepingust taganemiseni on 22,36 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud hagejale ostuhinda, aga leping lõppes 11.04.2023 ning siis muutus ka ostuhinna tagastamise kohustus sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.04.2023. Alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni võlgneb kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka viivised kahju hüvitamise nõudelt 2411,78 eurolt alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 4 800 eurot, intress summas 22,36 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 405,76 eurot. Samuti palub hageja määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto Audi 2.0 Diisel Automaat, registreerimismärgiga XXX tagastama üheaegselt. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas 2 411,78 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhinõudelt viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millest ajendatuna hageja tehingu tagasitäitmist nõuab. Sellega faktiliselt kaasneks kostjale kahju tekitamine hageja poolt asjale tehtud põhjendamatute kulutuste arvel, mida kostja ei saa pidada põhjendatuks. Kui hageja sai aru, et tema asja nõutud viisil kasutada ei saa, pidanuks ta asja säilitama esialgsel muutmata kujul. Asjale parenduste tegemine viitab hageja kavatsusele asi endale jätta. Kuni
2-24-80 ekspertiisi tegemiseni on autoga sõidetud 2980 kilomeetrit, seega võisid ja pidid aktis toodud vead tekkima ostu-müügitehingu sõlmimisest ja asja üleandmisest tunduvalt hiljem. Hageja väide nagu oleks temale olnud väga oluline, et sõiduk oleks äsja toodud Saksamaalt, tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kontrollis ostu-müügilepingu sõlmimise ja asja üleandmise eelselt auto seisukorda eriseadme – kompuuteriga ja mingeid vigu ei avastanud. Täielikult arusaamatuks jääb hageja väide, et sõitu alustades ei olnud n.ö. vedu. Tegemist on diiselautoga, millel puudub bensiinimootori erksus. Teel võib olla konarusi, tee võib kulgeda ülesmäge ja ka sellisel juhul automaatkäigukastiga auto ei hakka piduripedaali vabastamisel koheselt liikuma. Ostja ostis 16 (kuusteist ) aastat vana kasutatud sõiduki. Ostja pidi aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil ei saa olla uue sõiduki omadusi. Hagejal oli ostu-müügilepingu sõlmimisel kaasas spetsialist, kes kontrollis autot kompuutriga ja tegi ühtlasi proovisõitu, kiites auto omadusi ja käiguvahetuse sujuvust. Ei oma sisulist tähtsust, mitut autot hageja korraga müüb. Eksperdi arvamus, et tehingu sooritamise hetkel oli sellise auto turuhind 2500.- eurot, tuleb jätta tähelepanuta. Pooltel on mistahes hinnas õigus kokku leppida. Hind on ostu-müügilepingu oluline tingimus. Ostjal on õigus nõuda kas asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist või taganeda ostu- müügilepingust, hageja aga kasutab mitut õiguskaitsevahendit korraga. Asjal peavad olema tema harilikud sedalaadi asjade jaoks ettenähtud omadused. Ostja kontrollis auto üle, teostas proovisõidu, järelikult need omadused asjal esinesid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus taganemisest tulenevate formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetust ning kostja vastutust hageja ees ja lahendab hageja ostuhinna tagastamise nõude (kohtuotsuse p.-d 8-24), järgnevalt hindab kohus hageja kahju hüvitamise, intressi ja viivise nõudeid (kohtuotsuse p.-d 25-34), lahendab hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (kohtuotsuse p.-d 35-37) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (kohtuotsuse p.-d 38-48).
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu (dtl 120-123); hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna kokku 4 800 eurot kahes osas (dtl 15-16); kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle 09.03.2023;
2-24-80 müügikuulutuses avaldas kostja, et sõiduk on äsja Saksamaalt toodud, heas sõidukorras, õige läbisõiduga, tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab mootori- ja käigukastiõli ning kütusefiltri vahetust, läbisõit 165 700 km (dtl 17); 11.03.2023 teavitas hageja kostjat suuliselt sõidukil esinevate puuduste ilmnemisest (dtl 54-56, 60-61); perioodil 13.03-25.03.2023 lasi hageja sõidukil teostada hädavajalikud remonttööd (dtl 188-189); 27.03.2023 esitas hageja kostjale ettepaneku sõidukil esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja puuduseid ei kõrvalda, taganeb hageja müügilepingust ning tagastab ostetud sõiduki (dtl 54-56); 03.04.3023 teatas kostja hagejale, et ta on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul müüjalt ostjale ning ostja pole neid ise põhjustanud (dtl 57-59); 03.04.2023 ja 05.04.2023 teavitas hageja kostjat H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest ning edastas H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise ning tegi ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki täiendav kontroll (dtl 57-59); 09.04.2023 vastuses teatas kostja, et keeldub hagejaga koostööst (dtl 60-61); 11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse koos lisadega, millele kostja vastas 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda (dtl 62101). 09.05.2023 teavitas hageja kostjat hagejale lepingurikkumise tõttu tekitatud kahjust ja selle suurusest ning andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks (dtl 180-181); 15.05.2023 teatas kostja, et jääb enda seisukoha juurde ja leiab, et lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud ning ta ei nõustu kahju hüvitamisega (dtl 180-181).
8.Hageja väidete kohaselt peale sõiduki valduse üleandmist 09.03.2023 ja paaripäevast kasutamist selgus, et sõidukil esinevad sõitmist takistavad vead, mistõttu sõiduauto ei vastanud müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja hageja oli õigustatud kasutama õiguskaitsevahendina lepingust taganemist ja nõudma kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda sõidukil esinevate vigade tõttu. Kostja leiab, et asjaolul, et auto toodi läbi Leedu, ei ole mingit tähtsust ja hageja oli müügilepingu tingimustest teadlik, hageja kontrollis autot lepingu eelselt ja vigu ei avastanud ning 16 aastat vanal autol ei saa kostja hinnangul olla uue sõiduki omadusi. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt tehtud kulutused sõiduki remontimiseks olid vajalikud.
9.Kohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte 03.06.2024 määruses müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu ning hageja kui ostja tasus selle eest kokkulepitud summa 4800 eurot.
10.Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas sõidukite müük on kostja ettevõtlus. Hageja leiab, et kuigi kostja on hagejale müünud sõiduki eraisikuna, siis on sõidukite müük tegelikult kostja ettevõtlus, mistõttu hageja ja kostja suhetele kohalduvad VÕS tarbija täiendavat kaitset reguleerivad sätted. Kostja vaidleb hageja vastavasisulisele väitele vastu ja leiab, et sellel, mitu autot kostja müüb, ei ole asja lahendamisel mitte mingisugust tähtsust.
11.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu alljärgneval põhjendusel. Nimelt hageja väidete
2-24-80 kohaselt ning äriregistri andmetel on G OÜ registreeritud 12.01.2023, so vahetult enne hagejaga müügilepingu sõlmimist. Hageja väidete kohaselt äriühingu tegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja on G OÜ juhatuse liige (dtl 47). Kohus järeldab auto24.ee portaali väljavõtetest, et hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja eraisikuna avaldanud viimase 12 kuu jooksul 5 sõiduki aktiivset müügikuulutust ning mitteaktiivsed olid 31 müügikuulutust. Arvestades aktiivsete ja mitteaktiivsete kuulutuste sisu järeldab kohus, et eraisikuna tegeles kostja aastase perioodi jooksul vähemalt 15 erineva sõiduauto müügiga (dtl 48-53). Kohus leiab, et kostja sellist tegevust autode müümisel tuleb pidada majandustegevuseks. Tegemist on olnud regulaarse kostja tegevusega ja arvestades, et hagejaga sõlmitud müügilepingu puhul esines kostja eraisikuna, viitab kostja tegevus niivõrd laiaulatuslikul autode müügil tema kavatsusele kasumit teenida. Kostja juhatuse liikmeks olek äriühingus ei välista sõidukite müüki iseseisva, püsiva ja tulu saamise eesmärgil teostatava majandustegevusena. Eeltoodust tulenevalt müüs kostja vähemalt 12 kuu jooksul sõidukeid majandustegevuses, seega on kostja ettevõtja VÕS § 1 lg 6 tähenduses ning 09.03.2023 sõlmitud müügileping on tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg 4 mõttes, mistõttu kohalduvad pooltevahelistele suhetele lisaks VÕS § 2171 sätted.
12.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, s.t kas taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, mh. kas lepingu esemel esineva puuduse näol oli tegemist lepingu olulise rikkumisega ning kas kostja pidi olema teadlik asjaoludest, et sõiduk ei ole toodud äsja Saksamaalt, ta ei ole heas sõidukorras ja kas kostja oli teadlik auto tegelikust läbisõidust.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 28). Kohus märgib, et VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
14.Kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 217 1 lõikega 2 ja 3 lepingutingimustele. VÕS § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 2171 lg 1 kohaselt peab asi vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 kohaselt asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muuhulgas selle kirjeldus, kvaliteet, kasutusviis ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele ning lg 3 p 1 kohaselt peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Riigikohus on 30.05.2017 lahendi nr 3-2-1-46-17 punktis 19 leidnud, et kolleegiumi arvates võib ka müügikuulutuses esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Riigikohus on 28.03.2012 lahendi nr 3-2-1-17-12 punktis 15 leidnud, et müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. Riigikohus on 25.05.2015 lahendi nr 3-2-1-50-15 punktis 18 leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele
2-24-80 mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud.
15.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid sellest, et kuulutuses avaldatud andmed sellest, et sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, andmed sõiduki läbisõidu kohta ja sõiduk on heas sõidukorras ei olnud tõesed, kostja on menetluses väitnud üksnes, et see ei ole üldse oluline kas auto toodi Saksamaalt otse või läbi Leedu, ostja ostis 16 aastat vana kasutatud sõiduki ja pidi aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil ei saa olla uue sõiduki omadusi ning tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega.
16.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal siiski õigus eeldada, et tegemist on sõidukiga, mis oli äsja toodud Saksamaalt. Hageja poolt esitatud portaali CarVertical 03.04.2023 taustauuringust aga nähtub, et sõidukit müüdi Leedus juba alates 2022. aasta juulist ja see on registreeritud Eestis alles veebruaris 2023 (dtl 18-34). Transpordiameti 21.04.2023 vastusest nähtuvalt on sõiduk Saksamaa registrist kustutatud 09.06.2022, Leedus on müügileping sõlmitud 23.01.2023 (dtl 35-37). Seega Eestis on sõiduk esimest korda registreeritud alles 07.02.2023 ehk 8 kuud pärast sõiduki Saksamaa registrist kustutamist ning müügikuulutuses avaldatud info sellest, et sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, ei ole tõene avaldus.
17.Müügikuulutuses avaldas kostja sõiduki läbisõidu mõõdiku näiduks 165 700 km. Kohus loeb Reval Auto 19.04.2023 üldkontrolli lehega ja sellele lisatud arvega tõendatuks, et mootori juhtplokist loetud läbisõidu tulemiks oli sõiduautol tegelikkuses 19.04.2013 seisuga 193 194 km, kusjuures üldkontrolli lehelt nähtub, et 19.04.2023 seisuga oli odomeetri näit 168343 km (dtl 38-41). Seega oli sõiduki tegelik läbisõit ca 25 000 km suurem, kui kostja müügikuulutuses avaldas. Samale seisukohale on asunud hageja poolt esitatud eksperdi arvamuses nr 22172/2023 ekspert (dtl 102-119). Ekspert on eksperdi arvamuses märkinud, et sõiduki salongi kulumisaste viitab odomeetri näidust märkimisväärselt suuremale läbisõidule, milleks tõenäoliselt on üle 300 000 kilomeetri. Eksperdi hinnangul on sõiduki oodmeetri näiduga manipuleeritud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et müügikuulutuses avaldatud sõiduki läbisõit ei olnud tõene.
18.Müügikuulutuses avaldas kostja sedagi, et sõiduk on heas sõidukorras. Hageja ja H OÜ vahelisest kirjavahetusest nähtub, et vahetult peale sõiduki omandamist 26.03.2023 on hageja pöördunud H OÜ poole seoses murega, et auto käigukast ei tööta korrapäraselt (dtl 42-43). H OÜ 03.04.2023 arvest nähtub, et sõiduautole teostatud käigukasti spetsiaaldiagnostika käigus tuvastati sõiduautol puudustena käigukastirike, võimalik turbodefekt ning mootori tahmamine (dtl 44). Kohtule esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et ekspert on leidnud, et sõiduki Audi A4 reg märk XXX seisukord halb. Sõiduk on tugevalt kulunud, esineb hulgaliselt rikkeid ja tehniline seisukord ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele (lõtkud esisilla liigendites, puuduv DPF filter). Esineb kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise jälgi (dtl 102-119). Ekspert leidis, et sõiduki seisukord ei vasta müügikuulutuses olevale informatsioonile, sõidukil esineb märkimisväärseid rikkeid, mida pole müügikuulutuses avaldatud (käigukasti rike, vaid osaliselt kõrvaldatud avariilised vigastused, DPF puudumine jms.). Eksperdile esitatud sõiduk ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele. Kostja on kohtule esitanud Transporter OÜ 21.02.2023 arve tõendamaks, et sõiduautole on teostatud vahetult enne müüki remonttööd (dtl 221). Kohus leiab, et asjaolust, et 21.02.2023 on sõidukile teostatud remonttööd, ei tulene kohtu hinnangul järeldust, et sõiduk sai müügi hetkeks sellisesse seisukorda, et see vastaks teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ega nähtu sedagi, et autol oleks teostatud töid seonduvalt käigukasti rikkega. Samuti ei tõenda tehnoülevaatuse läbimine, et sõiduk oli selle müümise hetkel ja vahetult peale seda heas sõidukorras ega ka F-K Motors OÜ 01.02.2023 arve (dtl 223-226, 251). Kohus nõustub hagejaga selles, et arvel toodud üldsõnaline viide ei tõenda, et sõiduki seisukord vastas tehnilistele nõuetele ja müügikuulutuses toodud infole ning
2-24-80 müügilepingu sõlmimisel sõidukil puudusi ei olnud. Eeltooduga on tõendamist leidnud hageja väited sellest, et vahetult peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil vead ja müügikuulutuses avaldatud teave sellest, et sõiduk on heas sõidukorras ei vastanud tõele.
19.Kohtule ei ole pooled esitanud tõendeid sellest, missugustele tingimustele pidi müüdav auto suulise müügilepingu kohaselt vastama. Samas oli hagejal õigus tugineda lepingueelsetel läbirääkimistel talle avaldatud teabele auto omaduste kohta, sh müügikuulutuses märgitule ja selles kajastatud tingimustele sellest, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, sõiduk on õige läbisõiduga ning sõiduk on heas sõidukorras. Müügikuulutusest nähtus teave selle kohta, et müüdav auto on äsja toodud Saksamaalt, õige läbisõiduga 165 700 km ning heas sõidukorras. Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et kostja oleks juhtinud hageja tähelepanu sellele, et müügikuulutuses avaldatu ei ole tõene ja tegelikkuses on sõiduk toodud Leedust, auto läbisõidumõõdiku näit ei pruugi olla õige ja tegelikkuses ei ole sõiduk heas sõidukorras ja sõidukil esineb muuhulgas käigukastirike, mootori tahmamine ja võimalik turbodefekt. Seega pidi müüja andma üle sõiduki, mis on äsja toodud Saksamaalt, mille läbisõit oli 165 700 km ja muus osas pidi auto vastama heas sõidukorras oleva auto keskmisele kvaliteedile.
20.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk ei vastanud ühelegi eelpool nimetatud ja kokkulepitud tingimustele, kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et müügilepingu sõlmimisel oleks kostja avaldanud hagejale, et müügikuulutuses avaldatu ei ole nimetatud puuduste osas tõene ja müüja on seega selles osas müügilepingut rikkunud. Vaidlus puudub, et hageja ostis sõiduki igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole sõiduk selle varjatud puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Kostja teadmine oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest ei välista kostja vastutust. Iseenesest on usutav, et kostja ei pruukinud vigade olemasolust teada, kuna puuduvad andmed, et sõiduk oleks peale Eestisse saabumist läbinud diagnostika, mille alusel sõidukil esinevaid puudusi sõiduki korrasoleku osas ja läbitud kilometraaži osas oleks saanud kindlaks teha. Samas ei näe VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsust asjas nr 3-2-1-115-04, p 24).
21.Kohus leiab, et viidatud puudused on olulised puudused. Sõiduauto õige läbisõit võib oluliselt mõjutada võimaliku ostja otsustust sõiduki ostmisel või ostmata jätmisel ka juhul, kui vahe on tegelikkusega 25 000 km. Sõiduki läbisõiduga kaasneb vältimatult sõiduki osade proportsionaalne üldine kulumine ning sellega seonduvalt sõiduki tehnilise üldseisundi kvalitatiivne tase, nii nagu on ka ekspert eksperdi arvamuses leidnud. Seetõttu on vältimatult tegemist olulise lepingutingimusega. Hageja on tõendanud, et sõiduk ei olnud heas sõidukorras. Vaidlus puudub, et hageja vajas sõidukit, mis oleks heas sõidukorras ja mida oleks olnud võimalik igapäevaselt liikluses kasutada. Hageja on menetluses ka selgitanud, et tema jaoks oli oluline, et sõiduk on toodud otse Saksamaalt ja ta väljendas seda ka kostjale. Kostja ei ole hageja vastavaid väiteid vaidlustanud. Hageja poolt kohtule esitatud H OÜ hinnapakkumise kohaselt kuluks sõidukil esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele 4493 eurot (dtl 45-46). Kohus nõustub hagejaga selles, et puuduste kõrvaldamine ületab sõiduki ostuhinna, mistõttu ei saa lugeda sõiduki kvaliteeti keskmisele vastavaks ega sõidukit sõidukorras olevaks. Siinkohal märgib kohus sedagi, et juhul, kui viidatud andmed ei oleks ostuotsuse langetamisel otsustava tähtsusega puudunuks ka kostjal vajadus andmete eraldi esiletoomiseks müügikuulutuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hageja pidi arvestama, et ta ostab 16 aastat vana kasutatud auto. Olukorras, kus müüja avaldab müügikuulutuses, et auto on äsja toodud Saksamaalt, läbisõit sõidukil on õige ja sõiduk on heas sõidukorras ja ostja vastavatest eeldusest lähtudes sõiduki ostab, siis avaldatu osas tõele mittevastava info avaldamisel on tegemist olulistel puudustel põhineva lepingurikkumisega. Hagejal oli õigus tugineda ostuotsustuse tegemisel müügikuulutuses märgitule. Kostja oleks võinud vastavad andmed müügikuulutuses märkimata jätta või teatada hagejale, et sõiduk on
2-24-80 tegelikkuses toodud Leedust, läbisõidumõõdiku näit ei pruugi tõele vastata ning sõiduk ei pruugi olla heas sõidukorras ja vajab remonti. Kuivõrd kostja seda ei teinud ja tõendatud on, et müügikuulutuses avaldatu erines kokkulepitust, samas kui on üldteada, et ainuüksi sõiduki läbisõit ja tema sõidukorras olek on üheks määravamaks komponendiks ostuotsustuse tegemisel, kuna sellest sõltub muuhulgas sõiduauto müügihind, on kohus seisukohal, et sõidukil esines oluline puudus. Vastupidiselt kostjale leiab, kohus, et hageja ei pidanud otsima varjatud puudusi, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalse vaatluse käigus ega rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks.
22.Vastuseks kostja vastuväidetele sellest, et puudused on tekkinud peale omanikuvahetust, märgib kohus, et H OÜ 11.04.2024 hinnapakkumisest nähtub, et probleemid ja puudused ei ole sõidukil tekkinud üleöö, vaid on olnud pikaajalise kulumisprotsessi tulemus. Sisuliselt sama on kinnitanud ka ekspert. Eksperdi arvamusest nähtub, et sõidukil avastatud puudused pole tekkinud peale sõiduki omanikuvahetust 2023 märtsis ca 1300 km läbimisel. Sõidukil avastatud puudused on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel, ebapiisava remondi tõttu ning avariiliste vigastuste vaid osalisel ja ebakvaliteetsel kõrvaldamisel.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 11.04.2023 kostjale müügilepingust taganemise avalduse, millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust ning kostja on avalduse kätte saanud, millele kostja vastas 16.04.2024. Kohus leiab, et taganemisavaldus esitati kostjale tähtaegselt ja selle üle pooltel ka vaidlus puudub. Vastavalt VÕS §-le 118 võib esitada taganemiseks õigustatud lepingu pool taganemise avalduse mõistliku aja jooksul pärast olulisest lepingurikkumisest teada saamist. Hageja teatas kostjale sõiduki puudustest koheselt pärast nende avastamist, st juba 11.03.2023 suuliselt ja 27.03.2023 kirjalikult, andes ka tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning taganes müügilepingust 11.04.2023. Eeltoodust tulenevalt on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused ja materiaalsed eeldused ning hageja on 11.04.2023 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud mõistliku aja jooksul.
24.VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kostjaga sõlmitud sõiduki müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu hagejal esineb alus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tagasi seda, mida hageja on kostjale lepingu alusel üle andnud. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 4800 eurot.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2411,78 eurot. Kostja ei ole hageja eelpool nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.
26.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-171937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või
2-24-80 tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kostja järeldus sellest, et ostjal on õigus nõuda kas asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist või taganeda ostu-müügilepingust, hageja aga kasutab mitut õiguskaitsevahendit korraga ei välista lepingust taganemise korral hagejal kahju hüvitamist nõude olemasolu.
27.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on kandnud vajalikke kulutusi seoses müügilepingu esemega järgnevalt: tasunud 09.03.2023 riigilõivu sõiduki omanikuvahetuse vormistamiseks 48 eurot, tasunud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalile 09.03.2023 sõiduki liikluskindlustuse 26,69 eurot, perioodi eest 09.04.2023-08.04.2024 liikluskindlustuse arve Inges Kindlustus AS-ile summas 71,59 eurot ja tasunud perioodil 10.03.2023-18.05.2023 sõiduauto eest kaskokindlustuse makseid 85,02 eurot, (dtl 182, 183, 184, 185). Kuna hageja ei saanud sõidukit eesmärgipäraselt kasutada ja peab sõiduki tagastama, siis on nimetatud kulu hageja kahju. 28.03.2023 on hageja peale lepingu eseme puuduste avastamist teostanud AutoDNA.ee sõiduki taustakontrolli tasudes 14,90 eurot ning carVertical sõiduki taustakontrolli eest tasunud 03.04.2023 hageja selgituste kohaselt ühe päringu eest 10,99 eurot (dtl 186, 187). Kohus leiab, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hagejal olnud vajalik ka vastavasisulisi tasulisi päringuid teostada. 14.03.2023 ja 20.03.2023 on hagejale esitatud arved Ojara Motors OÜ poolt sõiduki parandamiseks vajalike varuosade eest kokku 949,91 eurot, mis on tasutud sularahas (dtl 188, 189). Kostja vaidleb nendele kulutustele vastu ja leiab, et tema ei pea hüvitama hageja tehtud kulutusi, kuna hageja soovis autot parandada eesmärgiga seda endale jätta. Hageja on 13.03.2024 seisukohas usutavalt selgitanud, et kuivõrd sõidukil ilmnesid paari päeva jooksul pärast selle ostmist sõitmist takistavad vead, kuid hagejal oli tarvis sõidukit kasutada, siis püüdis hageja need puudused ise kõrvaldada, eeldades, et tegemist on vaid kergesti kõrvaldatavate puudustega. Kui selgus, et puudused on olulised, mida kerge parandamisega kõrvaldada ei saa, siis alles pöördus hageja H OÜ ja Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduse poole, viimaks läbi sõiduki täiendav kontroll. Puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kindlakstegemiseks tehtud kulutustest tekkis hagejale kahju, mida ei oleks olnud, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud. Kohtu hinnangul on tegemist kuludega, mis olid vajalikud sõiduki parandamiseks. Lisaks on hageja esitanud 30.06.2023 Raja Haldus OÜ arve, mille kohaselt on arve esitatud sõiduauto tehnilise seisukorra tuvastamise ja kirjaliku ekspertarvamuse koostamise eest 350 eurot, H OÜ arve käigukasti diagnostika eest 75 eurot ja Reval Auto Esindused OÜ arve sõiduki kontrolli eest 206,68 eurot (dtl 191, 44, 41). Nimetatud kulud seonduvad kahju kindlakstegemiseks vajaliku kuluga. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostjalt ostetud sõidukit hageja kasutada ei saanud ja hagejal oli liikumisvahendit tarvis, siis oli hageja sunnitud võtma sihtotstarbelise laenu 14.06.2023 uue auto ostuks, millega kaasnes lepingutasu 156 eurot ja esitanud ka vastava tõendi (dtl 193). Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele vastu vaielnud. Kohus leiab, et vastavat kulutust ei oleks hageja pidanud tegema, kui ta oleks saanud kasutada kostjalt ostetud sõidukit sihipäraselt ja hagejal ei tulnuks juunis võtta sihtotstarbelist laenu uue sõiduki soetamiseks juhul, kui kostja oleks peale taganemisavalduse saamist hagejale sõiduki müügihinna tagastanud, mistõttu on tegemist hüvitatava kahjuga.
28.Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 405 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega (dtl 190, 192). Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8410
2-24-80 14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Antud juhul on hageja advokaadibüroo arvega ja maksekorraldusega tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud advokaadibüroo poole ning hagejale on osutatud 2,25 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 405 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu suurus. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu 2,25 tunni ulatuses.
29.Hageja on enda kahjuna nimetanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja lepingust taganemise avalduse näidise eest 12 eurot tasumise, kuid vastav kahju hüvitamise nõue on jäänud hageja poolt tõendamata. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja tasunud 12 eurot taganemise avalduse näidise saamiseks, jääb hageja kahju hüvitamise nõue eeltoodud ulatuses rahuldamata.
30.Kohus on seisukohal, et ülejäänud ulatuses kuuluvad hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud lepingutingimistele mittevastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid kandma. Seega kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude summas 2399,78 eurot.
31.Hageja on esitanud kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel intressi summas 22,36 eurot väljamõistmise nõude perioodi 09.03.2023 kuni 11.04.2023 eest (34 päeva). Kostja intressi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-10 p-s 15 märkinud, et VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Sama lõike kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2023 oli 2,5 % aastas. Hageja tasus müügilepingu alusel kostjale 4800 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on vastavalt summalt arvestatud VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intress aga 11,18 eurot, mitte 22,36 eurot, nagu hageja märgib. Eeltoodust tulenevalt peab kostja tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga VÕS §-s 94 sätestatud määras.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivis kokku 405,76 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Perioodi 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 võlgneb seega kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista (vt viivisekalkulaator).
33.Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja märgib, et kuivõrd kahju hüvitamise nõuet konkreetsel kujul hageja kostjale varasemalt esitanud ei ole, siis ei nõua hageja kahju hüvitamise nõudelt viivist tagasiulatuvalt, küll aga nõuab hageja edasiulatuvalt kogu nõudesummalt (4 800 + 2 411,78 = 7 211,78) viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestatud põhimõttest. Ka edasiulatuvale viivisenõudele kostja vastuväiteid ei esitanud.
34.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
2-24-80 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivitusintress VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 7199,78 eurot (4800+2399,78) alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale.
35.Hageja on hagiavalduses palunud määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto tagastama üheaegselt. Seega taotleb hageja otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.
36.Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Viidatud sätte esimese lõike kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS §-le 111 tuginemine eeldab seega vastastikuseid kohustusi. Müügilepingu tagasitäitmise korral on reeglina ostja kohustusteks anda müüjale üle müügilepingu alusel omandatud eseme valdus ja omand, müüja kohustuseks on tagastada ostjale müügihind. TMS § 21 kohaselt, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus lahendis nr 2-23-2701 p. 35-40.
37.Kohus märgib, et käesolevas asjas menetleb kohus üksnes hageja raha saamisele suunatud nõuet kostja vastu. Kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet omandi tagasisaamiseks. Otsuse resolutsiooniga seega sellist nõuet ei lahendata ja seda ei saa teha ka kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise raames. Seetõttu ei saa siduda kostja raha maksmise kohustust hageja kohustusega tagastada müügilepingu ese. Üksnes hageja rahalise nõude rahuldamiseks ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramine vajalik, kuna hagejal on võimalik müügilepingu ese tagastada vabatahtlikult. VÕS § 111 ja TMS § 21 sätestatut arvestades pöörab kohus tähelepanu sellele, et hageja ongi juba kohtueelselt pakkunud kostjale oma kohustuse täitmist, s.o sõiduauto tagastamist.
38.Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 6-26 esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel saadud 4800 eurot, kahju hüvitisena 2399,78 eurot, intressi VÕS § 94 lg 1 teises lauses sätestatud määras müügilepingu alusel saadud 4800 eurolt alates 09.03.2023 kuni 11.04.2023 summas 11,18 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2023 kuni 03.01.2024 summas 405,76 ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohustustelt summas 7199,78 eurot alates 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Rahuldamata jääb hageja nõue kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas 12 eurot ja intressi nõue summas 11,18 eurot ning hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2-24-80
39.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata üksnes kahju hüvitamise nõude osas 12 euro ulatuses ja intressi nõude osas 11,18 euro ulatuses, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
40.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud.
41.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad tasunud riigilõivu summas 700 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad 23.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud õigusabist kokku 20,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot/h ja 160 eurot/h (millele lisandub käibemaks).
42.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 700 eurot.
43.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
44.Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot/h ja 160 eurot/h (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik. Hageja lepinguline esindaja on advokaat. Mõistlikuks tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud advokaatide puhul 200 eurot tunnis (vt RK 2-16-3785, p 31.1). Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis kooskõlas TsMS § 174 lg 10 on hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks.
45.Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Hageja õigusabikulud koosnevad toimingutest hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks perioodil 06.07.2023-03.01.2024 kokku 12,25 tundi, 16.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi, kostja vastuse osas seisukohtade kujundamiseks ja vastuse koostamiseks perioodil 09.02.2024-13.03.2024 kokku 2,75 tundi, kohtumääruse analüüs ja tõendite esitamise vajaduse hindamisest 26.06.2024 kokku 0,25 minutit, kostja 15.07.2024 menetlusdokumendi läbitöötamine ja tõendite analüüs, telefoninõupidamised kliendiga, vastuse koostamine ja täiendamine perioodil 29.07.202402.08.2024 kokku 4 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.
46.Kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, samas kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad siiski ka sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus on seisukohal, et ülepaisutatud on esindaja ajakulu hagiavalduse koostamise eest juulis 2023. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et õigusabi osutati hagejale sama büroo poolt juba kohtueelselt varemalt, mistõttu asjaolud olid välja selgitatud juba enne hagiavalduse koostamist ja need on osaliselt ka kostjalt välja mõistetud kahjuna. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hagiavalduse koostamisel on toimingute
2-24-80 eest vahetult enne hagiavalduse kohtule esitamist jaanuaris 2024 4,25 tunni ulatuses, kokku 777,75 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute hulka on käesoleval juhul põhjendatud ülejäänud toimingute kulu õigusabile kokku 12,25 tunni ulatuses summas 2333,25 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskuludena õigusabile kokku 3111 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3811 eurot (sh, riigilõiv 700 eurot, õigusabikulud 3111 eurot).
47.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud
48.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
* lahend jõustus Riigikohtu 13. oktoober 2025 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2025 kohtuotusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.